 |
 |
 |
Kinnisvara "special"
|
· Andres Jaadla: kui riik korterelamute renoveerimisse täna ei panusta, elab suur hulk inimesti varsti ohtlikes majades
(Apr 02, 2018)
· Õnnetuste vältimiseks tuleb vanadelt paneelmajadelt võtta betooniproovid
(Veebr 27, 2018)
· Ehitusteadlane: paneelmajad seisavad vajadusel veel 500 aastat
(Sept 14, 2017)
· Tallinna kinnisvarahinnad tegid rekordi
(Sept 08, 2017)
· Vanemate korterite müüjatel seisavad ees kiired ajad
(Sept 07, 2017)
· Korterihinnad tõusevad üle Eesti
(Sept 05, 2017)
· Kas enampakkumiselt ostetud kodu on hea investeering või mõttetu võlg?
(Aug 10, 2017)
· Hinnakriisis kannatavad kõige vähem Rae valla korterid
(Apr 25, 2017)
· Pöörane: Tallinna korterite hind kerkis detsembris 11,3 protsenti
(Jaan 03, 2017)
· Tallinna järelturul on korterite hinnad käest läinud
(Dets 12, 2016)
|
 |
 |
 |
Varasemad teated ja kirjutised
|
Kolmapäev, Märts 14 |
· | Korteriühistud saavad haljastustoetust (0) |
Kolmapäev, Veebruar 28 |
· | Lääne-Eesti Korteriühistute XV Foorum, 3.03.2018 PÄRNU (0) |
· | Kas korteriühistu vajab põhikirja? (0) |
Teisipäev, Veebruar 27 |
· | Õnnetuste vältimiseks tuleb vanadelt paneelmajadelt võtta betooniproovid (0) |
Esmaspäev, Veebruar 12 |
· | Korteriühistud saavad hoovide korrastamiseks toetust taotleda (0) |
· | Uue maksusüsteemiga kaasnevast kinnisvaramaksust on võimalik pääseda (0) |
Reede, Veebruar 09 |
· | Korteriühistutele toetuste andmise kord muutub lihtsamaks (0) |
Teisipäev, Veebruar 06 |
· | Kolmapäeviti on Tallinnas taas avatud korteriühistute infopunkt (0) |
Kolmapäev, Jaanuar 31 |
· | Eesti Korteriühistute Liit kogub andmeid ühistute kohta, kes riigi toetusest ilma jäid (0) |
Esmaspäev, Jaanuar 29 |
· | Pane tähele! Korteriomandi moodustamisel on täiesti uued reeglid (0) |
| Vanemad artiklid |
|
 |
 |
|
 |

See on teema: KinnisvaraUudiseid Järgmise uudised on esitletud selle teema all.
|
|
 |
Andres Jaadla: kui riik korterelamute renoveerimisse täna ei panusta, elab suur hulk inimesti varsti ohtlikes majades
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Aprill 02, 2018 - 11:54 PM,
1465 lool klikkimiste arv -
Kui riik täna aktiivselt Eesti elamufondi uuendamisse ei panusta, seisame juba lähitulevikus silmitsi suure hulga amortiseerunud elamutega, mis kujutavad ohtu elanike elule ja tervisele, kirjutab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.
Genfi ÜRO Jätkusuutliku Eluaseme Hartas (UN Charter of Sustainable Housing) rõhutatakse, et eluasemesektor on alati olnud riikide majanduse oluline osa.
Elamumajandus peaks olema nii aktiivse majandustegevusega jätkusuutlik element kui ka sektor inimeste vajaduste rahuldamiseks. Selle saavutamiseks tuleks rakendada elamute ehitamist ja renoveerimist, samuti olemasoleva elamufondi moderniseerimist, et võidelda energiavaesusega ja toetada energiatõhusust, mis aitab kaasa ka kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele.
|
|
 |
 |
 |
 |
Õnnetuste vältimiseks tuleb vanadelt paneelmajadelt võtta betooniproovid
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Veebruar 27, 2018 - 10:04 PM,
1276 lool klikkimiste arv -
Vanadelt betoonist paneelikatelt tuleks regulaarselt võtta betooniproove, et vähendada raskete õnnetuste esinemise tõenäosust.
Ehkki enamus Eestis asuvaid paneelmaju on läbinud korraliku värskenduskuuri, on eenduvatelt betoonosadelt suuremate õnnetuste vältimiseks mõistlik võtta betooniproovid.
Pindi Kinnisvarahalduse haldusteenuse juht Heliis Anto ütleb, et valdavas enamuses on Eesti elamufond heas seisus. «Vanadel majadel on vahetatud elektrisüsteemid ja püstakud, remonditud trepikojad, soojustatud otsaseinad ning paneelivuugid täidetud. Paraku oli nõukogudeaegne ehituskvaliteet väga hüplik ning tihti ei tule ühistud isegi selle peale, et kõige ohtlikumad on aastakümneid tuules ja tuisus ligunenud betoonist rõdupõrandad ning trepikoja varjualused,» räägib Anto.
|
|
 |
 |
 |
 |
Vanemate korterite müüjatel seisavad ees kiired ajad
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, September 07, 2017 - 09:09 PM,
1656 lool klikkimiste arv -
Vanema korteri müügiga tasub varakult algust teha, sest järjest enam inimesi eelistab soetada kodu uusarendusse, kus püsikulud on üldjuhul väiksemad.
Tallinna korteriturul ootab ostjat keskmiselt 2500–2600 korterit. Suurem osa neist eluruumidest asub Tallinna kesklinnas või selle vahetus läheduses. Uusarenduste võrdlemisi suur hulk on kasvatanud müüjate vahel konkurentsi, mõjutades kõige enam vanemate korterite pakkujaid.
«Eelkõige on pressi all vanemad korterid, mida soovitakse müüa, et osta asemele uuem, kvaliteetsem eluase. Ebaõiglaselt sageli on vanemate korterite hinnad uutega võrreldaval tasemel. Uute korterite kütte- ja remondikulud on aga madalamad, hoone ventilatsioon on tunduvalt parem ja naabrid sõbralikumad,» kommenteerib Baltic Sotheby's International Realty arendusjuht Helbe Ruben.
|
|
 |
 |
 |
 |
Korterihinnad tõusevad üle Eesti
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, September 05, 2017 - 03:47 PM,
1419 lool klikkimiste arv -
Maa-ameti tehtud turuanalüüs näitab, et selle aasta esimesel poolel jätkus aktiivne tegevus korteriturul. Korterite hinnakasv jätkus, kuigi hinnakasvu tempo pisut aeglustus.
«Korteriomandite mediaanhind jätkas aasta esimeses pooles tõusu kõikides maakondades, sealjuures kasvas ka tehingute koguväärtus ja arv,» ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. Mediaan tähistab hinda, milles pooled korterid müüdi kallimalt ja pooled odavamatl
«Tehingute koguväärtus oli 708 miljonit eurot – kasv oli võrreldes eelmise aasta sama perioodiga koguni 20,8 protsenti. Tehinguid oli kokku 11 057, seda on 11 protsenti enam kui aasta tagasi,» selgitas Tiits.
|
|
 |
 |
 |
 |
Hinnakriisis kannatavad kõige vähem Rae valla korterid
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Aprill 25, 2017 - 07:40 PM,
1706 lool klikkimiste arv -
Kodu ostmine ei ole investeering selle majanduslikus tähenduses. See on investeering parematesse elamistingimustesse, väiksematesse küttearvetesse, tõhusamasse sisekliimasse, õnnelikesse peresuhetesse jms, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino ettevõtte ajaveebis.
Kes tahab korralikke intresse teenida oma vaevaga kogutud rahalt, selle jaoks on olemas kindlasti paremaid investeerimisobjekte kui kodu ost. Sellele vaatama on kinnisvara kui ühe varaliigi väärtuse kasv ajas kenaks boonuseks inimeste jaoks, kes on ostnud omale kodu.
Tuleb tõdeda, et pragmaatilist suhtumist on aegade jooksul kinnisvaraturule juurde tulnud ja märkmisväärne osa ostjatest mõtleb sellele, kui palju ostetav objekt võiks väärt olla tulevikus. 90-ndatel polnud mingi ime, kui keegi viimistles oma Lasnamäe avara korteri kristallide ja punase puiduga, mõtlemata sellele, et tehtud investeering ei too eales tagasi seda rahapaigutust. Kellel raha oli, see elas hetkes ja ei mõelnud tuleviku müügist saadavale rahale. Tänaseks on mõned elu õppetunnid läbitud ja rahanduslikku kirjaoskust kõvasti juurde õpitud. Eesti kinnisvaraturul on piisavalt ajalugu olemas, et saame vaadelda mõnevõrra laiemalt, kuidas on hinnad käitunud ja kui õnnestunud kodu ostu vara väärtuse püsimise mõistes on keegi teinud.
|
|
 |
 |
 |
 |
Pöörane: Tallinna korterite hind kerkis detsembris 11,3 protsenti
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Jaanuar 03, 2017 - 06:16 PM,
2022 lool klikkimiste arv -
Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis detsembris aastaga 11,3 protsenti, küündides 1744 euroni, selgub maa-ameti statistikast.
Kokku tehti Tallinnas detsembris 937 tehingut, mille kogusumma oli ligi 95,2 miljonit eurot. 2015. aasta detsembris tehti 903 tehingut kogusummas 86,5 miljonit eurot.
Korterite ruutmeetri mediaanhind oli möödunud kuul 1679 eurot, kasvades aastaga 8,6 protsenti.
|
|
 |
 |
 |
 |
Korteri ruutmeetri hind Tallinnas püüdis uue tipu
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Detsember 08, 2016 - 07:19 PM,
1835 lool klikkimiste arv -
Novembris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 1695 eurot, mis on 4,4 protsenti rohkem kui oktoobris ning kõrgeim tase 2007. aastast, analüüsis kinnisvarafirma 1Partner maa-ameti statistikat.
1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul pole hinnatõusu põhjus kinnisvara üldine kallinemine, vaid inimesed ostavad rohkem uusi ja kallimaid kortereid, mis tõstab statistiliselt keskmist hinda. “Ligi 30 protsenti kõigist Tallinnas müüdud korteritest olid uued, mis on väga kõrge tase,” rääkis Vahter.
Tema sõnul näitab statistika, et nõukogudeaegsete paneelelamute hind on juba pea kaks aastat paigal püsinud. “Näiteks Mustamäel on korteri keskmine ruutmeetri hind eelmisest aastaga võrreldes isegi paar protsenti langenud,” ütles Vahter.
|
|
 |
 |
 |
 |
Tallinna korterite hind kerkis novembris 8,3 protsenti
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Detsember 05, 2016 - 11:30 PM,
1572 lool klikkimiste arv -
Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis novembris aastaga 8,3 protsenti küündides 1695 euroni, selgub Maa-ameti statistikast.
Kokku tehti Tallinnas novembris 794 tehingut, mille kogusumma oli ligi 73,7 miljonit eurot. Möödunud aasta novembris tehti 751 tehingut ja tehingute summa oli 66,8 miljonit eurot.
Korterite mediaanhind oli möödunud kuul 1566 eurot, mis aastaga kasvas ligi 7 protsenti.
|
|
 |
 |
 |
 |
Paneelikad püsivad veel kaua
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, November 21, 2016 - 08:22 PM,
1912 lool klikkimiste arv -
Paneelmajad püsivad veel väga kaua, kui nende eest hästi hoolitseda, kinnitas abilinnapea Eha Võrk neljanda Tallinna elamumajanduskonverentsi avakõnes. Seekord olid konverentsi teemadeks korterelamute turvalisus ning ohutu ja säästlik elamu, ühtlasi autasustati konverentsil parimaid projektis „Roheline õu“ osalenud korteriühistuid.
Võrk tõdes, et elamumajanduskonverentsi korraldamine just Mustamäel on märgilise tähendusega, sest just Mustamäe on linnaosa, kuhu esimesena suuri toonases mõistes moodsaid korrusmaju 1960ndatel ehitama hakati. Õismäe ja Lasnamäe paneelelamud on märksa hilisemad, seega tulid suure tõenäosusega ka majade amortiseerumisega seotud probleemid ja mured esmalt Mustamäe linnaossa. „Mustamäelased on selles küsimuses justkui eestkõnelejad,“ ütles Võrk ning tunnustas Mustamäe linnaosa korteriühistuid aktiivse paneelmajade renoveerimise ning õuealade korrastamise eest, mis on linnaosa üldilme tublisti ilusamaks muutnud.
Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori Karl Õigeri ettekande teemaks oli rõdude ja varikatuste turvalisus. Ta rõhutas, et kõikide hoonete puhul on üks ohtlik tegevus isetegevuslik ümberehitamine. Samuti on rõdupiirete kestvuse üheks oluliseks teguriks küsitav ehituskvaliteet ja hooletu ekspluatatsioon, seda nii vanade kui ka uute hoonete puhul, nii minevikus kui ka praegu. Eriti oluline on rõdude hüdroisolatsiooni ja servaplekkide korrashoid ja rõduservade õigeaegne remont, samuti terasest ühenduselementide ja rõdupiirete korrosioonikaitse.
|
|
 |
 |
 |
 |
Arco Vara: korterituru hinnakasv jätkub
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, November 04, 2016 - 03:07 PM,
1551 lool klikkimiste arv -
Nii tehinguaktiivsus kui ka mediaanhinna tase on Eestis tervikuna võrreldav 2007. aasta sügisese perioodiga, kirjutab Arco Real Estate ASi analüütik Mihkel Eliste korterituru lühiülevaates.
Selle aasta oktoobris tehti Eestis 1792 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli võrrelduna möödunud kuuga langenud 6,9% ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga 0,5%. Tuginevalt möödunud kuu esmahinnangulistele andmetele võib siiski eeldada, et tehingute arvu langus on olnud võrrelduna septembriga mõnevõrra väiksem ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga on tehinguaktiivsus jäänud muutumatuks või mõnevõrra kasvanud.
Oktoobri korteritehingute raames kujunes keskmiseks mediaanhinnaks 1148 €/m2. Pinnaühikuhind oli sealjuures võrrelduna septembriga kasvanud 3,8% ning võrrelduna möödunud aasta oktoobriga koguni 10,7%. Hinnatasemete kasv on viimastel aastatel olnud omane valdavalt Tallinnale ning Tartule, ajalise nihkega on korterite hinnad kiirelt kasvama hakanud ka mitmetes Eesti suuremate väikelinnadega maakondades.
|
|
 |
 |
 |
 |
Nõudlus elamumaa järele on kahekordistunud
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, Oktoober 14, 2016 - 12:53 AM,
1610 lool klikkimiste arv -
Maa-ameti andmetel on aastatel 2011-2015 hoonestamata elamumaaga tehtud tehingute arv kasvanud ligi kaks korda ja koguväärtus keskmiselt 2,4 korda.
Kui Narva linnas ja Veskikülas oleks saanud 2015. aastal Eesti keskmise kuu brutopalga eest osta üle 500 ruutmeetri hoonestamata elamumaad, siis Tallinna kesklinnas vaid 2,1 ruutmeetrit.
2015. aastal tehti Eestis hoonestamata elamumaaga 2480 tehingut kokku 89 miljoni euro eest. Kõige rohkem vahetas elamumaa omanikku Harju maakonnas – 2015. aastal tehti 1149 tehingut, mis moodustab 46,3% kõikidest Eesti tehingutest. Tartu maakonnas oli mullu 412 (16,6%) ja Pärnu maakonnas 286 (11,5%) tehingut. Väiksem tehingute arv oli Jõgeva, Valga ja Põlva maakonnas, kus see jäi vahemikku 18–20.
|
|
 |
 |
 |
 |
Puulehtede äravedu on tarbetu ja lausa kahjulik
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Oktoober 13, 2016 - 04:48 PM,
1527 lool klikkimiste arv -
Teadlaste arvates tuleks puulehed maha jätta või vajadusel kohapeal purustada, aga mitte ära vedada.
Energiat, aega ja kütust kulutatakse lehtede kuhjamiseks, pakkimiseks ja äraveoks, kuigi samas saaks mitte midagi teha ning mittemidagitegemisega hoopis head teha.
Igal sügisel sama lugu: lehed langevad, pargid, aiad ja muud haljasalad mattuvad kireva lehevaiba alla. Mõne aja pärast muutuvad inimesed rahutuks ja hakkavad lehti riisuma või tõmbavad lehepuhurid käima ning ajavad müra ja tolmu saatel lehti hunnikutesse. Omavalitsused kulutavad nappi eelarvet lehtede äraveoks, mõnel pool jagatakse elanikele lehtede kogumiseks tasuta prügikotte. Teadlased aga leiavad, et see on tarbetu ja lausa kahjulik tegevus.
|
|
 |
 |
 |
 |
Tallinna korterite hind tõusis septembris aastaga 7,6 protsenti
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Oktoober 05, 2016 - 01:54 PM,
1184 lool klikkimiste arv -
Tallinna korterite keskmine hind tõusis aastaga 7,6 ja kuuga 2,6 protsenti 1682 euroni ruutmeetri eest, selgub maa-ameti statistikast.
Ka tehingute arv Tallinnas aastaga kasvas – 9,7 protsenti 746 tehinguni, mis on küll 8,5 protsenti vähem, kui augustis. Jätkuvalt olid Tallinnas populaarseimad 41-55 ruutmeetri suurused korterid, mida müüdi kokku 226 ühikut.
Väljaspool Tallinna kasvas keskmine korterite kinnisvara hind aastaga 2,3 protsenti 639 euroni ruutmeetri eest, mis siiski on 10,4 protsenti vähem kui augustis. Tehingute arv samuti kuuga langes ja aastaga kasvas, vastavalt 8,6 protsenti ja 5,3 protsenti 1079 tehinguni.
|
|
 |
 |
 |
 |
Tallinna korterite ruutmeetrihind küündib masueelsele tasemele
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Oktoober 04, 2016 - 09:57 PM,
1176 lool klikkimiste arv -
Septembris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 1682 eurot, mis on kaheksa protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal ning kõrgeim tase alates 2007. aastast.
Maa-ameti statistikast nähtub, et majandust veab hetkel eratarbimise kasv. Äkilisi tõuse või languseid pole ja ruutmeeter ei kalline kindlasti igavesti, aga praegu on suund jätkuvalt ülespoole.
“Pangad ühest küljest tahavad kinnisvarasektorisse raha anda ja teenida, teisalt kontrollivad eriti hoolikalt arendajate finantseerimist. Eraisik saab laenu lihtsamalt, sest kuskil elama peab ja kodu eest jäädakse harva võlgu. Samas teise kodu ostmiseks küsib pank pigem investeerimis-, mitte kodulaenu intressi, sest risk on palju kõrgem,” ütleb 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.
|
|
 |
 |
 |
 |
Väikelinnad on korteritest tühjaks ostetud
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, September 07, 2016 - 11:41 AM,
1162 lool klikkimiste arv -
Eesti väikelinnasid kimbutab üle aastate tõsine müügis korterite nappus - praeguse müügitempoga jagub kortereid vähem kui pooleks aastaks.
Ilma viie suurema linnata (Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve) tehti Eesti maakonnakeskustes augustis 186 korteriomanditehingut. Samas on kokku nendes linnades vaid 828 korteri müügipakkumist, mis tähendab, et nn laojääki jagub vaid 4,5 kuuks ja see väheneb pidevalt.
Pindi Kinnisvara eluruumide vahendusvaldkonna juht Annely Sermat ütles, et ka väikelinnade elanike elatustase tõuseb pidevalt ja võimaldab kinnisvara soetada. „Hetkel on kujunenud suisa probleemiks, et ostuhuvi on suur, kuid uusi müügipakkumisi lisandub vähe. Põhjus on lihtne – väikelinnade korterite hinnad ei ole nii atraktiivsed, et neid müüa, pigem otsitakse pinna vabanemisel sinna mõni tuttav üürnik elama,“ lisas ta.
|
|
 |
 |
 |
 |
Korteri ruutmeetri hind tõusis augustis Tallinnas 4,2 protsenti
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, September 05, 2016 - 12:26 PM,
1205 lool klikkimiste arv -
Maa-ameti andmetel oli augustis Tallinnas korteri keskmine ruutmeetri hind 1637,8 eurot, mis on 4,2 protsenti enam kui möödunud aasta samal ajal, samas 1,5 protsenti vähem kui tänavu juulis.
Kokku tehti Tallinnas augustis 816 tehingut, mille summa moodustas kokku 74,1 miljonit eurot. Möödunud aasta augustis tehti 728 tehingut ja tehingute summa oli 63,2 miljonit eurot.
Tallinna korteri ruutmeetri mediaanhind oli tänavu augustis 1556,9 eurot, mis on 3,8 protsenti rohkem kui 2015. aasta samal perioodil.
Allikas: BNS
kommenteeri? 
|
|
 |
 |
 |
 |
Uue kodu ostnud noort Eesti peret ootas aias jahmatav leid
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Juuni 07, 2016 - 11:54 AM,
1730 lool klikkimiste arv -
Äsja väikese aiaga ümbritsetud kodu ostnud noor Tartu pere oli üsna nõutu, kui koduaias tundus maa ühe koha peal jala all justkui vetruvat. «Mõtlesin, et jumal teab, mis seal all võib olla - mõni ammusest ajast jäänud kaev või kelder, äkki on lausa eluohtlik,» rääkis hirmunud perenaine.
Peremees lõi siis labida maasse ning kaevas kõnealuse koha osaliselt lahti: selgus, et ammumöödunud aegadel oli keegi kaevanud ilmselt suitsuahju tarvis üsnagi sügava maa-aluse šahti, kuhu paigutatud plekk-kast ja torud olid osaliselt läbi roostetanud, mädanenud ja katki, augus leidus ehitusprahti ja teravaid kive.
«Ei taha mõeldagi, mis oleks juhtunud, kui aias olijad, olgu siis aiatöid tegevad täiskasvanud või mänguhoos lapsed oleks sinna auku teravate kivide või roostetanud torude otsa kukkunud,» rääkis perenaine. Aia kordategemiseks vajati spetsialistide abi ning kulunud summa oli suur, kuid vähemalt on nüüd kindlus olemas, et koduaias toimetamine on ohutu. «Muidugi oleks võinud eelmine omanik sellisest konstruktsioonist teada anda, kuid võimalik, et see oli tehtud 30-40 aastat tagasi, kui krundil asus hoopis teine maja. Me ise ei tulnud ka selle pealegi, et maapõue uurida,» vahendas naine.
|
|
 |
 |
 |
 |
Maakler: mõned Tartu üürikorterite omanikud lisavad lepingusse sügisese hinnatõusu tingimuse
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Juuni 06, 2016 - 11:32 AM,
1568 lool klikkimiste arv -
Suvevaheaeg ja koolide lõpetamine ei jäta mõjutamata üürikorterite turgu Tartus. Domus Kinnisvara maakleri Kersti Luige sõnul on praegu nii nõudjate kui ka pakkujate jaoks algamas kõige magusam periood, sest paljud lõpetajad loobuvad oma üüripinnast, uued tulijad soovivad aga elupaika leida.
Luik selgitas ERR-i raadiouudistele, et mõned korteriomanikud on üürnike lahkumise tõttu langetanud talveperioodil üürihinda, kuid tudengite saabudes hakkavad vabade korterite hind Tartu üüriturul taas kasvama.
See tähendab, et vabade korterite hinnad hakkavad kasvama just augustikuu lõpul. Domus kinnisvara maakler Kersti Luigele on praegustel üüriturul silma jäänud omanikud, kes augustikuuni küsivad üürnikelt madalamat hinda. "Üürilepingusse on lisatud klausel, et alates augustikuus tõuseb hind ja kui üürnikel on soovi, siis nad võivad korterit kõrgema hinnaga edasi üürida," lisas Luik.
|
|
 |
 |
 |
 |
Korterite hinnavahe on kerkinud 70kordseks
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Mai 31, 2016 - 03:19 PM,
1375 lool klikkimiste arv -
Pealinna ja lähiümbruse korterite ruutmeetrihinnad kerkivad aina uutesse kõrgustesse - sama raha eest, millega saab Ida-Virumaal väikse ühe- või kahetoalise korteri, saab Tallinna kesklinnas osta pool ruutmeetrit korteripinda, selgus maa-ameti ülevaatest.
Maa-ameti järjekordne korteritehingute ülevaade näitab, et Eesti elanike koondumine Tallinna ja selle lähiümbrusse hoiab kõrgemana nii pealinna kui ka kogu Harjumaa korteriomanditega tehtavate tehingute arvu ja hinnad. Suurimad muutused korteriturul on aga toimunud Ida-Viru maakonnas, kus on langenud nii tehingute arv, koguväärtus kui ka hinnad.
Üle poole kõikidest 2015. a teise poolaasta korteritehingutest tehti Harjumaal, neist omakorda kolm neljandikku Tallinnas. Ka moodustab Harjumaa tehingute koguväärtus kolmveerandi kõigist Eestis korteritega tehtud tehingutest. Seega on pealinna ja selle lähiümbruse korterid võrreldes teiste Eesti piirkondadega endiselt kallimad. Kui kuu keskmise brutopalga eest saab näiteks Tallinna kesklinnas osta 0,5 ruutmeetrit korteripinda, siis Ida-Virumaal Püssi või Kiviõli linnas võib sama raha eest omandada 37 ruutmeetrit. Võrreldes 2015. a esimese poolaastaga on seda peamiselt tänu hinnalangusele üle 7 ruutmeetri rohkem.
|
|
 |
 |
 |
 |
Sooman: Harjumaa kinnisvarahinnad hakkavad tõusma
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Jaanuar 06, 2016 - 11:09 PM,
1402 lool klikkimiste arv -
Kuigi võrreldes ülemöödunud aastaga kasvas korterite ruutmeetrihind mullu 16,6%, kasvavad Pindi Kinnisvara prognoosi kohaselt Tallinna ja selle satelliitasumite korterite ja Harjumaa eramute hinnad jätkuvalt, kuna rahvastiku juurdevool jätkub ning sellest tingitult nõudlus elamispindade järgi kasvab.
Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman ütles, et kerge hinnatõus võib aset leida ka Tartus, samas kui enamustesse teistesse maakondadesse on sisse kodeeritud pikk ja vaevaline vaikelu. «Väiksematest kohtadest tulevad noored pered pealinna paremale palgale ja vajavad ka kohta, kus elada. Seetõttu prognoosime Tallinna ja Harjumaa elamispindade hinnatõusuks kahekohalise numbri. Tartus jääb see 5-10% vahele,» lausus ta. «Kõige eelduseks on loomulikult jätkuv reaalpalga kasv ning pankade püsiv valmidus eluasemelaenude väljastamisel,» märkis Sooman.
Kodu.postimees.ee
kommenteeri? 
|
|
 |
 |
 |
 |
Kinnisvara hinnaindeks on laes, ootamas elamispindade hinnatõus
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, November 19, 2015 - 04:10 PM,
1494 lool klikkimiste arv -
Elamispindade pakkumishindade muutust kajastav KV.EE indeks jõudis novembris viimase seitsme aasta rekordtasemele. Tõusu taga on jätkuv uute ja keskmisest kallima hinnaga korterite müüki lisandumine.
KV.EE hinnaindeks jõudis novembris 83,1 punkti tasemele, viimati oli indeksi väärtus sellest kõrgem 2009. aasta jaanuaris. Viimase aastaga kerkis indeks 7,6 protsenti. «Indeksit kergitab üheltpoolt see, et uusi kortereid ehitatakse juurde kui ka see, et neid uusi kortereid pakutakse müügiks järjest aktiivsemalt,» ütles KV.EE juht Tarvo Teslon ning selgitas, et indeksi näol on tegemist siiski niiöelda struktuuse hinnatõusuga. «Seega võime öelda, et kinnisvara väärtus on püsinud viimased 4-5 kvartalit paigal. See tähendab, et täna küsitakse portaalis KV.EE samaväärse korteri eest enam-vähem sama hinda, mis aasta tagasi.»
Ühe näitena kinnisvara struktuursest hinnatõusust tõi Teslon võrdluse eelmise aastaga, kus konkurents oli väiksem ning uusarenduste puhul pani arendaja sageli portaali kuulutusena üles vaid tüüpkorterid. «Täna sisestatakse kuulutusena juba kõik arendusprojekti korterid, et leida suuremat võimalike ostuhuviliste tähelepanu ning see kergitab ka indeksi väärtust kiiremini,» selgitas Teslon.
|
|
 |
 |
 |
 |
Korteriturg on peale pikka räsimist saavutanud stabiilsuse
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, November 10, 2015 - 01:56 PM,
1432 lool klikkimiste arv -
Eesti korteriturg on saavutanud peale pikka räsimist kauaoodatud stabiilsuse- hinnad püsivad paigal, tehingute arv ei hüple samuti märkimisväärselt.
Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman ütles, et korterituru stabiliseerumist on oodatud aastaid. „Paraku on viimased 10 aastat toimunud turul totaalne tõmblemine - kiirelt üles, kiirelt alla, totaalne kaos, seejärel jälle tõusuaastad,“ meenutas ta. „Käesolev aasta on esimene, mida võib nimetada rahulikuks. Hinnatase on enam-vähem paika loksunud, tehingute arvus suuri tõuse ega langusi pole aset leidnud, inimestel on aega planeerida ja atra seada,“ lausus ta. „Väikelinnade kinnisvaraturg on jätkuvalt mannetus olukorras ja jääb selliseks aastateks, kõige vilkam sibamine toimub Tallinnas, kuhu koondub ka üha rohkem töökohti,“ lisas Sooman.
17 Eesti suuremas linnas tehti eelmisel kuul 1220 korteriomanditehingut, tehingute keskmine ruutmeetrihind oli 1232 eurot.
city24.ee
kommenteeri? 
|
|
 |
 |
 |
 |
Tallinna lähivaldades valitseb üürikorterite põud
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, November 05, 2015 - 04:35 PM,
1297 lool klikkimiste arv -
Harjumaa kinnisvaraturg on väga pealinna keskne ja reeglina ostetakse eluase investeeringu eesmärgil just sinna, kuid unustatakse Tallinna lähivallad, kirjutab Ober-Hausi Kinnisvara kinnisvaraspetsialist Jekaterina Chernikov.
Kui Tallinnas on viimase aasta jooksul tervikuna üüripakkumiste arv liikunud tõusutrendis, siis Tallinna lähivaldades on see vähenenud.
Kui Viimsi ja Rae vald kõrvale jätta, siis on näiteks Kiili, Saue ja Saku vallas on üürikorterite pakkumine praktiliselt olematu, kuigi nõudlus on reaalselt tuntav. Renoveeritud majades kvaliteetselt renoveeritud kortereid või uusi kortereid uutes kortermajades ei ole üldse saada. Samas on tegemist kiiresti arenevate piirkondadega, mille taristutesse on tehtud ja tehakse jätkuvalt olulisi investeeringuid ning ei puudu ka elukondlik kinnisvaraarendus.
|
|
 |
 |
 |
 |
Korstnapühkija akti nõue on venitanud järjekorrad topeltpikaks
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, Oktoober 09, 2015 - 05:41 PM,
1324 lool klikkimiste arv -
Vastavalt tuleohutuse seadusele peab käesolevast septembrist igal korstnaga küttesüsteemiga hoone valdajal olema ette näidata kutselise korstnapühkija akt. Kuigi see nõue on olnud teada aastaid, ärkavad paljud majaomanikud alles nüüd ning see on venitanud korstnapühkijate töö-järjekorrad topeltpikaks.
2010. aastal vastu võetud seaduse järgi peab kortermajades kutseline korstnapühkija käima igal aastal. Eramajades aga võib kütteseadet puhastada ise, kuid iga viie aasta tagant peab seda tegema kutseline korstnapühkija, kes koostab seejärel ka akti. Nüüd on seaduse vastuvõtmisest möödunud viis aastat ja see akt peaks kõigil olemas olema. Paljud ärkavad aga alles nüüd, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Korstnapühkija Juhan Räni sõnul ulatub tema töö-järjekord jõuludeni, samas kui varasematel aastatel on see ulatunud novembrini. "Nüüd on tulnud kuu aega lisa ja ma kardan, et läheb võibolla isegi jaanuari-veebruarikuusse," arvas ta.
|
|
 |
 |
 |
 |
Õige aeg krunti osta: elamumaa maksab kolm korda vähem kui buumiajal
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, September 15, 2015 - 03:30 PM,
1160 lool klikkimiste arv -
Maa-ameti kinnisvaraturu ülevaatest selgub, et üle-eestiliselt on elamumaa hinnad kinnisvaraturu tipuga võrreldes langenud ligi kolm korda, kuid piirkonniti on muutused väga erinevad.
Enim tehti tehinguid 2006. aastal, hind kerkis aga kõigi aegade kõrgeimaks 2007. aastal. Pilt muutus oluliselt sama aasta lõpus ülemaailmse majanduskriisi tõttu. Pangad vähendasid eluasemelaene ja see kajastus järsult tehingute arvus ja hindades. Alates 2009. aastast hakkasid hinnad küll tasapisi kasvama, kuid tehingute arvus hüpet ei toimunud. Viimastel aastatel (2013–2014) on tehinguid siiski rohkem olnud, kuid hinnad on pigem langenud.
Nii kõrgema hinnataseme kui ka tehinguaktiivsuse poolest eristuvad Eesti suuremad linnad ning Tallinna ja Tartut ümbritsevad omavalitsused, kuid hinnad võivad kõikuda ka omavalitsuse piires. Suuremad erinevused ilmnevad eelkõige Tallinna ja Tartut ümbritsevate valdades. Mida kaugemale aga jäävad vallad suurematest keskustest, seda väiksemaid hinnaerinevusi võib täheldada.
|
|
 |
 |
 |
 |
Lugejad: Eestis ei tasu üürimine ära, pangalaen tuleb odavam
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, August 28, 2015 - 11:50 AM,
1234 lool klikkimiste arv -
Postimehe koduportaalis kodu üürimise ja omamise teemal diskuteerinud lugejate meelest on Eesti üürihinnad liiga kallid, mistõttu on odavam soetada pangalaenuga oma kodu.
«Mul on laenumakse umbes 200 eurot kuus väiksem kui samasuguse korteri eest peaks üüri maksma!!! Eestis ei tasu üürimine ära, ajutiselt võibolla, aga miks maksta üüratuid summasid üürijale, kui peale laenu tagasimaksmist on see korter sinu ja sul on mida edasi pärandada lastele,» leiab üks lugeja. «Üürid, üürid, aga mida sa teed pensionieas? Eesti pensionist ei jaksa keegi ju üüri maksta,» nendib lugeja.
«Minu jaoks on kinnisvara soetamine investeering. Eestis on jah üüriturg paigast ära, aga paljudes Lääne-Euroopa riikides elavadki inimesed üürikorterites, mis on nende päriskodud. Ei näe seal mingit vahet, kas üürida või omada. Kes täna teab, et ta samas kohas elab veel ka mitmekümne aasta pärast? Korteri peaks ostma siis, kui on tekkinud piisavalt raha, et mitte aastakümneid panka orjata ning karta, et makseraskuste ilmnemisel kõigest ilma jäädakse. Ilma selle piisava rahata on tegemist mõttetu äririskiga,» leiab aga teine.
|
|
 |
 |
 |
 |
Eluaseme hinnaindeks kasvas aastaga 8 protsenti
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Juuni 22, 2015 - 11:51 AM,
1168 lool klikkimiste arv -
Eluaseme hinnaindeksi muutus oli tänavu esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga 2,9 protsenti ja võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 8 protsenti.
Võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga tõusid korterite hinnad 3,7 protsenti ning majade hinnad 1,1 protsenti, teatas statistikaamet.
Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad Tallinnas 4,4 protsenti, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 3,8 protsenti ning langesid ülejäänud Eestis 0,4 protsenti.
|
|
 |
 |
 |
 |
Korteriturg: Tallinnas jälle hinnarekord
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Aprill 07, 2015 - 01:31 PM,
1294 lool klikkimiste arv -
Märtsis maksis Tallinna korteri üks ruutmeeter keskmiselt 1576 eurot, mis on kuus protsenti rohkem kui veebruaris. Tegemist on kriisijärgse aja kõrgeima hinnatasemega.
Maa-ameti andmeil kasvas Tallinna kinnisvaratehingute koguarv kuuga 18,2 protsenti 1145-ni.
“Päris palju kortereid ostetakse isikliku pensionifondina. Kuigi varaklasse, kuhu investeerida, on palju, siis valivad inimesed pigem kinnisvara, sest saavad sellest kõige paremini aru,” ütles 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.
|
|
 |
 |
 |
 |
Välimus toetab maja müüki
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Pühapäev, Märts 22, 2015 - 03:01 PM,
1434 lool klikkimiste arv -
Esimene asi kinnisvaraostu puhul on hind, kuid teiseks loeb maja arhitektuur. Hoone välimusest räägib tänane ostjaskond palju enam, teab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.
Eesti uuselamute arendusturg on jõudnud huvitavasse situatsiooni. Ühelt poolt on endiselt olemas korralik nõudlus, teisalt aga ülepakkumine. Selle põhjuseks on ostjate aina kasvavad nõudmised, kuid ka arendajate liigne optimism piirkondade osas, mis on end mõnes mõttes juba ammendanud.
Iga kuu lisandub Tallinna kinnisvarapakkumistesse keskmiselt ca 50-80, veebruaris aga näiteks 125 uut korterit. Nii öelda laojääk aga kasvab, sest igas kuus müüakse uusi kortereid keskmiselt 60-80% lisanduvast mahust. Kõrged protsendid tulevad peamiselt seetõttu, et vormistatakse varem broneeritud korterite ostu-müügilepinguid. Aasta-taguse ajaga võrreldavat hoogsat broneerimist näeb nüüd aga harvem.
|
|
 |
 |
 |
 |
Eluasemehinnad tegid rekordtõusu
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, Märts 20, 2015 - 11:25 AM,
1226 lool klikkimiste arv -
Eluaseme hinnaindeksi aastamuutus oli eelmisel aastal viimase nelja aasta suurim. Mullu tõusid aastases võrdluses korterite hinnad 15,5% ja majade hinnad 9,1%.
Eluaseme hinnaindeks tõusis eelmisel aastal 2013. aasta keskmisega võrreldes 13,7%, teatab Statistikaamet.
2011. aastal oli eluaseme hinnaindeksi aastamuutus 8,5%, 2012. aastal 7,3% ja 2013. aastal 10,7%.
|
|
 |
 |
 |
 |
Tartu korterihinnad ületasid buumi tipu
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Märts 11, 2015 - 12:28 PM,
1163 lool klikkimiste arv -
Tartu linna korteriomandite keskmine ruutmeetrihind oli tänavu veebruaris 1243 eurot, mis on esimest korda Eesti linnades üle 2007. aastal aset leidnud buumi tipu, teatas Pindi Kinnisvara.
„Kinnisvaraomanikud võivad rõõmustada, kuid ostjatele on see samapalju nukker uudis,“ lausus Pindi Kinnisvara juhatuse liige Sooman ja lisas, et tegemist on ilmselgelt märgilise sündmusega.
„Samas on Tartu turu areng olnud loogiline - linna elanikkond sai masuga veidi vähem pihta, sellevõrra on ka taastumine olnud kiirem,“ rääkis Sooman. Võrdluseks, kui Tallinnas langes majanduskriisiga keskmine korteri hind 59 protsendi võrra, siis Tartus oli langus 46 protsenti.
|
|
 |
 |
 |
 |
Hooletuid majaomanikke ähvardab korralik rahatrahv
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, Veebruar 06, 2015 - 10:55 AM,
1216 lool klikkimiste arv -
PZU Kindlustus tuletab hoonete omanikele meelde vajadust koristada katuselt lund ning hoida räästad jääst puhtad, vastasel juhul võib majaomanik saada trahvi ning ka kindlustus ei hüvita lumeraskuse tagajärjel tekkinud kahjusid.
«Suurema lumega tuleb alati ette, et mõni katus ei pea lume raskusele vastu. Kui koormus muutub liiga suureks, siis on ohus eelkõige teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitised ja nende osad, näiteks varjualused, samuti lamekatusega hooned,» selgitas PZU Kindlustuse kommunikatsioonijuht Katre Uusmaa.
Katusekonstruktsioonile võib olla ohtlik juba 30 sentimeetri paksune lumekiht. PZU Kindlustus soovitab pidevalt jälgida katuste lumekoormust ja õnnetuste vältimiseks katuseid õigeaegselt lumest puhastada. See vähendab ka jääpurikate ja jääkamakate teket, mis muudab inimeste, koduloomade ja sõidukite liikumise hoone ümbruses ohutumaks.
|
|
 |
 |
 |
 |
Korterihind tõusis aastaga kümme protsenti
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Jaanuar 07, 2015 - 11:18 AM,
1129 lool klikkimiste arv -
Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis detsembris 1495 eurot, mis on kümme protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal.
Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaatest selgub, et detsembris tehti Tallinnas kinnisvaraga 1081 ostu-müügitehingut, mis on 12,8 protsenti enam kui novembris. Aastataguse detsembriga võrreldes kasvas tehingute arv 18,4 ja kogumaksumus 34,3 protsenti.
Korteritehingute arv kasvas Tallinnas detsembris novembriga võrreldes 11,6 protsenti. Võrreldes aastataguse ajaga oli korteritehingute arv 16,3 ja kogumaksumus 32,9 protsenti suurem.
|
|
 |
 |
 |
 |
Analüütik eluasemelaenude piirangutest: kinnisvaraturg on juba jahtumas
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Oktoober 30, 2014 - 02:24 PM,
1533 lool klikkimiste arv -
Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toompargi hinnangul keskpanga kavandatavad eluasemelaenude piirangud olulisi muudatusi ei too ning nendega on jäädud hiljaks, sest Eesti kinnisvaraturg on juba jahtumas
Eile teatas Eesti Pank, et kavatseb kehtestada 2015. aasta alguses kommertspankadele eluasemelaenude andmisel kolm nõuet, mis vähendavad tulevikus laenubuumi tekkimise võimalust. Esimene nõue on see, et laenusumma võib olla kuni 85 protsenti laenutagatise ehk soetatava eluaseme väärtusest. Teise nõude järgi võivad laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust. Kolmas nõue on, et eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks.
Toompark rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et teda valdasid keskpanga teadet lugedes kahetised tunded. "Kui konservatiivsemate laenutingimuste eesmärk oleks justkui buumi vältida, siis oleme hiljaks jäänud, sest täna on ikkagi Tallinna korteriturg jahtuma asunud - Tallinnas korterite tehingute arv langeb juba teist kvartalit järjest ja pole alust arvata, et see kolmandas kvartalis ka tõusule pöörduks. Mida meil siin jahutada on?" rääkis ta.
|
|
 |
 |
 |
 |
5 sammu, mida tuleb arvestada kodu soetamisel
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Oktoober 20, 2014 - 10:55 AM,
1452 lool klikkimiste arv -
Kodu soetamine on tõsine samm, mis võib meie elu mõjutada aastakümneid ning Domus Kinnisvara kodulehel ongi ära toodud viis asja, mida tuleb selle puhul arvestada.
Kõige tähtsam üldse ning peamine samm on selgusele jõuda, millised on finantsilised võimalused uue kodu ostmiseks. Lisaks tuleks üle vaadata, kas on vaja lisatagatist või on olemas piisavalt sääste omafinantseeringu tasumiseks.
Teiseks tuleks vastata küsimusele, kui suur on sinu perekond. Kui oled üksik või elad koos elukaaslasega, siis 5 toaga elamu jääb ilmselt suureks ning jõukohane oleks vaadata väiksemate eluruumide poole. Kui aga peres on vähemalt 2 last, siis tuleks leida elukoht piisavalt suur, mis rahuldaks kõigi leibkonna liikmete vajadusi.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kinnisvarahinnad on taas kaubeldavad
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Oktoober 02, 2014 - 02:29 PM,
1444 lool klikkimiste arv -
Kinnisvarapakkumiste arv tõuseb kiirelt enamikus Eesti linnades, mis on muutnud varasema müüjatekeskse turu ostjasõbralikuks – järjekorrad on kadunud ja hinnad kaubeldavad.
Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson ütles, et kuni käesoleva aasta alguseni oli turg müüjate huvides kreeni vajunud. Pooleaastane seisak, mida võimendas lisaks kohalikele ja rahvusvahelistele negatiivsetele uudistele ka kuum suvi, on teinud oma töö.
«Aasta alguses oli Tallinnas pakkumises 3800 korterit, nüüdseks on see arv tõusnud 5900 pakkumisele,» ütles Simson. «Pakkumise ja nõudluse suhte muutumine on viinud ka ca 10-protsendilise hinnakorrektsioonini alanemise suunas ning nagu näha, siis tehingute arv on taastumas, järelikult on praegune hinnatase jälle ostjatele aktsepteeritav.» Tema sõnul on sarnane tendents ka paljudes teistes Eesti linnades.
|
|
 |
 |
 |
 |
Eluaseme hinnad tegid võimsa hüppe
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, September 22, 2014 - 03:04 PM,
1517 lool klikkimiste arv -
Eluaseme hinnaideks kasvas tänavu II kvartalis võrreldes mullu sama ajaga koguni 14,5 protsenti, teatas statistikaamet. Võrreldes 2014. aasta I kvartaliga muutis indeks 1,1 protsenti.
2013. aasta II kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 16,8% ja majade hinnad 8,8%. Korterite hinnad tõusid kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 18,0%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 17,8% ning ülejäänud Eestis 7,3%.
Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 0,5% ja majade hinnad 2,5%. Võrreldes I kvartaliga tõusid korterite hinnad Tallinnas 0,3%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 2,8% ning langesid ülejäänud Eestis 2,9%.
|
|
 |
 |
 |
 |
Eksperdid: kinnisvaraturg seisab, ostjaid jagub vaid odavamatele korteritele
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, September 02, 2014 - 03:10 PM,
1771 lool klikkimiste arv -
Pindi kinnisvaraturu ülevaate kohaselt on korteriturul näha liikumist, kuid kaubaks lähevad pigem odavama ruutmeetrihinnaga korterid. Kui Tallinnas tuleb üha enam kortereid müüki, siis väikelinnades turg kiratseb ning tehingute hulk üha langeb.
Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson ütles, et Tallinnas vara müügiga ei ole probleeme, kui see vara on teiste omasuguste seas veidi odavamas kategoorias. "Kui korterist on veidi kehvem vaade või planeering, ent sellevõrra on ka hind madalam, siis müük käib lihtsamalt," rääkis ta.
Simson selgitas, et tarbijate käitumine muutub alati turu madalseisu ajal odavtoodete keskseks. See peegeldub ka uute korterite turul: kuni 1800 €/m² maksvatele korteritele leidub ostjaid, kallim vara aga seisab.
|
|
 |
 |
 |
 |
Uute korterite müügihind on järelturu omadest 45 protsenti kallim
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Pühapäev, August 17, 2014 - 12:24 PM,
1627 lool klikkimiste arv -
Valdav hulk kinnisvaraturu ülevaadetest baseerub maa-ameti avaldataval statistikal, mis summeerib kõikide müügitehingute andmed, eraldamata, kas tegu on uute või juba kasutuses olnud ehk järelturu korteritega. Neid andmeid kommenteerivad erinevad analüütikud, lisades maakleritelt ja oma ettevõtte andmetest saadud turuinformatsiooni, kirjutas Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ partner Urmas Tehver.
Meie võtsime ette kinnisvarahindajate poolt kasutatavad maa-ameti kogutud andmed kõikide Tallinna korteriomandeid puudutavate tehingute kohta alates 2012. aasta algusest. Elimineerisime tehingud, mis olid märgitud kui mitte vabaturu tehingud, samuti tehingud korteriomandite mõtteliste osadega ning nn plokktehingud, kus osteti ühe tehinguga kõik majas olevad korteriomandid ehk tehingu sisuks oli kogu kinnistu ost.
Seejärel eraldasime tehingud uute korteritega, kus meile oli abiks Adaur Grupi poolt koostatav uute korterelamute arenduste monitooring. Uute korterite hulka arvestasime ka need arendusprojektid, kus müüakse kortereid täielikult renoveeritud majades.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kinnisvarabüroo: reaalne hinnalangus on käes
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, August 05, 2014 - 12:46 PM,
1458 lool klikkimiste arv -
Tallinna järelturul on korterite hinnad alates kevadest umbes kümnendiku võrra langenud, maade ja majade hinnad tõusevad edasi, teatas Pindi Kinnisvara.
Pindi Kinnisvara kutseline maakler Jaak Eller ütles, et kui kevadel polnud lootustki Väike-Õismäel leida remontivajavat kahetoalist korterit alla 55 000-eurose hinnaga, siis nüüdseks on hinnad umbes kümne protsendi võrra langenud. «Odavamad pakkumised on juba alla 50 000 euro,» sõnas maakler. Tema sõnul on sarnane tendents kõikides linnaosades, hinnasula on omakorda mõnevõrra suurendanud ostuhuvi. «Praegu on muidugi kuum suvi ja tormi ei joosta,» lasus ta.
Eller lisas, et korterite liigkõrged hinnad on aktiveerinud maade- ja eramuteturu, kus tehakse varasemast rohkem tehinguid ning ka hinnad on kerges tõusutempos.
Majandus24
kommenteeri? 
|
|
 |
 |
 |
 |
Kinnisvara minibuum tõstis Eesti Euroopa tippu
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Juuli 14, 2014 - 12:12 PM,
1392 lool klikkimiste arv -
Eesti on Euroopas kinnisvarahindade tõusu poolest ülivõimsalt esikohal, selgus eelmisel nädalal avaldatud Eurostati andmetest.
Eesti Päevaleht kirjutab, et võrreldi 2013. ja 2014. aasta esimest kvartalit.
Kinnisvarabüroo Uus Maa partner ja juhatuse liige Elari Tamm põhjendab suurt hinnatõusu Eesti majanduse eripäraga. „Mina arvan, et Eesti majandus on nii pisike, et siin toimuvadki muutused nii, et hinnatõus on ühel hetkel kõige kõrgem ja järgmisel hetkel kõige madalam,” ütles ta Eesti Päevalehele. „Pigem ongi Eesti majandus selline, kiiremini tõusev ja kiiremini langev.”
ÄRIPÄEV
kommenteeri? 
|
|
 |
 |
 |
 |
Korteritehingute arv langes
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Pühapäev, Juuli 06, 2014 - 12:23 PM,
1324 lool klikkimiste arv -
Kui mais tehti antud linnades 993 korteriomandi tehingut, siis juunis langes aktiivsus 877 tehingule. Mullu juunis tehti indeksilinnades 929 korteriomandi tehingut, teatas Pindi Kinnisvara.
Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani teatel tõusis Pindi Indeks juunis 4,1% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 1081 eurot. Mais oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1038 €/m².
Võrreldes hinnatipuga 2007. aasta aprillis, on indeks langenud 23%. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga 2009. aasta juulis (624,2 €/m²), on Pindi Indeks 73,1% kõrgemal.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kinnisvaraturul toimus järsk kannapööre
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Juuni 12, 2014 - 07:28 PM,
1240 lool klikkimiste arv -
Kui aprillis võis põhjust rõõmustada, et kinnisvaraturg kulgeb mööda tavapärast rada, siis mais toimus üsna järsk kannapööre ning tehingute arv langes, tõdes Uus Maa Kinnisvarabüroo oma maikuu turuülevaates.
See tähendab aga, et müüjateturg on tasapisi asendumas jälle ostjateturuga. Samas on väikeinvestorid jätkuvalt huvitatud raha paigutamisest hea üüritootlusega korteritesse ning peaasjalikult otsitakse kortereid Tallinnas, Tallinna lähivaldades, Tartus, puhkusepiirkondades kui ka suuremates maakonnakeskustes, nagu Viljandi ja Rakvere.
Ülevaatest selgus ka, et kui ostumüügitehingute arv langes, siis vastupidiselt üüriturg näitas elavnemise märke, kuna tudengid broneerivad kooliaasta alguseks kortereid ning ka kohalikud ja rahvusvahelised ettevõtted, mis otsivad oma töötajatele uusi elamispindu.
|
|
 |
 |
 |
 |
Swed: kinnisvara ei peaks kallinema üle 10%
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Mai 14, 2014 - 04:52 PM,
1312 lool klikkimiste arv -
Swedbanki hinnangul ei ole kinnisvara kiire kallinemine jätkusuutlik ning turule lisanduvad korterid hakkavad hindu ohjeldama.
"Aprill näitas, et hinnakasv on pidurdunud. Ühe kuu pealt järeldusi teha ei saa, aga märk on olemas," selgitas Swedbanki erakliendi finantseerimisdivisjoni direktor Andres Tukk. "Kui tänasest peaksid hinnad veel üle 10% kasvama, ei ole see kasv, mida meil on vaja. Kui aasta jooksul peaksid hinnad veel 30% üles viskama, siis see ei ole jätkusuutlik." Eelmisel nädalal hoiatas ka Eesti Pank, et hinnaralli võib lõppeda mulliga.
Esimeses kvartalis kallinesid korterid Eestis keskmiselt 16% võrra, pealinnas keskmiselt 28,6% võrra. Enim seejuures Kristiines, 34,6%. Aprillis kallinesid aga pealinna korterid 24%.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kinnisvarafirma turu seisust: hinnatõusule hakkab piir ette tulema
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, Mai 09, 2014 - 12:31 PM,
1183 lool klikkimiste arv -
Võrreldes märtsiga langes aprillis Tallinnas kinnisvara ostu-müügitehingute arv 10,7 ning kogumaksumus 21 protsent, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.
1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul hakkab hinnatõusule piir ette tulema ja viimase kuuga kukkusid kergelt kõik näitajad. "Tänavu kasvavad hinnad keskmiselt kümmekond protsenti ning järgmisel aastal jääb tõus veelgi madalamaks, pigem korrelatsioonis üldise inflatsiooniga. Käesolev väike buum paistab lõppevat suuremate ohvriteta," ütles Vahter.
Aprillis tehti Tallinnas kinnisvaraga 994 ostu-müügitehingut, mis on 10,7 protsenti vähem kui märtsis. Aastatagusega võrreldes langes tehingute arv neli ning kogumaksumus 7,5 protsenti.
Õhtuleht
kommenteeri? 
|
|
 |
 |
 |
 |
Eluruumide hinnad ELis tõusid neljandas kvartalis enim Eestis
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Aprill 10, 2014 - 02:26 PM,
1287 lool klikkimiste arv -
Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusid Eurostati andmetel eluruumide hinnad Euroopa Liidus (EL) aastaga enim ehk 15,6 protsenti Eestis.
Kui ELis tervikuna langesid eluruumide hinnad neljandas kvartalis aastaga 0,1 protsenti ja eurotsoonis 1,4 protsenti ning kvartaliga vastavalt 0,3 protsenti ja 0,7 protsenti, siis Baltikumis ja Rootsis elupindade hinnad tõusid märgatavalt. Läti aastane hinnakasv oli 7,9 protsenti ja Rootsis 7 protsenti.
Kvartaliga kasvasid eluruumide hinnad Lätis 2,7 protsenti ning Eestis ja Leedus mõlemas 2,6 protsenti. Elupindade hinnad langesid aastaga enim Horvaatias, Küprosel ja Hispaanias, vastavalt 14,4 protsenti, 9,4 protsenti ja 6,3 protsenti. Kvartaliga toimus suurim langus Ungaris ja Hispaanias, vastavalt 1,8 ja 1,3 protsenti.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kinnisvarafirma: uue maja ostmiseks peab kuus 2500 eurot teenima
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, Märts 28, 2014 - 12:51 AM,
1192 lool klikkimiste arv -
Kinnisvarafirma 1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul maksab uus maja Tallinna lähedal keskmiselt 230 000 eurot ja seda saab lubada endale pere või inimene, kelle netosissetulek on vähemalt 2500 eurot.
Vahteri sõnul maksab eestlase unistus 3000 eurot kuus. «Selle raha eest saab endale lubada keskklassi elu – maja Tallinna külje all, Toyota või Volkswagen, kaks last ja ega rohkemaks üle jäägi. Vähe või palju, aga see on reaalsus,» ütles Vahter.
«Neid inimesi, kes sellist elu saavad lubada ikka on, aga suuri maju või kallimat kinnisvara tavaliselt kuupalga eest ei osteta, vaid tegemist on ettevõtluskasumiga,» lisas Vahter.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kinnisvarapidu saab varsti otsa
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Märts 19, 2014 - 11:01 AM,
1275 lool klikkimiste arv -
Kinnisvarahinnad on sujuvalt ülespoole kerinud, ka kallimad korterid lausa haaratakse käest, kuigi pakkumise vähesus kergitab hindu, ei usu kinnisvaraarendajad selle peo jätkumisse, vahendab Äripäev.
«On aina selgem, et senine suur hinnatõus ei saa enam jätkuda, sest see lülitab järjest rohkem välja potentsiaalse ostjaskonna võimalusi kinnisvara soetada,» märkis Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.
Veebruaris jätkus Tallinnas kinnisvara hinnatõus, müüdud korterite ruutmeetri mediaanhind kerkis 1312 eurole, võrreldes jaanuariga tõusid hinnad 1,8% ja aastaga 24%.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kinnisvara hinnatõus pole enam jätkusuutlik
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Märts 12, 2014 - 11:53 AM,
1128 lool klikkimiste arv -
Kel on soov korterit müüa, peab olema valmis tõsisemateks hinnaläbirääkimisteks või küsima kohe reaalset hinda, soovitab kinnisvaraanalüütik.
Veebruaris jätkus Tallinna kinnisvara hinnatõus - müüdud korterite keskmine ruutmeetri mediaanhind tõusis 1312 eurole. Võrreldes jaanuariga kasvas hinnatase 1,8% ja aastaga 24%, kommenteeris Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.
"On aina selgem, et senine suur hinnatõus pole enam jätkusuutlik, sest see lülitab järjest rohkem välja potentsiaalse ostjaskonna võimalusi kinnisvara soetada," ütles Vähi. "Kõige probleemsemaks on muutunud olukord magalate ning ka mujal asuvate paneelmajade järelturu korterite osas, kus hinnatõus on olnud suurim."
|
|
 |
 |
 |
 |
Korterite hinnatõus tõmbab krundi- ja eramuturu käima
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Jaanuar 07, 2014 - 06:02 PM,
1252 lool klikkimiste arv -
Kuna korterite ja eramute hinnavahe on sisuliselt olematuks muutunud, kujuneb see aasta siiani varjusurmas olnud kruntide ja linnaäärsetele eramute kasvuaastaks.
„Kellel suurema elamispinna vajajatest on veidigi võimalust raha juurde panna, müüb oma korteri ja ostab asemele linnaäärse rida- või paariselamuboksi või krundi, kuhu täna on küllaltki soodne maja peale ehitada,“ ütles Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson. „Korterite hinnad on nii kõrgeks läinud, et taas on kätte jõudnud aeg, kui oma krundi ostmine muutub mõttekas,“ sõnas Simson.
„Linnaäärsed elamukrundid maksavad kuni 50 000 eurot koos kommunikatsioonidega, ühekordse eramu ehitab sinna peale umbes 100 000 euroga. Sama palju maksavad kesklinna 2toalised või äärelinna 4toalised väga heas seisukorras uuemas majas asuvad korterid,“ võrdles analüütik.
Äripäev
kommenteeri? 
|
|
 |
 |
 |
 |
Inimesed ostavad taas ka 500 000 eurot maksvaid eramuid
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, November 05, 2013 - 03:39 PM,
1317 lool klikkimiste arv -
Oktoobris tehti Tallinnas kinnisvaraga 1084 ostu-müügitehingut, mis on 11,8 protsenti rohkem kui septembris, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.
1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on inimeste kindlustunne kasvanud, mis tõstab ka kinnisvarasektori likviidsust. "Tehinguarvu kasvule järgnenud hinnatõus on inimesed masuaegsest laenulõksust välja aidanud ning lubab elamistingimusi taas parandama hakata. Ka on tekkinud võimalus ja julgus soetada kallemaid, 400 000-500 000 eurot maksvaid eramuid, mida paar aastat tagasi polnud mõtet müüki pannagi," ütles Vahter.
"Hea, et uued kortermajad on valmimas, mis peaks hinnatõusu aeglustama. Liigne tsüklilisus – kiired langused ja tõusud pole turule pikas perspektiivis hea," lisas Vahter.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kinnivarabüroo: jutt buumist on manipulatsioon
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, November 05, 2013 - 12:41 PM,
1326 lool klikkimiste arv -
Elanike eksitamine väidetega, nagu oleksime hinnatasemelt ja turuaktiivsuselt tagasi buumiajas, on Pindi Kinnisvara hinnangul vastutustundetu ning asjatundmatu.
Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson ütles, et viimastel nädalatel on taas aktiivselt sõna hakatud võtma, justkui oleks Eesti kinnisvaraturg väga lähedal buumiajale. «See ei vasta tõele!» selgitas Simson.
«Ka Tallinnas on hinnatase veel veerandijagu madalam, kui see oli 2007. aasta alguses, millele lisaks tuleks juurde arvestada inflatsioon. Väiksemates linnades on hinnad jätkuvalt poole madalamad. Tehingute arvud olid buumiaegu aga tänasega võrreldes pea kaks korda kõrgemad,» ütles ta.
|
|
 |
 |
 |
 |
Ober-Haus: Tallinna korterid aastaga viiendiku võrra kallimad
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, November 04, 2013 - 03:12 PM,
1404 lool klikkimiste arv -
Ober-Hausi Kinnisvara Tallinna korterite hinnaindeks tõusis oktoobris võrreldes septembriga 5,4%, ent eelmise aasta oktoobriga võrreldes on indeks 19% kõrgem.
Tallinnas tehti oktoobris korteriomanditega 754 tehingut, mida on 7,6% rohkem kui septembris ja 14% rohkem kui eelmise aasta oktoobris. Keskmine korteri pinnaühiku hind tõusis võrreldes eelmise kuuga 6,6% ja võrreldes aasta varasemaga 21,4%.
Linnaositi oli suurim hinnatõus Haaberstis (21,9%), Mustamäel (15,6%) ja kesklinnas (9,6%). Võrreldes eelmise kuuga oli suurim hinnalangus Kristiines (- 12,8%) ja Pirital (-4,2%).
|
|
 |
 |
 |
 |
Eluasemete hinnad kasvasid teises kvartalis aastaga 8,1%
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, September 18, 2013 - 11:42 AM,
1191 lool klikkimiste arv -
Eluaseme hinnaindeksi muutus oli tänavu teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 3,7% ja võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 8,1%.
Esimese kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 3,8% ning majade hinnad 3,4%, teatas statistikaamet.
2012. aasta teise kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 9,2% ja majade hinnad 4,8%.
|
|
 |
 |
 |
 |
1Partner: korteri ruutmeeter kallines kuuga 7,4 protsenti
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, August 02, 2013 - 04:41 PM,
1172 lool klikkimiste arv -
Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind tegi juulis viimaste aastate kiireima tõusu. "Puhkustekuu juuli oli oodatust tempokam," hindas kinnisvaraspetsialist Martin Vahter.
“Korterite statistilise hinnatõusu taga on plokktehingud kallimate pindadega, kuid ka reaalsed hinnad sektoris kasvavad üldisest inflatsioonist veidi kiiremini,” ütles 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter ja lisas, et uute korterite hinnatase on lähenemas 2007. aastale.
Tallinna korteri ruutmeetri hind kallines juulis 7,4 protsenti 1292 euroni, kommenteeris Vahter maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet. Statistika kohaselt langes Tallinna kinnisvaratehingute arv juulis eelmise kuuga võrreldes 23 protsenti.
|
|
 |
 |
 |
 |
Uusarenduste tehingute arv jälle languses
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, August 02, 2013 - 01:24 PM,
1360 lool klikkimiste arv -
Tallinna uute korteritega tehtud tehingute arv on jätkuvalt languses, langenud on ka keskmine hind.
Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson sõnas, et hinnalanguse taga on peamiselt tehingute valgumine odavamatesse äärelinna piirkondadesse. „Investoreid ei ole turul väga palju ning kallima hinnaklassiga kesklinn on kohalikule elanikule kallivõitu,“ selgitas ta. Kui tänavu kevadel ületas uute korterite keskmine hind 2000 euro piiri ruutmeetri kohta, siis hetkel on see langenud 1850 eurole.
„Murettekitavam on aga tehingute arvu langus- juulis tehti tehinguid vaid 50 uue korteriga, ainult jaanuaris oli tulemus veel kehvem,“ ütles Simson. „Juba täna võib öelda, et aasta alguses pankade poolt prognoositu, et tänavu müüakse Tallinnas 1000 uut korterit, ei pea paika,“ ütles ta. „Reaalsuses kipub see 600-700 ühiku vahele tulema, mis on protsentuaalselt ikka oluliselt vähem,“ lisas Simson.
Äripäev
kommenteeri? 
|
|
 |
 |
 |
 |
Mupo: kes muru ei niida ja hekki ei püga, võib saada kuni 1300 eurot trahvi
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Mai 28, 2013 - 05:56 PM,
1186 lool klikkimiste arv -
Kinnistuomanikele toovad kevad-suvised soojad ilmad lisaks rõõmule kaasa ka uusi töökohustusi - muru tahab niitmist ja hekid pügamist.
„Mupole on laekunud hulgaliselt kaebusi lohakate kinnistuomanike suhtes, kes eiravad muru niitmise kohustust. Sellega seoses palutakse kõigil kinnistute omanikel linna kena ja korrektse väljanägemise nimel eelnimetatud töödega peale hakata. Julgustame tegutsema nii eraisikuid, korteriühistuid kui ka linna halduses olevate kinnistute ning haljasalade haldajaid," teatas Raepress.
Tallinna linna heakorra eeskiri kohustab kinnistuomanikke tegema umbrohutõrjet ja niitma üle 15 cm kõrguse muru ning rohu, välja arvatud loodusliku alusmetsa alt, pügama heki ning korraldama selliste põõsaste- ja puuokste kärpimist, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ja varjavad liikluskorraldusvahendit või takistavad jalakäijate või sõidukite liiklust.
|
|
 |
 |
 |
 |
Euribor langeb, eluasemelaenude intress aga tõuseb
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, Mai 24, 2013 - 03:48 PM,
1101 lool klikkimiste arv -
Samal ajal kui eluasemelaenude baasintressiks kujunenud 6 kuu Euribor langeb, on eluasemelaenude keskmised intressid alates jaanuarist tasapisi tõusnud, selgub Eesti Panga statistikast.
Aprillis oli eluasemelaenude keskmine intress 2,66 protsenti võrreluna 2,55 protsendiga jaanuaris. Kuue kuu keskmine Euribor langes samal ajal 0,020 protsendipunkti võrra 0,324 protsendini.
E24.ee
kommenteeri? 
|
|
 |
 |
 |
 |
Milliste puuduste korral saab kinnisvara ostja sõlmitud lepingust taganeda?
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Laupäev, Mai 11, 2013 - 12:02 PM,
1277 lool klikkimiste arv -
Tehingud kinnisvaraga on tänapäeval sagedased – nii mõnigi kord selgub aga alles pärast müügitehingut, et ostetud korteril või majal on varjatud puudused. Kui pärast ostu ilmnevad asjaolud, millest ostja polnud teadlik, ei vasta ostetud kinnisasi müügilepingus kokku lepitud tingimustele. Siis kerkib päevakorda küsimus, kas ja millistel juhtudel saab ostja müügilepingust taganeda või hoopis nõuda müüjalt puuduste kõrvaldamist, kirjutab CKE Kinnisvara büroo juhataja, jurist Birgit Jõgi.
Keskseks küsimuseks on, et millistel juhtudel saab ostja esitada müüjale müügilepingust taganemise avalduse? Müügilepingust taganemise all mõistetakse müügilepingu sõlmimise eelse olukorra taastamist ehk ostja annab ostetud kinnisasja tagasi müüjale ning müüja tagastab ostjale raha.
Kui ostjale on müüdud puudustega asi, ei tähenda see kohe taganemisavalduse esitamist müüjale, vaid esimene eeldus on, et ostja teavitab müüjat puudustest. Pärast teavitamist oleneb paljuski müüja huvist asi heastada, mille tulemusena võib probleem saada lahenduse ning ostja ei peagi lepingust taganemise õigust kasutama.
|
|
 |
 |
 |
 |
Magalaelanikud otsivad kuni 40 000 eurost suvilat
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Aprill 17, 2013 - 02:46 PM,
1245 lool klikkimiste arv -
1Partner kinnisvara teatel on tallinlased ühe enam hakanud magalakorteri kõrvale otsima suvilat, mis võiks olla pensionipõlves põhielukoht ning mille hind jääks allapoole 40 000 euro piiri.
1Partner Kinnisvara konsultandi Olmer Õiguse sõnul algas suvilate müügihooaeg tänavu juba aasta alguses ning ka küsitavad hinnad on mullusega võrreldes kolmandiku kallimad.
Õiguse kinnitusel algab suvemajade müük tavaliselt märtsis-aprillis, kuid tänavu juba aasta alguses. «Paistab, et huvilised kartsid hinnatõusu ja soovisid ostutehingu enne kõrghooaega ära teha,» ütles Õigus.
Märge: Suvilatehingute keskmised hinnad populaarsemates piirkondades:
• Saku vald (Üksnurme, Roobuka, Metsanurme, Kiisa, Kasemetsa) – 25-35 000€
• Keila vald (Meremõisa, Tuulna, Lohusalu, Laulasmaa, Kloogaranna, Keila-Joa, Käesalu, Kersalu) – 35-45 000€
• Harku vald (Vääna-Jõesuu, Muraste, Tabasalu, Suurupi, Rannamõisa, Naage, Vääna) 45-65 000€
• Kiili vald (Luige, Sausti, Kiili) – 35-45 000€
• Saue vald (Hüüru, Maidla, Vatsla) 20-25 000€
• Kernu vald (Kaasiku, Laitse, Kibuna) 15-25 000€
|
|
 |
 |
 |
 |
Tallinna kinnisvaratehingute hind kasvas aastaga 52,5%
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Aprill 10, 2013 - 03:18 PM,
1243 lool klikkimiste arv -
Kuigi Tallinnas tehti märtsis veidi vähem kinnisvaratehinguid kui veebruaris, on tehingute rahaline maht kasvanud, sealjuures aastases võrdluses koguni 52,5 protsenti.
Maa-ameti andmetel toimus Tallinnas märtsikuu jooksul 849 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on veebruarist 3,6% vähem. Võrreldes aga mulluse märtsiga toimus tehinguid siiski 6,5% enam, kirjutab Uus Maa värskes kinnisvaraturu ülevaates.
Vastupidiselt tehingute hulgale tõusis kuuga aga rahaline kogumaht 7,4%, 79,08 miljonile eurole. Aastataguse ajaga võrreldes on rahaline maht kerkinud aga 52,5%, mille põhjuseks on peamiselt see, et järjest enam on hakatud tehinguid tegema ka kallima hinnaklassi objektidega.
|
|
 |
 |
 |
 |
Sauevallakas arvab: kodualuse maa maksuvabastus peaks kehtima kõigile ühtemoodi
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Aprill 10, 2013 - 12:01 AM,
1239 lool klikkimiste arv -
Kodualuse maa maksuvabastus peaks kehtima kõigile ühtemoodi, olenemata maa suurusest
Nõukogude ajal ajalehte lugedes oli minu kadunud isal ikka kombeks pead raputada ja pobiseda: siin ei ole enam midagi vihastada vaid ainult imestada. Viimasel ajal taban ennast üha rohkem sellelt mõttelt.
Maamaksust
Kodualune maa maksuvabaks - kas pole meeldiv! Eriti oodatav võis see olla neile koduomanikele, kes on kolinud Tallinnast välja eesmärgil, et eestlasele omaselt nautida looduses ja rahulikumas keskkonnas elamist ja laste kasvatamist. Eestlased on juba kord selline rahvas, et meile meeldib kui naabrid akendest sisse ei vaata ja parem isegi kui meie õue ei piilu. Kas saab seda meile ette heita? Arvan, et mitte, sest maapuudust meil pole! Pigem vastupidi, oleks aga maapiirkondades rohkem inimesi ja oleks neil suuremad krundid! Sest eestlastel on paar head omadust veel: oleme töökad ja meile meeldib kui meie koduümbrus on ilus. Seepärast niidame hoolsalt muru, haljastame oma maalapid, kasvatame viljapuid ja köögivilja, puhastame võsa ning oma väikest metsatukka.
|
|
 |
 |
 |
 |
Tallinna keskmine korteri ruutmeeteri hind ületas 1200 euro piiri
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Aprill 08, 2013 - 03:27 PM,
1237 lool klikkimiste arv -
Märtsis kasvas Tallinna korterite pinnaühiku keskmine maksumus 3,4 protsenti ületades esmakordselt pärast 2008. aastat 1200 euro piiri, tõi kinnisvarafirma 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadest välja.
1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul paistab silma uute ja vanade korterite hinnavahe, mis on kasvanud 70-protsendini. «Kui arvestada vana maja remondifondi ning suuremat küttekulu, siis on see vahe üldjoontes arusaadav,» ütles Vahter.
Vahteri sõnul on uusarendused praegu väga edukad ja neid plaanitakse juurde, aga kui projektid valmivad, siis jaotub nõudlus ühtlasemalt ning uute korterite hinna ülesrühkimine peatub.
|
|
 |
 |
 |
 |
Balti pealinnadest kallinesid aastaga enim Tallinna korterid
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Veebruar 18, 2013 - 03:36 PM,
1278 lool klikkimiste arv -
Võrreldes tänavust ja eelmise aasta jaanuari, kallinesid korterid Tallinnas rohkem kui Riias või Vilniuses.
Võrreldes eelmise aasta jaanuariga oli Tallinnas tänavu keskmine korteri pinnaühiku hind 9,4% kõrgem ja tehinguid tehti 11% võrra enam. Detsembriga võrreldes tõusis Tallinnas keskmine korteri ruutmeetri hind 0,2%, 1135 eurole, teatas Ober-Hausi Kinnisvara.
Riias püsis keskmine ruutmeetri hind jaanuaris muutumatuna, 989 eurot ruutmeetri kohta. Viimase 12 kuuga on keskmine ruutmeetri hind tõusnud 2%. Võrreldes hindade tipuga 2007. aasta mais on aga hinnad keskmiselt 57,4% madalamad.
|
|
 |
 |
 |
 |
Narvas tõusis korteri ruutmeetri hind aastaga 43 protsenti
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Veebruar 18, 2013 - 01:08 AM,
1254 lool klikkimiste arv -
Viimase kolme aasta algus suuremate linnade korteriturul on olnud üsna sarnane – jaanuarikuu on üks väiksema aktiivsusega periood, mil turg alles hakkab hoogu võtma. Seetõttu oli huvitav vaadata käesoleva aasta esimese kuu Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva korterituru käitumist ning võrrelda seda varasemate aastatega, analüüsib Domus Kinnisvara blogi.
Alates 2010. aastast on jaanuarikuu tehingute aktiivsus suuremates linnades ülimadal: detsembrikuu tehingute mahuga võrreldes kukkus aasta esimese kuu ostu-müügi tehingute arv kohati isegi 40%. Käesolev aasta on erand.
Tallinn:
Näiteks Tallinna korteriomandi tehinguid oli jaanuaris 534, mis on 21 võrra rohkem kui kuu varem. Samas meenutan, et kui aasta teises pooles toimus üldjuhul üle 600 korteri tehingu kuus, siis aasta viimasel kuul tehtud 505 tehingut on ikka väga madal tulemus (muutus lausa -26%). Seega jaanuarikuu maht on samaväärne detsembrile, olles siiski 10% kõrgem kui 2012. aasta jaanuar.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kinnisvarafirma: hinnad on praegu buumiajaga võrreldes ikka väga madalad
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Veebruar 12, 2013 - 02:58 PM,
1329 lool klikkimiste arv -
1Partner Kinnisvara hindaja Kristi Sammali sõnul on vaatamata meedias viimasel ajal levinud väidetele kinnisvarahinnad Tallinnas buumiaja tipust keskmiselt 32 protsenti madalamad ja hinnatõus ei pruugi veel kogu laenu katta, vahendas Õhtuleht.
Kristi Sammali sõnul oli Tallinna ja Harjumaa korterite keskmine ruutmeetri hind praegu 2007. aasta keskmisest 32 protsenti madalam. "Ka Tallinna linnaosade lõikes on pilt sarnane - Mustamäe, Lasnamäe ja Haabersti hinnatase on vastavalt 37, 39 ja 32 protsenti buumi tipphetkest madalam," ütles Sammal ja lisas, et buumiaegsetele hindadele on kõige lähemal Kalamaja korterid, mida lahutab tipust 20 protsenti.
Suurimad langejad buumi tipuga võrreldes on Paldiski, Keila ja Maardu linn, Raasiku vald ning Tallinna siseselt Kopli. "Nendes piirkondades on korterite keskmine ruutmeetri hind 2007. aastaga võrreldes endiselt 50 - 75 protsenti madalam," ütles Sammal.
Märge: Kinnisvarahinnad olid kõige madalamad 2009. aastal ning sellest ajast on 1Partneri Tallinna korterite hinnaindeks kerkinud 40 protsenti.
kommenteeri? 
|
|
 |
 |
 |
 |
Mida peaks teadma maksudest enne kinnisvarasse investeerimist?
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Veebruar 07, 2013 - 06:56 PM,
1353 lool klikkimiste arv -
Tugeva ja jätkusuutliku investeeringu aluseks on lisaks heale kinnisvara asukohale ja korraliku üürniku leidmisele ka läbipaistev ja selge maksustamine, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse liige Elari Tamm.
Üha enam huvitutakse kinnisvarasse investeerimisest ning kinnisvara välja üürimisest üüritootluse eesmärgil. Kinnisvarasse investeerides tuleks tähelepanu pöörata mõnele makse puudutavale asjaolule, eelkõige tulumaksule ning käibemaksule.
Kui investor on eraisik ning ostab korteri välja üürimise eesmärgil ning hakkab igakuiselt saama üüritulu, peab ta maksma tulumaksu 21 protsenti. Kui hetke üüritootlus on keskmiselt 5-6 protsendi juures ja seda peaaegu igal pool Eesti suuremates maakonnakeskustes, siis sellisel moel investeerida ei ole kuigi tulus, sest maksud söövad tekkinud kasumi ära. Teisalt on ka eraisikuna investeerimine kasumlik isegi tulumaksu makstes, arvestades pankade hoiuseid ja inflatsiooni, mis kokkuvõttes tootlust ei paku.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kiirelt kosunud kinnisvarahinnad aitavad kodulaenulõksust välja pääseda
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Jaanuar 29, 2013 - 12:17 PM,
1308 lool klikkimiste arv -
Novembris-detsembris toimus korterite turul murrang, mis võimaldab paljude laenuga soetatud korterite müüki nii, et omanik ei pea pärast tehingut jätkama pangale laenujäägi maksmist, kirjutab Eesti Päevaleht.
"Eesti 17 suurema linna korterite müügistatistika näitab, et kriisi selgroog on murtud," ütles Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman Eesti Päevalehele.
"Ruutmeetri hind tõusis esimest korda kõrgemale kui kinnisvarabuumi tehingute tipp-ajal, mistõttu eelmisel aastal toimus korterite müügitehinguid viiendiku võrra rohkem kui 2011. aastal," ütles ta.
Märge: Muutust, et laenuga korteri soetanud saavad selle rahumeeli maha müüa, kinnitavad ka pangad.
kommenteeri? 
|
|
 |
 |
 |
 |
Pakkumiste puudus hakkab kinnisvara hinda tõstma
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Pühapäev, Jaanuar 13, 2013 - 09:45 PM,
1231 lool klikkimiste arv -
Tallinnas on korterite pakkumiste arv tohutu kiirusega langenud, mis hakkab 2013. aastal ilmselt hindadele olulist mõju avaldama.
Veel 2012. aasta alguses oli Tallinnas enam kui 9000 erinevat korteripakkumist. Tänaseks on see langenud ca 6500-ni. Kuna Tallinnas tehti mullu 7055 korteriomandi tehingut, siis tähendab see, et uute objektide mitte lisandumisel müüdaks olemasolev jääk maha vähem kui aastaga - selline olukord oli viimati 2007. aastal, teatas Pindi Kinnisvara.
„Kõik viitab sellele, et pakkumiste vähenemise jätkumisel tõuseb surve hindadele tänavu oluliselt,“ ütles Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson. Ta ei soovinud täpselt prognoosida, kui suureks hinnatõus kujuneda võib, ent nentis, et see võib olla hüppeline.
|
|
 |
 |
 |
 |
Uute korterite hinnad kerkisid aastaga viiendiku võrra
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Laupäev, Jaanuar 12, 2013 - 05:22 PM,
1446 lool klikkimiste arv -
Eelmise aasta algusest on Tallinna uute korterite hinnad kasvanud 19,4 protsenti, mis on märksa rohkem, kui turu keskmine.
Tallinna linna uute korterite esmamüügi keskmine tehinguhind eluruumi suletud netopinna kohta langes võrreldes eelmise kuuga -3,7% ehk 1651 eurole ruutmeetri kohta. Kui vaadata käesoleva aasta algusega võrreldes, on keskmine hind kasvanud 19,4 protsenti, teatas Pindi Kinnisvara.
Tehinguaktiivsus on 2012. aasta 11 kuu jooksul olnud keskmiselt 97 eluruumi kuus, viimase kuul (november) oli antud näitaja 74 eluruumi. Kõige aktiivsemad on Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosad. Tallinna linnas on detsembri lõpu seisuga kliendil võimalik valida 129 arendusprojekti vahel, milledes on vaba ca 1600 eluruumi.
|
|
 |
 |
 |
 |
Aastaga on korterite ruutmeetri hind kerkinud keskmiselt 6%
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, Detsember 21, 2012 - 11:03 AM,
1132 lool klikkimiste arv -
Eluaseme hinnaindeksi muutus tõusis tänavu III kvartalis võrreldes II kvartaliga 2,5% ja võrreldes aastataguse perioodiga 8,4%, teatas statistikaamet.
Eelmise kvartaliga võrreldes tõusis korterite indeks 1,7% ja majade 4,5%. Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes on korterite ruutmeetrihind tõusnud 6,0% ja majade 13,7%.
Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tõusis korteri ruutmeetrihind Tallinnas 8,8%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 9,2%, ent langes ülejäänud Eestis 13,3%.
|
|
 |
 |
 |
 |
Pangad tõstavad eluasemelaenu marginaali
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Detsember 13, 2012 - 06:10 PM,
1423 lool klikkimiste arv -
Samal ajal kui eluasemelaenude baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribor on langenud ajaloo madalaimale tasemele, on laenumarginaalid viimase aastaga märkimisväärselt kerkinud.
Eesti Panga statistika andmetel on eluasemelaenude keskmine marginaal kuue kuu Euribori suhtes kasvanud aastaga 0,7 protsendipunkti võrra, 2,15 protsendini.
«Marginaali tõus 0,7 protsenti puhtalt eluasemelaenudest tundub liiga palju,» ütles Swedbanki eraisikute krediidiportfelli juhtimise osakonna juhataja Kersti Arro. «Eesti Panga eluasemelaenude all kajastuvad ka korteriühistute renoveerimislaenud, võimalik, et osa hinnatõusu tuleb neist,» lisas Arro ja arvas, et lisaks võib rolli mängida fikseeritud intressiga laenude osakaalu kasv.
|
|
 |
 |
 |
 |
Maja saab kätte ka 5000 euro eest
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Pühapäev, November 18, 2012 - 01:29 PM,
2243 lool klikkimiste arv -
Kinnisvaraturu hetkeseis: korterist huvitatu mõtleb kaua ja valib mitme objekti vahel. Hea üürikorteri saamiseks käib agar enampakkumine.
UUS MAA Kinnisvarabüroo Virumaa tegevjuht Eve Soppe ütles kinnisvaraturu praegust seisu kommenteerides, et nagu majanduses üldiselt, on ka kinnisvaraturul praegu müüjaid rohkem kui ostjaid, kuid kortereid pakutakse siiski vähem kui pool aastat tagasi. Näiteks juunis oli kinnisvaraportaali kv.ee andmetel Rakveres müügis 165 korterit, novembri alguses aga 143 korterit.
“Ostuhuvilised on teadlikud ostmisega kaasnevatest kohustustest,” märkis Soppe, lisades, et seetõttu on ostuprotsess veninud pikemaks – sobivat elamispinda otsitakse sageli neli kuni kaheksa kuud, aga isegi aasta.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kriisiaegne kinnisvaradilemma
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Laupäev, November 10, 2012 - 05:53 PM,
1235 lool klikkimiste arv -
Sotsialismi kriis Euroopas, mis lähtus ühelt poolt populistlikest valimislubadustest ning nimetatut ülevalhoidvast tarbimiskohustusest ja krediidimaaniast, teiselt poolt aga pankade abil toidetavatest sotsiaalsetest projektidest ning sellest tulenevalt neile antud valitsusgarantiidest, see kriis süveneb.
Paratamatult paneb eelnimetatu mõnikord mõtlema selle mõjudest kinnisvaraturule. Nii on see ka täna, kui E24.ee küsis kinnisvara kohta, kas osta, müüa või hoida?
Portaal püüab ise ka vastata märkides, et majanduskeskkonna väljavaated on ebaselged, mis teeb olukorra kinnisvaraturul põnevaks. Kuigi kinnisvarasektoris äkilist hinnatõusu lähiajal tulemas pole, on see siiski turvaline rahapaigutus, arvestades kasvavat inflatsiooniohtu.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kuhu pöörduda ja kuidas tõestada, kui niiskus ja hallitus korteris hakkab tervisele?
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, November 07, 2012 - 08:08 PM,
1545 lool klikkimiste arv -
Olen abi otsinud, kuid keegi pole mind kuulda võtnud. Probleem on selles, et elan korterelamus ning umbes viis aastat tagasi soojustati meil maja alumine osa ja samuti ka maja ääred. Aasta hiljem hakkasin kodus tundma niiskust ning hiljem leidsin ka hallitust.
Maja seina ja vundamendi vahele pandi must kile ja penoplast, keldri aknad topiti kinni ja ventilatsioon keldris puudub. Olen mitmeid kirju saatnud majaühistule, sealt olen vastuseks saanud, et probleemiga tegeletakse, kuid tulemust ei ole.
Tegelikult keegi ei hooli sellest, kuna mina elan esimesel korrusel, aga majaühistu esindaja kolmandal. Kodus on kaks niiskuse eemaldajat ning niiskuse eemaldamise kotikesi on samuti paar tükki. Terve suvi olen üritanud tuulutada korterit, et seda haisu välja saada. Lapsel tekkis niiskusest allergia.
|
|
 |
 |
 |
 |
Pealinna korterid jätkavad kallinemist
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Oktoober 11, 2012 - 01:51 PM,
1192 lool klikkimiste arv -
Kinnisvarabüroo Uus Maa turuülevaate kohaselt kerkis septembrikuu jooksul korterite keskmine ruutmeetrihind Tallinnas, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel, Kuressaares ja Viljandis ning langes Pärnus, Jõhvis, Rakveres ja Haapsalus.
Tallinnas saavutas korterituru tehingutemaht 2012. aasta teise tulemuse, kui kokku müüdi 650 korterit, mis on augustist 1,2 protsenti vähem
Maade- ja majadeturg säilitas augustiga sarnase taseme - müüdi 35 eramut ja suvilat ning 15 elamukrunti.
|
|
 |
 |
 |
 |
Novembrist hakkab Eestis kehtima uus süsteem maakleri teenuste kasutamises
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, September 24, 2012 - 12:34 PM,
1815 lool klikkimiste arv -
Novembris hakkab kehtima rootslastelt üle võetav maaklerite teenusstandard, kirjutab Eesti Päevaleht
Teenusstandardi kehtestamine võib praegust turuolukorda tõsiselt muuta. Näiteks maakleritasu, mis on üüriturul praegu üürniku kanda, jääks teenusstandardi kohaselt teenuse tellija ehk korteri või maja omaniku maksta. „Maksma peab teenuse eest see osapool, kes selle tellib. Kui maakler esindab lepingu alusel omanikku, siis peab teenuse eest maksma viimane. Kui maakler otsib korterit üürnikule, siis peab teenuse eest maksma üürnik,” ütles Eesti kinnisvaramaaklerite koja juhatuse liige Ingmar Saksing.
Standardi kehtestamine on tähtis ka sellepärast, et see annab esimest korda Eestis tarbijale aluse pöörduda tarbijakaitseameti poole, kui ta tunneb, et pole maakleriteenusega rahul. Tarbijakaitseametil tekib aga omakorda alus võrrelda osutatud teenust standardis sätestatuga.
Märge: Loe edasi siit:
http://www.epl.ee/news/eesti/eesti-maaklerid-puuavad-libamaakleritest-lahti-saada.d?id=65007602
|
|
 |
 |
 |
 |
Mullusega võrreldes korterid 10% kallinenud
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, September 21, 2012 - 11:51 AM,
1135 lool klikkimiste arv -
Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 5,6% ning majade hinnad langesid 2,7%. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 9,9% ja majade hinnad 2,6%, teatas statistikaamet.
Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2012. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 3,1% ja võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 7,7%.
Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute hindade muutust. Andmeallikas on maa-amet. Tehingute infot on täiendatud ehitisregistri andmetega. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kuidas kujuneb kinnisvara keskmine hind?
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Pühapäev, September 16, 2012 - 12:07 PM,
1286 lool klikkimiste arv -
Statistika on hulk kogutud andmeid, mis on süstematiseeritud kindla meetodi alusel ja piiratud hulga väärtuste põhjal, seetõttu on tulemusi võimalik tõlgendada väga erinevalt, seda ka kinnisvarastatistikas. Kuidas täpselt, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.
Kuigi kinnisvarastatistikaski on esitletavad numbrid kujunenud kindlate põhimõtete alusel, saab neist välja lugeda väga erinevaid tulemusi, mis toob mõnikord kaasa segadust ja pettumusi. Kuidas need numbrid siiski tekivad ja miks need on kuude lõikes kohati nii erinevad ning sageli segadust ja väärarusaamu tekitavad?
Kuna kinnisvarasektorist on aktuaalsem korteriturg ja pakkumishinna määramisel on tihti aluseks statistika, võtkem selgituste näitlikustamiseks ette ruutmeetrihindade kujunemise ja tulemuste (võimaliku) tõlgendamise loogika. Allpool on esitatud mõned statistikat kujundavad enam levinud situatsioonid.
|
|
 |
 |
 |
 |
Tallinnas on Baltimaade pealinnade soodsaim kinnisvara
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, September 11, 2012 - 01:11 PM,
1152 lool klikkimiste arv -
Balti eluaseme taskukohasuse indeksi (BETI) kohaselt paranes 2012. aasta teises kvartalis leibkonna võimekus eluaseme soetamiseks kõigis kolme Balti riigi pealinnas, suurim paranemine toimus taas Tallinnas.
Swedbanki Balti investeerimiskeskuse osakonnajuhataja Kristjan Tamla sõnul mõjutas Tallinna indeksi paranemist kõige rohkem uute eluasemelaenude langenud intressimäärad.
"Positiivne mõju oli ka korterihindade kasvust kiiremal netopalga kasvul, vastavalt 2,7 protsenti vs. 4,9 protsenti kvartaalses võrdluses," märkis Tamla. "On oluline märkida, et uute kodulaenude intressimäär, mille hulka on arvestatud ka erinevad kodulaenu võtmisega seotud kulud, langes kõigis kolmes riigis juba kolmandat kvartalit järjest."
|
|
 |
 |
 |
 |
Portaal teeb igaühest maakleri
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, August 30, 2012 - 06:33 PM,
1167 lool klikkimiste arv -
Kinnisvara saab müüa ja üürida ka vahendustasuta. Augusti alguses käivitas seltskond kinnisvarahuvilisi portaali, mis innustab inimesi ise oma kinnisvara müüma, üürima või vahetama. Veebikeskkonna kasutamine on kõigile tasuta.
«Inimestel võiks olla võimalus ise oma kinnisvara müüa või välja üürida, selleks tuleks ainult natuke süveneda,» rääkis vahendustasuta.ee portaali üks eestvedajaid Alvar Pern. Tema sõnul otsustas peamiselt kinnisvara- ja IT-taustaga sõpruskond veebikeskkonna luua isiklike kogemuste tõttu.
Portaalides kinnisvarakuulutusi vaadates näeme tihti pakkumisi, kus on äärmiselt vähe informatsiooni, märkis Pern. «Majast on ainult välisvaated ja lisainfost saame teada, et korteris on diivan või televiisor.»
Märge: Kas teate?
Portaal vahendustasuta.ee
• Avas uksed augusti alguses.
• Vahendab kinnisvara üüri ja müügi kuulutusi.
• Kuulutuste ülespanek on tasuta.
• Kinnisvaranõu ja lepingute vormid on samuti tasuta.
|
|
 |
 |
 |
 |
Suvilat otsitakse aastaringseks elamiseks
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, August 22, 2012 - 10:51 AM,
1176 lool klikkimiste arv -
See aasta on suvilate müük vaikne olnud, kuid kui otsitakse, siis ikka selliseid, mida saab tulevikus ümber ehitada eramajaks.
Uus Maa konsultant Külli Friedrichson selgituse järg tähendab see, et nii elekter kui ka vesi peab olema hoones korralik ning aasta ringi kasutatav.
Viimaste aastate uue trendina võibki tema sõnul välja tuua selle, et ostjad soovivad suvilaid, mida saab ümber ehitada aastaringseks kasutamiskõlblikeks maamajadeks, kus on võimalik veeta nii suve- kui ka talvepuhkust.
|
|
 |
 |
 |
 |
Raid & Ko prognoos: «mägede» ruutmeetrihind tõuseb üle 1000 euro ruutmeetri kohta
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, August 13, 2012 - 02:33 PM,
1158 lool klikkimiste arv -
Raid & Ko juhataja Andree Raid kirjutab, et kahe-kolme kvartali pärast näeme vägagi tõenäoliselt, et Tallinna «mägede» keskmised tehinguhinnad ronivad üle maagilise 1000 euro piiri ruutmeetri kohta.
Tallinna korteriturul tehakse tehinguid aktiivselt. Vähene uute korterite pakkumine lükkab turu tehingute raskuskeskme vanemate korterite suunas.
Käesoleva aasta esimene pool näitas, et kinnisvaraturg võib aktiivne olla ka segastes majandustingimustes. Aasta esimese poole 3300 korteritehingut, mis Tallinnas tehti, on suurem number, kui viimasel kolmel aastal. 2011. aasta esimeses pooles toimus Tallinnas näiteks 2500 korteritehingut, mis näitab, et tänavune kasv on olnud erakordne.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kinnisvara hinnad kukkusid ja ostujõud langeb
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, August 03, 2012 - 01:44 PM,
1251 lool klikkimiste arv -
Pindi Kinnisvara indeks langes juulis 5,4 protsenti, samuti langes keskmist palka teeniva tallinlase ostujõud 68-le ruutmeetrile.
Pindi Indeks langes juulis 5,4 protsendi võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 838 eurot. Juunis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 886 eurot ruutmeetri kohta. Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 40 protsenti. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 eurot ruutmeeter) on Pindi Indeks 34,5 protsendi võrra kõrgemal.
Kui juunis tehti antud linnades 934 korteriomandi tehingut, siis juulis aktiivsus kasvas, tõustes 991 tehinguni. Mullu juulis sooritati linnades kokku aga vaid 706 tehingut.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kinnisvaratehingute arv langes Tallinnas esimese poolaasta jooksul 3,8%
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, August 02, 2012 - 10:59 AM,
1299 lool klikkimiste arv -
Esimesel poolaastal sõlmiti maa-ameti andmetel Tallinnas kokku 4770 kinnisvara ostu-müügilepingut, mille rahaline kogumaht oli 350,43 miljonit eurot. Poole aastaga langes tehingute hulk 3,8 protsenti ja käive 15 protsenti.
Kuna aga aasta esimene pool on alati vaiksem, siis on langus tavapärane, selgus Uus Maa Kinnisvarabüroo ülevaatest.
2011. aasta esimesel poolaastal toimus pealinnas aga 3865 kinnisvara ostumüügitehingut koguväärtuses 394,18 miljonit eurot.
|
|
 |
 |
 |
 |
Korterimüük Saaremaal kasvas aastaga kaks korda
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Juuli 24, 2012 - 05:31 PM,
1336 lool klikkimiste arv -
LVM Kinnisvara andmeil kasvas korterimüük Saaremaal aastases võrdluses kaks korda.
„Ühekohaliste numbritega mõõdetavate mahtude kasvu kõrval üllatas korteriomanditega sõlmitud tehingute koguarv, mis aastases võrdluses enam kui kahekordistus!,“ lausus kinnisvarafirma LVM maakler Ingmar Saksing portaalile saarlane.ee Kokku sõlmiti käesoleva aasta teises kvartalis Saaremaal 452 kinnisvaratehingut koguväärtuses 9,3 miljonit eurot.
Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 4,6 protsenti rohkem tehinguid, nende rahaline maht ületas aga eelmist aastat 5,5 protsendi võrra. 2011. aasta teise kvartali tehingute koguväärtus ulatus 8,8 miljoni euroni.
|
|
 |
 |
 |
 |
Üürikorter pole häbiasi
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Juuli 18, 2012 - 12:39 PM,
2087 lool klikkimiste arv -
Maaklerite hinnangul on üüripinnal elamine muutunud aktsepteeritavamaks, kuid turureeglid on iganenud.
Majanduslik ebakindlus on viinud nõudluse üürikorterite järele taas kõrgeks ning sellega on kasvanud ka rendihinnad. Kinnisvarabüroo Uus Maa elamispindade tegevjuht Elari Tamm arvas, et selline olukord on tekkinud olude sunnil: "Kui inimesed ei saa korterit osta ja pank ei anna kergekäeliselt laenu, siis ikka mõeldakse pikemale perspektiivile, kus lapsi kasvatada ja kuhu paikseks jääda. Kindlasti ei ole see kohane, selles mõttes, et eestlane tahab ikkagi osta ja omada kodu, sest see on turvaline ja enda oma. Ma arvan, et see tahtmine ei ole kuhugi kadunud, pigem aktsepteeritakse rohkem seda, et ma elan üürikorteris ja see ei tähenda, et mul pole kodu."
Domus Kinnisvara üks omanikest Raul Reino kirjutas firma ajaveebis, et eelarvamused ühiskonnas on küll kahanemas, kuid üüriturul on muutused visad tekkima. Kinnisvaraturuga 18 aastat seotud olnud Reino tõi välja suurimad anomaaliad korterite üürimise juures.
|
|
 |
 |
 |
 |
Suvilakooperatiividest kujunevad aastaringsete asukatega eramurajoonid
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Laupäev, Juuli 14, 2012 - 11:12 AM,
1408 lool klikkimiste arv -
Igal kevadel, kui lumi on sulanud ja esimesed lilledki oma peanupud maa seest välja sirutanud, saab hoo sisse suvilaturg. Need väikesed ja veidi suuremad majakesed pole ostjate huviorbiidis aga enam ammu vaid puhkusepaikadena.
Olenevalt hoone asukohast ja seisukorrast võib ostetud suvila saatus kujuneda väga eripalgeliseks. Kas suvilat kasutada edasi puhkamiseks, põllumajanduseks, seda laiendada või hoopis lammutada ja rajada uus elamu, sõltub palju asukohast ja võimalikest kommunikatsioonidest. Vaatleme variante, mis on praegusel suvilaturul enam levinud.
Linnalähedane puhkekodu
Kuigi Tallinna piiril asuv Muuga aedlinn on kunagisest suvilapiirkonnast muutunud üha enam eramurajooniks, on enamik mujal asuvatest daatšadest säilitanud oma algse funktsiooni.
|
|
 |
 |
 |
 |
Toasooja hinnad tõusevad mitmel pool Eestis
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Juuli 05, 2012 - 11:37 AM,
1274 lool klikkimiste arv -
Mitmes Eesti piirkonnas tõusis 1. juulist toasooja hind, hinnatõus ootab paljusid piirkondi ees ka augustis ja sügisel. Soojatootjad põhjendavad hinnatõusu maagaasi hindade tõusuga maailmaturul ning konkurentsiameti hinnangul pole viimastel kuudel toimunud maagaasi hinnalangus maailmaturul veel nii piisav, et see soojatootjate jaoks hinda langetaks.
Toasooja hinnad erinevad Eestis kordades. Kui Narvas on soojuse piirhind ilma käibemaksuta 27 eurot, siis Kaerepere võrgupiirkonnas ulatub see 90 euroni megavatt tunni eest. Küttehindade erinevus tuleneb sellest, millest sooja toodetakse. Kõige kallim on põlevkiviõlist toodetud energia, vahendasid ERRi raadiouudised.
1. juulist tõusid soojuse piirhinnad teiste linnade kõrval ka Paides.
Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
Toasoe kallineb: Hinnad ronivad vaid ülespoole, tarbija taluvuspiir on käes - Neljapäev, Aprill 12, 2012
Toasoe läheb tänasest kallimaks - Esmaspäev, Juuli 02, 2007
|
|
 |
 |
 |
 |
Eesti üürituru anomaaliad
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Juuli 05, 2012 - 11:31 AM,
1735 lool klikkimiste arv -
Umbes aasta tagasi tõusis nõudlus üüriturul lakke ja ühtäkki hakkasid kõik sellest rääkima. Selgus, et üürikortereid on liiga
vähe ja omandis olevaid kortereid liiga palju.
Ühiskonna eelarvamused ja arusaamad on muutunud, kuid kahjuks on muutused üüriturul visad tekkima. Vana hea Euroopa üürituruni, millega kokku puutunud paljud Eesti
elanikud, on meil veel pikk tee käia, vahendab Domus kinnisvara ajaveeb.
1. Sissekirjutuse välistamine. Nõuka ajal võrdus sissekirjutuse saamine peaaegu kinnisvara omandamisega, mistõttu paljud tänased kinnisvara
omanikud kardavad üürnike sissekirjutust nagu tuld. Tegelikkuses sissekirjutus üürnikele erilisi õigusi ei anna, vaid võimaldab tal normaalse inimese kombel
lastele taotleda lasteaia või koolikohta, perearsti leida või näiteks välismaalastel ametlikku elamisõigust saada. Üürileandjad kipuvad valdavas enamuses
selle võimaluse aga nullima.
Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
Kasvavad kommunaalkulud hoiavad korterite üldpinda madalal - Kolmapäev, Juuni 06, 2012
Kodu ostmine annab kindlustunde, üürimine suurema vabaduse - kolmapäev, Juuni 06, 2012
Mis saab üürihindadest 2012. aastal? - Teisipäev, Mai 15, 2012
Pealinna korteriturul veduriks kesklinn - Esmaspäev, November 07, 2011
Virumaa linnades korterihinnad langevad - Reede, November 04, 2011
Eluasemeturu hangumine jätkub - Kolmapäev, November 02, 2011
Septembris rahunes augustis tuurid ülesvõtnud Eesti üüriturg - neljapäev, Oktoober 13, 2011
Kinnisvaratehingute arv tegi selle aasta rekordi - Teisipäev, September 13, 2011
|
|
 |
 |
 |
 |
Mägedel otsitakse väikseid kortereid
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Juuni 21, 2012 - 04:04 PM,
1348 lool klikkimiste arv -
RE/MAX Professionals´i maakler Enri Paumets kirjutab ettevõtte turuülevaates, et Mustamäel ja Õismäel on kõige suurem nõudlus endiselt 1-2-toaliste korterite järele, sest oluliseks peetakse kommunaalkulusid.
See on üks põhjustest, miks kolme ja enama toalistele korteritele on keerulisem ostjaid leida. Ostjateks on üldjuhul noored pered, kes finantseerivad enda ostu pangalaenuga. Viimasel ajal on näha, et mõned tehingud jäävad ära, kuna noorte sissetulek ei vasta panga nõudmistele või nõutakse üle jõu käivat sissemakset.
Antud piirkondade puhul on ka oluline, et korter oleks kohe sissekolimiseks valmis. Peredel ei ole enamasti aega ega tahtmist hakata kapitaalremonti tegema. Remonti vajavaid kortereid vaatavad pigem investorid, kes otsivad alternatiivseid raha paigutamise võimalusi.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kasvavad kommunaalkulud hoiavad korterite üldpinda madalal
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Juuni 06, 2012 - 07:16 PM,
1376 lool klikkimiste arv -
Müüdud korterite keskmine üldpind on pea 10 aastat püsinud poolesaja ruutmeetri piires, seda hoolimata vahepeale jäänud buumist ja sellele järgnenud majanduskriisist ning kasvavate kommunaalkulude tõttu jääb see samale tasemele veel pikaks ajaks, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.
Aastatel 2003-2012 müüdud kõigi korterite üldpind kogu Eestis on maa-ameti kvartaliandmetele tuginedes keskmiselt 52-54 ruutmeetrit. Enim ostetud suurusklassi korterite keskmine üldpind on vaadeldud perioodi jooksul olnud äärmiselt stabiilne – 47,6-47,8 ruutmeetrit.
Kogu Eestiga sarnast stabiilsust näitavad tegelikult kõik suuremad linnad, maakondadest rääkimata. Näiteks Tallinnas on müüdud korterite keskmine üldpind püsinud aastatel 2003-2012 vahemikus 53-55 ruutmeetrit, enimmüüdud korterite keskmine üldpind kogu riigiga sarnaselt 47 ruutmeetrit.
Märge: Põhjus, miks buumiajal müüdud korterite keskmine üldpind märgatavalt ei kerkinud, peitub selles, et inimesed, kes otsustasid laenuraha paigutada suuremasse elamispinda, eelistasid eramuid, mida linnade ümbrusesse muudkui kerkis.
|
|
 |
 |
 |
 |
Korteriomanikud muretsevad suurte kodukulude pärast
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Mai 16, 2012 - 12:39 PM,
1332 lool klikkimiste arv -
Eesti Korteriühistute Liidu tegevjuhi Urmas Mardi on ühistuliikmete põhimureks jätkuvalt suured majapidamiskulud, mistõttu on kokkuhoid ühistu koosolekute põhiteema.
«Aasta alguses kallinesid nii elekter, gaas kui ka küte, see seadis osa korteriomanikke väga raskesse olukorda. Nii arutataksegi ühistus, kuidas kokku hoida,» rääkis Mardi.
Sel põhjusel on korteriomanikud ka maja renoveerimise suhtes positiivsemalt meelestatud, sest tervikrenoveeritud elamus saab küttekuludelt peaaegu poole säästa. «Pluss veel elukeskkonna paranemine – ventilatsioon, maja vastupidavus ja väljanägemine, vastavus tänapäevastele nõuete,» rääkis Mardi.
|
|
 |
 |
 |
 |
SEB soovitab mõelda kodulaenu intressimäära fikseerimisele
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, Mai 04, 2012 - 12:24 PM,
1210 lool klikkimiste arv -
Kuue kuu Euribor on viimase poole aasta jooksul langenud 79 baaspunkti ehk 44%. SEB arvutas välja, et kui keskmine kodulaenu jääk on 37 250 eurot, siis säästab keskmise kodulaenu omanik baasintressi langusest ligi 300 eurot aastas ehk 25 eurot kuus.
Keskmise kodulaenuga pere, kelle laenulepingus täna 6 kuu Euribor muutub, võidab laenumakses umbes 25 eurot. Kõigi ca 156 600 kodulaenu osas kokku oleks kuine kokkuhoid laenumaksetelt ligi 4 miljonit eurot.
"Kuna Euribori tõusu lähiajal veel ei oodata, on täna võimalik intressimäära 2-3 aastaks fikseerida 6 kuu Euriboriga väga lähedasel tasemel. Fikseerimine ei garanteeri küll kokkuvõttes väiksemaid intressikulusid, kuid kindlustab tänased suhteliselt väikesed laenumaksed pikemaks ajaks," kommenteeris SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.
Priit Luts
RahvusRinghääling
kommenteeri? 
|
|
 |
 |
 |
 |
Huvi suvemajade vastu on hakatud taas kasvama
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, Mai 04, 2012 - 10:47 AM,
1290 lool klikkimiste arv -
Kui majanduskriisi aastatel langes Eestis suvilate kinnisvaraturg varjusurma, siis nüüd on ostjad taas hakanud suvemajade vastu huvi tundma. Ostjateks on põhiliselt noored pered ning ka pensionärid, kes soovivad suvemajad võtta kasutusele aastaringselt.
Kevad ja suve algus on traditsiooniliselt kõige aktiivsem suvemajade ostmise ja müümise aeg. Pindi kinnisvara juhatuse esimees Peep Sooman ütles ERRi raadiouudistele, et see kevad on olnud oluliselt aktiivsem.
"Aastal 2012 on seda turgu palju rohkem olemas kui kaks-kolm aastat tagasi. Kinnisvara on oma olemuselt esmatarbekaup, suvilate turg on mõnes mõttes luksuskaup. Kehaval ajal hakatakse kõige pealt kärpima ikkagi luksuskaupade ja -toodete eelarveid. Kui planeeriti vaba raha investeerida suvilasse, siis pigem jäeti see investeering tegemata, kuid tänavu on inimestel kindlustunne kasvanud," rääkis Sooman.
|
|
 |
 |
 |
 |
Laenuga ostetud kodu võib kindlustada ka enda valitud seltsis
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Mai 03, 2012 - 02:09 PM,
1251 lool klikkimiste arv -
Laenuga kodu ostes või liisinguga autot soetades pead kodu või auto ka kindlustama, sest selleks kohustab sind laenu- või liisinguleping. Sul tasub teada, et sa ei pea kindlustust sõlmima laenu või liisingu andnud panga või muu ettevõtte pakutavas kindlustusseltsis, vaid võid ise seltsi valida.
Siinjuures pead sa aga arvestama tingimustega, millised on kindlustamiseks ette näinud laenu- või liisinguandja. Teisisõnu pead kindlasti järgima seda, et kindlustatud saaksid kõik need riskid, mille vastu laenu- või liisingulepingus on kohustus kindlustada, kirjutas tarbijaveeb minuraha.ee.
Auto puhul on nendeks riskideks reeglina vargus, vandalism, röövimine, õnnetusjuhtum ja tulekahju. See võib tähendada, et nn osakaskot sõlmida pole võimalik, vaid tuleb valida maksimaalse kindlustuskaitsega nn superkasko või täiskasko leping.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kadaka tee äärde kavandatakse kõrgeid korterelamuid
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Aprill 24, 2012 - 06:12 PM,
1386 lool klikkimiste arv -
Tallinna linnavalitsus kehtestab homsel istungil detailplaneeringu, mis võimaldab rajada Kadaka asumisse, Harku järve lähistele kokku kümme kuni 14-korruselist korterelamut.
Kadaka tee 74, 74a, 74c, 74d, 74g, 74l, 74m, 74n ja 72c kruntide detailplaneering võimaldab ehitada 5,01 ha suurusele alale seitse kuni 14-korruselist äripindadega korterelamut ja kolm kuni 12-korruselist korterelamut. Alale on planeeritud ka seitsme maapealse korrusega parkimismaja, lasteaiahoone, ärihoone ning pargiala, teatas Raepress.
|
|
 |
 |
 |
 |
Rüütel kinnisvaraturust: aktiivsus on asendunud stabiilsusega
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Märts 29, 2012 - 12:04 PM,
1174 lool klikkimiste arv -
Igakevadine konverents "Kuhu liigub Eesti kinnisvara" toimus täna olukorras, kus aktiivsus turul on asendunud stabiilsusega
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüüteli sõnul on möödunud aastane aktiivsus asendunud turul stabiilsusega, probleemiks on ehitushindade kiire tõus. Rüütel rääkis ERR-i raadiouudistele, et hinnad on hooga eest ära läinud.
"Aga eks ole see vana tõde jälle, et kust poolt asja vaadata. Ehitaja ütleb selle kohta, et hinnad lihtsalt langesid nii kohutavalt palju, et kaua võib peale maksta ja hinnad lihtsalt peavad tõusma," sõnas Rüütel.
|
|
 |
 |
 |
 |
Korteriühistud: renoveeritud kortermaja on kinnisvaraturul hinnas
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Märts 22, 2012 - 04:23 PM,
1163 lool klikkimiste arv -
Renoveeritud kortermajades asuvad korterid on kinnisvaraturul minevam kaup kui korda tehtud korter renoveerimata majas, kinnitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.
«Kinnisvaraturul lähevad kindlasti paremini kaubaks korterid täielikult renoveeritud kortermajas, kus elukeskkond vastab parimatele nüüdisaegsetele tingimustele. Maja on soe ja kena, ventilatsioon hea ning küttearved rahakotisõbralikud,» loetles Mardi renoveeritud elamu eeliseid. «Korteri ostmisel osatakse sellega juba arvestada ning paljud ostjad uurivad ka renoveerimata elamu puhul esmajoones, millal on ühistul plaan maja korda teha.»
Käimasolevat Kredexi teavituskampaaniat «Too oma kodu 21. sajandisse!» , mille eesmärk on tõsta teadlikkust korterelamute renoveerimise võimalustest elanikkonna seas hindas Mardi väga vajalikuks. «Kindlasti tuleb mainida, et riigi rahaline tugi ehk Kredexi toetus kortermajade renoveerimist plaanivatele ühistutele hädavajalik, sest enamjaolt takistab renoveerimisplaane just rahanappus. Äärmiselt tervitatav, et tänu Eesti CO2 kvootide müügist saadud vahenditele eraldatakse taas Kredexi kaudu korteriühistutele otsetoetusi renoveerimistöödeks, loodetavasti jätkab riik sel moel ühistute toetamist ning ühistud neid toetusi ka aktiivselt ära kasutavad,» sõnas Mardi.
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
kommenteeri? 
|
|
 |
 |
 |
 |
Ülevaade: Tallinna kinnisvaratehingute arv langes neljandiku
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Veebruar 07, 2012 - 01:29 PM,
1173 lool klikkimiste arv -
Kuigi tänavu jaanuaris tehti Tallinnas aastatagusega võrreldes 40 protsenti enam kinnisvaratehinguid, siis detsembriga võrreldes langes tehingute arv neljandiku, selgus 1Partneri maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaate analüüsist.
1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul oli langus ootuspärane ja tingitud peamiselt hooajalisusest.
“Turgu kujundavad päris palju ka esmapilgul kõrvalised tegurid, näiteks praegusel väga külmal ilmal on tõenäoliselt mõju veebruari tulemustele. Samas on häid märke ka – tänavu talvel on keskmisest aktiivsemad soomlased, kes otsivad kesklinna investeerimiseks ja üüritulu teenimiseks kortereid,” ütles Vahter ning lisas, et tegemist on ostujõulise, kuid küllalt turuteadliku kliendigrupiga.
|
|
 |
 |
 |
 |
Keskkonnaminister tahab tondilossid lammutada
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Laupäev, Veebruar 04, 2012 - 12:55 PM,
1134 lool klikkimiste arv -
Keskkonnaminister Keit Pentus saatis kooskõlastamisele eelnõu, mis võimaldab maastikku reostavate lagunenud hoonete lammutamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust küsida.
“Sisuliseks eesmärgiks on puhtama maastikuga Eesti. Meil on Eestimaal küll näiteid, kus ilusa looduse keskel reostavad siiani maastikku nõukogude ajast maha jäänud, lagunevad suured lobudikud. Olgu siis tegu kunagiste tööstus- või militaarjäänustega või kolhoosiaegsete praeguseks varisemisohtlikuks muutunud hoonetega,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. “Loome nüüd võimaluse selline risustamine lõpetada.”
Toetust saab küsida kasutusest välja langenud ja lagunenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise või -rajatise likvideerimiseks. Toetuse taotlejateks võivad olla juriidlised isikud. Kui taotleja ei ole rajatise omanik, siis tuleb taotlejal esitada Keskkonnainvesteeringute Keskusele omaniku nõusolek. Lisaks on vajalik ka kohaliku omavalitsuse hinnang selle kohta, kas tegu on maastikupilti kahjustava ja kasutusest välja langenud ehitisega.
|
|
 |
 |
 |
 |
Energiamärgis näitab, kas kütad tuba või ilma
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Veebruar 01, 2012 - 08:01 PM,
1319 lool klikkimiste arv -
Eluaset ostes või üürides on õigus nõuda omanikult küttekulu tõendavat energiamärgist.
Kuigi elamute ja eluruumide energiamärgis on mitmel juhul kohustuslik ning see nõue on kehtinud juba kolm aastat, ei küsi korteriostjad seda sugugi sageli näha. Ka majaomanik pole märgise tellimisest eriti huvitatud, sest kehva maja olukord on siis must valgel kirjas ja tõestatud. Eluruumi müüja või väljaüürija võib ju kinnitada, et külma karta pole põhjust ja küttearvedki ei tundu üüratud, kuid tegelikkus võib hiljem näidata, et võrreldes teiste samaväärsetega on maja olukord ikkagi vilets. Ehk otse öeldes: te olete pügada saanud.
Aasta tagasi elukaaslasega Vana-Kalamajja Stalini-aegsesse majja kolmetoalise korteri ostnud Säde-Helin Kiis mõõtiski hiljuti oma elutoas 17 ja vannitoas ainult 15 kraadi sooja. Korteri kohal on soojustamata pööning ja nurgapealsena on korter kahest küljest tuultele kättesaadav. „Energiakulukuse kohta teadsime, et suur korter ja suured küttekulud, aga arvasime, et saame vähemalt soojust selle raha eest. Korteri eelmine omanik ütles, et maja on kindlalt plaanis soojustada suvel. Tuli aga välja, et hoone küljes olevad ornamendid on kaitse all ja maja ei tohi soojustada,” pajatas Kiis. Korteril on köögis, esikus ja vannitoas ka põrandaküte, mida pere pärast sissekolimist külma tõttu kasutama hakkas. Eelmises veebruaris maksis pere lisaks küttele elektri eest 60 eurot ja nüüd soovib Eesti Energia elektri eest ligi 150 eurot.
|
|
 |
 |
 |
 |
Soomlased ostavad Tallinna kortereid
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Jaanuar 24, 2012 - 10:26 AM,
1129 lool klikkimiste arv -
1Partner Kinnisvara Soome klientide konsultandi Christian Ayreri sõnul on ootel 25 Soome era- ja äriklienti, kes soovivad investeerimiseks ja üüritulu teenimiseks osta kohe Tallinna kesklinna kokku sada korterit.
Christian Ayreri kinnitusel on kinnisvara ostmine ja edasiüürimine Soomes traditsiooniline ja levinud ettevõtluse vorm, kuid viimasel ajal on levinud veendumus, et Helsingi kinnisvara pole enam atraktiivne.
"Saadav tulu kapitalilt on maksimaalselt vaid kolm kuni neli protsenti ning vara väärtus pigem kahaneb, kui kasvab. Kuna Tallinna kinnisvaralt on võimalik teenida viis kuni seitse protsenti ja väärtus on tõusulainel, siis otsitaksegi Tallinnas kortereid, kuhu raha paigutada," ütles Ayrer.
|
|
 |
 |
 |
 |
Laenu võttes tasuks alguses sisse maksta võimalikult suur summa
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Jaanuar 19, 2012 - 03:11 PM,
1241 lool klikkimiste arv -
Kui kaalud eluasemelaenu võtmist, tasub teada, et sinult sissemakseks nõutav omafinantseeringu suurus on pankadel väga erinev, kirjutab finantsinspektsiooni tarbijahariduse spetsialist Heli Lehtsaar tarbijaveebis minuraha.ee.
Mida rohkem saad ise sisse maksta, seda vähem pead laenu võtma ja nii maksad pangale kokkuvõttes vähem intressi.
Omafinantseering ehk raha, mis sul kodu ostmiseks endal peab olema, on mõnes pangas alates 10-15 protsendist ostetava vara turuväärtusest, kuid võib ka olla alates 20 või 30 protsendist. Suurema omafinantseeringu olemasolu muudab sind panga jaoks ka kindlamaks kliendiks, nii et headel tingimustel laenusaamine on tõenäolisem.
|
|
 |
 |
 |
 |
Swedbank: korter on Balti pealinnadest kõige taskukohasem Tallinnas
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Detsember 14, 2011 - 03:09 PM,
1752 lool klikkimiste arv -
Baltimaade pealinnadest on eluase kõige taskukohasem Tallinnas, selgub Swedbanki täna avaldatud raportist. Tallinnale järgnevad Riia ja Vilnius.
Swedbank hakkab alates tänasest avaldama Balti Eluaseme Taskukohasuse Indeksit (BETI), mis näitab kolme Balti riigi keskmise leibkonna võimet soetada keskmist korterit. Kui indeksi väärtus on 100 või enam, on keskmine korter leibkonna sissetulekuid ja panga laenutingimusi arvestades taskukohane.
Kolmandas kvartalis paranes leibkondade ostujõud korteri soetamisel kõige enam just Vilniuses, kus BETI kasvas võrreldes eelneva kvartaliga 103,8-lt 105,2-le. BETI väärtus kasvas ka Riias tõustes 140,7-lt 141,1-le, kuid langes Tallinnas 156,9-lt 144,2-le.
|
|
 |
 |
 |
 |
Korteriostja 6 olulist küsimust korteriühistule
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Laupäev, Detsember 10, 2011 - 09:30 PM,
1785 lool klikkimiste arv -
Endale uut kodu ostes on alati mõistlik lisaks korteri üle vaatamisele omada adekvaatset infot maja seisukorra ja ühistu plaanide kohta. Professionaalne maakler oskab küll vastata enamikele küsimustele, kuid kõige detailsema ja värskema info saab enamike objektide puhul otse ühistuga ühendust võttes. Siin mõned soovitused, mida tasuks korteriühistu juhatuse liikmetelt või majahaldurilt küsida:
1) Kas majal on plaanis lähiajal läbi viia mingeid suuremaid renoveerimistöid?
Isegi siis, kui maja on pealtnäha heas korras, võib olla mõni oluline töö veel tegemata. Näiteks võib vajada vahetust maja torustik, katus või on ühistul plaanis hoopis keldribokse renoveerima hakata.
2) Kui suured on kommunaalarved (hoolduskulud, remondifond, küte jms.) ja kas lähiajal on oodata nende muutumist?
Reeglina võimaldab müüja või maakler ostjal enne korteri soetamist mõne kommunaalarve näidisega tutvuda, aga alati on hea ette teada, kas järgmisest aastast näiteks remondifondi makse tõuseb või maja soojustamise tulemusena hoopis küttekulud langevad.
|
|
 |
 |
 |
 |
Maamaksuvabastust saab Tallinnas taotleda kuni 10. jaanuarini
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, Detsember 09, 2011 - 02:01 PM,
1196 lool klikkimiste arv -
Tallinnas maamaksust vabastamise taotluse esitamiseks on aega veel üks kuu.
„Kesklinlased, palun esitage avaldus juba täna ning ärge jätke kasutamata võimalust lisada oma pere eelarvesse maamaksu vabastusega alles jääv summa,“ ütles kesklinna vanem Mihhail Korb Raepressi teatel.
„Maamaksuvabastuse taotluse esitamise viimane tähtaeg on 10. jaanuar, ent kui arvestada, et vahepeal on ka jõulud ning aastavahetus, mil inimestel taoliste asiste probleemidega tegelemiseks tahtmist napib, siis tuleks avaldus esitada juba järgmisel nädalal, et asi ikkagi kindel oleks,“ ütles linnaosa vanem.
Märge: Infot saab telefonilt 6457 855, sisuliste küsimuste korral 6404 370.
|
|
 |
 |
 |
 |
Liit: inimesed on hakanud kinnisvarasse investeerima
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, November 11, 2011 - 11:56 AM,
1208 lool klikkimiste arv -
Kuigi olud kinnisvaraturul muutuvad väga kiiresti, ei ole Eesti Kinnisvarafirmade Liidu teatel Eesti kinnisvaraturg enam sugugi halvas seisus võrreldes eelmise ja üle-eelmise aastaga.
Kinnisvarafirmade liidu tegevdirektori Tõnis Rüütel rääkis ERRi raadiouudistele, et kui mullu ja eelkõige tunamullu turg peaaegu seisis ning pangad olid hirmul ja ei tahtnud eriti laene anda, siis tänaseks on see pool taas avanenud.
"Elukondliku kinnisvara osas ei maksa peljata, et pank laenu ei anna ja arendajad on ka hakanud oma projekte taas lahti sulatama ja realiseerima," märkis ta. Rüütel lisas, et liidule teeb eriti rõõmu see, et kinnisvara kvaliteet on tugevalt tõusnud ehk arendajad on ostja nõudlikkusega pidanud kaasa minema.
|
|
 |
 |
 |
 |
Pealinna korteriturul veduriks kesklinn
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, November 07, 2011 - 11:02 AM,
1162 lool klikkimiste arv -
Tallinna ostu-müügitehingute osas andis oktoobris tooni kesklinn, kus tehti pea kolmandik kõikidest tehingutest. Magalarajoonides oli tehingute arv ning inimeste ostuhuvi jätkuvalt pigem ettevaatlik, selgub Pindi Kinnisvara turuülevaatest.
"Tallinna hinnataset hoiavad suuresti varasemad kokkulepped uusarendusprojektides paiknevate korterite ostuks, mis nüüd majade valmimisel hakkavad realiseeruma," märgitakse ülevaates.
Suve lõpus plahvatuslikult paisunud Tallinna üüriturg on jätkuvalt aktiivne ning madalama hinnaga pakkumistest on tõsine puudus, vahendas ehitusuudised.ee.
Märge: Tallinna korteriomandite hind (keskmine ruutmeetrihind lõikeprotsent 10%) oli oktoobris 1043,93 €/m². Võrreldes põhjaga 2009. aasta juulis on tehinguhind kasvanud 49%. Kuu kalleim tehing oli 668 000 eurot. Tehinguid tehti oktoobris 533, septembris 522.
kommenteeri? 
|
|
 |
 |
 |
 |
Virumaa linnades korterihinnad langevad
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, November 04, 2011 - 02:40 PM,
1199 lool klikkimiste arv -
Oktoobris Pindi indeks tõusis, kuid tegelikkuses hinnad langesid, sest indeksi tõus oli tingitud Tallinna korteritehingute keskmisest kõrgemast osakaalust, mis 17 linna keskmise üles vedas. Enamikus linnades leidis aset aga hinnalangus.
Pindi indeks tõusis oktoobris 0,3% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 848 eur/m². Septembris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 817 eur/m².
Virumaal oli hinnalangus Kohtla-Järvel 15,3 protsenti, kus korteriomandi keskmine ruutmeetrihind oli 91,29 eurot. Tehingute arv oli oktoobris 39 (septembris 49). Narvas langes korterite hind 7,4 protsenti 280,43 eurole ruutmeetrist. Tehingute arv oli oktoobris 45 (septembris 35).
|
|
 |
 |
 |
 |
Eluasemeturu hangumine jätkub
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, November 02, 2011 - 09:48 PM,
1172 lool klikkimiste arv -
Oktoobrikuu statistika näitab, et eluasemeturu hangumine jätkub ning aktiivsuse kiiret kasvu oodata ei ole.
Euroopa võlakriis, aga ka reaalpalga langemine on viimasel kolmel kuul hammustanud tüki Eesti majapidamiste kindlustundest ning üks koht, kus ärevus välja lööb, on kinnisvaraturg, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Hinna poolest võiksid paljud täna endale kinnisvara soetamist lubada, kuid kodu otsitakse pigem üüriturul, üha enam ka väikelinnades. Tallinnas vahetas oktoobris omanikku vaid 533 korterit,. Seda on isegi vähem kui kaks aastat tagasi.
|
|
 |
 |
 |
 |
Majaomanikud jäävad linna maad edasi hooldama
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Oktoober 20, 2011 - 02:50 PM,
1249 lool klikkimiste arv -
Kuigi riigikohtu otsusega pole teeäärsete kinnistute omanikel enam kohustust hooldada tänava ja kinnistu vahele jäävaid linna haljasalasid, loodab raad endiselt eraomanike tööle, kuid on nõus tehtud kulutusi hüvitama.
REKLAAM
Eelmisel reedel kohtusid linnavalitsuse esindajad Tartu korteriühistute liidu ja majaomanike ühingu esindajatega, linn pakkus uueks olukorraks välja lahendusi. Abilinnapea Raimond Tamm ütles, et kuigi ühtegi koormist pole linnal plaanis kõnealuste maatükkide puhul kehtestada, võiksid krundiomanikud väiksemaid alasid siiski edasi hooldada.
«Tõenäoliselt ei ole eramuomanikel ega korteriühistutel mingit huvi hakata iga ruutmeetri pärast linnaga kompromissi otsima. Küsimus on ikkagi nendes alades, mis on ühe eramu või ühistu jaoks ebaproportsionaalselt suured,» selgitas Tamm, kelle sõnul on selliseid haljasalasid 131 hektarit.
Märge: Ja omanikud jäävad endiselt võõra isiku väljapressimise ohvriks maamaksu tasudes.
On ju loomuvastane, kui maaomanik, kes on oma maa OMANIK, peab maksma oma maa omamise eest võõrale isikule, kes pole maa omanik (on omandisuhtes VÕÕRAS) maksu maa kasutamise/omamise eest.
|
|
 |
 |
 |
 |
Septembris rahunes augustis tuurid ülesvõtnud Eesti üüriturg
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Oktoober 13, 2011 - 11:47 AM,
1195 lool klikkimiste arv -
September oli Eesti kinnisvaraturul stabiilne kuu. Kuigi sügishooaeg on aasta aktiivseim periood, võrreldes augustiga olulist tehingute arvu kasvu ja koguväärtuse tõusu üle Eesti ei toimunud. Rahunes ka augustis tuurid üles võtnud üüriturg.
Maa-ameti andmeil tehti üle Eesti kokku 3076 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 2,2 protsenti rohkem kui augustis ning 61,6% enam kui jaanuaris. Möödunud aasta septembris toimus 2812 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis tähendab, et aastases võrdluses kerkis tehingute arv 9,4 protsenti.
Septembris müüdi Eestis kinnisvara kokku 147 miljoni euro eest, mis on ca 0,1 protsenti augustist enam. Aasta lõikes on tegu senini teise tulemusega.
|
|
 |
 |
 |
 |
Arhitektid: Tallinn vajab ohtralt uusi korterelamuid
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Oktoober 12, 2011 - 09:16 AM,
1295 lool klikkimiste arv -
Rohkem kui 80 protsenti tallinlasi elab aastatel 1960–1990 ehitatud kortermajades, mille eluiga hakkab paarikümne aasta pärast otsa saama.
MTÜ Eesti Arhitektuurikeskus juhataja Ülar Mark on mures, et kui kohe praegu ei algatata mõttetalguid, kuidas panna käima massiline elamuehitus nii Tallinnas kui Eesti
teistes linnades, siis mingil hetkel võime seista keerulise eluasemeprobleemi ees, kirjutab Tallinna Postimees.
Marki sõnul on Eesti üks väheseid riike, kus kortermajade korterid kuuluvad peaaegu täielikult elanike omandusse ning üüriturg on ülimalt väike ja
välja kujunemata. Kui terve korrusmaja kuuluks ühele omanikule, siis saaks ta üüritulu eest ehitada uusi maju ja need uuesti välja üürida ning nii kasvaks uute
elamute arv sujuvalt.
Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
Swedbank otsib vana korterelamut, et see täiesti korda teha - Kolmapäev, Aprill 14, 2010
Viitsütikuga pomm: sajad Tallinna elamud, mis vajaksid lammutamist - Teisipäev, Veebruar 16, 2010
Maja soojustamine vähendab küttearveid kolmandiku võrra - teisipäev, November 10, 2009
Uuring: paneelmajades võib elada veel aastakümneid - Neljapäev, Oktoober 15, 2009
Nõukogude kortermajad peavad vastu 150 aastat - Teisipäev, Juuli 15, 2008
|
|
 |
 |
 |
 |
Keila kinnisvaraturg ei ole madalseisust toibunud
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, September 30, 2011 - 08:53 AM,
1296 lool klikkimiste arv -
Keila ja selle lähiümbrus toibub buumiaegsele perioodile järgnenud madalseisust teosammul. Nii kinnisvara hinnad kui ka tehingute aktiivsus on stabiilsed, tehes hooajalisi hüppeid ja langusi.
Käesoleva aasta esimesel poolaastal sõlmiti Keila linnas kokku 55 kinnisvara ostu-müügilepingut, mis on samal tasemel 2010. aasta esimese poolaastaga. Vahepeal, 2010. aasta teisel poolaastal toimus märkimisväärne tõus, kuid see oli seotud euro saabumisest tingitud osturalliga ning käesoleval aastal langes kinnisvaraturg taas oma tavapärasele tasemele.
Kortereid müüdi augustis 14, keskmiseks ruutmeetrihinnaks kujunes maa-ameti andmeil 629 eurot. Võrreldes mulluse augustiga on tehingute hulk tõusnud poole võrra ja keskmine ruutmeetrihind 5,2 protsenti. Augustis vahetas Keilas omanikku kolm eramut (mullu augustis mitte ühtegi), elamukrunte ei müüdud.
|
|
 |
 |
 |
 |
Juuli ülevaade: puhkus kinnisvaraturul
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Laupäev, August 13, 2011 - 12:57 PM,
1233 lool klikkimiste arv -
Juuli oli puhkustekuu, mil tehingute arv langeb tavapärasest mõnevõrra allapoole. Puhkasid nii erinevad asutused, kus tehinguid vormistatakse, kui ka uue kodu otsijad, kes pigem reisil või suvilas olles end välja lülitavad, seisis Uus Maa juulikuu kinnisvaraturukokkuvõttes.
Juulis teostati üle Eesti 2383 kinnisvara ostu-müügitehingut. Võrreldes juuniga langes tehingute arv 13 protsenti, samas kui jaanuari ja veebruariga kõrvutades oli juuli aktiivsem. Aasta esimese kuuga võrreldes tehti juulis 25,2% enam kinnisvaratehinguid.
Mullu juulis teostati Eestis 2594 kinnisvara ostu-müügitehingut, millega võrreldes oli tehinguaktiivsus möödunud kuul 8,1 protsenti madalam.
|
|
 |
 |
 |
 |
Korteri ruutmeetrihind kasvas aastaga 10,6 protsenti
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, August 11, 2011 - 06:44 PM,
1246 lool klikkimiste arv -
Statistikaameti poolt avaldatud korteriomandina ostetud-müüdud kinnisvara teise kvartali statistika põhjal oli Eestis korteri ruutmeetri keskmine hind 702,88 eurot, mis aastases võrdluses on suurenenud 10,6 protsenti.
Keskmiseks müüdud korteriomandi pindalaks oli teises kvartalis 54 ruutmeetrit, teatas BNS.
Tallinnas oli keskmine hind 1033,2 eurot ruutmeetri eest, Tartus 865,94 eurot ruutmeetri eest ja Pärnus 715,54 eurot ruutmeetri eest.
|
|
 |
 |
 |
 |
Ober-Haus: 2011. aasta juunis tõusis keskmine kinnisvarahind 0,5 protsenti
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Juuli 06, 2011 - 06:52 PM,
1476 lool klikkimiste arv -
Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks näitab, et 2011. aasta juunis tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 0,5%, olles mais kasvanud 4,1%.
Tallinnas kokku keskmine hind sisuliselt ei muutunud, (1023,2 €/m²), linnaositi oli Kesklinnas keskmine ruutmeetri hind 5% kõrgem, seevastu Lasnamäel 2% ja Mustmäel 7% madalam.
Tartus oli keskmine ruutmeetri hind võrreldes eelmise kuuga 4% kõrgem.
|
|
 |
 |
 |
 |
Milliseid kortereid eestlased eelistavad?
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Pühapäev, Juuli 03, 2011 - 07:19 PM,
1390 lool klikkimiste arv -
Korterites elavad inimesed jagunevad peamiselt kaheks – ühed, kes eelistavad korterit majaga võrreldes soodsama hinna tõttu. Teistele meeldib elu korteris peamiselt mugavuse ja aiatööde puudumise pärast. Tänasega võib öelda, et eestlane väärtustab rahalisel võimalusel ikka uusi kortermaju, mis on igas mõttes kaasaegsemad ja värskemad, ütles Uus Maa kinnisvaramaakler Eleri Soonsein.
Kus peaks kortermaja asuma?
Kõrgelt hinnatud on väljakujunenud elukeskkonnad (nt Nõmme, Mustamäe või Tabasalu), samuti looduskaunid kohad näiteks Kakumäe rannad, Tabasalu panga ümbruskond. Vähem väärtustatakse lagedaid põldusid, kus bussipeatused, poed ja lasteaiad kaugel.
Kesklinn on kohati oma ärihõngu tõttu muutumas järjest rohkem bürookeskuseks ja äriinimese koduks. Pered vaatavad rohkem linna serva poole, kus on lastel mängumaad ja õhk puhtam, kus on pargid ja jooksurajad.
|
|
 |
 |
 |
 |
Tõusev euribor veel fikseerima ei kutsu
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Juuni 20, 2011 - 02:55 PM,
1463 lool klikkimiste arv -
Kuigi eluasemelaenu baasintressiks olev euribor näitab tõusutrendi, on pankade kinnitusel laenukliendid intresside fikseerimisel loiud.
Samas hoiduvad pangad ka kindla soovituse andmisest intressi fikseerida, teatas ehitusuudised.ee.
2010. aastal registreeriti kuue kuu euribori ajalooline madaltase 0,95 protsenti. Nüüd on euribor kerkinud 1,74 protsendini. Kuivõrd euroala inflatsioon on kerkinud üle taseme, kus Euroopa Keskpank seda hea meelega näeb (kaks protsenti), siis on asutud intresse kergitama, ütles Sampo Panga krediidivaldkonna juht Kairi Koha.
|
|
 |
 |
 |
 |
Keskmine korteri ruutmeeter maksab jätkuvalt üle tuhande euro
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Juuni 08, 2011 - 04:03 PM,
1500 lool klikkimiste arv -
Tänavu mais tehti Tallinnas kinnisvaraga 16 protsenti rohkem tehinguid kui aprillis, korterite pinnaühiku maksumus püsib viimase kahe aasta kõrgtasemel, analüüsib kinnisvarafirma 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.
Mais tehti Tallinnas kinnisvaraga eelmisest kuust saja võrra enam ehk 723 ostu-müügitehingut kogumaksumusega 49,2 miljonit eurot. Tehingute arv kasvas aastatagusega võrreldes 5,7 protsenti ning maht 14,8 protsenti, teatas ettevõte.
1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul mais tõus jätkus, kuid kasvunumbrid jäid tagasihoidlikuks. “Ostjate huvi on suunatud Tallinnast välja Harjumaale, kus tehinguaktiivsuse kasvu on oodata ka edaspidi. Paralleelselt langeb tehingute arv suveks aga kommertskinnisvara sektoris,” ütles Vahter.
Märge: Mais müüdi Tallinnas 12 elamukrunti, mis on ühe võrra vähem kui aprillis. Kalleim krunt võõrandati ligi 230 000 ja odavaim 667 euro eest.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kinnisvaraturul uued pidurid peal
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Juuni 02, 2011 - 06:37 PM,
1364 lool klikkimiste arv -
Tänavu märtsis ja aprillis tehti Tallinnas 10 protsenti vähem korteriomanditehinguid kui aasta tagasi samal ajal.
Kus on loogika, kui pangad annavad taas lõdvemalt laenu, oleme saanud euro ning SKP on tõusuteel?” esitas Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Soomann küsimuse, vahendas ehitusuudised.ee.
“Tegelikult on toidukorv lihtsalt nii palju kallimaks läinud, et inimesed ootavad praegu sügist, mil on näha, kas hinnatõus saab läbi ja palju tõuseb elektri hind. Sel aastal tabas meid täiesti uus põhjus, mis ehmatas inimesi,” arvas ta.
|
|
 |
 |
 |
 |
Pindi: korterid 4,2 protsenti kallimad ja ostuhuvi üha kasvab
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Aprill 12, 2011 - 01:03 AM,
1318 lool klikkimiste arv -
Pindi indeks tõusis märtsis 4,2 protsendi võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 751,9 eurotruutmeetri kohta.
Paneelmajakorterite müüjate vahel on konkurents tugev, sest keskmisest kõrgema sissetulekuga ostja eelistab renoveeritud või uut elamispinda.
Veebruaris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 721,7 eurot ruutmeetri kohta, vahendas ehitusuudised.ee.
|
|
 |
 |
 |
 |
Hinnatumates piirkondades kallinevad korterid kiiremini
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Aprill 06, 2011 - 06:44 PM,
1407 lool klikkimiste arv -
Swedbanki kinnisvara osakonna juhi Ero Viigi sõnul on suurim muudatus kinnisvaraturul suhteliselt suure hulga uute korterelamute lisandumine, mis näitab, et sektor on suuremast mõõnast üle saanud.
"Hetkel kerkivad uued ehitusprojektid peamiselt Tallinnasse, kus on ka suurem nõudlus. Stabiliseerunud on aga ka muu piirkond - tõmbekeskustest eemal paiknevate asulate eluasemete hinnatasemed on viimaste kvartalite jooksul olnud suuremate hinnakõikumisteta," rääkis Viik panga teates.
"Me näeme tehingute aktiivsuse mõõdukat kasvu ning ka hinnad on pigem tõusvas trendis või stabiilsed. Hinnatumates asukohtades varad aga kallinevad keskmisest kiiremini. Me prognoosime arenduste tehinguaktiivsuse tõusuks 20%, see on ca 1000-1100 korterit ning seda eeldusel, et hinnad ei tõuse üle 5-10% aastas," lisas Viik.
Märge: "Samuti võib täheldada. et sobivas hinnaklassis projektide müüki tulekul on valmidus kortereid broneerida juba väga varajases staadiumis. Statistikas hakkavad antud tehingud aga kajastuma peamiselt teisel poolaastal," selgitas Viik.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kinnisvaratehingud tõotavad lüüa kriisijärgse aja rekordit
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Märts 30, 2011 - 08:54 PM,
1415 lool klikkimiste arv -
Üleminek eurole saatis hapra kinnisvaraturu aasta algul paariks kuuks tagasi varjusurma, kevade tulek pani korteriostjad aga taas tegutsema ja märtsikuu püüab tehingute arvu poolest kriisijärgse aja rekordit.
«Kui me vaatame tänast töömahtu, kui palju me objekte tutvustame, kui paljudel klientidel on pankadesse laenuavaldused sisse viidud, siis on näha, et aprill tuleb veelgi aktiivsem. Kui me numbritest räägime, siis jaanuaris-veebruaris tehti Tallinnas korteritehinguid 300-350 vahel, märtsis-aprillis tõotab tulla 500 ja peale,» rääkis Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman «Aktuaalsele kaamerale», vahendas ERR Uudised.
Kinnisvarafirmade sõnul lähevad viimastel kuudel kõige paremini kaubaks kvaliteetsed uued korterid kesklinnas.
|
|
 |
 |
 |
 |
Soomlane vahetab Kuressaare korteri suvila vastu
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, Märts 25, 2011 - 11:54 AM,
1470 lool klikkimiste arv -
Saaremaa kinnisvaraturul on toimunud oluline muutus, nimelt tahavad soomlased müüa oma kortereid Kuressaares, et soetada Saaremaale suvila, rääkis Uus Maa Kuresaare kontorijuht Riho Mõisaäär.
Enamjaolt asuvad 2-toalised remonditud korterid vanemates kortermajades ning neid müüakse hinnaga 25 000-30 000 eurot.
"Põhjus, miks põhjanaabrid selliseid samme astuvad, on selles, et Saaremaal on suvilate hinnad langenud ning tänased soomlastest korteriomanikud on raha kõrvale pannud ja teevad hea meelega vahetuse – korter suvila vastu," selgitas Mõisaäär.
|
|
 |
 |
 |
 |
Elamumaa müüjad ootavad kevadist hinnatõusu
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, Märts 18, 2011 - 10:03 AM,
1380 lool klikkimiste arv -
Käesoleva aasta algus on elamumaa kruntide turul võrreldes eelmise aasta sama perioodiga alanud tagasihoidlikumalt. Vähenenud on tehingute arv ja rahaline maht ning pikenenud müügiperiood, kuid tehingute hinnad on püsinud suhteliselt stabiilsed.
Sarnaselt kogu muu kinnisvaraturuga jätkus ka elamumaa kruntidel hindade diferentseerumine asukohast lähtuvalt. Kinnisvarabuumi ajal põldudel rajatud puuduliku taristuga elamurajoonides paiknevatele kruntidele praktiliselt huvi puudub, sõltumata küsitud hinnast, teatas Ober-Haus.
Kuna üldine elamukruntide turg sõltub siiski kohalikust tarbijast ja ostujõust, siis enamik tehinguid toimub Tallinna lähedastes arenenud taristuga piirkondades hinnavahemikus 18 – 30 €/m². Samas on potentsiaalne ostjaskond olemas ka väga hinnatud piirkondades paiknevatele kruntidele nagu Pirita, Nõmme ja Kakumäe, kuid selliste kruntide ostjaskond eeldab tehnovõrkude ja ehitusõiguse olemasolu ning piisavat privaatsust. Sarnaste kruntide hinnatase võib ulatuda üle 65 000 €, üksikutel kruntidel ka kuni 130 000 € (80 – 130 €/m²).
|
|
 |
 |
 |
 |
Soome korterite hinnad on mõistusevastased
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Märts 17, 2011 - 10:19 AM,
1973 lool klikkimiste arv -
LHV Panga suuromanik Rain Lõhmus ütles intervjuus Kauppalehti ajakirjale Optio, et ei julgeks Soomes eluasemelaene väljastada, kuna korterite hinnad riigis on mõistusevastased.
«Hinnad on täiesti sõltumatud ehituskuludest, kuigi vaba maad Helsingis - nagu ka Tallinnas - piisab,» rääkis Lõhmus, lisades, et intressitase on sünnitanud mulli. «Mingit muud selgitust sellistele hindadele ei leidu,» ütles pankur.
Lõhmuse sõnul on nii madalate intressimäärade periood ajaloos täiesti erandlik ning selline aeg ei kesta kaua
|
|
 |
 |
 |
 |
Kinnisvara hinnatase ei muutu ruttu
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Märts 17, 2011 - 09:59 AM,
1318 lool klikkimiste arv -
Olles lugenud juba pikemat aega spekulatsioone kinnisvarahindade ja turu liikumiste kohta – hind tõuseb ja hind langeb, rahvas ostab ja rahvas ei osta -, tekkis vastupandamatu soov välja öelda mõte, mis peaks olema juba üle aasta arusaadav nii tavainimesele kui ka neile, kes osalevad kinnisvaravahenduse või -arenduse äris.
2009. aasta lõpust oleme jäänud hinnatasemele, mida võib sisuliselt pidada ka lähituleviku uueks Eesti kinnisvaraturu hinnatasemeks. Enam pole mõtet heietada vanade hindade ega tehingute hulga üle. Eestis on kinnisvara saanud masuga uue väärtuse, mis ei muutu enam nii ruttu, nagu ehk paljud loodavad.
Kuskilt ei paista põhjust ega võimalust kiireks hinnatõusuks või hüppeliseks tehingute arvu kasvuks.
Eesti majandus on küll masust suhteliselt hästi läbi tulnud, kuid tööpuudus on endiselt suur, palgad suhteliselt madalad, isegi suuremates linnades (võrreldes kas või põhjanaabritega), ning pankade laenupoliitika tagasihoidlik nii kinnisvaraprojektide rahastamisel kui ka eraisikutele laenu andmisel.
Liigume vaikselt, kuid kindlalt stabiilsema kinnisvaraturu poole ning kinnisvaral on uus, pikemalt püsiv hind.
|
|
 |
 |
 |
 |
Tartu korterite keskmine pakkumishind on 1000 eurot ruudu eest
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Laupäev, Märts 12, 2011 - 03:28 PM,
1461 lool klikkimiste arv -
Tartu korterite ruutmeetri keskmine pakkumishind on tänase seisuga 1000 eurot, selgus kinnisvaraportaali City24.ee statistikakeskkonnast Spot.
Võrreldes tänaseid näitajaid buumiaegsete, 2007. aasta kevadiste tipphindadega, küsivad müüjad korteri ruutmeetri eest praegu Tartus keskmiselt 30 protsenti madalamat hinda.
2007. aasta aprillis oli ülikoolilinna korterite ruutmeetri keskmine pakkumishind 1423 eurot, vahendas ehitusuudised.ee.
Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
Kinnisvaraturu madalseis jätkus veebruaris - Teisipäev, Märts 08, 2011
Korteriühistud: renoveeritud majad on korteriostjate seas hinnas - Kolmapäev, Märts 02, 2011
Tallinnas küsitakse üürikorteri ruutmeetri eest keskmiselt 5,66 eurot - Pühapäev, Veebruar 13, 2011
Kinnisvaramüüjad valetavad maju tegelikust soojemaks - Kolmapäev, Veebruar 02, 2011
Sooman: kinnisvara tasub müüa, kui tahad uue asemele soetada - esmaspäev, Jaanuar 17, 2011
Tartu korterite hind kasvas aastaga 15% - Reede, Jaanuar 07, 2011
Korterihinnad pealinnas langesid 2,2 protsenti - Teisipäev, Jaanuar 04, 2011
Kinnisvarafirmad ootavad tulevaks aastaks hinnatõusu - Pühapäev, Detsember 12, 2010
Tallinna korterite üürhinnad läksid Tartust mööda -kolmapäev, Detsember 08, 2010
November korterimüüjatele midagi rõõmustavat ei toonud - teisipäev, Detsember 07, 2010
Tartus nõutud kuni pool miljonit maksvad 2-toalised korterid - Esmaspäev, Oktoober 11, 2010
Korterite hinnad langesid septembris 2,7 protsenti - Neljapäev, Oktoober 07, 2010
Magalarajoonidesse ei taheta enam hea meelega kolida - Esmaspäev, September 13, 2010
|
|
 |
 |
 |
 |
Kinnisvaraturu madalseis jätkus veebruaris
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Märts 08, 2011 - 04:15 PM,
1332 lool klikkimiste arv -
Tänavu veebruaris tehti Tallinnas kinnisvaraga 574 ostu-müügitehingut, mis on 15 protsenti rohkem kui jaanuaris, kuid võrreldes aasta viimaste kuudega on aktiivsus endiselt kolmandiku võrra madalam, kommenteerib 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.
Tallinna kinnisvaratehingute kogumaksumus 2011. aasta veebruaris oli 42,3 miljonit eurot, mis on 18 protsenti rohkem kui tänavu jaanuaris ja viis protsenti enam kui mullu samal perioodil.
1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul tehti palju tehinguid kroonide eest ära ja uue aasta algus on olnud harjumuspärasest märksa vaiksem. «Turg küll järk-järgult taastub, millele kindlasti aitab kaasa ka kevadine sesoonsus, kuid tõenäoliselt läheb veel mitu kuud, enne kui tehinguaktiivsus normaliseerub,» ütles Vahter.
|
|
 |
 |
 |
 |
Korterituru “hall mass” seisab
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, Märts 04, 2011 - 06:15 PM,
1384 lool klikkimiste arv -
Domus Kinnisvara juht Raul Reino sõnul veebruar Tallinna korteriturul suuri muudatusi ei toonud, kui ehk kasvav tehingute arv välja arvata.
"Nõudlus püsis jaanuariga võrreldaval tasemel ja tehinguid tehti, nagu ikka, nii odavamate kui ka kallimate korteritega. Jätkuvalt on valitsemas trend, kus ostja eelistab osta pigem korralikku, remonditud korterit, millele on tehtud kaasaegne siseviimistlus," kirjutas Reino Domuse veebilehel.
Uusehitised on tema sõnul eelistatud, kuid kvaliteetse viimistluse ja läbimõeldud sisekujunduse puhul võib korter asuda ka vanemas majas.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kinnisvaramüüjad valetavad maju tegelikust soojemaks
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Veebruar 02, 2011 - 11:30 AM,
1903 lool klikkimiste arv -
Liiga leebe seadus laseb ehitusfirmadel energiamärgise omakasu teenima panna. Kuigi A-energiaklassi maju Eestis tegelikult ei ole, müüvad maaklerid neid hoogsalt.
Noorpaar Juhan ja Johanna plaanisid osta päris oma kodu ja soetada selle just uuselamusse, sest noored lootsid, et uued majad on energiasäästlikud. Ruutmeetri hind on küll kallim kui vanas majas, aga peaasi, et hiljem ei hakka talvised küttearved rahakotti pooma. Välja valiti kortermaja, mille energiaklassiks A. Juba esimesel talvel uues korteris selgus, et küttearved on märksa kopsakamad, kui A-energiaklass lubaks. Ehitusfirma teatas aga, et kõik on korrektne: A-energiaklass mõõdeti majale siis, kui seal veel sees ei elatud ning kulud olid pea olematud.
„Reaalseid A-klassi kortermaju ega ärihooneid pole Eestis praegu veel üldse,” kinnitas A&A Kinnisvara tegevjuht Aivar Villemson. B-klassi maju leidub, kuid ka need on võrdlemisi vähe levinud. „Üldjuhul on viimastel aastatel valminud elumajad C- või D-energiaklassiga,” nentis Energiamaja Konsultatsioonid OÜ energiaaudiitor Merilin Kütt. Sellegipoolest müüakse kinnisvaraportaalides hoogsalt kortereid ja maju, millele justkui oleks väljastatud A-energiaklass ja paberil on see ka tõepoolest võimalik. Majandusministeeriumi energiamärgise määrus kirjutab küll ette, et märgis peab olema kõigil hoonetel või korteritel, mida soovitakse osta või müüa, kuid sama määrus seab üsna leebed piirid märgise väljastamise korrale.
|
|
 |
 |
 |
 |
Sooman: kinnisvara tasub müüa, kui tahad uue asemele soetada
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Jaanuar 17, 2011 - 06:17 PM,
1425 lool klikkimiste arv -
Pindi kinnisvara turundusvaldkonna juhi Peep Soomani kinnitusel on kinnisvaraturg tõusuteel ning oma vara tasub müüa ennekõike plaaniga raha edasi investeerida.
«Hinnad on madalad, aga kui sa tahad sama raha eest kinnisvara asemele osta, siis tasub praegu ka kinnisvara müüa. Kui müüd odavama kinnistu ning investeerid raha suuremasse, on see tõusva turu puhul kasulik, kuna kallima kinnistu puhul on kasum suurem. Kui inimene tahab aga raha maha pidutseda, siis ei ole muidugi mõtet vara maha müüa- otstarbekam oleks hoida olemasolevat vara või siis maha müüa ja raha edasi investeerida,» sõnas Sooman.
Samas ei soovita Sooman ilmtingimata kinnisvara ostma hakata. «Tulumaksuseaduses tehti muudatus, kus elukoha müügi tulumaksusoodustus kehtib ainult ühe korra kahe aasta jooksul. Vabal ja vallalisel inimesel on lihtsam üürikorteris elada, kuna pere luues võib tekkida olukord, kus kinnisvara on vaja isegi enne kahe aasta möödumist paar korda müüa ja selle pealt tulumaksu maksta. Tavaliselt tahavad kinnisvara omada just perekonnad, kuna oma elamises on kindel, et majaomanik ei taha oma varaga järsku muid plaane teha,» sõnas ta.
|
|
 |
 |
 |
 |
Tartu korterite hind kasvas aastaga 15%
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, Jaanuar 07, 2011 - 05:19 PM,
1500 lool klikkimiste arv -
Kui Pärnus jäid korterite hinnad aasta jooksul samale tasemel ja Tallinnas kasvasid 6%, siis Tartus suurenes korteritehingute hind keskmiselt 15%, teeb kokkuvõtte Domus Kinnisvara kutseline hindaja Kristjan Gross.
Esialgsetel Maa-ameti hinnastatistika andmetel võib öelda, et Tallinna korteriturg oli detsembris kuus peaaegu sama aktiivne kui rekordkuu november. Sellele viitab ostu-müügi tehingute arv, mis oli 2010. aasta lõikes teise tulemusena 579 tehingut. Kui arvestada tavapäraselt rahulikumat jõulu- ning aastavahetuse perioodiga, siis võiks öelda, et detsember oli üle ootuste hea kuu.
Toimunud korteritehingute keskmine hind küll langes, kuid seda vähem kui 3%. Detsembris oli keskmine hind 916 €/m² (ca 14 300 kr/m²), novembris 941 €/m² (ca 14 700 kr/m²). 2010. aasta jaanuarikuu hindadega võrreldes kasvasid hinnad aasta lõpuks ligi 6%.
|
|
 |
 |
 |
 |
Korterihinnad pealinnas langesid 2,2 protsenti
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Jaanuar 04, 2011 - 12:42 PM,
1466 lool klikkimiste arv -
Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks näitab, et selle aasta detsembris langes pinnaühiku hind võrreldes novembriga 2,2 protsenti.
Tallinnas langes keskmine ruutmeetri hind 2,9% (keskmine hind 14 314 krooni ehk ligi 915 eurot), olles eelneval kuul langenud 5,1%.
Linnaositi olid hinnakõikumised erinevad, näiteks langes Tallinna kesklinnas ruutmeetri hind 10%, Lasnamäel tõusis 0,8%. 12 piirkonna summeeritud tehingute arv langes detsembris 10%. Kokku toimus 744 tehingut, mis on ka viimaste kuude keskmine.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kinnisvarafirmad ootavad tulevaks aastaks hinnatõusu
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Pühapäev, Detsember 12, 2010 - 01:22 PM,
1461 lool klikkimiste arv -
Kui tänavu oli kinnisvaraturul pärast järsku kukkumist paigalseisu aasta, siis kinnisvaraettevõtted ja -analüütikud loodavad, et järgmist aastat saab nimetada taas kasvuaastaks.
Pindi Kinnisvara juhi Peep Soomani sõnul ei saa välistada, et hinnad tõusevad järgmisel aastal kuni 15%. "Arvestades, et kinnisvarahinnad langesid tipust ligi 50% võrra, tuleb taastumine kindlasti kiirem, kui on Eesti keskmine inflatsioon. 50protsendilist deflatsiooni meil ju ei toimunud. Loomulikult ei tähenda see, et hinnad peaks kiirelt buumiaegsele tasemele tõusma, kuid oodata 10-15% aastaseks kasvuks järgmiseks kaheks-kolmeks aastaks ei ole ilmselt utoopia," rääkis ta ERR-i uudisteportaalile.
"Kui aasta esimesed paar kuud võivad olla tavapärasest loiumad, sest euro käibelevõtmine tekitab oma ebamugava kursi tõttu veidi segadust, siis pikemas perspektiivis on Eesti kinnisvaraturg peale pikka langusperioodi küllaltki turvaline investeerimiskeskkond," kinnitas Sooman.
|
|
 |
 |
 |
 |
Pindi: Tallinnas hakkab tekkima üürikorterite defitsiit
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Detsember 07, 2010 - 04:56 PM,
1301 lool klikkimiste arv -
Tallinnas tõusis jõudsalt korterite müügitehingute arv, mille taga nähakse investorite julgemat tegutsemist. Nende optimismiks on ka põhjust, sest üürikorterite nõudlus ületab järjest enam pakkumist.
Pealinna korterite hinnad langesid võrreldes oktoobriga 3,9 % (14 082 kr/m²). Tehingute arv oli novembris 620 (oktoobris 483), kusjuures viimati oli Tallinnas üle 600 korteriomanditehingu ühes kuus 2008. aasta juulis, teatas Pindi Kinnisvara.
Enamusi linnaosasid iseloomustab paarikümneprotsendiline tehingute arvu kasv, vaid kesklinn jäi varasemale tasemele. Kuu kalleim tehing oli 5,5 miljonit krooni.
|
|
 |
 |
 |
 |
Mupo on alustanud purikaomanike karistamist
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Detsember 01, 2010 - 04:11 PM,
1304 lool klikkimiste arv -
Mupo juhi Kaimo Järviku sõnul on eelkõige trahvitud neid Tallinna majaomanikke ja -haldajaid, kes ei taha aru saada, et jääpurikad kujutavad jalakäijatele suurt ohtu.
Järvik kinnitas, et esialgu püüavad munitsipaalpolitseinikud majaomanikele ja -haldajatele selgitada jääpurikate eemaldamise vajadust ning enamik saab sellest ka aru. Leidub aga inimesi, kes hakkavad vastu vaidlema ning oma õigusi selgitama. Niisugustel juhtudel ei jää tavaliselt muud üle, kui trahv määrata – eraisikutele kuni 6000 ning firmadele ja asutustele kuni 20 000 krooni. Leidub ka inimesi, kes on enda karistamise kohtusse kaevanud.
Järviku sõnul peaks homme õhtuks nii mupolt kui kõigist kaheksast linnaosavalitsusest laekuma info, kuidas jääpurikatega linnas sel nädalal olukord on olnud. Iga päevaga lisandub purikakohti aina juurde. Hea on see, et inimesed on hakanud aktiivselt purikatest mupo infotelefonile teada andma.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kinnisvarabüroo: üürnikud avaldavad omanikele survet
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Detsember 01, 2010 - 04:10 PM,
1220 lool klikkimiste arv -
Arco Vara Kinnisvarabüroo atesteeritud vanemmaakler Maia Daljajev ütleb, et elamispinna väljaüürimine on muutunud varasemas raskemaks ning üürnikud on nõus maksma vaid oma tarbimisega seotud kulude eest.
"Kui ülearuse elamispinna müügiga ei ole kiire, võib selle välja üürida, ent arvestada tuleb, et see ei pruugi enam nii lihtne olla kui aastaid tagasi," vahendab kvuudised.ee Daljajevi sõnu.
"Kui varem maksis üürnik kõik kulud ise kinni, avaldavad nüüd üürnikud omanikule järjest rohkem survet maksta ainult tema tarbimisega seotud kommunaalkulud ja ülejäänud jäävad omaniku kanda. Lisaks on kasvanud üürnike nõudmised korteri seisukorra, parkimise, sisustuse ja panipaikade suhtes," selgitas ta. Vanemmaakler lisas, et üürnikud on nõudlikud ka seetõttu, et pakkumiste arvu kasvu tõttu on üürihinnad langenud.
Õhtuleht
kommenteeri? 
|
|
 |
 |
 |
 |
Uus Maa: euroga tuleb hinnatõus
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, November 18, 2010 - 03:47 PM,
1223 lool klikkimiste arv -
Euro mõju kinnisvaraturule on psühholoogiline ja hinnad kipuvad ikkagi tõusma, ütles Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees Mika Sucksdorff.
„Teatud osa inimesi investeerivad oma likviidsed vahendid kinnisvarasse, toetudes teiste riikide kogemusele, et hinnad tõusevad pärast euro tulekut. Kas hinnatõusu toob euro või Eesti majanduskasv, on raske hinnata,“ ütles Sucksdorff Delfile.
Skandinaavia kogemused on tema sõnul aga näidanud, et euro kõige suurem mõju on pigem psühholoogiline. Kui inimesed harjuvad uue valuutaga, muutuvad ka teatud miinimum ja maksimum piirmäärad, mis kinnisvarahindu tõstavad.
|
|
 |
 |
 |
 |
Toompark: eluasemelaenude turg tärkab varjusurmast
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, November 16, 2010 - 01:43 PM,
1151 lool klikkimiste arv -
Eluasemelaenude intressimäär on Eesti Panga andmetel püsinud juba üle aasta väga stabiilselt 3,2 ja 3,6% vahemikus. Stabiilset intressimäära on aidanud paigal hoida euribor, mis on kogu sama perioodi püsinud 1% lähistel.
Elamispindade turu stabiliseerumist ja riskide vähenemist peegeldab stabiilse intressimäära kõrval ka stabiilselt 2,5% läheduses püsiv intressimarginaal, kirjutab kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark.
Eluasemelaenude käive näitas 2010. aasta III kvartalis 1,77 miljardi krooni taset. Tegemist on viimaste kvartalite kõrgeima numbriga, kuid siiski mitte mingi rekordilise näitajaga. Sama suur oli eluasemelaenude käive ka eelmise 2009. aasta viimases kvartalis.
|
|
 |
 |
 |
 |
Pretsedent: vald vabastab oma elanikud maamaksust
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, November 02, 2010 - 06:55 AM,
1374 lool klikkimiste arv -
Harku vald loob pretsedenti ja vabastab maamaksust valda sisse kirjutatud elanikud. Kinnisvarafirmade juhtide hinnangul võib see otsus tõsta valla atraktiivsust Tallinna lähiümbrusesse kinnisvara osta plaanivate inimeste silmis.
“Me loodame sellest saada väga otsest tulu, sest kui keskmiselt maksab üks inimene maamaksu 1200-1300 krooni, siis tulumaksu maksab üks elanik keskmiselt 12 000 krooni. Siin on kümnekordne vahe,” selgitas Harku vallavanem Kaupo Rätsepp. Tema sõnul loodetakse eelarvesse maamaksust tekkiv tühimik täita tulumaksu arvel, kirjutab Äripäev.
Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluva vallavanema sõnul ei ole tegemist niisama populistliku otsusega, vaid vald on kalkuleerinud, et kui nad saaksid veel selle aastanumbri sees juurde 400 registreeritud elanikku, kataks see vallale umbes kolm kuni neli miljonit krooni maksma mineva maamaksuvabastuse. Uuringute järgi on Harku vallas 3000 kuni 3500 elanikku, kes ei ole end valla elanikuna registreerinud ehk nende maksud laekuvad mõnda teise omavalitsusse. “Meil on potentsiaali tuhandete inimeste näol,” rõhutas Rätsepp.
|
|
 |
 |
 |
 |
Laugus: üüripindade turul dikteerib üürnik
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Oktoober 04, 2010 - 02:19 PM,
1270 lool klikkimiste arv -
Uus Maa juhatuse esimehe Jaanus Lauguse sõnul pole äripindade üüriturg veel stabiilne ja endiselt üürnik dikteerib turgu.
Samas kinnitas ta, et hinnalangus on peatunud, mis tähendab, et olemasolevad üürnikud hinda enam odavamaks kaubelda ei saa, vaid pigem hinnad tõusevad. “Uued üürnikud, kes asukohta vahetavad, teevad veel väga häid tehinguid, kui kokkulepe on pikaajaline,” ütles ta kvuudised.ee-le.
Laugus osutas, et olukord on piirkonniti erinev: Tallinna kesklinna parimate büroomajade üürid tõusevad ja neis majades üürileandja juba dikteerib tingimusi. Ent, mida eemale Tallinna tuiksoonest, mida kehvemad on parkimisvõimalused ning hoone kvaliteet, seda rohkem on üürnikul sõnaõigust.
|
|
 |
 |
 |
 |
Gert Jostov: büroopinnad koonduvad ärilinnakutesse
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, September 28, 2010 - 01:47 PM,
1484 lool klikkimiste arv -
AS Ülemiste City juhatuse esimees Gert Jostov arvab, et Tallinn on teel ärilinnakute kujunemisele ja üksikud hulkuvad büroohoonehundid kaugele jõua.
Tallinnas on pool miljonit ruutmeetrit büroopinda, millest viiendikul ulub tuul. Maaklerid räägivad omanikele, milliseid jõupingutusi nad on teinud, et need pinnad välja rentida. Aga 100 000 tühjal ruutmeetril on täitumislootust vähestel. See, et pind on soodne, et aita täna enam kedagi. Büroo peab olema lihtsalt kohas, mis aitab – eriti peaga töötamise puhul – äri teha.
Kuna suur osa tänasest vabast ärikinnisvarast seda ülesannet ei täida, võib ennustada, et osa jääbki tühjaks ja asemele tuleb ehitada uued kaasaegsed büroohooned. Sakala keskuse lammutamine võis arhitektuuriajalooliselt tunduda ebaõige, kuid funktsionaalsuselt oli vana hoone oma asukohta sobimatu ja teda ei olnud võimalik ka millekski Solarise keskuse sarnaseks kujundada.
|
|
 |
 |
 |
 |
Pealinnas kasvas korterite ruutmeetrihind 4%
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, September 09, 2010 - 01:40 PM,
1242 lool klikkimiste arv -
Tallinna korteriomandite keskmine ruutmeetrihind tõusis eelmise kuuga võrreldes 4%, kusjuures kesklinnas kasvasid hinnad 16%, Pirital 21% ja Põhja-Tallinnas 35%.
Tallinna korterite hinnad tõusid augustis võrreldes juuliga 4%, 13 705 kr/m², selgub Pindi Kinnisvara turuülevaatest. Võrreldes hinnatipuga 2007. aasta märtsis on tehinguhind langenud 48%. Tehingute arv oli augustis 434 (juulis 459).
Suuri hinnakõikumisi Tallinna erinevate piirkondade lõikes põhjustavad uute korterite müügitehingud, mistõttu on linnaosade keskmine hinnatase väga volatiilne. Ehkki tehingute arv jäi juuliga võrreldes mõnevõrra madalamaks, olid turuosalised siiski äärmiselt aktiivsed, iseäranis suurt huvi tuntakse kesklinna renoveeritud elamispindade vastu, märgitakse ülevaates. Nõudlus püsis aktiivsena kõikides linnaosades. Üüriturul oli suurem nõudlus 1-2 toaliste korterite vastu.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kinnisvaraarendaja: masueelne aeg on tagasi
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, August 18, 2010 - 11:46 AM,
1406 lool klikkimiste arv -
Kinnisvaraarendajad on julgemaks muutunud, eile pani Arco Vara Tallinnas nurgakivi Kodukolde uutele elamutele, NCC on alustanud vahepeal seisma pandud ehitust.
"Meie asume hoogsalt ehitama ja see, milline on esimese kuu jooksul olnud huviliste arv, annab optimismiks alust küll. Me ei karda, et korterite realiseerimisega hätta jääme, oleme esimesed," rõõmustas nurgakivi panekule rutanud Arco Vara juhatuse liige Mart Saa, kelle sõnul uusi arendusi praegu üleliia palju polegi, kirjutab aripaev.ee.
"Vahepealne raske aeg võttis tempot alla, aga praegu ongi nagu masueelne aeg. Me läheme täna nurgakivi panema, aga suur osa broneeringuid on juba tehtud ja võlaõiguslepinguid vormistatud," rääkis ta.
Äripäev
kommenteeri? 
|
|
 |
 |
 |
 |
Vooglaid: kinnsvaraturg ei tõuse niipea
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, Juuli 23, 2010 - 10:24 AM,
1924 lool klikkimiste arv -
Ärimees Märt Vooglaid on kindel, et euro muudab elanikkonna vaesemaks ja põhjas kinnisvaraturg ei toibu niipea, teatab kvuudised.
Vooglaid rõhutas, et euro tulek muudab elanikkonna pigem vaesemaks. Ta tõi näiteks elektri hinna, mis on tõusnud 40%. “Mida teevad Konkurentsiamet ja Tarbijakaitse amet?” küsis ta.
Tema sõnutsi pole küsimus selles, et pankadel poleks võimalusi laenu anda. “Pankadel on piisavalt vaba raha ning nende seisukohalt on õige, et pankade tütarfirmad ostavad üles hapuksläinud kinnisvaraarendusi,” märkis ta. Samas lisas ta, et ei usu, nagu hakkaks pangad ise kinnisvara arendama ning müüvad selle varem või hiljem.
...
Märge: Kliki ka sellele artiklile: Vooglaid ennustab seisakut turul - Reede, Juuli 27, 2007
|
|
 |
 |
 |
 |
Uus Maa: Harjumaa kinnisvaraturg on muust Eestist pool aastat ees
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Juuli 15, 2010 - 01:21 PM,
1535 lool klikkimiste arv -
Uus Maa Kinnisvara tegevjuht Mika Sucksdorff selgitas, et kui Tallinnas algas langus ligi pool aastat enne, kui mujal Eestis, siis turu stabiliseerumisega on sama lugu.
Ta selgitas, et kogu Eestit hõlmav statistika erineb mõnevõrra Harjumaa omast. Harjumaa tehingute maht on 2010.a. esimesel poolaastal kasvanud +36.6% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning tehingute koguväärtus +6.6%. Samal ajal langesid mõnes piirkonnas hinnad veel tänavu aasta alguses.
"Põhjus on selles, et kui Harjumaal saavutati eelmise aasta jaanuaris tehingute arvu põhi ning hinnapõhi saavutati juulis 2009, siis teised Eesti linnad saavutasid tehingute arvu ja hinnapõhja mitmekuulise nihkega," märkis Sucksdorff ning selgitas, et mujal Eestis on hindade langus jätkunud veel esimese poolaasta vältel mis näitab kogu Eesti statistikas nagu vähenemist.
|
|
 |
 |
 |
 |
Äriruumi üürniku isetegevus paneb üürisuhte proovile
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, Juuli 09, 2010 - 10:29 AM,
2039 lool klikkimiste arv -
Üürnik võib üüripinnal teha muudatusi ja parendusi. Kui üürilepingu tingimustes ei ole kokku lepitud, võivad üürisuhte pooli lepingu lõppemise või rikkumise puhul tabada ebameeldivad üllatused.
Kui sobivad äriruumid on leitud ning asutakse läbi rääkima üüritingimuste üle, võib ju tunduda, et kõige tähtsam on kokku leppida üüri suuruses, maksegraafikus ja üüritava pinna kasutamise tähtajas. Muud üürilepingu võtmeküsimused jäetakse sageli seaduse hoolde, kasutamata ära pooltevahelise kokkuleppe võimalusi. Seetõttu võivad üürisuhte pooli lepingu lõppemise või rikkumise puhul tabada ebameeldivad üllatused, millest saanuks ettenägelikuma tegutsemise korral targu hoiduda. Mida tasuks üürilepingu sõlmimisel üürniku poolt üüripinnal tehtavate parenduste ja muudatuste puhul silmas pidada?
Üürilepingu tunneme ära sellele iseloomulikust suhtest, kus üks pool annab teisele poolele asja kasutada ning saab selle eest vastutasuks üüri. Kui eluruumi üüritingimused on seaduses rangelt kindlaks määratud, siis äriruumi üürilepingute puhul on loomingulisus lubatud ja lausa tervitatav.
|
|
 |
 |
 |
 |
Põhja-Tallinnas keskmine ruutmeetrihind 20 000 krooni
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Juuli 08, 2010 - 12:10 PM,
1485 lool klikkimiste arv -
Uus Maa atesteeritud konsultant Alar Pauklin ütles, et Põhja-Tallinna linnaosa hinnatakse sealse miljöö poolest ning kahtlemata ka tänu odavamale hinnaklassile.
Pauklini sõnul on huvi piirkonna vastu endiselt suur, kuna see asub kesklinnale lähedal, ent hinnad on odavamad kui Kristiines või Kadriorus.
Põhja-Tallinna kõige kõrgemalt hinnatud piirkonnaks on Kalamaja, kus tehingute keskmine ruutmeetrihind on 20 000 krooni, väga heades korterites ka kuni 25 000 kr/m2. Kopli kaugemas piirkonnas on tehinguhinda keskmiselt 12 000 kr/ruutmeeter, väga head ja huvitavad korterid kuni 16 000 kr/m2.
Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
Tallinna korterite ruutmeetrihind kasvas põhjast pea 30% - Kolmapäev, Juuli 07, 2010
Linnakorterite hinnad on poole aastaga tõusnud 7,5 protsenti - Teisipäev, Juuli 06, 2010
Saare ja Hiiu majad Eesti kalleimate hulgas - Teisipäev, Juuli 06, 2010
Kodulaenu maht kosub ühes majandusega - Esmaspäev, Juuni 28, 2010
Ehituslubade hulk kerkis aastaga 156% - mis toimub? - Teisipäev, Juuni 15, 2010
Kinnisvara pakkumishindade langus kiireneb - Kolmapäev, Juuni 09, 2010
Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis taas üle 15 000 krooni - Reede, Juuni 04, 2010
Uued korterid on nõutuim kaup Pirital - Teisipäev, Mai 11, 2010
Kinnisvarahinnad kerkisid aprillis 2,8 protsenti - Reede, Mai 07, 2010
Harjumaal ei taha korterite hind kuidagi kukkuda - Teisipäev, Mai 04, 2010
|
|
 |
 |
 |
 |
Tallinna korterite ruutmeetrihind kasvas põhjast pea 30%
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Juuli 07, 2010 - 12:47 PM,
1276 lool klikkimiste arv -
Pealinna korteriomandite keskmine ruutmeetrihind on esimesel poolaastal tõusnud 8,4 %. Viimaste aastate kõige madalama perioodiga, 2009. aasta juuliga võrreldes on kasvuprotsent 28,9, selgub Pindi Kinnisvara turuülevaatest.
Tallinna korterite hinnad jäid samale tasemele kui mais - 14 170 kr/m². Tehingute arv oli juunis 456, mis on viimase poolaasta ja aasta keskmise tasemel, 455 tehingut poolaasta keskmine ning viimase aasta keskmine 452 tehingut kuus.
Võrreldes tipuga on tehingute arv langenud 59%
Tehinguhind on kahanenud võrreldes hinnatipuga 2007. aasta märtsis -46%, eelmise kuuga võrreldes on hind kasvanud 0,1%.
Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
Linnakorterite hinnad on poole aastaga tõusnud 7,5 protsenti - Teisipäev, Juuli 06, 2010
Saare ja Hiiu majad Eesti kalleimate hulgas - Teisipäev, Juuli 06, 2010
Kodulaenu maht kosub ühes majandusega - Esmaspäev, Juuni 28, 2010
Ehituslubade hulk kerkis aastaga 156% - mis toimub? - Teisipäev, Juuni 15, 2010
Kinnisvara pakkumishindade langus kiireneb - Kolmapäev, Juuni 09, 2010
Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis taas üle 15 000 krooni - Reede, Juuni 04, 2010
Uued korterid on nõutuim kaup Pirital - Teisipäev, Mai 11, 2010
Kinnisvarahinnad kerkisid aprillis 2,8 protsenti - Reede, Mai 07, 2010
Harjumaal ei taha korterite hind kuidagi kukkuda - Teisipäev, Mai 04, 2010
Korteri ruutmeetrihind tõusis üle 10 000 krooni piiri - Esmaspäev, Aprill 12, 2010
|
|
 |
 |
 |
 |
Linnakorterite hinnad on poole aastaga tõusnud 7,5 protsenti
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Juuli 06, 2010 - 08:03 PM,
1302 lool klikkimiste arv -
Pindi Indeks tõusis I poolaastal 7,5%, andes linnade tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks juunis 11 565,2 krooni ruutmeetri kohta. Jaanuaris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 10 762,5 kr/m².
Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 47,1 protsendiga. Samas, võrrelduna madalaima punktiga juulis 2009. aastal (9 766,4 kr/m²) on Pindi Indeks aga juba 18,4 protsendi võrra kõrgemal.
Maikuus tehti indeksi poolt hõlmatud linnades 770 korteriomandi tehingut, juunis aga praegustel andmetel 754 tehingut.
|
|
 |
 |
 |
 |
Saare ja Hiiu majad Eesti kalleimate hulgas
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Juuli 06, 2010 - 12:49 PM,
1293 lool klikkimiste arv -
Kinnisvaraportaali City24.ee andmeil küsiti tänavu esimesel poolaastal kõrgeimat keskmist hinda majade eest Harju-, Hiiu- ja Saaremaal, odavaimad hinnad olid Jõgeva- ja Põlvamaal.
Majade ruutmeetri keskmine pakkumishind Eestis oli aasta esimeses pooles langenud veidi üle 3 protsendi, 11 582 kroonilt 11 192 kroonile, vahendas kinnisvaraportaal, kirjutab Meie Maa.
Võrdluseks: 2009. aastal langes majade keskmine pakkumishind viiendiku võrra.
Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
Kodulaenu maht kosub ühes majandusega - Esmaspäev, Juuni 28, 2010
Ehituslubade hulk kerkis aastaga 156% - mis toimub? - Teisipäev, Juuni 15, 2010
Kinnisvara pakkumishindade langus kiireneb - Kolmapäev, Juuni 09, 2010
Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis taas üle 15 000 krooni - Reede, Juuni 04, 2010
Uued korterid on nõutuim kaup Pirital - Teisipäev, Mai 11, 2010
Kinnisvarahinnad kerkisid aprillis 2,8 protsenti - Reede, Mai 07, 2010
Harjumaal ei taha korterite hind kuidagi kukkuda - Teisipäev, Mai 04, 2010
Korteri ruutmeetrihind tõusis üle 10 000 krooni piiri - Esmaspäev, Aprill 12, 2010
1Partner: märtsis Tallinnas tehinguid +41% - Teisipäev, Aprill 06, 2010
Spetsialist: miks eestlased maksavad sooja toa eest 4-5 korda rohkem kui põhjamaalased? - Teisipäev, Märts 23, 2010
|
|
 |
 |
 |
 |
Kodulaenu maht kosub ühes majandusega
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Juuni 28, 2010 - 11:41 AM,
1343 lool klikkimiste arv -
Mais kerkinud kodulaenu mahu tõusu taga on nii hooaeg kui ka majandusaktiivsuse tõus, väitis Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Jaak Tõrs.
“Tavapäraselt on aktiivsemad kuud aprill, mai, oktoober ja november. Teine põhjus on majandusaktiivsuse mõningane tõus,” ütles Tõrs Äripäevale. See, et laenu üha rohkem võetakse, võib Tõrsi hinnangul aasta teise poolde tuua rõõmsamaid kasvunumbreid. “Eluasemelaenuturu mõningane elavnemine on mitmete teiste indikaatorite kõrval veel üheks näitajaks, et tänavu mais ja eeldatavasti teises kvartalis tervikuna on majandusaktiivsus suurem kui aasta varem.”
Seitse aastat kinnisvaramaaklerina töötanud Sven Sepp ütles, et temal on sel aastal olnud paar tehingut, mida rahastati osaliselt pangalaenuga, ja töös on tehinguid, kus inimesed planeerivad osta pangalaenuga. “Minu meelest on võrreldes eelmise aastaga kinnisvaraturg ärganud kui talveunest. Eelmisel aastal oli võimatu midagi müüa, kuna enamjaolt tuldi mütsiga lööma ja pakuti umbes pool hinda. Kinnisvarahinnad on juba üsna pikalt olnud languses ja seega vast tuleb ka juba otsus osta lihtsamalt kui eelmisel aastal,” rääkis Sepp.
|
|
 |
 |
 |
 |
* Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis taas üle 15 000 krooni
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, Juuni 04, 2010 - 04:34 PM,
1672 lool klikkimiste arv -
Tänavu mais tehti Tallinnas kinnisvaraga 684 tehingut, mis on neljandiku võrra vähem kui aprillis, samas ületas keskmine korteri ruutmeetri hind pärast aastast pausi 15 000 krooni piiri, analüüsib 1Partner Kinnisvara Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.
Maa-ameti tehinguregistri info kohaselt oli suurim muutus hoonestusõiguste müügis – mais tehti vaid kümme tehingut, võrreldes aprilli 230-ga. 1Partner Kinnisvara tegevjuhi Martin Vahteri sõnul ei ole see tavapärane kõikumine, vaid pigem anomaalia, kus ühes kuus toimus samade objektidega korduvaid müüke ja tegemist oli tervikpaketi, mitte üksikobjektidega.
Muudes segmentides olid tehingute arvud suhteliselt sarnased – kinnisasjadega tehti mais 7% tehinguid enam kui aprillis ja korteriomanditega 6% vähem. Kõigi mais sooritatud müügitehingute väärtus Tallinnas oli veidi üle 650 miljoni, mis on ligi sada miljonit krooni vähem kui aprillis. Võrreldes 2009. aasta maiga on tehingute arv aga tõusnud kolmandiku.
|
|
 |
 |
 |
 |
Sundmüügis korteri ostmine toob kaasa riskid
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Mai 24, 2010 - 12:30 PM,
2981 lool klikkimiste arv -
Sundmüügis vara ostmise juures on hulk negatiivseid ja mõni positiivne tegur, millega tuleb arvestada. Kui ühest küljest on tegemist ehk soodsa ostuga, siis pehmema südamega kinnisvaraostjat võib eluks ajaks painama jääda mõte, et ta on kellegi kodu jõuga ära võtnud, kommenteerib kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark.
„Sundmüügis vara ostmise juures tuleb arvestada sellega, et vara omanikud ei pruugi olla heatahtlikud. Heatahtlikkus jääb puudu sel põhjusel, et enamasti jõuavad pangad sundtäitmiseni eeskätt just nende klientidega, kellega nad ei ole suutnud konstruktiivset koostööd toimima saada,“ räägib Toompark.
Heatahtlikkuse puudumine väljendub selles, et enda järel ust sulgedes on näiteks seinale kirjutatud arvamus sundmüügiprotsessi käigus kinnisvara soetajast või peaministrist. Ja väga positiivne see arvamus ei pruugi olla.
|
|
 |
 |
 |
 |
Üürikortereid enam tasuta ei saa
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Mai 11, 2010 - 12:41 PM,
1404 lool klikkimiste arv -
Kinnisvarafirmad kinnitavad, et praegu on üüriturul tasuta korterite jagamisest saanud müüt ja häid asju enam üksnes kommunaalkulude tasumise eest saadaval pole.
Korterite üüripakkumised ainult kommunaalkulude tasumisega ilmusid Arco Vara Kinnisvarabüroo atesteeritud vanemmaakleri Maia Daljajevi sõnul turule eelmisel aastal, kui müügipakkumisi oli palju, ostjaid aga vähe. Needki ootasid pidevat hinnalangust või ei olnud pankade jaoks laenukõlbulikud. Ja siis andsid mitmedki omanikud oma korteri vaid kommunaalkulude tasumise eest üürile, kirjutab Äripäev.
Samas seisus olid ka kinnisvaraarendajad. Neil oli laojääk suur, kuid ostjaid turul vähe. Daljajev ütles, et tihti anti siis kortereid üksnes kommunaalkulude tasumise eest üürile oma tuttavatele, sest nende puhul võis loota, et hilisem kulu siseviimistluse parendusele on väiksem.
|
|
 |
 |
 |
 |
Uued korterid on nõutuim kaup Pirital
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Mai 11, 2010 - 12:40 PM,
1628 lool klikkimiste arv -
Pirita linnaosa on oma kodu otsivate inimeste seas endiselt väga hinnatud piirkond ning tehinguteni jõutakse mullusest kiiremini.
Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Hardi Alliksaar selgitab, et kui eelmise aasta samal perioodil (aasta algusest mai alguseni) sõlmiti maa-ameti statistika andmetel Pirital 52 ostu-müügitehingut, siis tänavu on selleks numbriks 63. Mõningane kasv võib olla tingitud suurtest hinnalangetustest ja soodsatest pakkumistest.
Vaadeldes aasta alguse kinnisvaraturgu korterite osas, on näha, et pigem otsivad potentsiaalsed ostjad elamist uuematesse majadesse. Tehinguhindu vaadates (jättes välja äärmused) paistab selgesti, et suurem osa tehinguid toimub praegu hindadega 15 000-20 000 kr/m2. Loomulikult ei saa antud hinnaklassi kanda üks-ühele üle kõigile Pirita korteritele, sest iga objekt on siiski unikaalne ja hinna määramisel tuleb arvestada nii konkreetse asukoha, korteri ja maja seisukorra kui ka paljude muude nüanssidega.
|
|
 |
 |
 |
 |
Kinnisvarahinnad kerkisid aprillis 2,8 protsenti
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, Mai 07, 2010 - 06:57 PM,
1399 lool klikkimiste arv -
Kõigis maakonnakeskustes tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmist ruutmeetrihinda kajastav Pindi indeks kasvas aprillis märtsiga võrreldes 2,8 protsenti, andes keskmiseks hinnaks 11 130 krooni ruutmeetri kohta.
Märtsis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 10 827,9 kr/m². Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 49,1 protsendiga. Võrreldes madalaima punktiga juulis 2009. aastal (9 766,4 kr/m²) on Pindi Indeks siiski 14 protsendi võrra kõrgemal.
Tallinna korterite hinnad tõusid aprillis 6,1 protsendi võrra (13 638 kr/m²). Tehingute arv jäi võrreldes märtsi 530 tehinguga 482 tehingule.
E24.ee
kommenteeri? 
|
|
 |
 |
 |
 |
Harjumaal ei taha korterite hind kuidagi kukkuda
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Mai 04, 2010 - 08:11 PM,
1500 lool klikkimiste arv -
Harjumaa väikeasulate kinnisvaraturg on tagasihoidlik, pakkumisi on, kuid tehingute aktiivsus on suhteliselt madal. Silma hakkab ka ruutmeetrihinna stabiilsus ja isegi kohatine tõus, kommenteerib Domus Kinnisvara kutseline maakler Mari Lume.
Rae valla aktiivsemad uute korterite müügi- ja pakkumispiirkonnad on Peetri küla ja Jüri alevik. 2010. aasta I kvartali statistika põhjal on käesoleval hetkel Rae vallas pakkumisel kokku 96 uut korterit, mille keskmine hind on 17 780 kr/m². Neist Peetri külas on pakkumisel 54 korterit keskmise hinnaga 18 320 kr/m². Jüri alevikus jääb pakutavate uute korterite hinnaklass 5-10 protsenti madalamaks.
Suure osa pakkumiste hulgast moodustavad järelturu objektid, arendusobjektidest on saadaval näiteks Vägeva tee 17, 17a ja 17b majades asuvad 6 korterit hinnavahemikus 15 200 – 18 400 kr/m², Vahtra tee 1, 2, 3 ja 5 majades 13 korterit hinnavahemikus 13 900 – 14 800 kr/m². Rae vallas müügis olevate korterite keskmine ruutmeetrihind on vähesel määral langenud, samas kui pakkumiste arv on suurenenud.
|
|
 |
 |
 |
 |
Saa: uute korterite defitsiit võib kohale jõuda aasta lõpus
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Mai 03, 2010 - 12:37 PM,
1248 lool klikkimiste arv -
Arco Vara Kinnisvarabüroo juhi Mart Saa hinnangul võib uute korterite defitsiit jõuda kätte tänavu aasta lõpus.
”Kui mõista defitsiidi all seda, et ostjad ei leia endale sobivaid kortereid, siis see võib kätte jõuda aasta lõpus, sest viimase 1,5 aasta jooksul ei ole uusi juurde tulnud. Mitmed arendajad aga tegelevad juba uute projektide alustamise ettevalmistustöödega,” ütles Mart Saa.
Eften Capital ASi juht Viljar Arakas jäi skeptiliseks korterite defitsiidi tekkimise osas. „Meil on palju „vaikivat pakkumist“ ja külmutatud planeeringuid, mida nüüd, soodsamas ärikeskkonnas, saab lõpuni viia. Samas nii ebalikviidsel turul kui seda on Balti riigid, ei tasu millegi üle imestada,“ ütles ta.
|
|
 |
 |
 |
 |
Pangad ostavad jõudsalt kinnisvara kokku
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Reede, Aprill 30, 2010 - 10:54 AM,
1517 lool klikkimiste arv -
Swedbank kavatseb sellel aastal Baltimaades ligi 5 miljardi krooni eest kinnisvara kokku osta, ka SEB on kindel, et nende portfell tänavu kasvab.
Swedbanki esimese kvartali aruandest selgus, et panga probleemse kinnisvaraga tegelev tütarfirma Ektornet prognoosib, et aasta lõpuks kasvab varade maht viiekordseks. See tähendab, et firma käes oleks 6,4 miljardi krooni eest kinnisvara, sellest enam kui viie miljardi eest Balti riikides. "See puudutab küll Eestit. Enamik objekte on juba töös. Need on projektid, mis erinevate pankrotiprotsesside kaudu jõuavad panga kätte," sõnas Swedbanki finantsjuht Erkki Raasuke, kirjutab Äripäev.
Enamik Ektorneti varadest on praegu Põhjalas, Eesti osa moodustab veerandi. "Arvan, et aasta lõpuks on Baltimaade osa sellest kolm neljandikku," sõnas ta. "Kolmest neljandikust on ootuspäraselt Läti osa kõige suurem ja võib-olla Eesti ja Leedu osad on enam-vähem sama suured, aga seda ei ole veel täpsustanud," lisas ta.
|
|
 |
 |
 |
 |
Skandaalsesse majja hakati „kortereid“ müüma
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Aprill 22, 2010 - 03:12 PM,
1556 lool klikkimiste arv -
Nõmme linnaosa valitsuse poole pöördus kodanik, kes juhtis tähelepanu asjaolule, et Simus Kinnisvara müüb Tallinnas aadressil Põllu 63a / Sanatooriumi 2a korteriomandeid.
Hoones kortereid tegelikkuses ei ole ja seal asuvaid mitteeluruume korteritena müüa ei saa. Nimelt on tegemist pansionaadiga, mis asub ärimaal ning ehitisregistri andmetel on tegemist majutushoonega. Hoone kuulub AS-le Koidu Kinnisvara.
Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul eksitab Simus Kinnisvara tarbijaid ja tegemist on JOKK-skeemiga, mida sama hoone puhul on püütud kasutada varemgi. „Müüakse korteriomandeid, aga vaadates kinnistusraamatu ja ehitisregistri väljavõtteid, ei ole seal eluruume. Mitteeluruumi on võimalik oma elukoht registreerida, aga kindlasti ei saa inimene sellise korteri ostmisel riigilt tagasi eluasemelaenu intresse. Samuti on ärimaal kallimad maamaks ja kõik kommunaalteenused, näiteks elektrienergia ning vee- ja kanalisatsiooni puhul rakendatakse ärikliendile kehtestatud kallimaid tariife. Lisaks juhin tähelepanu asjaolule, et sellise korteriomandi kasutusotstarvet pole võimalik hiljem eluruumiks muuta. Tegelikult ostavad inimesed endale pansionaadi numbritoa,“ selgitas Vakra.
Märge: Nõmme linnaosa valitsus informeerib toimuvast nii tarbijakaitseametit kui ka Notarite Koda.
|
|
 |
 |
 |
 |
PANE TÄHELE: korteri kasutusluba nõutakse aina rohkem
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Aprill 22, 2010 - 03:10 PM,
2646 lool klikkimiste arv -
Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Nii ütleb 2002. aastal vastu võetud ehitusseadus. Tuleb tõdeda, et seaduse paragrahv 32, mis defineerib kasutusloa mõiste, on senini olnud küllalt teoreetilise tähtsusega, mille praktikasse juurdumine on võtnud aega. Siiski on selles osas toimumas muutused, tõdeb Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino.
„Olukord on märkimisväärselt muutunud viimase kahe aasta jooksul, kus avalikkuse ette on tulnud kümned juhtumid kasutusloa puudumisest tingitud probleemidest ja pankrotistunud kortermajade arendajate puudulikust dokumentatsioonist,“ kommenteerib Reino. „Täna nõuavad väga paljud kinnisvara ostuhuvilised kasutusloa olemasolu ja kui see puudub, siis on see argument tehingu ärajäämiseks. Kui ikka ostjal on võimalik valida kahe enam-vähem võrdse pakkumise vahel, siis ta valib selle objekti, millel kasutusluba on olemas. Ostjad on endale teadvustanud, et hoonele kasutusloa taotlemine on omaniku kohustus. Kui notaris käidud ja asjaõigusleping sõlmitud, siis on kasutusloa hankimine juba uue omaniku probleem, kui selle kohta pole müügilepingus märgitud eraldi kokkulepet.“
Kuigi vettpidavat statistkat kasutuslubade olemasolu kohta pole kuskilt võtta, siis palju on olnud juttu sellest, et kasutuslubade puudumine on eelkõige uute kortermajade probleem. See ei ole vale väide, kuigi on väidetud ka seda, et hoopis eramajadest puudub ligikaudu 70 protsendil kasutusluba. Aga uuemate kortermajade puhul tasub kindlasti olla tähelepanelik.
|
|
 |
 |
 |
 |
Toompark: vara võiks osta krooni eest
|
 |
|
Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Aprill 19, 2010 - 11:18 AM,
1274 lool klikkimiste arv -
Kinnisvara asjatundja Tõnu Toomparki sõnul on äkiliste hinnatõusude aeg ümber saanud, ent kinnisvara võiks osta ikkagi enne, kui maksevahendiks on euro.
Toompark arvab, et iseenesest on euro abivahend, mis aitab kaasa majanduse elavdamisele ning mingit negatiivset mõju kinnisvaraturu arengutele sel olla ei saa.
"Ma siiski usun, et eestimaalane, kel soov või vajadus kinnisvara osta, võiks seda ennekõike teha krooni eest," nentis Toompark. Ta prognoosib, et usutavasti hakkavad kinnisvarahinnad tänavu kevadest aeglaselt, ent visalt ülespoole rühkima.
| |