Rahuloleva elanikuni läbi toimiva ühistu!   
  Logi sisse
 Kasutajanimi
 Parool


Sul ei ole veel kontot? Saad ennast registreerida. Registreeritud kasutajatel on rohkem eeliseid, näiteks nagu lehekülje kujunduse muutmine, kommentaarede postitamine oma nimega jne...
  Kiirotsing

  Peamenüü
  Kinnisvara "special"
· Andres Jaadla: kui riik korterelamute renoveerimisse täna ei panusta, elab suur hulk inimesti varsti ohtlikes majades (Apr 02, 2018)
· Õnnetuste vältimiseks tuleb vanadelt paneelmajadelt võtta betooniproovid (Veebr 27, 2018)
· Ehitusteadlane: paneelmajad seisavad vajadusel veel 500 aastat (Sept 14, 2017)
· Tallinna kinnisvarahinnad tegid rekordi (Sept 08, 2017)
· Vanemate korterite müüjatel seisavad ees kiired ajad (Sept 07, 2017)
· Korterihinnad tõusevad üle Eesti (Sept 05, 2017)
· Kas enampakkumiselt ostetud kodu on hea investeering või mõttetu võlg? (Aug 10, 2017)
· Hinnakriisis kannatavad kõige vähem Rae valla korterid (Apr 25, 2017)
· Pöörane: Tallinna korterite hind kerkis detsembris 11,3 protsenti (Jaan 03, 2017)
· Tallinna järelturul on korterite hinnad käest läinud (Dets 12, 2016)
  Varasemad teated ja kirjutised
Kolmapäev, Märts 14
·Korteriühistud saavad haljastustoetust (0)
Kolmapäev, Veebruar 28
·Lääne-Eesti Korteriühistute XV Foorum, 3.03.2018 PÄRNU (0)
·Kas korteriühistu vajab põhikirja? (0)
Teisipäev, Veebruar 27
·Õnnetuste vältimiseks tuleb vanadelt paneelmajadelt võtta betooniproovid (0)
Esmaspäev, Veebruar 12
·Korteriühistud saavad hoovide korrastamiseks toetust taotleda (0)
·Uue maksusüsteemiga kaasnevast kinnisvaramaksust on võimalik pääseda (0)
Reede, Veebruar 09
·Korteriühistutele toetuste andmise kord muutub lihtsamaks (0)
Teisipäev, Veebruar 06
·Kolmapäeviti on Tallinnas taas avatud korteriühistute infopunkt (0)
Kolmapäev, Jaanuar 31
·Eesti Korteriühistute Liit kogub andmeid ühistute kohta, kes riigi toetusest ilma jäid (0)
Esmaspäev, Jaanuar 29
·Pane tähele! Korteriomandi moodustamisel on täiesti uued reeglid (0)
 Vanemad artiklid
  :-)
Andres Jaadla: kui riik korterelamute renoveerimisse täna ei panusta, elab suur hulk inimesti varsti ohtlikes majades
  Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Aprill 02, 2018 - 11:54 PM
KinnisvaraUudiseid Kui riik täna aktiivselt Eesti elamufondi uuendamisse ei panusta, seisame juba lähitulevikus silmitsi suure hulga amortiseerunud elamutega, mis kujutavad ohtu elanike elule ja tervisele, kirjutab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.

Genfi ÜRO Jätkusuutliku Eluaseme Hartas (UN Charter of Sustainable Housing) rõhutatakse, et eluasemesektor on alati olnud riikide majanduse oluline osa.

Elamumajandus peaks olema nii aktiivse majandustegevusega jätkusuutlik element kui ka sektor inimeste vajaduste rahuldamiseks. Selle saavutamiseks tuleks rakendada elamute ehitamist ja renoveerimist, samuti olemasoleva elamufondi moderniseerimist, et võidelda energiavaesusega ja toetada energiatõhusust, mis aitab kaasa ka kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele.

Oht elule ja tervisele

Oma aja ära elanud elamufond on probleemiks nii Eestis kui ka teistes endistes Ida-Euroopa riikides, kus eksisteerivad tänaseni tohutud 30-40 aastat tagasi ehitatud korrusmajade blokid. Olukord nõuab kiiret sekkumist, et mitte muutuda ohtlikuks neis elavate inimestele elule ja tervisele – pärast 2012. aastal Lasnamäel aset leidnud ühe suurpaneelelamu neljanda korruse lodža piirdepaneeli varingut kaardistas Tehnilise Järelvalve Amet üle Eesti ligikaudu 840 suurpaneelelamut, mille rõdude piiretena on kasutatud eenduvaid raudbetoonist piirdeid. Uuring näitas, et suurpaneel-korterelamute raudbetoonist rõdupiirded on väga sageli halvas seisukorras, mis võib kaasa tuua varingu.

Tallinna Tehnikaülikooli poolt läbi viidud uuringu «Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga» käigus jõuti järeldusele, et suurpaneelelamute hooldus on eriti nõukogude aastatel olnud kohati ebapiisav ning see võib olla mõningal juhul endaga kaasa toonud puudusi nii hoonete ohutuse, energiatõhususe kui ka kasutusmugavuse osas.

Tõepoolest muutub aina olulisemaks küsimuseks ka poole sajandi eest kerkinud korrusmajade vastavus demograafilisele olukorrale. Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt ootab meid ees vananemine: pensioniealiste (65-aastased ja vanemad) osatähtsus rahvastikus tõuseb praeguselt tasemelt (18,0 protsenti) 2040. aastaks 27,6 protsendini. Inimesed elavad üha rohkem üksikult, leibkonnad on jäänud väiksemaks ja statistikaameti uuringu kohaselt torkab silma just suurem üksi elavate inimeste osatähtsus vähemalt 65-aastaste naiste seas.

Kindlasti ei vasta olemasolevate korruselamute planeering tulevastele vajadustele –kõrgematele korrustele liftita majas näiteks ratastooliga ei pääse. Kui möödunud sajandi kuuekümnendatel nähti Mustamäe viiekordsesse saadud korteris pääsemist pesemisvõimaluseta puumaja viletsusest, on tänased nõudmised mugavale kodule tunduvalt suuremad. Kasutusmugavus, sisekliima ja energiasääst on tänased küsimused, mis on lõpptarbija jaoks olulised. Me ei lepi pelgalt katusega pea kohal, vaid küsime, kas meil on oma kodus ka tervislik ja soodne elada.

Mida siis teha?

Tallinna Ülikooli mullune uuring «Tallinna elamispinnastsenaariumid ja «magamislinnaosade» tulevik» (koostajad Erik Terk ja Aado Keskpaik) vaatleb Eesti pealinna magalarajoonide tulevikku. Võimalike tulevikustsenaariumite hulgast leiab ka Ida-Berliini näite: linnaosa hoonete kompleksne renoveerimine olemasolevate «karpide» säilitamisega üheaegselt hoonetevahelise ruumi kvaliteedi tõstmisega. Seda hinnatakse suhteliselt ökonoomseks, pikaajalise krediteerimise puhul enamiku korrusmajade elanike laenuvõtmise võimalustele.

Taoline lähenemine annab praktiliselt sama kommunaalkulude kokkuhoiu kui uute hoonete rajamise puhul, kuna energia kokkuhoiu võimalused on «karpide» säilitamisel samad. See võimaldab ka parandada nii hoonete väljanägemist kui tõsta hoonetevahelise ruumi kvaliteeti, aitamaks vältida linnaruumi ebaühtlast olukorda.

Eestis on sellele stsenaariumile ehk kõige lähemale jõudnud Rakvere. Mõned aastad tagasi osales Rakvere ka ELi koostööprojektis Urb.Energy, millesse oli kaasatud viisteist partnerit kuuest riigist ning mille eesmärgiks edendada energiasäästlikku renoveerimist Euroopa Liidus kombineerituna linnapiirkondade ühtse arenguga. Linnavalitsus koostöös korteriühistutega soovis Rakveres terviklikult välja arendada linna ühe rahvarohkeima Seminari tänava piirkonna, sidudes kortermajade tervikliku renoveerimise ja linnaruumi.

Aastal 2017 said paljud Rakvere majad valmis, renoveerimiseks valmistub linnas sel aastal veel ligi 13 maja. Rakvere võib olla tõesti esimene linn Eestis, kus kõik või enamik maju saab lähiajal korda. Selle taga seisavad aktiivsed korteriühistud, kuid oluline roll on ka riiklikel renoveerimistoetustel, mida kogu Lääne-Virumaal taotles mullu 26 ühistut.

Mullune Housing Europe’i üllitatud Euroopa elamumajanduse ülevaade tõstab Eestis kõneldes esile tugevate korteriühistute ja riiklike renoveerimistoetuste olemasolu. Seda külmema dušina mõjus korteriühistutele mullu sügisel teade korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlemise peatamisest, kuna eelarveperioodi vahendid aastani 2020 olid selleks hetkeks taotlustega kaetud. Sihtasutusele KredEx oli selleks ajaks laekunud 460 taotlust summas ca 104 miljonit eurot toetuseks ettenähtud 102 miljonist eurost.

Eesti Korteriühistute Liidu poolt selle aasta alguses ühistute hulgas läbi viidud küsitlusest selgus, et küsitlusele vastanud ligi 200 ühistut oleks valmis oma korterelamute renoveerimiseks kogusummas investeerima 124,7 miljonit eurot. Ühistute poolt planeeritud, kuid saamata jäänud ja täna koheselt vajalik korterelamute rekonstrueerimise toetuse summa arvesse võttes vastajate poolt nimetatud planeeritavat rekonstrueerimise kogumaksumust ja planeeritud toetuse protsenti on 48,2 miljonit eurot. See tähendab, et korteriühistutel on valmisolek ja tahtmine kodud korda teha olemas. Kuid ilma riigi toetuseta jäävad head algatused pidama – juba praegu on raskes olukorras 200 ühistut üle Eesti, kel kõik ettevalmistused riikliku toetuse taotlemiseks tehtud ning, kes jõudsid ainuüksi projekteerimiseks kulutada üle 1,7 miljoni euro.

Kõige enam tegid rekonstrueerimise toetuse taotlemise ettevalmistamiseks kulutusi ja tunnevad kõige kiiremat vajadust rekonstrueerimise toetuse jätkumiseks korteriühistud Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Tartumaal.

Ettevõtluse- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo on teatanud, et taotleb riigieelarve strateegia menetlemise käigus korterelamute rekonstrueerimiseks täiendavaid vahendeid, mida saab kasutama hakata alates järgmisest aastast. Loodame parimat, sest korruselamute tervist tähelepanuta jätta ei saa – ühel hetkel võib see kurvalt kätte maksta nende elanike elule ja tervisele.

POSTIMEES

 
 
  Seotud lingid
Andres Jaadla: kui riik korterelamute renoveerimisse täna ei panusta, elab suur hulk inimesti varsti ohtlikes majades | Logi sisse/Registreeri | 0 Kommetaare
Algus
Kommentaarid kuuluvad postitajatele. Meie ei vastuta nende eest.
www.EKYL.ee - Rahuloleva elanikuni läbi toimiva ühistu www.EKYL.ee - Rahuloleva elanikuni läbi toimiva ühistu www.EKYL.ee - Rahuloleva elanikuni läbi toimiva ühistu www.EKYL.ee - Rahuloleva elanikuni läbi toimiva ühistu 

 

Elamu GRUPP OÜ
tigupost
Kadaka tee 5
Tallinn

Tel/faks: 6267879
Mob: 5053534
e-post:
merike@elamugrupp.ee

a/a 221013592795
Reg kood: 10617859