Rahuloleva elanikuni läbi toimiva ühistu!   
  Logi sisse
 Kasutajanimi
 Parool


Sul ei ole veel kontot? Saad ennast registreerida. Registreeritud kasutajatel on rohkem eeliseid, näiteks nagu lehekülje kujunduse muutmine, kommentaarede postitamine oma nimega jne...
  Kiirotsing

  Peamenüü
  Kinnisvara "special"
· Andres Jaadla: kui riik korterelamute renoveerimisse täna ei panusta, elab suur hulk inimesti varsti ohtlikes majades (Apr 02, 2018)
· Õnnetuste vältimiseks tuleb vanadelt paneelmajadelt võtta betooniproovid (Veebr 27, 2018)
· Ehitusteadlane: paneelmajad seisavad vajadusel veel 500 aastat (Sept 14, 2017)
· Tallinna kinnisvarahinnad tegid rekordi (Sept 08, 2017)
· Vanemate korterite müüjatel seisavad ees kiired ajad (Sept 07, 2017)
· Korterihinnad tõusevad üle Eesti (Sept 05, 2017)
· Kas enampakkumiselt ostetud kodu on hea investeering või mõttetu võlg? (Aug 10, 2017)
· Hinnakriisis kannatavad kõige vähem Rae valla korterid (Apr 25, 2017)
· Pöörane: Tallinna korterite hind kerkis detsembris 11,3 protsenti (Jaan 03, 2017)
· Tallinna järelturul on korterite hinnad käest läinud (Dets 12, 2016)
  Varasemad teated ja kirjutised
Kolmapäev, Märts 14
·Korteriühistud saavad haljastustoetust (0)
Kolmapäev, Veebruar 28
·Lääne-Eesti Korteriühistute XV Foorum, 3.03.2018 PÄRNU (0)
·Kas korteriühistu vajab põhikirja? (0)
Teisipäev, Veebruar 27
·Õnnetuste vältimiseks tuleb vanadelt paneelmajadelt võtta betooniproovid (0)
Esmaspäev, Veebruar 12
·Korteriühistud saavad hoovide korrastamiseks toetust taotleda (0)
·Uue maksusüsteemiga kaasnevast kinnisvaramaksust on võimalik pääseda (0)
Reede, Veebruar 09
·Korteriühistutele toetuste andmise kord muutub lihtsamaks (0)
Teisipäev, Veebruar 06
·Kolmapäeviti on Tallinnas taas avatud korteriühistute infopunkt (0)
Kolmapäev, Jaanuar 31
·Eesti Korteriühistute Liit kogub andmeid ühistute kohta, kes riigi toetusest ilma jäid (0)
Esmaspäev, Jaanuar 29
·Pane tähele! Korteriomandi moodustamisel on täiesti uued reeglid (0)
 Vanemad artiklid
  :-)
Uus turvaseadus nõuab turvateenuse osutamisel lepingut
  Postitas: Amadeuz on Reede, Juuni 18, 2004 - 03:54 PM
Turvalisus ja ohutus Vastavalt äsja jõustunud turvaseadusele tuleb turvaettevõtjal tema tegevusloas märgitud tegevusvaldkonnas turvateenuse osutamiseks sõlmida tellijaga leping.

Selles määratletakse tellija ja turvaja õigused, kohustused ja vastutus. Turvateenusena käsitleb seadus turvakonsultatsiooni, vallas- või kinnisvara valvet ja kaitset, isikukaitset, üritusel või valveobjektil korra tagamist, juhtimiskeskuse pidamist ja valveseadmestiku projekteerimist, paigaldamist ja hooldamist.

Seadus esitab lepingule vorminõude: tulenevalt turvaseaduse § 5 lg-st 1 tuleb leping sõlmida kirjalikus vormis.

1. Pooled – lepingus peaks olema määratletud teenuse osutaja ja selle tellija. Kui tegelikke teenuse kasutajaid on mitu, tuleks otsustada, kas sõlmida leping ühiselt või igaüks eraldi.

2. Osutatava teenuse ja objekti määratlus – sisuliselt määratakse sellega poolte õiguste ja kohustuste piirid. Kui tegelik teenus või objekt on lepingus määratletud faktilisest laiemana, võib tellija nõuda lisatoiminguid. Kui aga lepingus sätestatud tegevus jääb tegelikust kitsamaks, võib lepingu täitmisel ilmneda, et kliendi soovitud funktsioonid ostetud teenusepaketis ei sisaldugi.

3. Lepingu dokumendid – kui lepingule lisatakse plaanid, graafikud, hinnakiri või muu selline, tasuks need lepingus eraldi loetleda.

4. Poolte õigused ja kohustused – see on lepingu mahukaim osa, milles tuleks võimalikult ammendavalt kaardistada poolte ülesanded ja nende täitmise kord. Eriti tuleks tähelepanu pöörata tegevustele, mis eeldavad ühe poole initsiatiivi või reaktsiooni – kui mõni kohustus tundub tellijale arusaamatu, tuleks see läbi arutada, et vältida nt olukorda, kus tellija helistab väljakutsenumbri asemel ekslikult turvaettevõtja kontaktnumbrile, millele väljaspool tööaega ei vastata. Määratleda tuleks ka teenuse osutamise seisukohalt ehk mõnevõrra teisejärgulised kohustused, nagu konfidentsiaalsus, viiviste tasumise kohustus jms.

Poolte õiguste ja kohustuste määratlemisel tuleks arvestada seadusest tulenevate õiguste ja kohustustega: nt turvaseaduse § 14 p 1 alusel on objekti valve ja turvalisuse tagamine turvaettevõtja põhikohustus, mida tuleks lepingu objektist lähtuvalt täpsustada. Olenevalt lepingu stiilist võib seaduses esitatud õigused ja kohustused selles taasesitada või teha viite asjakohastele sätetele. Kui mõlemad pooled on valdkonda reguleerivate õigusaktidega hästi kursis, ei ole kordusi mõtet esitada.

5. Muud asjaolud – kui teenuste osutamisele kaasatakse koostööpartnerid või alltöövõtjad, tuleks seda lepingus eraldi mainida. Samuti on oluline fikseerida poolte kontaktisikud erinevates lepingu täitmisega seonduvates küsimustes.

6. Vastutus – seaduse koostajad pidasid lepingu sõlmimise kohustuse peamiseks eesmärgiks poolte vastutuse osas selguse ja kokkuleppe saavutamist. Lepingu sõlmimisel tasub läbi mõelda ja sätestada proportsionaalsed ja samas tõhusad sanktsioonid juhuks, kui üks pooltest oma kohustusi nõuetekohaselt ei täida. Ka võib lepingus sätestada kahju arvutamise alused ja selle hüvitamise piirid.
 
Seaduses turva-ettevõtjale esitatavad kohustused

Korra tagamine üritustel
Enne turvateenuse lepingu sõlmimist esitab turvaettevõtja teenuse tellijale turvaplaani, mille alusel määratakse lepingus kindlaks järgmised asjaolud:


*valveobjekti piirid (andmed esitatakse kirjelduse või skeemina);
*sõidukite parkimise korraldus;
*eeldatav osavõtjate arv;
*turvatöötajate arv, isikkoosseis, töögraafik, tööülesanded ja turvatöötajate väljaõppe vajadus;
*politsei ja teiste asjaomaste asutustega tehtava koostöö korraldus;
*muud asjakohased andmed.

Juhtimiskeskuse pidamine
Juhtimiskeskust pidav turvaettevõtja peab täitma järgmised nõuded:
*tema omandis või valduses on seadmestatud ning ründe vastu kaitstud ruum häireteadete vastuvõtmiseks ja töötlemiseks;
*ta on telefonsideettevõtjaga sõlminud telefonivõrgu kasutamise lepingu, kui häireteade edastatakse telefonivõrgu kaudu;
*tal on raadiosageduse kasutamise luba, kui häireteade võetakse vastu raadiosaatja kaudu;
*korraldab vajaduse korral valveobjekti ööpäevase mehitatud teenindamise;
*tagab, et juhtimiskeskuses on pidevalt kaks turvatöötajat.

Allikas: Eneken Tikk
Uue turvaseaduse mõisted
Uues turvaseaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
*turvalisus – seisund, mis tagatakse ohutegurite vältimisega;
*valve – valveobjekti ja selle ümbruse jälgimine ründeohu või ründe avastamiseks ning ohu kõrvaldamiseks;
*kaitse – meetmete rakendamine valveobjekti puutumatuse tagamiseks;
*valveobjekt – isik, vara või üritus, mida valvatakse ja kaitstakse;
*turvaülesanne – turvateenuse lepingust tulenev või sisevalve töökorraldusega määratud toiming, mida teeb turvatöötaja või sisevalvetöötaja;
*kvalifikatsioon – kutsestandardiga määratud pädevustase;
*kutsestandard – kutseseaduse (RT I 2001, 3, 7; 2002, 61, 375; 2003, 13, 68) ja käes-oleva seaduse alusel kinnitatud nõuded, mida kohaldatakse turvatöötaja oskuste, teadmiste ja isiksuseomaduste suhtes.

Allikas: Riigi Teataja RTI, 05.11.2003, 68, 461


E N E K E N     T I K K
AB Teder & Partnerid jurist
ÄP


 
 
  Seotud lingid
Uus turvaseadus nõuab turvateenuse osutamisel lepingut | Logi sisse/Registreeri | 0 Kommetaare
Algus
Kommentaarid kuuluvad postitajatele. Meie ei vastuta nende eest.
www.EKYL.ee - Rahuloleva elanikuni läbi toimiva ühistu www.EKYL.ee - Rahuloleva elanikuni läbi toimiva ühistu www.EKYL.ee - Rahuloleva elanikuni läbi toimiva ühistu www.EKYL.ee - Rahuloleva elanikuni läbi toimiva ühistu 

 

Elamu GRUPP OÜ
tigupost
Kadaka tee 5
Tallinn

Tel/faks: 6267879
Mob: 5053534
e-post:
merike@elamugrupp.ee

a/a 221013592795
Reg kood: 10617859