Elamu GRUPP OÜ :: Rahuloleva elanikuni läbi toimiva ühistu!

Kui riik täna aktiivselt Eesti elamufondi uuendamisse ei panusta, seisame juba lähitulevikus silmitsi suure hulga amortiseerunud elamutega, mis kujutavad ohtu elanike elule ja tervisele, kirjutab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.

Genfi ÜRO Jätkusuutliku Eluaseme Hartas (UN Charter of Sustainable Housing) rõhutatakse, et eluasemesektor on alati olnud riikide majanduse oluline osa.

Elamumajandus peaks olema nii aktiivse majandustegevusega jätkusuutlik element kui ka sektor inimeste vajaduste rahuldamiseks. Selle saavutamiseks tuleks rakendada elamute ehitamist ja renoveerimist, samuti olemasoleva elamufondi moderniseerimist, et võidelda energiavaesusega ja toetada energiatõhusust, mis aitab kaasa ka kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele.

Loe veel... (6071 baiti veel) kommenteeri?

Vanadelt betoonist paneelikatelt tuleks regulaarselt võtta betooniproove, et vähendada raskete õnnetuste esinemise tõenäosust.

Ehkki enamus Eestis asuvaid paneelmaju on läbinud korraliku värskenduskuuri, on eenduvatelt betoonosadelt suuremate õnnetuste vältimiseks mõistlik võtta betooniproovid.

Pindi Kinnisvarahalduse haldusteenuse juht Heliis Anto ütleb, et valdavas enamuses on Eesti elamufond heas seisus. «Vanadel majadel on vahetatud elektrisüsteemid ja püstakud, remonditud trepikojad, soojustatud otsaseinad ning paneelivuugid täidetud. Paraku oli nõukogudeaegne ehituskvaliteet väga hüplik ning tihti ei tule ühistud isegi selle peale, et kõige ohtlikumad on aastakümneid tuules ja tuisus ligunenud betoonist rõdupõrandad ning trepikoja varjualused,» räägib Anto.

Loe veel... (355 baiti veel) kommenteeri?

Ehitusteadus on liikunud sedavõrd palju edasi, et meil on vastus kas ja kui kaua paneelmajad vastu peavad. Tallinna tehnikaülikooli ehitusteadlased julgevad uuringute ning välja töötatud tehnoloogiate varal öelda, et õige renoveerimise korral püsivad betoonelamud täpselt nii kaua kui vaja.

Ainuüksi Tallinna ja Tartu magalarajoonides elab rohkem kui 40 Eesti elanikkonnast. Ligi 20 000 korterelamust, mis Nõukogude ajal ehitati, on tänapäevase ehituskuuri läbi teinud vaid umbes 700.

„Kui need majad tehakse terviklikult korda, siis nad seisavad siin järgmised 500 aastat või nii kaua kuni elanikel või korteriühistutel neid maju on vaja,“ selgitab Tallinna tehnikaülikooli professor ja Teadmistepõhise ehituse tippkeskuse juht Jarek Kurnitski.
Märge: Novaator pakub saatest vaatamiseks Jarek Kurnitskiga tehtud intervjuud:
http://novaator.err.ee/618564/ehitusteadlane-paneelmajad-seisavad-vajadusel-veel-500-aastat

Loe veel... (1063 baiti veel) kommenteeri?

Tallinna kinnisvarahinnad saavutasid augustis uue ajaloolise kõrgpunkti. Keskmine ruutmeetri hind kerkis uusarenduste tehingute tõttu 1738 euroni, teatas Pindi Kinnisvara.

Varasem rekordhind oli eelmise aasta detsembris, edastab Äripäev. Enne seda aga olid nii kõrged hinnad kinnisvarabuumi ajal 2007. aastal, mil uute korterite ruutmeetri hind oli 1689 eurot.

Loe veel... (276 baiti veel) kommenteeri?

Vanema korteri müügiga tasub varakult algust teha, sest järjest enam inimesi eelistab soetada kodu uusarendusse, kus püsikulud on üldjuhul väiksemad.

Tallinna korteriturul ootab ostjat keskmiselt 2500–2600 korterit. Suurem osa neist eluruumidest asub Tallinna kesklinnas või selle vahetus läheduses. Uusarenduste võrdlemisi suur hulk on kasvatanud müüjate vahel konkurentsi, mõjutades kõige enam vanemate korterite pakkujaid.

«Eelkõige on pressi all vanemad korterid, mida soovitakse müüa, et osta asemele uuem, kvaliteetsem eluase. Ebaõiglaselt sageli on vanemate korterite hinnad uutega võrreldaval tasemel. Uute korterite kütte- ja remondikulud on aga madalamad, hoone ventilatsioon on tunduvalt parem ja naabrid sõbralikumad,» kommenteerib Baltic Sotheby's International Realty arendusjuht Helbe Ruben.

Loe veel... (1857 baiti veel) kommenteeri?

Maa-ameti tehtud turuanalüüs näitab, et selle aasta esimesel poolel jätkus aktiivne tegevus korteriturul. Korterite hinnakasv jätkus, kuigi hinnakasvu tempo pisut aeglustus.

«Korteriomandite mediaanhind jätkas aasta esimeses pooles tõusu kõikides maakondades, sealjuures kasvas ka tehingute koguväärtus ja arv,» ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. Mediaan tähistab hinda, milles pooled korterid müüdi kallimalt ja pooled odavamatl

«Tehingute koguväärtus oli 708 miljonit eurot – kasv oli võrreldes eelmise aasta sama perioodiga koguni 20,8 protsenti. Tehinguid oli kokku 11 057, seda on 11 protsenti enam kui aasta tagasi,» selgitas Tiits.

Loe veel... (1669 baiti veel) kommenteeri?

Ilmselt on paljud kuulnud, kuidas enampakkumistelt on võimalik leida väga soodsalt kinnisvara. Siiski tundub sundmüügis olevate elamutega äritsemine pigem kahtlane ja suurem osa inimestest ei ole vaevunud sellesse teemasse pikemalt süvenema.

Miks ja kuidas satub kinnisvara sundmüüki?

Arco Vara analüütiku Mihkel Eliste sõnul on sundmüügis olev kinnisvara enamasti seatud mõne laenukohustuse tagatiseks. Olukorras, kus aga isik ei suuda laenu tagasi maksta, pannakse vara lõpuks hüpoteegi ehk laenukohustuse tagamiseks sundmüüki.

Loe veel... (3238 baiti veel) kommenteeri?

Kodu ostmine ei ole investeering selle majanduslikus tähenduses. See on investeering parematesse elamistingimustesse, väiksematesse küttearvetesse, tõhusamasse sisekliimasse, õnnelikesse peresuhetesse jms, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino ettevõtte ajaveebis.

Kes tahab korralikke intresse teenida oma vaevaga kogutud rahalt, selle jaoks on olemas kindlasti paremaid investeerimisobjekte kui kodu ost. Sellele vaatama on kinnisvara kui ühe varaliigi väärtuse kasv ajas kenaks boonuseks inimeste jaoks, kes on ostnud omale kodu.

Tuleb tõdeda, et pragmaatilist suhtumist on aegade jooksul kinnisvaraturule juurde tulnud ja märkmisväärne osa ostjatest mõtleb sellele, kui palju ostetav objekt võiks väärt olla tulevikus. 90-ndatel polnud mingi ime, kui keegi viimistles oma Lasnamäe avara korteri kristallide ja punase puiduga, mõtlemata sellele, et tehtud investeering ei too eales tagasi seda rahapaigutust. Kellel raha oli, see elas hetkes ja ei mõelnud tuleviku müügist saadavale rahale. Tänaseks on mõned elu õppetunnid läbitud ja rahanduslikku kirjaoskust kõvasti juurde õpitud. Eesti kinnisvaraturul on piisavalt ajalugu olemas, et saame vaadelda mõnevõrra laiemalt, kuidas on hinnad käitunud ja kui õnnestunud kodu ostu vara väärtuse püsimise mõistes on keegi teinud.

Loe veel... (1871 baiti veel) kommenteeri?

Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis detsembris aastaga 11,3 protsenti, küündides 1744 euroni, selgub maa-ameti statistikast.

Kokku tehti Tallinnas detsembris 937 tehingut, mille kogusumma oli ligi 95,2 miljonit eurot. 2015. aasta detsembris tehti 903 tehingut kogusummas 86,5 miljonit eurot.

Korterite ruutmeetri mediaanhind oli möödunud kuul 1679 eurot, kasvades aastaga 8,6 protsenti.

Loe veel... (544 baiti veel) kommenteeri?

Ehkki Tallinna korterite tehinguhinnad on püsinud aasta jooksul küllalt stabiilsena, iseloomustab 2016. aastat pruugitud korterite pakkumiste hiiliv hinnatõus, mis on ostjate jaoks jõudmas taluvuse piirile.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman selgitas, et ehkki tehingute arv ja ka terve Tallinna keskmine hinnatase on väga sarnane mullusele, on teatud varatüüpide pakkumishinnad pidevas tõusutrendis.

„Kõige järsemaks hüppajaks on paneelmajade korterid ehk turu odavam hinnaklass. Nende hinnatõusu on soodustanud siiani kaks tegurit- esiteks on Tallinna elanike arv pidevalt kasvav ja surve odavamate toodete järgi üha kasvab; teiseks on kasvanud investorite hulk, kes soetab madalama klassi varasid välja üürimise eesmärgil,“ rääkis Sooman.

Loe veel... (658 baiti veel) kommenteeri?

Novembris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 1695 eurot, mis on 4,4 protsenti rohkem kui oktoobris ning kõrgeim tase 2007. aastast, analüüsis kinnisvarafirma 1Partner maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul pole hinnatõusu põhjus kinnisvara üldine kallinemine, vaid inimesed ostavad rohkem uusi ja kallimaid kortereid, mis tõstab statistiliselt keskmist hinda. “Ligi 30 protsenti kõigist Tallinnas müüdud korteritest olid uued, mis on väga kõrge tase,” rääkis Vahter.

Tema sõnul näitab statistika, et nõukogudeaegsete paneelelamute hind on juba pea kaks aastat paigal püsinud. “Näiteks Mustamäel on korteri keskmine ruutmeetri hind eelmisest aastaga võrreldes isegi paar protsenti langenud,” ütles Vahter.

Loe veel... (1401 baiti veel) kommenteeri?

Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis novembris aastaga 8,3 protsenti küündides 1695 euroni, selgub Maa-ameti statistikast.

Kokku tehti Tallinnas novembris 794 tehingut, mille kogusumma oli ligi 73,7 miljonit eurot. Möödunud aasta novembris tehti 751 tehingut ja tehingute summa oli 66,8 miljonit eurot.

Korterite mediaanhind oli möödunud kuul 1566 eurot, mis aastaga kasvas ligi 7 protsenti.

Loe veel... (103 baiti veel) kommenteeri?

Paneelmajad püsivad veel väga kaua, kui nende eest hästi hoolitseda, kinnitas abilinnapea Eha Võrk neljanda Tallinna elamumajanduskonverentsi avakõnes. Seekord olid konverentsi teemadeks korterelamute turvalisus ning ohutu ja säästlik elamu, ühtlasi autasustati konverentsil parimaid projektis „Roheline õu“ osalenud korteriühistuid.

Võrk tõdes, et elamumajanduskonverentsi korraldamine just Mustamäel on märgilise tähendusega, sest just Mustamäe on linnaosa, kuhu esimesena suuri toonases mõistes moodsaid korrusmaju 1960ndatel ehitama hakati. Õismäe ja Lasnamäe paneelelamud on märksa hilisemad, seega tulid suure tõenäosusega ka majade amortiseerumisega seotud probleemid ja mured esmalt Mustamäe linnaossa. „Mustamäelased on selles küsimuses justkui eestkõnelejad,“ ütles Võrk ning tunnustas Mustamäe linnaosa korteriühistuid aktiivse paneelmajade renoveerimise ning õuealade korrastamise eest, mis on linnaosa üldilme tublisti ilusamaks muutnud.

Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori Karl Õigeri ettekande teemaks oli rõdude ja varikatuste turvalisus. Ta rõhutas, et kõikide hoonete puhul on üks ohtlik tegevus isetegevuslik ümberehitamine. Samuti on rõdupiirete kestvuse üheks oluliseks teguriks küsitav ehituskvaliteet ja hooletu ekspluatatsioon, seda nii vanade kui ka uute hoonete puhul, nii minevikus kui ka praegu. Eriti oluline on rõdude hüdroisolatsiooni ja servaplekkide korrashoid ja rõduservade õigeaegne remont, samuti terasest ühenduselementide ja rõdupiirete korrosioonikaitse.

Loe veel... (4788 baiti veel) kommenteeri?

Nii tehinguaktiivsus kui ka mediaanhinna tase on Eestis tervikuna võrreldav 2007. aasta sügisese perioodiga, kirjutab Arco Real Estate ASi analüütik Mihkel Eliste korterituru lühiülevaates.

Selle aasta oktoobris tehti Eestis 1792 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli võrrelduna möödunud kuuga langenud 6,9% ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga 0,5%. Tuginevalt möödunud kuu esmahinnangulistele andmetele võib siiski eeldada, et tehingute arvu langus on olnud võrrelduna septembriga mõnevõrra väiksem ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga on tehinguaktiivsus jäänud muutumatuks või mõnevõrra kasvanud.

Oktoobri korteritehingute raames kujunes keskmiseks mediaanhinnaks 1148 €/m2. Pinnaühikuhind oli sealjuures võrrelduna septembriga kasvanud 3,8% ning võrrelduna möödunud aasta oktoobriga koguni 10,7%. Hinnatasemete kasv on viimastel aastatel olnud omane valdavalt Tallinnale ning Tartule, ajalise nihkega on korterite hinnad kiirelt kasvama hakanud ka mitmetes Eesti suuremate väikelinnadega maakondades.

Loe veel... (3363 baiti veel) kommenteeri?

Maa-ameti andmetel on aastatel 2011-2015 hoonestamata elamumaaga tehtud tehingute arv kasvanud ligi kaks korda ja koguväärtus keskmiselt 2,4 korda.

Kui Narva linnas ja Veskikülas oleks saanud 2015. aastal Eesti keskmise kuu brutopalga eest osta üle 500 ruutmeetri hoonestamata elamumaad, siis Tallinna kesklinnas vaid 2,1 ruutmeetrit.

2015. aastal tehti Eestis hoonestamata elamumaaga 2480 tehingut kokku 89 miljoni euro eest. Kõige rohkem vahetas elamumaa omanikku Harju maakonnas – 2015. aastal tehti 1149 tehingut, mis moodustab 46,3% kõikidest Eesti tehingutest. Tartu maakonnas oli mullu 412 (16,6%) ja Pärnu maakonnas 286 (11,5%) tehingut. Väiksem tehingute arv oli Jõgeva, Valga ja Põlva maakonnas, kus see jäi vahemikku 18–20.

Loe veel... (1121 baiti veel) kommenteeri?

Teadlaste arvates tuleks puulehed maha jätta või vajadusel kohapeal purustada, aga mitte ära vedada.

Energiat, aega ja kütust kulutatakse lehtede kuhjamiseks, pakkimiseks ja äraveoks, kuigi samas saaks mitte midagi teha ning mittemidagitegemisega hoopis head teha.

Igal sügisel sama lugu: lehed langevad, pargid, aiad ja muud haljasalad mattuvad kireva lehevaiba alla. Mõne aja pärast muutuvad inimesed rahutuks ja hakkavad lehti riisuma või tõmbavad lehepuhurid käima ning ajavad müra ja tolmu saatel lehti hunnikutesse. Omavalitsused kulutavad nappi eelarvet lehtede äraveoks, mõnel pool jagatakse elanikele lehtede kogumiseks tasuta prügikotte. Teadlased aga leiavad, et see on tarbetu ja lausa kahjulik tegevus.

Loe veel... (1867 baiti veel) kommenteeri?

Spetsialistil tuleks lasta üle vaadata nõukogudeaegsete paneelmajade rõdud, sest ligi tonni kaaluvad raudbetoonist paneelid võivad alla kukkudes tohutut kahju teha, hoiatas Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Karl Õiger.

Korteriühistute esindajad üle Eesti kogunevad täna korteriühistute liidu foorumile, kus muu hulgas kõneldakse kortermajade amortiseerumisest tulenevatest ohtudest, vahendasid ERRi raadiouudised.

Vihm, külm ja aeg ning omaalgatuslikud ehitustöödki on lõhkunud paneelmajade rõdusid. Tehnilise järelevalve ameti uuringu andmetel on rõdude raudbetoonist esipiirde paneelid sageli halvas seisukorras. Selline paneel kaalub aga ligi tonni ja on alla kukkudes väga ohtlik, ütles Õiger.

Loe veel... (1776 baiti veel) kommenteeri?

Tallinna korterite keskmine hind tõusis aastaga 7,6 ja kuuga 2,6 protsenti 1682 euroni ruutmeetri eest, selgub maa-ameti statistikast.

Ka tehingute arv Tallinnas aastaga kasvas – 9,7 protsenti 746 tehinguni, mis on küll 8,5 protsenti vähem, kui augustis. Jätkuvalt olid Tallinnas populaarseimad 41-55 ruutmeetri suurused korterid, mida müüdi kokku 226 ühikut.

Väljaspool Tallinna kasvas keskmine korterite kinnisvara hind aastaga 2,3 protsenti 639 euroni ruutmeetri eest, mis siiski on 10,4 protsenti vähem kui augustis. Tehingute arv samuti kuuga langes ja aastaga kasvas, vastavalt 8,6 protsenti ja 5,3 protsenti 1079 tehinguni.

Loe veel... (223 baiti veel) kommenteeri?

Septembris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 1682 eurot, mis on kaheksa protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal ning kõrgeim tase alates 2007. aastast.

Maa-ameti statistikast nähtub, et majandust veab hetkel eratarbimise kasv. Äkilisi tõuse või languseid pole ja ruutmeeter ei kalline kindlasti igavesti, aga praegu on suund jätkuvalt ülespoole.

“Pangad ühest küljest tahavad kinnisvarasektorisse raha anda ja teenida, teisalt kontrollivad eriti hoolikalt arendajate finantseerimist. Eraisik saab laenu lihtsamalt, sest kuskil elama peab ja kodu eest jäädakse harva võlgu. Samas teise kodu ostmiseks küsib pank pigem investeerimis-, mitte kodulaenu intressi, sest risk on palju kõrgem,” ütleb 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.

Loe veel... (574 baiti veel) kommenteeri?

Augustis oli Tallinna elukondlik kinnisvaraturg üle ootuste aktiivne- omanikku vahetas kokku 816 korteriomandit, keskmiseks ruutmeetrihinnaks kujunes 1600 eurot.

Masujärgselt on aktiivsemaid kuid olnud vaid kaks korda, märkis Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Sooman sõnas, et juunikuisest Brexiti hääletusest tulenenud kerge hüsteeria rahaturgudel on möödas ning selle mõju Eesti ja Tallinna kinnisvaraturule oli lühike ning jäi eelkõige juulisse. „Tõsi, pankade intressimarginaalid on mõnevõrra tõusnud, kuid nende huvi on jätkuvalt laene anda ja turg areneb omasoodu edasi,“ rääkis ta.

Loe veel... (432 baiti veel) kommenteeri?

Eesti väikelinnasid kimbutab üle aastate tõsine müügis korterite nappus - praeguse müügitempoga jagub kortereid vähem kui pooleks aastaks.

Ilma viie suurema linnata (Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve) tehti Eesti maakonnakeskustes augustis 186 korteriomanditehingut. Samas on kokku nendes linnades vaid 828 korteri müügipakkumist, mis tähendab, et nn laojääki jagub vaid 4,5 kuuks ja see väheneb pidevalt.

Pindi Kinnisvara eluruumide vahendusvaldkonna juht Annely Sermat ütles, et ka väikelinnade elanike elatustase tõuseb pidevalt ja võimaldab kinnisvara soetada. „Hetkel on kujunenud suisa probleemiks, et ostuhuvi on suur, kuid uusi müügipakkumisi lisandub vähe. Põhjus on lihtne – väikelinnade korterite hinnad ei ole nii atraktiivsed, et neid müüa, pigem otsitakse pinna vabanemisel sinna mõni tuttav üürnik elama,“ lisas ta.

Loe veel... (461 baiti veel) kommenteeri?

Maa-ameti andmetel oli augustis Tallinnas korteri keskmine ruutmeetri hind 1637,8 eurot, mis on 4,2 protsenti enam kui möödunud aasta samal ajal, samas 1,5 protsenti vähem kui tänavu juulis.

Kokku tehti Tallinnas augustis 816 tehingut, mille summa moodustas kokku 74,1 miljonit eurot. Möödunud aasta augustis tehti 728 tehingut ja tehingute summa oli 63,2 miljonit eurot.

Tallinna korteri ruutmeetri mediaanhind oli tänavu augustis 1556,9 eurot, mis on 3,8 protsenti rohkem kui 2015. aasta samal perioodil.

Allikas: BNS

Äsja väikese aiaga ümbritsetud kodu ostnud noor Tartu pere oli üsna nõutu, kui koduaias tundus maa ühe koha peal jala all justkui vetruvat. «Mõtlesin, et jumal teab, mis seal all võib olla - mõni ammusest ajast jäänud kaev või kelder, äkki on lausa eluohtlik,» rääkis hirmunud perenaine.

Peremees lõi siis labida maasse ning kaevas kõnealuse koha osaliselt lahti: selgus, et ammumöödunud aegadel oli keegi kaevanud ilmselt suitsuahju tarvis üsnagi sügava maa-aluse šahti, kuhu paigutatud plekk-kast ja torud olid osaliselt läbi roostetanud, mädanenud ja katki, augus leidus ehitusprahti ja teravaid kive.

«Ei taha mõeldagi, mis oleks juhtunud, kui aias olijad, olgu siis aiatöid tegevad täiskasvanud või mänguhoos lapsed oleks sinna auku teravate kivide või roostetanud torude otsa kukkunud,» rääkis perenaine. Aia kordategemiseks vajati spetsialistide abi ning kulunud summa oli suur, kuid vähemalt on nüüd kindlus olemas, et koduaias toimetamine on ohutu. «Muidugi oleks võinud eelmine omanik sellisest konstruktsioonist teada anda, kuid võimalik, et see oli tehtud 30-40 aastat tagasi, kui krundil asus hoopis teine maja. Me ise ei tulnud ka selle pealegi, et maapõue uurida,» vahendas naine.

Loe veel... (4934 baiti veel) kommenteeri?

Suvevaheaeg ja koolide lõpetamine ei jäta mõjutamata üürikorterite turgu Tartus. Domus Kinnisvara maakleri Kersti Luige sõnul on praegu nii nõudjate kui ka pakkujate jaoks algamas kõige magusam periood, sest paljud lõpetajad loobuvad oma üüripinnast, uued tulijad soovivad aga elupaika leida.
Luik selgitas ERR-i raadiouudistele, et mõned korteriomanikud on üürnike lahkumise tõttu langetanud talveperioodil üürihinda, kuid tudengite saabudes hakkavad vabade korterite hind Tartu üüriturul taas kasvama.

See tähendab, et vabade korterite hinnad hakkavad kasvama just augustikuu lõpul. Domus kinnisvara maakler Kersti Luigele on praegustel üüriturul silma jäänud omanikud, kes augustikuuni küsivad üürnikelt madalamat hinda. "Üürilepingusse on lisatud klausel, et alates augustikuus tõuseb hind ja kui üürnikel on soovi, siis nad võivad korterit kõrgema hinnaga edasi üürida," lisas Luik.

Loe veel... (967 baiti veel) kommenteeri?

Eesti suurima kinnisvaraportaali KV.EE andmetel pakutakse maju müügiks 6 protsenti vähem kui mullu, seejuures on aga sama palju ehk 6 protsendi võrra kerkinud müügipakkumiste keskmine hind, mis ulatus 1020 euroni ruutmeetri kohta.

«Müügipakkumise vähenemise taga on aktiivsemaks muutunud majade ostu-müügiturg. Seda omakorda ergutavad kõrgele kerkinud korterite hinnad, mis annavad võimaluse kallinenud korterist lihtsamalt ümber kolida majja, mille hinnad alles on hakanud vaikselt kasvama,» selgitas kinnisvaraturul toimuvat KV.EE tegevjuht Tarvo Teslon.

Majade turu suurimas piirkonnas Harju maakonnas on müügipakkumisi vähemaks jäänud 5 protsenti ja hinnad on kerkinud 8 protsenti. Harjumaal pakuti portaalis KV.EE maikuus müügiks keskmiselt 2100 maja keskmise hinnaga 1241 eur/m2.

Loe veel... (2598 baiti veel) kommenteeri?

Pealinna ja lähiümbruse korterite ruutmeetrihinnad kerkivad aina uutesse kõrgustesse - sama raha eest, millega saab Ida-Virumaal väikse ühe- või kahetoalise korteri, saab Tallinna kesklinnas osta pool ruutmeetrit korteripinda, selgus maa-ameti ülevaatest.

Maa-ameti järjekordne korteritehingute ülevaade näitab, et Eesti elanike koondumine Tallinna ja selle lähiümbrusse hoiab kõrgemana nii pealinna kui ka kogu Harjumaa korteriomanditega tehtavate tehingute arvu ja hinnad. Suurimad muutused korteriturul on aga toimunud Ida-Viru maakonnas, kus on langenud nii tehingute arv, koguväärtus kui ka hinnad.

Üle poole kõikidest 2015. a teise poolaasta korteritehingutest tehti Harjumaal, neist omakorda kolm neljandikku Tallinnas. Ka moodustab Harjumaa tehingute koguväärtus kolmveerandi kõigist Eestis korteritega tehtud tehingutest. Seega on pealinna ja selle lähiümbruse korterid võrreldes teiste Eesti piirkondadega endiselt kallimad. Kui kuu keskmise brutopalga eest saab näiteks Tallinna kesklinnas osta 0,5 ruutmeetrit korteripinda, siis Ida-Virumaal Püssi või Kiviõli linnas võib sama raha eest omandada 37 ruutmeetrit. Võrreldes 2015. a esimese poolaastaga on seda peamiselt tänu hinnalangusele üle 7 ruutmeetri rohkem.

Loe veel... (1223 baiti veel) kommenteeri?

Pärnus müüdud korterite keskmine ruutmeetrihind tõusis aprillis 945 euroni, niisama palju maksid korterid selle aasta jaanuaris.

Eesti korterite hinnaindeksit arvutab kinnisvarabüroo Ober-Haus Kinnisvara iga kuu maa-ameti statistika põhjal.

Loe veel... (359 baiti veel) kommenteeri?

Kuigi võrreldes ülemöödunud aastaga kasvas korterite ruutmeetrihind mullu 16,6%, kasvavad Pindi Kinnisvara prognoosi kohaselt Tallinna ja selle satelliitasumite korterite ja Harjumaa eramute hinnad jätkuvalt, kuna rahvastiku juurdevool jätkub ning sellest tingitult nõudlus elamispindade järgi kasvab.

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman ütles, et kerge hinnatõus võib aset leida ka Tartus, samas kui enamustesse teistesse maakondadesse on sisse kodeeritud pikk ja vaevaline vaikelu. «Väiksematest kohtadest tulevad noored pered pealinna paremale palgale ja vajavad ka kohta, kus elada. Seetõttu prognoosime Tallinna ja Harjumaa elamispindade hinnatõusuks kahekohalise numbri. Tartus jääb see 5-10% vahele,» lausus ta. «Kõige eelduseks on loomulikult jätkuv reaalpalga kasv ning pankade püsiv valmidus eluasemelaenude väljastamisel,» märkis Sooman.

Kodu.postimees.ee

Baltikumi majanduskeskkonna arengud on laenamiseks jätkuvalt soodsad ning uute eluasemelaenude maht püsib heal tasemel kogu regioonis, samas on kasvu tempo aeglustumas.

Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktori Andres Tukki sõnul soodustavad jätkuv majanduskasv, vähenev töötus ja kasvav reaalpalk ning madalad intressid laenamist kogu Baltikumis. „Kasv on olnud tugevam Eestis ja Leedus ning selle taga on eelkõige üldine kinnisvaraturu aktiivsus,“ lisas ta.

Pealinnadest on kinnisvaraturu hinnatase jõukohaseim Riias. „Tallinnas ja Vilniuses olid kinnisvara hindade ja palga kasv peaaegu võrdsed, Riias aga kasvasid palgad kiiremini,“ selgitas Tukk.

Loe veel... (1845 baiti veel) kommenteeri?

Elamispindade pakkumishindade muutust kajastav KV.EE indeks jõudis novembris viimase seitsme aasta rekordtasemele. Tõusu taga on jätkuv uute ja keskmisest kallima hinnaga korterite müüki lisandumine.

KV.EE hinnaindeks jõudis novembris 83,1 punkti tasemele, viimati oli indeksi väärtus sellest kõrgem 2009. aasta jaanuaris. Viimase aastaga kerkis indeks 7,6 protsenti. «Indeksit kergitab üheltpoolt see, et uusi kortereid ehitatakse juurde kui ka see, et neid uusi kortereid pakutakse müügiks järjest aktiivsemalt,» ütles KV.EE juht Tarvo Teslon ning selgitas, et indeksi näol on tegemist siiski niiöelda struktuuse hinnatõusuga. «Seega võime öelda, et kinnisvara väärtus on püsinud viimased 4-5 kvartalit paigal. See tähendab, et täna küsitakse portaalis KV.EE samaväärse korteri eest enam-vähem sama hinda, mis aasta tagasi.»

Ühe näitena kinnisvara struktuursest hinnatõusust tõi Teslon võrdluse eelmise aastaga, kus konkurents oli väiksem ning uusarenduste puhul pani arendaja sageli portaali kuulutusena üles vaid tüüpkorterid. «Täna sisestatakse kuulutusena juba kõik arendusprojekti korterid, et leida suuremat võimalike ostuhuviliste tähelepanu ning see kergitab ka indeksi väärtust kiiremini,» selgitas Teslon.

Loe veel... (704 baiti veel) kommenteeri?

Eesti suurima kinnisvaraportaali KV.EE andmetel pakuti tänavu oktoobris Harjumaal müügiks 2805 maatükki. Aastaga kasvas maade müügipakkumiste arv 3%. Maade müügipakkumiste keskmine hind on 44 eurot/m2, mis teeb aastaseks Harjumaa maade hinnalanguseks 18%.

Tallinnas eh turu kõige kallimas ja suuremas piirkonnas vähenes maade pakkumine aastaga 8%. Oktoobris 2015 pakuti portaalis KV.EE Tallinnas müügiks 489 maatükki aastataguse 534 pakkumise vastu. Pakkumisel olevate maade hind oli 139 €/m² ehk aastatagusest 3% enam.

Toimunud keskmise hinna korrektuurist ei maksa paanikasse sattuda ja arvata, et maade turg on languse teele pööranud. Harjumaa pakkumiste arv ja hinnad liiguvad valdade lõikes väga erinevates suundades. Pakkumiste lisandumine ühes ja vähenemine teises piirkonnas võib statistilisi keskmisi oluliselt mõjutada.

Loe veel... (341 baiti veel) kommenteeri?

Eesti korteriturg on saavutanud peale pikka räsimist kauaoodatud stabiilsuse- hinnad püsivad paigal, tehingute arv ei hüple samuti märkimisväärselt.

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman ütles, et korterituru stabiliseerumist on oodatud aastaid. „Paraku on viimased 10 aastat toimunud turul totaalne tõmblemine - kiirelt üles, kiirelt alla, totaalne kaos, seejärel jälle tõusuaastad,“ meenutas ta. „Käesolev aasta on esimene, mida võib nimetada rahulikuks. Hinnatase on enam-vähem paika loksunud, tehingute arvus suuri tõuse ega langusi pole aset leidnud, inimestel on aega planeerida ja atra seada,“ lausus ta. „Väikelinnade kinnisvaraturg on jätkuvalt mannetus olukorras ja jääb selliseks aastateks, kõige vilkam sibamine toimub Tallinnas, kuhu koondub ka üha rohkem töökohti,“ lisas Sooman.

17 Eesti suuremas linnas tehti eelmisel kuul 1220 korteriomanditehingut, tehingute keskmine ruutmeetrihind oli 1232 eurot.

city24.ee

Harjumaa kinnisvaraturg on väga pealinna keskne ja reeglina ostetakse eluase investeeringu eesmärgil just sinna, kuid unustatakse Tallinna lähivallad, kirjutab Ober-Hausi Kinnisvara kinnisvaraspetsialist Jekaterina Chernikov.

Kui Tallinnas on viimase aasta jooksul tervikuna üüripakkumiste arv liikunud tõusutrendis, siis Tallinna lähivaldades on see vähenenud.

Kui Viimsi ja Rae vald kõrvale jätta, siis on näiteks Kiili, Saue ja Saku vallas on üürikorterite pakkumine praktiliselt olematu, kuigi nõudlus on reaalselt tuntav. Renoveeritud majades kvaliteetselt renoveeritud kortereid või uusi kortereid uutes kortermajades ei ole üldse saada. Samas on tegemist kiiresti arenevate piirkondadega, mille taristutesse on tehtud ja tehakse jätkuvalt olulisi investeeringuid ning ei puudu ka elukondlik kinnisvaraarendus.

Loe veel... (304 baiti veel) kommenteeri?

Maa-ameti statistika kohaselt oli Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind tänavu oktoobris 1549 eurot, mis on 6 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.

Samas langes ruutmeetri hind möödunud kuu ehk septembriga võrreldes 7 euro võrra.

Oktoobris tehti Tallinnas korteritega 739 tehingut, mida on 4 protsenti rohkem kui läinud aasta oktoobris ja 8 protsenti enam kui tänavu septembris.

Loe veel... (678 baiti veel) kommenteeri?

Vastavalt tuleohutuse seadusele peab käesolevast septembrist igal korstnaga küttesüsteemiga hoone valdajal olema ette näidata kutselise korstnapühkija akt. Kuigi see nõue on olnud teada aastaid, ärkavad paljud majaomanikud alles nüüd ning see on venitanud korstnapühkijate töö-järjekorrad topeltpikaks.

2010. aastal vastu võetud seaduse järgi peab kortermajades kutseline korstnapühkija käima igal aastal. Eramajades aga võib kütteseadet puhastada ise, kuid iga viie aasta tagant peab seda tegema kutseline korstnapühkija, kes koostab seejärel ka akti. Nüüd on seaduse vastuvõtmisest möödunud viis aastat ja see akt peaks kõigil olemas olema. Paljud ärkavad aga alles nüüd, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Korstnapühkija Juhan Räni sõnul ulatub tema töö-järjekord jõuludeni, samas kui varasematel aastatel on see ulatunud novembrini. "Nüüd on tulnud kuu aega lisa ja ma kardan, et läheb võibolla isegi jaanuari-veebruarikuusse," arvas ta.

Loe veel... (1367 baiti veel) kommenteeri?

Septembris langes pea kõikide Tallinna linnaosade korteriomandite tehingute arv, tavapäraselt muutub turg peale suvepuhkusi hoopis vilkamaks.

Langejate kõrval oli erandiks Põhja-Tallinn, kus tehingute arv mõnevõrra tõusis.

Terve Tallinna korteriomandite tehingute arv oli septembris 662, mis jääb üllatuslikult alla nii augustile (729) kui juulile (724).

Loe veel... (646 baiti veel) kommenteeri?

Keskmise korteritehingu maksumus sissetuleku suhtes on aasta-aastalt kasvanud, mis vähendab ostujõudu. Ostujõu vähenemist tasakaalustab siiski väga madal eluasemelaenude intressimäär.

Eesti keskmine korteritehingu maksumus oli maa-ameti andmetel 2015 II kvartalis 60 678 eurot. See on aastatagusest 19% kõrgemal.

Mõõdetuna keskmistes netopalkades tuleb Eesti keskmise korteritehingu eest tasuda 71 kuupalka. Viimaste aastate jooksul on keskmine palk kerkinud, kuid seda märksa aeglasemalt, kui korteritehingute hind.

Loe veel... (258 baiti veel) kommenteeri?

Maa-ameti kinnisvaraturu ülevaatest selgub, et üle-eestiliselt on elamumaa hinnad kinnisvaraturu tipuga võrreldes langenud ligi kolm korda, kuid piirkonniti on muutused väga erinevad.

Enim tehti tehinguid 2006. aastal, hind kerkis aga kõigi aegade kõrgeimaks 2007. aastal. Pilt muutus oluliselt sama aasta lõpus ülemaailmse majanduskriisi tõttu. Pangad vähendasid eluasemelaene ja see kajastus järsult tehingute arvus ja hindades. Alates 2009. aastast hakkasid hinnad küll tasapisi kasvama, kuid tehingute arvus hüpet ei toimunud. Viimastel aastatel (2013–2014) on tehinguid siiski rohkem olnud, kuid hinnad on pigem langenud.

Nii kõrgema hinnataseme kui ka tehinguaktiivsuse poolest eristuvad Eesti suuremad linnad ning Tallinna ja Tartut ümbritsevad omavalitsused, kuid hinnad võivad kõikuda ka omavalitsuse piires. Suuremad erinevused ilmnevad eelkõige Tallinna ja Tartut ümbritsevate valdades. Mida kaugemale aga jäävad vallad suurematest keskustest, seda väiksemaid hinnaerinevusi võib täheldada.

Loe veel... (698 baiti veel) kommenteeri?

Postimehe koduportaalis kodu üürimise ja omamise teemal diskuteerinud lugejate meelest on Eesti üürihinnad liiga kallid, mistõttu on odavam soetada pangalaenuga oma kodu.

«Mul on laenumakse umbes 200 eurot kuus väiksem kui samasuguse korteri eest peaks üüri maksma!!! Eestis ei tasu üürimine ära, ajutiselt võibolla, aga miks maksta üüratuid summasid üürijale, kui peale laenu tagasimaksmist on see korter sinu ja sul on mida edasi pärandada lastele,» leiab üks lugeja. «Üürid, üürid, aga mida sa teed pensionieas? Eesti pensionist ei jaksa keegi ju üüri maksta,» nendib lugeja.

«Minu jaoks on kinnisvara soetamine investeering. Eestis on jah üüriturg paigast ära, aga paljudes Lääne-Euroopa riikides elavadki inimesed üürikorterites, mis on nende päriskodud. Ei näe seal mingit vahet, kas üürida või omada. Kes täna teab, et ta samas kohas elab veel ka mitmekümne aasta pärast? Korteri peaks ostma siis, kui on tekkinud piisavalt raha, et mitte aastakümneid panka orjata ning karta, et makseraskuste ilmnemisel kõigest ilma jäädakse. Ilma selle piisava rahata on tegemist mõttetu äririskiga,» leiab aga teine.

Loe veel... (1334 baiti veel) kommenteeri?

Juunis langesid korterite hinnad Tallinnas 2% võrra, ka teiste suuremate linnade kõrged korterihinnad on hakanud näitama taandumise märke.

Tartus langesid hinnad 1% võrra, Pärnus vastu suve tõusid 1% võrra, Narvas aga langesid 6% võrra.

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman kommenteeris, et Tallinna hinnalanguse taga oli palju tegureid, neist üheks oluliseks oli tehingute lõppemine valmis ehitatud kallimates, keskmist hinda tugevalt mõjutavates kortermajades.

Loe veel... (993 baiti veel) kommenteeri?

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli tänavu esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga 2,9 protsenti ja võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 8 protsenti.

Võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga tõusid korterite hinnad 3,7 protsenti ning majade hinnad 1,1 protsenti, teatas statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad Tallinnas 4,4 protsenti, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 3,8 protsenti ning langesid ülejäänud Eestis 0,4 protsenti.

Loe veel... (1129 baiti veel) kommenteeri?

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul on huvi suvekodude vastu vähenenud ning hinnad püsivad masuaegsel tasemel.

Vahteri sõnul maksavad keskmises seisukorras nõukaaegsed suvilad Tallinna lähiümbruses 30 – 60 000 eurot.

«Inimesed on muutunud ratsionaalsemaks ja mõistavad, et suvila tähendab ka kohustusi ja kulusid. Kes tahab, see saab suvekodu praegu soodsalt kätte,» ütles Vahter.

Loe veel... (805 baiti veel) kommenteeri?

Soome ettevõte tahab osta Tallinnas kokku tuhandeid kortereid, sest siin on kordi parem üüritootlus.

Nii rääkis Kauppalehtile üürivahendusega tegeleva firma Vuokraturva tütarfirma juht ja omanik Timo Metsola.

Firma astus Eestis turule eelmisel aastal, sest Soomes on Metsola sõnul magusaid objekte aina raskem leida. Nüüd on ettevõte Tallinna vanalinna ümbruskonda ostnud juba esimesed 50 objekti. Kui saadakse rahastus, on kavas osta veel tuhandeid Tallinna kortereid.

Loe veel... (1187 baiti veel) kommenteeri?

Märtsis maksis Tallinna korteri üks ruutmeeter keskmiselt 1576 eurot, mis on kuus protsenti rohkem kui veebruaris. Tegemist on kriisijärgse aja kõrgeima hinnatasemega.

Maa-ameti andmeil kasvas Tallinna kinnisvaratehingute koguarv kuuga 18,2 protsenti 1145-ni.

“Päris palju kortereid ostetakse isikliku pensionifondina. Kuigi varaklasse, kuhu investeerida, on palju, siis valivad inimesed pigem kinnisvara, sest saavad sellest kõige paremini aru,” ütles 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.

Loe veel... (482 baiti veel) kommenteeri?

KredEx hakkab taas jagama korterelamute rekonstrueerimistoetust; Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse kogumaht on 102 miljonit eurot, mille eest saab hinnanguliselt rekonstrueerida tuhat korterelamut.

Ülehomme jõustub korterelamute rekonstrueerimise toetuse määrus, mille kohaselt on korteriühistutel ja kohalikel omavalitsustel võimalik saada korterelamute kordategemiseks ja energiakulude vähendamiseks senisest suuremat riiklikku tuge, teatas KredEx.

Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse maht on 102 miljonit eurot, millest saab hinnanguliselt rekonstrueerida 1000 korterelamut. Rekonstrueerimistoetus on Euroopa Liidu 2014-2020 rahastamisperioodi energiatõhususe valdkonna esimene toetusmeede.

Loe veel... (4831 baiti veel) kommenteeri?

Esimene asi kinnisvaraostu puhul on hind, kuid teiseks loeb maja arhitektuur. Hoone välimusest räägib tänane ostjaskond palju enam, teab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.

Eesti uuselamute arendusturg on jõudnud huvitavasse situatsiooni. Ühelt poolt on endiselt olemas korralik nõudlus, teisalt aga ülepakkumine. Selle põhjuseks on ostjate aina kasvavad nõudmised, kuid ka arendajate liigne optimism piirkondade osas, mis on end mõnes mõttes juba ammendanud.

Iga kuu lisandub Tallinna kinnisvarapakkumistesse keskmiselt ca 50-80, veebruaris aga näiteks 125 uut korterit. Nii öelda laojääk aga kasvab, sest igas kuus müüakse uusi kortereid keskmiselt 60-80% lisanduvast mahust. Kõrged protsendid tulevad peamiselt seetõttu, et vormistatakse varem broneeritud korterite ostu-müügilepinguid. Aasta-taguse ajaga võrreldavat hoogsat broneerimist näeb nüüd aga harvem.

Loe veel... (3282 baiti veel) kommenteeri?

Eluaseme hinnaindeksi aastamuutus oli eelmisel aastal viimase nelja aasta suurim. Mullu tõusid aastases võrdluses korterite hinnad 15,5% ja majade hinnad 9,1%.

Eluaseme hinnaindeks tõusis eelmisel aastal 2013. aasta keskmisega võrreldes 13,7%, teatab Statistikaamet.

2011. aastal oli eluaseme hinnaindeksi aastamuutus 8,5%, 2012. aastal 7,3% ja 2013. aastal 10,7%.

Loe veel... (1570 baiti veel) kommenteeri?

Müümata jäänud korterid trügivad üüriturule ja see suurendab üüripakkumist, täheldas portaali kv.ee juhataja Tarvo Teslon.

Viimane aasta on Tallinnas-Tartus näidanud kiiret korterite müügipakkumiste arvu, seejuures on korteritehingute arv kokku tõmbunud.

„Tallinna korterite müügipakkumiste arv portaalis kv.ee on aastatagusest veerandi jagu suurem. Tartus on müügipakkumisi eelmisest aastast koguni kaks korda rohkem. Tallinnas otsis 2015. aasta veebruaris ostjat 8030 ja Tartus 2565 korteri müügikuulutust,“ rääkis Teslon.

Loe veel... (577 baiti veel) kommenteeri?

Majade pakkumiste arv on aastaga kerkinud 3%, pakkumiste keskmine hind on eelmisest aastast 12% võrra kõrgem. Portaali KV.EE andmetel pakuti veebruaris Eestis müügiks 4858 maja, mille ruutmeetri keskmine hind on 944 eurot ruutmeetri eest.

Kinnisvarakooli analüütik Tõnu Toompark ütles, et majade turu suurimas piirkonnas ehk Harjumaal oli veebruaris pakkumisel 2703 maja. "Aastaga suurenes pealinna ümbruses majade pakkumine 8%. Harjumaa majade keskmine müügipakkumiste hind oli veebruaris 1145 eurot ruutmeetri eest."

Tartumaal on majade pakkumine aastaga suurenenud isegi kolmandiku võrra. Veebruaris pakuti Tartu maakonnas müügiks 648 maja keskmise ruutmeetrihinnaga 850 eurot. Tartumaa hinnatase ületas portaali KV.EE andmetel aastatagust 16%.

Loe veel... (302 baiti veel) kommenteeri?

Tartu linna korteriomandite keskmine ruutmeetrihind oli tänavu veebruaris 1243 eurot, mis on esimest korda Eesti linnades üle 2007. aastal aset leidnud buumi tipu, teatas Pindi Kinnisvara.

„Kinnisvaraomanikud võivad rõõmustada, kuid ostjatele on see samapalju nukker uudis,“ lausus Pindi Kinnisvara juhatuse liige Sooman ja lisas, et tegemist on ilmselgelt märgilise sündmusega.

„Samas on Tartu turu areng olnud loogiline - linna elanikkond sai masuga veidi vähem pihta, sellevõrra on ka taastumine olnud kiirem,“ rääkis Sooman. Võrdluseks, kui Tallinnas langes majanduskriisiga keskmine korteri hind 59 protsendi võrra, siis Tartus oli langus 46 protsenti.

Loe veel... (1994 baiti veel) kommenteeri?

Tallinna kinnisvaraturul on praegu kõige populaarsemad magalapiirkondade korterid. Põhjuseks on nende taskukohasus, sest üldiselt on kinnisvarahinnad viimastel aastatel kiiresti kasvanud.

Rekordmadal Euribor on muutnud kodulaenud mõne aasta taguse ajaga võrreldes oluliselt soodsamaks ning see on toonud kinnisvaraostjate sekka palju noori. Uued ostjad vaatavad aga pigem soodsamate korterite suunas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

1Partner Kinnisvara partner Tanel Tarum nentis, et paljud senised dogmad on unustusehõlma vajunud. "Et loosungid nagu "Peatage Lasnamäe" on maha võetud. Ja Lasnamäele on väga palju kolinud ka eesti rahvusest inimesi," rääkis ta.

Loe veel... (1580 baiti veel) kommenteeri?

PZU Kindlustus tuletab hoonete omanikele meelde vajadust koristada katuselt lund ning hoida räästad jääst puhtad, vastasel juhul võib majaomanik saada trahvi ning ka kindlustus ei hüvita lumeraskuse tagajärjel tekkinud kahjusid.

«Suurema lumega tuleb alati ette, et mõni katus ei pea lume raskusele vastu. Kui koormus muutub liiga suureks, siis on ohus eelkõige teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitised ja nende osad, näiteks varjualused, samuti lamekatusega hooned,» selgitas PZU Kindlustuse kommunikatsioonijuht Katre Uusmaa.

Katusekonstruktsioonile võib olla ohtlik juba 30 sentimeetri paksune lumekiht. PZU Kindlustus soovitab pidevalt jälgida katuste lumekoormust ja õnnetuste vältimiseks katuseid õigeaegselt lumest puhastada. See vähendab ka jääpurikate ja jääkamakate teket, mis muudab inimeste, koduloomade ja sõidukite liikumise hoone ümbruses ohutumaks.

Loe veel... (566 baiti veel) kommenteeri?

Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis detsembris 1495 eurot, mis on kümme protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal.

Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaatest selgub, et detsembris tehti Tallinnas kinnisvaraga 1081 ostu-müügitehingut, mis on 12,8 protsenti enam kui novembris. Aastataguse detsembriga võrreldes kasvas tehingute arv 18,4 ja kogumaksumus 34,3 protsenti.

Korteritehingute arv kasvas Tallinnas detsembris novembriga võrreldes 11,6 protsenti. Võrreldes aastataguse ajaga oli korteritehingute arv 16,3 ja kogumaksumus 32,9 protsenti suurem.

Loe veel... (824 baiti veel) kommenteeri?

Eluasemelaenude baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribor langes ajaloo madalaimale tasemele 0,176 protsendini.

Aasta algusega võrreldes on intress langenud 0,213 protsendipunkti ehk üle kahe korra.

Ajaloo kõrgeima tasemeni 5,448 protsendini kerkis Euribor 2008. aasta 9. oktoobril.

Majandus24.ee

Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toompargi hinnangul keskpanga kavandatavad eluasemelaenude piirangud olulisi muudatusi ei too ning nendega on jäädud hiljaks, sest Eesti kinnisvaraturg on juba jahtumas

Eile teatas Eesti Pank, et kavatseb kehtestada 2015. aasta alguses kommertspankadele eluasemelaenude andmisel kolm nõuet, mis vähendavad tulevikus laenubuumi tekkimise võimalust. Esimene nõue on see, et laenusumma võib olla kuni 85 protsenti laenutagatise ehk soetatava eluaseme väärtusest. Teise nõude järgi võivad laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust. Kolmas nõue on, et eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks.

Toompark rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et teda valdasid keskpanga teadet lugedes kahetised tunded. "Kui konservatiivsemate laenutingimuste eesmärk oleks justkui buumi vältida, siis oleme hiljaks jäänud, sest täna on ikkagi Tallinna korteriturg jahtuma asunud - Tallinnas korterite tehingute arv langeb juba teist kvartalit järjest ja pole alust arvata, et see kolmandas kvartalis ka tõusule pöörduks. Mida meil siin jahutada on?" rääkis ta.

Loe veel... (1563 baiti veel) kommenteeri?

Kodu soetamine on tõsine samm, mis võib meie elu mõjutada aastakümneid ning Domus Kinnisvara kodulehel ongi ära toodud viis asja, mida tuleb selle puhul arvestada.

Kõige tähtsam üldse ning peamine samm on selgusele jõuda, millised on finantsilised võimalused uue kodu ostmiseks. Lisaks tuleks üle vaadata, kas on vaja lisatagatist või on olemas piisavalt sääste omafinantseeringu tasumiseks.

Teiseks tuleks vastata küsimusele, kui suur on sinu perekond. Kui oled üksik või elad koos elukaaslasega, siis 5 toaga elamu jääb ilmselt suureks ning jõukohane oleks vaadata väiksemate eluruumide poole. Kui aga peres on vähemalt 2 last, siis tuleks leida elukoht piisavalt suur, mis rahuldaks kõigi leibkonna liikmete vajadusi.

Loe veel... (1263 baiti veel) kommenteeri?

Kinnisvarapakkumiste arv tõuseb kiirelt enamikus Eesti linnades, mis on muutnud varasema müüjatekeskse turu ostjasõbralikuks – järjekorrad on kadunud ja hinnad kaubeldavad.

Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson ütles, et kuni käesoleva aasta alguseni oli turg müüjate huvides kreeni vajunud. Pooleaastane seisak, mida võimendas lisaks kohalikele ja rahvusvahelistele negatiivsetele uudistele ka kuum suvi, on teinud oma töö.

«Aasta alguses oli Tallinnas pakkumises 3800 korterit, nüüdseks on see arv tõusnud 5900 pakkumisele,» ütles Simson. «Pakkumise ja nõudluse suhte muutumine on viinud ka ca 10-protsendilise hinnakorrektsioonini alanemise suunas ning nagu näha, siis tehingute arv on taastumas, järelikult on praegune hinnatase jälle ostjatele aktsepteeritav.» Tema sõnul on sarnane tendents ka paljudes teistes Eesti linnades.

Loe veel... (302 baiti veel) kommenteeri?

Eluaseme hinnaideks kasvas tänavu II kvartalis võrreldes mullu sama ajaga koguni 14,5 protsenti, teatas statistikaamet. Võrreldes 2014. aasta I kvartaliga muutis indeks 1,1 protsenti.

2013. aasta II kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 16,8% ja majade hinnad 8,8%. Korterite hinnad tõusid kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 18,0%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 17,8% ning ülejäänud Eestis 7,3%.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 0,5% ja majade hinnad 2,5%. Võrreldes I kvartaliga tõusid korterite hinnad Tallinnas 0,3%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 2,8% ning langesid ülejäänud Eestis 2,9%.

Loe veel... (1267 baiti veel) kommenteeri?

Augustis maksis keskmine Tallinna korteri ruutmeeter 1486 eurot, mis on 3,1 protsenti rohkem kui juulis ja kõrgeim tase 2008. aasta märtsist, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul voolab palju raha turule nii sukasäärest kui ajalooliselt odavast laenust ja see hoiab väärtust üleval.

"Järjest enam ostavad kortereid ka kõrgkooli minevate noorte vanemad, kes on ise oma esimese kodu ja laenu kinni maksnud ning kel on nüüd vaba raha," ütles Vahter.

Loe veel... (842 baiti veel) kommenteeri?

Pindi kinnisvaraturu ülevaate kohaselt on korteriturul näha liikumist, kuid kaubaks lähevad pigem odavama ruutmeetrihinnaga korterid. Kui Tallinnas tuleb üha enam kortereid müüki, siis väikelinnades turg kiratseb ning tehingute hulk üha langeb.

Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson ütles, et Tallinnas vara müügiga ei ole probleeme, kui see vara on teiste omasuguste seas veidi odavamas kategoorias. "Kui korterist on veidi kehvem vaade või planeering, ent sellevõrra on ka hind madalam, siis müük käib lihtsamalt," rääkis ta.

Simson selgitas, et tarbijate käitumine muutub alati turu madalseisu ajal odavtoodete keskseks. See peegeldub ka uute korterite turul: kuni 1800 €/m² maksvatele korteritele leidub ostjaid, kallim vara aga seisab.

Loe veel... (1642 baiti veel) kommenteeri?

Valdav hulk kinnisvaraturu ülevaadetest baseerub maa-ameti avaldataval statistikal, mis summeerib kõikide müügitehingute andmed, eraldamata, kas tegu on uute või juba kasutuses olnud ehk järelturu korteritega. Neid andmeid kommenteerivad erinevad analüütikud, lisades maakleritelt ja oma ettevõtte andmetest saadud turuinformatsiooni, kirjutas Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ partner Urmas Tehver.

Meie võtsime ette kinnisvarahindajate poolt kasutatavad maa-ameti kogutud andmed kõikide Tallinna korteriomandeid puudutavate tehingute kohta alates 2012. aasta algusest. Elimineerisime tehingud, mis olid märgitud kui mitte vabaturu tehingud, samuti tehingud korteriomandite mõtteliste osadega ning nn plokktehingud, kus osteti ühe tehinguga kõik majas olevad korteriomandid ehk tehingu sisuks oli kogu kinnistu ost.

Seejärel eraldasime tehingud uute korteritega, kus meile oli abiks Adaur Grupi poolt koostatav uute korterelamute arenduste monitooring. Uute korterite hulka arvestasime ka need arendusprojektid, kus müüakse kortereid täielikult renoveeritud majades.

Loe veel... (5361 baiti veel) kommenteeri?

Tallinna järelturul on korterite hinnad alates kevadest umbes kümnendiku võrra langenud, maade ja majade hinnad tõusevad edasi, teatas Pindi Kinnisvara.

Pindi Kinnisvara kutseline maakler Jaak Eller ütles, et kui kevadel polnud lootustki Väike-Õismäel leida remontivajavat kahetoalist korterit alla 55 000-eurose hinnaga, siis nüüdseks on hinnad umbes kümne protsendi võrra langenud. «Odavamad pakkumised on juba alla 50 000 euro,» sõnas maakler. Tema sõnul on sarnane tendents kõikides linnaosades, hinnasula on omakorda mõnevõrra suurendanud ostuhuvi. «Praegu on muidugi kuum suvi ja tormi ei joosta,» lasus ta.

Eller lisas, et korterite liigkõrged hinnad on aktiveerinud maade- ja eramuteturu, kus tehakse varasemast rohkem tehinguid ning ka hinnad on kerges tõusutempos.

Majandus24

Eesti on Euroopas kinnisvarahindade tõusu poolest ülivõimsalt esikohal, selgus eelmisel nädalal avaldatud Eurostati andmetest.

Eesti Päevaleht kirjutab, et võrreldi 2013. ja 2014. aasta esimest kvartalit.

Kinnisvarabüroo Uus Maa partner ja juhatuse liige Elari Tamm põhjendab suurt hinnatõusu Eesti majanduse eripäraga. „Mina arvan, et Eesti majandus on nii pisike, et siin toimuvadki muutused nii, et hinnatõus on ühel hetkel kõige kõrgem ja järgmisel hetkel kõige madalam,” ütles ta Eesti Päevalehele. „Pigem ongi Eesti majandus selline, kiiremini tõusev ja kiiremini langev.”

ÄRIPÄEV

Kui mais tehti antud linnades 993 korteriomandi tehingut, siis juunis langes aktiivsus 877 tehingule. Mullu juunis tehti indeksilinnades 929 korteriomandi tehingut, teatas Pindi Kinnisvara.

Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani teatel tõusis Pindi Indeks juunis 4,1% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 1081 eurot. Mais oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1038 €/m².

Võrreldes hinnatipuga 2007. aasta aprillis, on indeks langenud 23%. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga 2009. aasta juulis (624,2 €/m²), on Pindi Indeks 73,1% kõrgemal.

Loe veel... (756 baiti veel) kommenteeri?

Korterite liigkõrged hinnad hoiavad jätkuvalt elavana eramu- ja krunditurgu, kuna vähegi maksejõulisemad inimesed eelistavad korteri eest ülemaksmise asemel soetada endale linnaäärse eramu või rida-ja paariselamu osa, kus hinnatõus pole olnud niivõrd peadpööritav.

«See on universaalne loogika iga tõusutsükli ajal – kõigepealt tõusevad korterite hinnad kõrgustesse, seejärel hakkavad inimesed valglinnastuma, mille tulemusel korterite hinnad taanduvad mõnevõrra, kuniks majade hinnad omakorda tõusma hakkavad. Viimane protsess on juba ka alanud,» ütles Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson.

Majandus24.ee

Kui aprillis võis põhjust rõõmustada, et kinnisvaraturg kulgeb mööda tavapärast rada, siis mais toimus üsna järsk kannapööre ning tehingute arv langes, tõdes Uus Maa Kinnisvarabüroo oma maikuu turuülevaates.

See tähendab aga, et müüjateturg on tasapisi asendumas jälle ostjateturuga. Samas on väikeinvestorid jätkuvalt huvitatud raha paigutamisest hea üüritootlusega korteritesse ning peaasjalikult otsitakse kortereid Tallinnas, Tallinna lähivaldades, Tartus, puhkusepiirkondades kui ka suuremates maakonnakeskustes, nagu Viljandi ja Rakvere.

Ülevaatest selgus ka, et kui ostumüügitehingute arv langes, siis vastupidiselt üüriturg näitas elavnemise märke, kuna tudengid broneerivad kooliaasta alguseks kortereid ning ka kohalikud ja rahvusvahelised ettevõtted, mis otsivad oma töötajatele uusi elamispindu.

Loe veel... (1314 baiti veel) kommenteeri?

Maa-ameti andmetel maksis mais keskmine Tallinna korteri ruutmeeter 1380 eurot, mis on viis protsenti vähem kui aprillis, kirjutab kinnisvarafirma 1Partner oma kuuülevaaates.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on kahe kuuga saanud müüja turust ostja turg. “Kuna pangas lähenevad hoiuseintressid nullile, siis seal vaba raha väga hoida mõtet pole. Korteri hindades saab praegu tingida ja kas või üürikorter annab 5-protsendilise tootluse. Pangad ise annavad laenu välja suhteliselt mõistlikult ja väga madala intressiga,” märkis Vahter pressiteates.

Mais langes Tallinna korterite tehinguaktiivsus eelmise kuuga võrreldes 14,1 protsenti ning keskmine ruutmeetri hind viis protsenti. Kalleim korter müüdi mais Tallinnas 400 000 ja odavam 3000 euro eest.

Loe veel... (852 baiti veel) kommenteeri?

Mustamäe linnaosas Kadaka asumis paiknev seni nimeta tänavalõik saab linnavalitsuse määruse kohaselt nimeks Leiva tänav.

Tegemist on Akadeemia tee ja Iva tänava vahelisel alal Kadaka teelt loodesuunas lähtuva, iseseisva tänavana tajutava, kuid seni nimeta tänavalõiguga.

Tallinna linnavalitsuse nimekomisjon leidis, et kuna kehtiva seadusandluse kohaselt ei või tänaval olla samanimelisi kõrvalharusid, mis on tajutavad eraldi objektidena ja sealsed Kadaka tee järgi paljude tähtlisanditega aadressid vajavad korrastamist, on vaja seni nimeta olnud tänavale ametlik tänavanimi määrata.

Loe veel... (387 baiti veel) kommenteeri?

Venemaa majanduse allkäik on jätnud jälje ka Soome kinnisvaraturule, kuna järjest enam Venemaa kodanike müüvad seal oma kinnisvara.

Kui veel hiljuti kurtsid soomlased, et venemaalaste suure ostusurve tõttu ei jaksa nad enam ise osta suvemaju, siis käesoleval aastal on olukord kardinaalselt muutunud.

"Kui eelnevatel aastatel tuli meile aastas paar Soome kinnisvara müügisoovi, siis nüüd tuleb neid juba paar tükki nädalas," rääkis YLE-le Peterburis asuv Soome kinnisvarale spetsialiseerunud kinnisvarafirma Finma maakler Jekaterina Pljasova.

Loe veel... (510 baiti veel) kommenteeri?

Senise korterihindade kiire tõusu üks põhjus on olnud vähene müügipakkumine. Nüüd aga on korterite müügipakkumisi lisanduma hakanud, ütles kinnisvaraportaali kv.ee juhataja Tarvo Teslon.

"Turule on tulemas uus arendusprojekte ja seepärast võime lähitulevikult oodata korterite hinnatõusu pidurdumist," leidis Teslon.

2012. aasta algusest on korterite müügipakkumiste arv tema sõnul hoogsalt kahanenud. Toonase 19 000 müügipakkumise asemel on täna portaalis kv.ee 15 200 kuulutust. "Seda on siiski rohkem kui eelmise aasta lõpus, mil korterite müügikuulutusi oli ainult 13 700,“ analüüsis Teslon. "Majandusloogika on lihtne. Kui pakkumist napib, siis on ostjad sunnitud kinnisvara eest kõrgemat hinda maksma. See on kindlasti üks põhjustest, miks korterite tehinguhinnad ja pakkumishinnad on kasvanud."

Loe veel... (788 baiti veel) kommenteeri?

Kinnisvara müügi-, rendi- ja üürikuulutused peavad kohustusliku osana sisaldama informatsiooni hoone energiamärgise või energiaklassi kohta.

Selle info puudumine on seaduse nõuete rikkumine, rõhutab Tehnilise Järelevalve Amet.

Energiamärgis on dokument, mis antakse ehitatavale või olemasolevale hoonele. Energiamärgise eesmärk on anda infot, milline on hoone eeldatav energiavajadus ning anda ülevaade hoone tegelikust energiatarbimisest.

Loe veel... (803 baiti veel) kommenteeri?

Swedbanki hinnangul ei ole kinnisvara kiire kallinemine jätkusuutlik ning turule lisanduvad korterid hakkavad hindu ohjeldama.

"Aprill näitas, et hinnakasv on pidurdunud. Ühe kuu pealt järeldusi teha ei saa, aga märk on olemas," selgitas Swedbanki erakliendi finantseerimisdivisjoni direktor Andres Tukk. "Kui tänasest peaksid hinnad veel üle 10% kasvama, ei ole see kasv, mida meil on vaja. Kui aasta jooksul peaksid hinnad veel 30% üles viskama, siis see ei ole jätkusuutlik." Eelmisel nädalal hoiatas ka Eesti Pank, et hinnaralli võib lõppeda mulliga.

Esimeses kvartalis kallinesid korterid Eestis keskmiselt 16% võrra, pealinnas keskmiselt 28,6% võrra. Enim seejuures Kristiines, 34,6%. Aprillis kallinesid aga pealinna korterid 24%.

Loe veel... (672 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Panga analüüsi kohaselt kiirendas aprillis inflatsiooni üüri hind, mille aastakasv ulatus 14 protsenti.

"Üüri hinnakasv on olnud kiire juba kolmandat aastat järjest. Ajavahemikul 2011–2012 tõusid üüri hinnad eluasemete ostu-müügitehingute hindadest oluliselt kiiremini, mistõttu oli kinnisvara ostmine üürimisest kasulikum. 2013. aasta algul kasvutempod võrdsustusid ning aasta lõpus kasvasid eluaseme hinnad juba üüri hindadest hoogsamalt," kommenteeris Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja Rasmus Kattai.

Tema sõnul vedas varem üüri hindade kiiremat kasvu majapidamiste ettevaatlikkus eluaseme ostmisel ning nõudlus üüripindade järgi oli seetõttu suur, kuid viimastel kuudel on eluaseme hindade kasv hakanud üüri hindade kasvule suuremat mõju avaldama.

Loe veel... (221 baiti veel) kommenteeri?

Võrreldes märtsiga langes aprillis Tallinnas kinnisvara ostu-müügitehingute arv 10,7 ning kogumaksumus 21 protsent, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul hakkab hinnatõusule piir ette tulema ja viimase kuuga kukkusid kergelt kõik näitajad. "Tänavu kasvavad hinnad keskmiselt kümmekond protsenti ning järgmisel aastal jääb tõus veelgi madalamaks, pigem korrelatsioonis üldise inflatsiooniga. Käesolev väike buum paistab lõppevat suuremate ohvriteta," ütles Vahter.

Aprillis tehti Tallinnas kinnisvaraga 994 ostu-müügitehingut, mis on 10,7 protsenti vähem kui märtsis. Aastatagusega võrreldes langes tehingute arv neli ning kogumaksumus 7,5 protsenti.

Õhtuleht

Nordea Pank Eesti peaökonomist Tõnu Palm prognoosis tänasel Eesti Kinnisvarafirmade Liidu aastakonverentsil globaalse majanduskeskkonna paranemist ning ütles, et kinnisvarahinnad on Eesti kiire kinnisvarahindade tõus on toimunud ilma pankade abita.

Rääkides Eesti majanduse väljavaadetest ütles Palm, et seni on meil euroala majanduse langusele vaatamata päris hästi läinud ja meie majanduse nina on seni aidanud vee peal hoida eratarbimine.

Järgmiseks aastaks prognoosis Palm aga juba globaalse majanduse elavnemist, kuna USA majandusnäitajad on tugevnenud ning Euroopas on hakanud Saksamaa viimastel kuudel importima, mis näitab majanduse elavnemist ka Euroopas.

Loe veel... (900 baiti veel) kommenteeri?

Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusid Eurostati andmetel eluruumide hinnad Euroopa Liidus (EL) aastaga enim ehk 15,6 protsenti Eestis.

Kui ELis tervikuna langesid eluruumide hinnad neljandas kvartalis aastaga 0,1 protsenti ja eurotsoonis 1,4 protsenti ning kvartaliga vastavalt 0,3 protsenti ja 0,7 protsenti, siis Baltikumis ja Rootsis elupindade hinnad tõusid märgatavalt. Läti aastane hinnakasv oli 7,9 protsenti ja Rootsis 7 protsenti.

Kvartaliga kasvasid eluruumide hinnad Lätis 2,7 protsenti ning Eestis ja Leedus mõlemas 2,6 protsenti. Elupindade hinnad langesid aastaga enim Horvaatias, Küprosel ja Hispaanias, vastavalt 14,4 protsenti, 9,4 protsenti ja 6,3 protsenti. Kvartaliga toimus suurim langus Ungaris ja Hispaanias, vastavalt 1,8 ja 1,3 protsenti.

Loe veel... (149 baiti veel) kommenteeri?

TTÜ ettevõtluse õppetooli vanemteaduri Ene Kolbre sõnul on viimase aasta jooksul kinnisvaraturg olnud tõusutrendis kõigis kinnisvaraturu sektorites, kuid mingist buumist lähitulevikus veel rääkida ei saa.

Kinnisvaratehingute arv kasvas Eestis aasta jooksul ligi 15 protsenti ning kõige aktiivsem on kinnisvaraturg Tallinnas ja Harju maakonnas, kus toimus 40 protsenti kõigist tehingutest, vahendas TTÜ pressiteenistus Kolbre sõnu.

Kuna majandus on elavnenud kiiremini suuremates linnades ja lokaalsemates tõmbekeskustes, siis olid kiiremad nendes kohtades ka kinnisvaratehingute hinnatõusud.

Loe veel... (2449 baiti veel) kommenteeri?

Kinnisvarafirma 1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul maksab uus maja Tallinna lähedal keskmiselt 230 000 eurot ja seda saab lubada endale pere või inimene, kelle netosissetulek on vähemalt 2500 eurot.

Vahteri sõnul maksab eestlase unistus 3000 eurot kuus. «Selle raha eest saab endale lubada keskklassi elu – maja Tallinna külje all, Toyota või Volkswagen, kaks last ja ega rohkemaks üle jäägi. Vähe või palju, aga see on reaalsus,» ütles Vahter.

«Neid inimesi, kes sellist elu saavad lubada ikka on, aga suuri maju või kallimat kinnisvara tavaliselt kuupalga eest ei osteta, vaid tegemist on ettevõtluskasumiga,» lisas Vahter.

Loe veel... (429 baiti veel) kommenteeri?

Kinnisvarahinnad on sujuvalt ülespoole kerinud, ka kallimad korterid lausa haaratakse käest, kuigi pakkumise vähesus kergitab hindu, ei usu kinnisvaraarendajad selle peo jätkumisse, vahendab Äripäev.

«On aina selgem, et senine suur hinnatõus ei saa enam jätkuda, sest see lülitab järjest rohkem välja potentsiaalse ostjaskonna võimalusi kinnisvara soetada,» märkis Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.

Veebruaris jätkus Tallinnas kinnisvara hinnatõus, müüdud korterite ruutmeetri mediaanhind kerkis 1312 eurole, võrreldes jaanuariga tõusid hinnad 1,8% ja aastaga 24%.

Loe veel... (154 baiti veel) kommenteeri?

Kel on soov korterit müüa, peab olema valmis tõsisemateks hinnaläbirääkimisteks või küsima kohe reaalset hinda, soovitab kinnisvaraanalüütik.

Veebruaris jätkus Tallinna kinnisvara hinnatõus - müüdud korterite keskmine ruutmeetri mediaanhind tõusis 1312 eurole. Võrreldes jaanuariga kasvas hinnatase 1,8% ja aastaga 24%, kommenteeris Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.

"On aina selgem, et senine suur hinnatõus pole enam jätkusuutlik, sest see lülitab järjest rohkem välja potentsiaalse ostjaskonna võimalusi kinnisvara soetada," ütles Vähi. "Kõige probleemsemaks on muutunud olukord magalate ning ka mujal asuvate paneelmajade järelturu korterite osas, kus hinnatõus on olnud suurim."

Loe veel... (991 baiti veel) kommenteeri?

Tallinnas tegi eelmisel aastal iga viienda kinnisvaratehingu välismaalane.

Välismaalased tegid 2013. aastal Tallinnas 2331 kinnisvaratehingut, mis veidi rohkem kui aasta tagasi, analüüsis 1Partner Kinnisvara maa-ameti statistikat.

Kõige rohkem – 22 protsenti kasvas välismaalaste poolt sooritatud tehingute arv Haaberstis. Mustamäel ja Nõmmel suurenes tehingute arv 20%. Linnaosadest langes välismaalaste tehingute arv kesklinnas 5% ning Põhja-Tallinnas 16,5%.

Loe veel... (1144 baiti veel) kommenteeri?

Kuna korterite ja eramute hinnavahe on sisuliselt olematuks muutunud, kujuneb see aasta siiani varjusurmas olnud kruntide ja linnaäärsetele eramute kasvuaastaks.

„Kellel suurema elamispinna vajajatest on veidigi võimalust raha juurde panna, müüb oma korteri ja ostab asemele linnaäärse rida- või paariselamuboksi või krundi, kuhu täna on küllaltki soodne maja peale ehitada,“ ütles Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson. „Korterite hinnad on nii kõrgeks läinud, et taas on kätte jõudnud aeg, kui oma krundi ostmine muutub mõttekas,“ sõnas Simson.

„Linnaäärsed elamukrundid maksavad kuni 50 000 eurot koos kommunikatsioonidega, ühekordse eramu ehitab sinna peale umbes 100 000 euroga. Sama palju maksavad kesklinna 2toalised või äärelinna 4toalised väga heas seisukorras uuemas majas asuvad korterid,“ võrdles analüütik.

Äripäev

Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis detsembris 1359 eurot, mis on mullu sama ajaga võrreldes 20 protsenti kõrgem.

Mustamäel ja Kristiines maksis keskmine ruutmeeter 2013. aasta detsembris 30 ning Lasnamäel 29 protsenti rohkem kui mullu samal ajal, selgus 1Partner Kinnisvara koostatud analüüsisit.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul tõusis enim kinnisvara hind Tallinna mägedes ja sealse vara väärtus kõigubki majandustsüklite vaheldumisel rohkem.

Loe veel... (1209 baiti veel) kommenteeri?

Aastaga on keskmine korteri ruutmeetri hind tõusnud Mustamäel 28 ning Lasnamäel 30 protsenti.

2010. aasta oktoobriga võrreldes on keskmine ruutmeetri hind tõusnud Mustamäel 50 ja Lasnamäel lausa 51 protsenti, selgub kinnisvarafirma 1Partner analüüsist.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul olid hinnad mägedes kõige odavamad ning sealse vara väärtus reeglina kõigubki majandustsüklite vaheldumisel rohkem kui kallimal pinnal.

Loe veel... (791 baiti veel) kommenteeri?

Oktoobris tehti Tallinnas kinnisvaraga 1084 ostu-müügitehingut, mis on 11,8 protsenti rohkem kui septembris, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on inimeste kindlustunne kasvanud, mis tõstab ka kinnisvarasektori likviidsust. "Tehinguarvu kasvule järgnenud hinnatõus on inimesed masuaegsest laenulõksust välja aidanud ning lubab elamistingimusi taas parandama hakata. Ka on tekkinud võimalus ja julgus soetada kallemaid, 400 000-500 000 eurot maksvaid eramuid, mida paar aastat tagasi polnud mõtet müüki pannagi," ütles Vahter.

"Hea, et uued kortermajad on valmimas, mis peaks hinnatõusu aeglustama. Liigne tsüklilisus – kiired langused ja tõusud pole turule pikas perspektiivis hea," lisas Vahter.

Loe veel... (300 baiti veel) kommenteeri?

Elanike eksitamine väidetega, nagu oleksime hinnatasemelt ja turuaktiivsuselt tagasi buumiajas, on Pindi Kinnisvara hinnangul vastutustundetu ning asjatundmatu.

Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson ütles, et viimastel nädalatel on taas aktiivselt sõna hakatud võtma, justkui oleks Eesti kinnisvaraturg väga lähedal buumiajale. «See ei vasta tõele!» selgitas Simson.

«Ka Tallinnas on hinnatase veel veerandijagu madalam, kui see oli 2007. aasta alguses, millele lisaks tuleks juurde arvestada inflatsioon. Väiksemates linnades on hinnad jätkuvalt poole madalamad. Tehingute arvud olid buumiaegu aga tänasega võrreldes pea kaks korda kõrgemad,» ütles ta.

Loe veel... (134 baiti veel) kommenteeri?

Ober-Hausi Kinnisvara Tallinna korterite hinnaindeks tõusis oktoobris võrreldes septembriga 5,4%, ent eelmise aasta oktoobriga võrreldes on indeks 19% kõrgem.

Tallinnas tehti oktoobris korteriomanditega 754 tehingut, mida on 7,6% rohkem kui septembris ja 14% rohkem kui eelmise aasta oktoobris. Keskmine korteri pinnaühiku hind tõusis võrreldes eelmise kuuga 6,6% ja võrreldes aasta varasemaga 21,4%.

Linnaositi oli suurim hinnatõus Haaberstis (21,9%), Mustamäel (15,6%) ja kesklinnas (9,6%). Võrreldes eelmise kuuga oli suurim hinnalangus Kristiines (- 12,8%) ja Pirital (-4,2%).

Loe veel... (480 baiti veel) kommenteeri?

Tallinna korterite ja majade hinnad on kerkinud kohati juba buumiaja tasemele, samuti sõlmitakse tehinguid aktiivselt.

Kinnisvara- ja Õigusbüroo Raid & Ko OÜ juhatuse liige Andree Raid ütles, et Tallinna korteritehingute arv oli kolmandas kvartalis umbes 2000. See on 2007. aastaga võrreldaval kõrgel tasemel, kuid tehingute juurdekasv näitab Raidi sõnul mõningaid vaibumise märke. "Korterite hinnatõus Tallinnas oli imekspandavalt kõrge 16%, mis annab osalt isegi buumiajale silmad ette," kinnitas ta.

Suur tehingute arv on Raidi sõnul pakkumiste seast kiiresti ära noppinud parimad palad. Korterite müügipakkumiste arv on kokku tõmbunud ja nii on ka müügiperioodid muutunud järjest lühemaks, märkis ta.

Loe veel... (1801 baiti veel) kommenteeri?

Tallinna korterite ja majade hinnad kerkivad kohati juba buumiaja tasemel, ütles Raid & Ko OÜ juhatuse liige Andree Raid.

Tallinna korteritehingute arv oli kolmandas kvartalis umbes 2000. See on 2007. aastaga võrreldaval kõrgel tasemel, kuid tehingute juurdekasv näitab Raidi sõnul mõningaid vaibumise märke. "Korterite hinnatõus Tallinnas oli imekspandavalt kõrge 16%, mis annab osalt isegi buumiajale silmad ette," kinnitas ta.

Suur tehingute arv on Raidi sõnul pakkumiste seast kiiresti ära noppinud parimad palad. "Korterite müügipakkumiste arv on kokku tõmbunud ja nii on ka müügiperioodid muutunud järjest lühemaks," märkis ta.

Loe veel... (2746 baiti veel) kommenteeri?

Uute korterite müük Tallinnas on oluliselt aeglustunud ning põhjuseks võib olla liiga kiire hinnatõus, märkis Pindi Kinnisvara.

Aasta keskmisena on tänavu uue omaniku leidnud vaid 58 uut korterit kuus, samas kui mullu samal perioodil müüdi 97 korterit kuus.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et uute korterite puhul maksab kiire hinnatõus kätte.

Loe veel... (1318 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüüteli sõnul kerkib kinnisvara hind veel mitu aastat.

"Eesti kinnisvara on atraktiivne ning sellele turule voolab praegu kapitali juurde. Kuna pakkumine on suhteliselt konstantne, siis on hinnatõus loomulik ja usutavasti jätkusuutlik veel mitme aasta jooksul," märkis ta.

Rüüteli sõnul pole kinnisvaraäri enam ammu lokaalne, vaid seda mõjutavad teised turud nii Euroopas kui maailmas laiemalt. "Kohaliku turu suurimad riskid peituvad väliskeskkonnas. Meie jaoks on võtmetähtsusega Soome ja Rootsi kinnisvaraturu käekäik, mis näitavad selgeid ülekuumenemise märke," lisas ta.

Loe veel... (276 baiti veel) kommenteeri?

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli tänavu teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 3,7% ja võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 8,1%.

Esimese kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 3,8% ning majade hinnad 3,4%, teatas statistikaamet.

2012. aasta teise kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 9,2% ja majade hinnad 4,8%.

Loe veel... (236 baiti veel) kommenteeri?

Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark kirjutab, et portaali KV.EE andmetel vähenes korterite pakkumine kõikides Tallinna linnaosades.

Kui 2012. aasta juulis pakuti Tallinnas müügiks 7816 korterit, siis käesoleva aasta juulis oli vastav näitaja 20 protsenti madalamal ehk 6259.

Suurim korterite müügipakkumiste arvu muutus oli Põhja-Tallinna, Nõmme ja Lasnamäe linnaosades, kus kõikjal jäi pakkumisi vähemaks üle 30 protsendi.

Loe veel... (1315 baiti veel) kommenteeri?

Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind tegi juulis viimaste aastate kiireima tõusu kallinedes 7,4 protsenti 1292 euroni, analüüsis kinnisvarafirma 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

Statistika kohaselt langes Tallinna kinnisvaratehingute arv juulis eelmise kuuga võrreldes 23 protsenti, teatas kinnisvarafirma.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul oli puhkustekuu juuli kinnisvarasektoris siiski oodatust tempokam. “Korterite statistilise hinnatõusu taga on plokktehingud kallimate pindadega, kuid ka reaalsed hinnad sektoris kasvavad üldisest inflatsioonist veidi kiiremini,” ütles Vahter ja lisas, et uute korterite hinnatase on lähenemas 2007. aastale.

Loe veel... (364 baiti veel) kommenteeri?

Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind tegi juulis viimaste aastate kiireima tõusu. "Puhkustekuu juuli oli oodatust tempokam," hindas kinnisvaraspetsialist Martin Vahter.

“Korterite statistilise hinnatõusu taga on plokktehingud kallimate pindadega, kuid ka reaalsed hinnad sektoris kasvavad üldisest inflatsioonist veidi kiiremini,” ütles 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter ja lisas, et uute korterite hinnatase on lähenemas 2007. aastale.

Tallinna korteri ruutmeetri hind kallines juulis 7,4 protsenti 1292 euroni, kommenteeris Vahter maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet. Statistika kohaselt langes Tallinna kinnisvaratehingute arv juulis eelmise kuuga võrreldes 23 protsenti.

Loe veel... (378 baiti veel) kommenteeri?

Tallinna uute korteritega tehtud tehingute arv on jätkuvalt languses, langenud on ka keskmine hind.

Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson sõnas, et hinnalanguse taga on peamiselt tehingute valgumine odavamatesse äärelinna piirkondadesse. „Investoreid ei ole turul väga palju ning kallima hinnaklassiga kesklinn on kohalikule elanikule kallivõitu,“ selgitas ta. Kui tänavu kevadel ületas uute korterite keskmine hind 2000 euro piiri ruutmeetri kohta, siis hetkel on see langenud 1850 eurole.

„Murettekitavam on aga tehingute arvu langus- juulis tehti tehinguid vaid 50 uue korteriga, ainult jaanuaris oli tulemus veel kehvem,“ ütles Simson. „Juba täna võib öelda, et aasta alguses pankade poolt prognoositu, et tänavu müüakse Tallinnas 1000 uut korterit, ei pea paika,“ ütles ta. „Reaalsuses kipub see 600-700 ühiku vahele tulema, mis on protsentuaalselt ikka oluliselt vähem,“ lisas Simson.

Äripäev

Teises kvartalis müüdi Tartus 433 korterit, mis on aastatagusest ajast 25,1 protsenti enam. Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 956 eurot. Kvartaliga tõusis hind 6,1 protsenti ja aastaga 14,8 protsenti, vahendab Uus Maa turuülevaade.

Sõltuvalt seisukorrast ja asukohast olid vanemates elamutes korterite hinnad vahemikus 900-1000 eurot ruutmeeter. Keskmine müügiperiood on turutasemele ja kvaliteedile vastava pakkumishinna korral 2 kuud.

Müügipakkumiste arv on kvartali jooksul suurenenud ca 10 protsenti. Selle põhjuseks on uusarenduste müükitulek. Samuti avaldas mõju aktiivne turg ning kinnisvara müüa soovijad näevad selles head võimalust. See on kruvinud aga tublisti hinnaootusi, mille tõttu on pakkumishinnad tõusnud sõltuvalt kinnisvarast ja selle asukohast 5-10 protsenti.

Loe veel... (1058 baiti veel) kommenteeri?

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark kirjutas oma blogis, et kuigi keskmine palk on Eestis tõusnud, ei jõua see järele viimasel ajal kiiresti kerkinud kinnisvarahindadele.

Eesti keskmine brutopalk oli statistikaameti andmetel 2013 I kvartalis 900 eurot ning aastaga kasvas keskmine palk 6,3 protsenti.

Eesti keskmine korteritehingu hind oli samal ajal maa-ameti andmetel 801 eurot/m2. Korteritehingu keskmine hind kasvas aastaga 8,2 protsenti ehk keskmisest palgast kiiremini.

Loe veel... (593 baiti veel) kommenteeri?

SEB eluaseme ostujõu indeksi kohaselt paranes tänavu esimeses kvartalis eluaseme kättesaadavus Vilniuses, kuid vähenes nii Tallinnas kui Riias.

Vilniuses muudab kinnisvara kättesaadavamaks intressimäärade langus, Riias vähendab ostujõudu intressimäärade tõus ning Tallinnas korterite hinnatõus.

Esimeses kvartalis võis keskmise sissetulekuga inimene osta endale Riias 47,1-ruutmeetrise korteri, mis on 1,3 ruutmeetrit vähem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis.

Loe veel... (1429 baiti veel) kommenteeri?

Eestlased võtsid mais kodulaene 65 miljoni euro väärtuses ning see on suurim number alates 2008. aasta lõpust.

Aastatagusega võrreldes oli kodulaenude käive koguni 23% suurem, selgus keskpanga andmetest.

Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja Jana Kask kinnitas, et kriisieelse ajaga võrreldes on praegune olukord erinev.

Loe veel... (1339 baiti veel) kommenteeri?

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et ajal kui korterite hinnad jälle tõusevad, on turule taas ilmunud «õngitsejad», kes oma vara eest ulmelisi hindu küsivad.

Soomani sõnutsi on ligi pool praegu Tallinna korteriturul olevatest pakkumistest üle hinnatud. Statistika järgi on keskmine Tallinna korterite tehinguhind 1192 eurot, ent keskmine pakkumishind 1499 eurot – käärid ulatuvad 27 protsendini.

Sooman ütles, et kui hinnakäärid pakkumise ja reaalsete tehinguhindade vahel ulatuvad üle 20 protsendi, siis on tasakaal paigast ära ning ostjate-müüjate hinnaootused liiga erinevad.

Loe veel... (362 baiti veel) kommenteeri?

Kinnisvarafirma Ober-Hausi arvutatav korterite hinnaindeks kerkis mais aastatagusega võrreldes 13%, mis on suurim kasv sel aastal.

Buumi tipuga võrreldes on hinnad endiselt ligi 27% odavamad. Jaanuari lõpu seisuga oli aga hinnavahe 33,5%.

Tallinnas tehti mais korteriomanditega 721 tehingut, mida on 11% rohkem kui eelmise aasta mais.

Loe veel... (263 baiti veel) kommenteeri?

Kinnistuomanikele toovad kevad-suvised soojad ilmad lisaks rõõmule kaasa ka uusi töökohustusi - muru tahab niitmist ja hekid pügamist.

„Mupole on laekunud hulgaliselt kaebusi lohakate kinnistuomanike suhtes, kes eiravad muru niitmise kohustust. Sellega seoses palutakse kõigil kinnistute omanikel linna kena ja korrektse väljanägemise nimel eelnimetatud töödega peale hakata. Julgustame tegutsema nii eraisikuid, korteriühistuid kui ka linna halduses olevate kinnistute ning haljasalade haldajaid," teatas Raepress.

Tallinna linna heakorra eeskiri kohustab kinnistuomanikke tegema umbrohutõrjet ja niitma üle 15 cm kõrguse muru ning rohu, välja arvatud loodusliku alusmetsa alt, pügama heki ning korraldama selliste põõsaste- ja puuokste kärpimist, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ja varjavad liikluskorraldusvahendit või takistavad jalakäijate või sõidukite liiklust.

Loe veel... (563 baiti veel) kommenteeri?

Pangad väljastasid selle aasta esimeses kvartalis 354 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 17,3 miljonit eurot.

Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 23%, siis KredExi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 33%.

KredExi eluasemelaenu käenduste portfelli maht oli kvartali lõpus 28,2 miljonit eurot.