Kasutajanimi

Parool

Sul ei ole veel kontot? Saad ennast registreerida. Registreeritud kasutajatel on rohkem eeliseid, näiteks nagu lehekülje kujunduse muutmine, kommentaarede postitamine oma nimega jne...

· Avaleht
· EKüL

Teenused ja pakkumised
· Peamised tegevussuunad
·  - Raamatupidamine
·  - Turvalisus ja ohutus
· - Õigusabi
· 
· 

Muud valikud
· Uudised
· Teemade kaupa
· AvantGo
· Ühistute kodulehed
· Registreerunud
· KKK
· Soovita meid teistele
· Laiendatud otsing
· Üldist statistikat
· 

· Andres Jaadla: kui riik korterelamute renoveerimisse täna ei panusta, elab suur hulk inimesti varsti ohtlikes majades (Apr 02, 2018)
· Õnnetuste vältimiseks tuleb vanadelt paneelmajadelt võtta betooniproovid (Veebr 27, 2018)
· Ehitusteadlane: paneelmajad seisavad vajadusel veel 500 aastat (Sept 14, 2017)
· Tallinna kinnisvarahinnad tegid rekordi (Sept 08, 2017)
· Vanemate korterite müüjatel seisavad ees kiired ajad (Sept 07, 2017)
· Korterihinnad tõusevad üle Eesti (Sept 05, 2017)
· Kas enampakkumiselt ostetud kodu on hea investeering või mõttetu võlg? (Aug 10, 2017)
· Hinnakriisis kannatavad kõige vähem Rae valla korterid (Apr 25, 2017)
· Pöörane: Tallinna korterite hind kerkis detsembris 11,3 protsenti (Jaan 03, 2017)
· Tallinna järelturul on korterite hinnad käest läinud (Dets 12, 2016)

Kolmapäev, Märts 14
·	Korteriühistud saavad haljastustoetust (0)
Kolmapäev, Veebruar 28
·	Lääne-Eesti Korteriühistute XV Foorum, 3.03.2018 PÄRNU (0)
·	Kas korteriühistu vajab põhikirja? (0)
Teisipäev, Veebruar 27
·	Õnnetuste vältimiseks tuleb vanadelt paneelmajadelt võtta betooniproovid (0)
Esmaspäev, Veebruar 12
·	Korteriühistud saavad hoovide korrastamiseks toetust taotleda (0)
·	Uue maksusüsteemiga kaasnevast kinnisvaramaksust on võimalik pääseda (0)
Reede, Veebruar 09
·	Korteriühistutele toetuste andmise kord muutub lihtsamaks (0)
Teisipäev, Veebruar 06
·	Kolmapäeviti on Tallinnas taas avatud korteriühistute infopunkt (0)
Kolmapäev, Jaanuar 31
·	Eesti Korteriühistute Liit kogub andmeid ühistute kohta, kes riigi toetusest ilma jäid (0)
Esmaspäev, Jaanuar 29
·	Pane tähele! Korteriomandi moodustamisel on täiesti uued reeglid (0)
	Vanemad artiklid

Eesti Korteriühistute Liit on kuulutanud välja korteriühistute konkursi 2018.

Eesti Korteriühistute Liit kutsub kõiki korteriühistud osalema korteriühistute konkursil 2018. Konkurss viiakse läbi kolmes kategoorias:

* edukaim renoveerimisprojekt 2018;
* parim korteriühistu juht 2018;
* ilus koduümbrus 2018.

Loe veel... (476 baiti veel) kommenteeri?

Hea korteriühistu juht!

Olete oodatud osalema

XVI LÕUNA-EESTI KORTERIÜHISTUTE FOORUMIL
Vapralt edasi!

24. märtsil 2018, algusega kell 10:00
SPARK Demo keskus (Narva mnt 3, Tartu)
Märge: Osalemine:

EKÜL liikmetele tasuta
TarKÜL liikmetele 15.-
Teistele 35.-

Osalemiseks vajalik eelregistreerimine EKÜL Tartu esinduse kontaktidel:
telefonil 50 84 799 või e-postiga aadressil tartu@ekyl.ee

Loe veel... (1446 baiti veel) kommenteeri?

Hea korteriühistu juht!

Olete oodatud osalema Lääne-Eesti Korteriühistute XV Foorumil
3. märtsil Pärnus Nooruse Majas (Roheline 1).
Foorumi algus kell 10:00, osalejate registreerimine algab kell 9:00. Foorumi raames toimuv minimess algab kell 9:30.

Foorumi teemad:
EKÜL tegevussuunad; Pärnu linn ja korteriühistud, fassaadide soojustamine, päikesepaneelid kortermajadele jpm.
Märge: Osalemiseks vajalik eelregistreerimine EKÜL Pärnu esinduse kontaktidel:
tel 44 27 505, 530 83 080 või parnu@ekyl.ee

Loe veel... (135 baiti veel) kommenteeri?

Tallinna linnavalitsuse teenindussaalis on kolmapäeviti taas avatud korteriühistute infopunkt.

Eesti Korteriühistute Liidu juristid annavad linnavalitsuse teenindussaalis kolmapäeviti korteriühistute esindajatele ja korteriomanikele taas tasuta nõu. Nõuandeid jagatakse 7. veebruarist – 27. juunini ja 5. septembrist – 19. detsembrini, kella 9-12 ja 13-17 vahel.

«Korteriühistute infopunkti kui elanikkonnale väga olulist teenust on juba aastaid linnaeelarvest toetatud. Lisaks on meie poolt ka infopunkti pidamiseks vajalik ruum,» ütles abilinnapea Eha Võrk.

Loe veel... (700 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu pressiteade
31. jaanuar 2018

23. septembril 2017 peatati taotluste vastuvõtt korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlemiseks, kuna eelarveperioodi vahendid aastani 2020 olid selleks hetkeks taotlustega kaetud. “Taotluste vastuvõtmise peatamise tõttu jäid paljud korteriühistud, kes olid juba alustanud ettevalmistusi rekonstrueerimiseks ja teinud kulutusi rekonstrueerimise toetuse taotlemiseks, ilma toetuse taotlemise võimalusest,” rõhutab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. Sihtasutusele KredEx oli selleks ajaks laekunud 460 taotlust summas ca 104 mln eurot toetuseks ettenähtud 102 mln eurost.

Oktoobris toimunud korteriühistute suurfoorumil tegid ühistud ka ühispöördumise valitsusele ja parlamendile, milles rõhutasid korterelamute rekonstrueerimise toetuse jätkumise olulisust olukorras, kus varasemalt eraldatud rekonstrueerimise toetuse raha on lõppenud. “Tegime ettepaneku eraldada edukaks osutunud meetme jätkumiseks riigieelarvest 60 miljonit eurot kahel järgneval eelarveaastal. Kahjuks tehtud ettepanekuga ei arvestatud,” nendib Jaadla.

Eesti Korteriühistute Liit soovib aga jätkuvalt pöörata Riigikogu, valitsuse ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tähelepanu korterelamute rekonstrueerimise toetuse olulisusele. “Asume koos korteriühistutega koguma täpseid andmed, et välja selgitada, kui palju korteriühistuid jäi toetusest ilma, milline oli toetuse taotlemiseks ettevalmistusi teinud korteriühistute planeeritud renoveerimismaht ja kui palju kulutusi tegid korteriühistud heauskselt renoveerimise ettevalmistuseks, lootes võimalusele rekonstrueerimise toetuse taotlemiseks,” selgitas Jaadla. Küsitlusega saab tutvuda liidu kodulehel www.ekyl.ee
Märge: Lisainformatsioon:
Andres Jaadla
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees
Tel. +372 520 3987

Loe veel... (1052 baiti veel) kommenteeri?

2017. aastal viib Eesti Korteriühistute Liit koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga ellu teavitusprojekti “Turvalisus kortermajas – infopäevad korteriühistutele Lääne-Virumaal 2017”.

Projekti raames toimuvad infopäevad “Turvalisus kortermajas”
20. aprillil kell 16:00 Kundas (Kunda Päevakeskus)
4. mail kell 16:00 Tapal (Tapa Linnaraamatukogu) ja
7. septembril kell 16:00 Rakveres (Rakvere Politseijaoskonnas).
Kõnelevad politsei, päästeameti ja Eesti Korteriühistute Liidu esindajad.

Infopäeva teemad:

Loe veel... (675 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit ja SA KredEx korraldavad korteriühistutele infopäevade sarja

RENOVEERIMISEST PRAKTIKULT PRAKTIKULE

6.04 TALLINN, 19.04 PÄRNU, 4.05 TARTU, 11.04 NARVA

Infopäevale on oodatud kõik korteriühistute esindajad, kes soovivad alustada või on juba alustanud kortermaja renoveerimisega. Räägime korteriühistutele mõeldud rekonstrueerimistoetusest ja kuulame psühholoogi nõuandeid selle kohta, kuidas jõuda majaelanike seas renoveerimise osas üksmeelele. Päeva teises pooles külastame renoveeritud kortermaju ja tutvume renoveerimise läbiviinud ühistujuhtide kogemustega. Oma küsimused saab küsida otse ühistujuhtidelt endilt.

Registreerumine 6.04.17 Tallinnas toimuvale infopäevale on lõppenud! Kohtade arv on täitunud!

LOE EDASI SIIT

kommenteeri?

Infopäevale on oodatud kõik korteriühistute esindajad, kes soovivad alustada või on juba alustanud kortermaja renoveerimisega. Räägitakse korteriühistutele mõeldud rekonstrueerimistoetusest ja kuulatakse psühholoogi nõuandeid selle kohta, kuidas jõuda majaelanike seas renoveerimise osas üksmeelele. Päeva teises pooles külastatakse renoveeritud kortermaju ja tutvutakse renoveerimise läbiviinud ühistujuhtide kogemustega.

Tallinna infopäev täitus huvilistega praktiliselt kohe ning Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul pole siin midagi imestada – huvi majade renoveerimise vastu on praegu Eestis ülisuur ning Mardi sõnul on kõrges hinnas just kolleegide praktilised kogemused. “Enamik maju otsustab tervikrenoveerimise kasuks,” nentis ta.

Seda kinnitab ka KredExi toetuste statistika: enamik maju soovib teostada tervikrenoveerimise ning taotleb riigilt 40% toetust. Varasemas toetusvoorus oli maksimummäära taotlejaid oluliselt vähem – varasemas meetmes oli nende osakaal 31%, nüüd taotleb maksimumtoetust 85% taotlejatest. Kui varasema meetme põhjal arvestati, et toetusrahadega saab üle Eesti korda teha 1000 maja, siis nüüd on statistikat vaadates selge, et toetussummade toel renoveeritakse 500-550 maja.
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja SA KredEx korraldavad korteriühistutele tasuta renoveerimisteemaliste infopäevade sarja “Renoveerimisest praktilikult praktikule”. Aprillis toimub infopäev Tallinnas ja Pärnus, maikuus Tartus ja Narvas. Esimene infopäev leiab aset täna Tallinnas, ajakirjanikud on oodatud sarja kajastama!
Lisainfot sarja kohta saab siit:
http://ekyl.ee/avaleht/praktikule/

Loe veel... (1703 baiti veel) kommenteeri?

Tähelepanu, Harjumaa korteriühistud!

Olete oodatud osalema infopäeval “Turvalisus kortermajas”, kus kõnelevad politsei, päästeameti ja Eesti Korteriühistute Liidu esindajad.

9. märtsil kell 16-20 Maardu Vaba Aja Keskuses (vene keeles)
14. märtsil kell 16-20 Rae Kultuurikeskuses (eesti keeles)
23. märtsil kell 16-20 Saue Gümnaasiumis (eesti keeles)

Teemad:

Loe veel... (935 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu pressiteade
8. märts 2017

Eesti Korteriühistute Liit alustab koostöös politseiga Harjumaal kogukondliku turvalisuse alast teavitusprojekti korteriühistutele “Turvalisus kortermajas”, mida toetavad siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Selleks puhuks jagab liit kortermaja elanikele lihtsaid näpunäiteid, kuidas kodumaja turvalisemaks muuta:

1. Korralik välisuks, mis püsib lukustatuna

Samuti hoitakse lukus kõik muud väljapääsud. Majal peab olema korralik, kaasaegsetele nõuetele vastav välisuks koos turvalukuga, mis tõepoolest ka lukus püsib. Elanikud ei tohiks jagada laiali uksekoode ega ust lahti hoida, välja arvatud juhtudel, kui see on hädavajalik. Suletuna tuleb hoida ka keldriuksed jms. varuväljapääsud.

2. Kutsumata võõrad majja ei pääse

Majja ei lasta kutsumata külalisi, isegi kui need uksekella helistavad. Tihti proovivad pikanäpumehed ja muud pätid kõik uksekellad läbi, lootuses, et keegi nad midagi küsimata majja laseb. Majja ei tasu ilma ühistuga läbi rääkimata lubada ka end müügimeestena, arusaamatute kontrollidena, töömeestena jms. esinevad võõraid – paluge näha töötõendit või täpsustage nende tööandja või ühistu juhatusega võõraste majja lubamine üle.

Loe veel... (2866 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit korraldab koolituse korteriühiste juhtidele eesti keeles:

VI KORTERIÜHISTUTE ÕIGUSTEABEPÄEV
5.mail 2016
Hotellis Euroopa (Paadi 5, Tallinn)
Kell 11.00-16.00

Koolitusel käsitletavad teemad:

Loe veel... (1171 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu Virumaa suurfoorumil tõdeti, et Rakvere ja Virumaa linnapilt muutub lähiajal oluliselt ilusamaks ja energiatõhusamaks. Foorumil esinenud SA KredEx eluaseme ja energiatõhususe divisjoni hoonete energiatõhususe projektijuhi Kalle Kuuse sõnul on Virumaa korteriühistud renoveerimistaotluste ettevalmistamisel riigis kolmandal kohal üllatuslikult esikohal oleva Tartumaa ja Eesti suurima maakonna Harjumaa järel.

Eesti Korteriühistute Liit korraldas laupäeval, 5. märtsil Virumaa korteriühistute foorumi “Korteriühistute renoveerimiskevad Virumaal”. „Rakveres on juba täna ligi 20 korteriühistut on oma taotluste esitamisega KredExile lõpusirgel,” kinnitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. “Kui kõik need taotlused ka rahastuse saavad, muutub linna välisilme oluliselt. Lisaks Rakverele on aktiivsed ühistud ka Kundas ja Tapal , Vinnis, Kadrinas ning teistes Virumaa piirkondades. See näitab, et lähiaastatel muutub meie linnade ning asulate elukeskkond oluliselt,” rääkis Jaadla.

Just Rakverest alguse saanud Eesti Korteriühistute Liit tähistab tänavu 20.aastapäeva. “Hea on tõdeda ,et Rakvere ühistud on valinud kiire arengu, teataval määral tunnustab see liidu aastatepikkust tegevust ühistute arendamisel ja näitab, et aastatepikkune tegevus hakkab linnapildis välja paistma,” nentis Jaadla.

Loe veel... (1944 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit korraldab 5. märtsil, algusega kell 10.00 Rakveres Targa Maja suures saalis (Lai tn 40) Virumaa Korteriühistute Foorumi “Korteriühistute renoveerimiskevad Virumaal”.

Virumaa korteriühistud on viimaste aastate investeeringutega muutnud nii Rakvere kui teiste Virumaa linnade ja asulate pilti kaunimaks ja maju energiasäästlikumaks. Küttearved on renoveeritud majades läinud kordades väiksemaks. Keskmine küttekulude kokkuhoid on renoveeritud majades olnud ühistute tagaside kohaselt keskmiselt 40–60 %, kohati isegi rohkem. Ka elanike rahulolu on tuntav.

Renoveerimise hea eeskuju on nakkav. Mitmed korteriühistud on just sellel kevadel tegemas ettevalmistusi kasutamaks KredExi pakutavaid maja tervikrenoveerimise toetusi. KredExi abil on võimalik saada maja terviklikuks renoveerimiseks toetust kuni 40%. See on suur abi. Miks mitte seda võimalust kasutada. Kuidas aga toetust taotleda ja milliseid vigu taotluse esitamisel vältida? Kas toetusraha jagub kõigile? Milline projekt teha?

Loe veel... (2079 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) alustas veebruaris koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga infopäevade sarja “Turvalisus kortermajas”. Infopäevad toimuvad kümnes linnas, täpsemat infot toimumiskoha ja aja kohta saab EKÜL kodulehelt http://ekyl.ee/avaleht/turvalisus/. Korteriühistute infopäevade sarja toetab siseministeerium.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul saavad kortermaja elanikud ise palju selleks ära teha, et maja turvalisena püsiks. “Toimiv naabrivalve ajab nii mõnegi kurikaela plaani nurja, selleks on oluline, et naabrid omavahel suhtleksid,” rääkis Mardi. “Selles pole midagi imelikku, kui trepikotta pääseda soovivalt võõralt, eriti kui viimase käitumine mingil põhjusel tähelepanu äratab, viisakalt uurida, kelle juurde tal parasjagu asja on. Enamasti pääsevad kurjategijad just elanike kannul trepikotta või helistavad suvaliselt uksekella lootuses, et mõni heauskne elanik neile fonoluku avab.”

Lääne-Tallinna konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Elle Veelmaa soovitab samuti inimestel, eriti eakatel, majja trügivate võõraste suhtes väga ettevaatlik olla. “Sellised ootamatud külastused, kus väidetavalt soovitakse majas näiteks kaabliühendust kontrollida, tuleks enne võõra majapidamisse lubamist teenust pakkuvast ettevõttest üle kontrollida või lähedasega konsulteerida. Ei tohi olla liiga usaldav ka kõiksugu müügimeeste korterisse või majja lubamisel,” manitses ta. Veelmaa sõnul ei tohiks omanikud oma asju, näiteks jalgrattaid või lapsekäru, trepikojas hoida, eriti juhul, kui need on lukustamata.”Esiteks ei luba seda tuleohutuseeskirjad, teisalt on need esemed varastele lihtsaks saagiks. Hoidke oma vara lukustatud keldrites ning kontrollige seda pisteliselt,” soovitas ta.

Loe veel... (1519 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit koolitas kolme Valgevene linna korteriühistute aktiviste, kes tulid Eestisse koolitusele eesmärgiga tutvuda Eesti korteriühistute töö ja seda reguleeriva seadusandlusega.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul oli koolituse põhirõhk seadusandlusel. «Valgevenes on korteriühistute liikumine alles lapsekingades: ühistuid moodustatakse vaid uusehitistes. Neid huvitas Eesti seadusandlik regulatsioon ning kiideti Eesti korteriühistute tegutsemis- ning otsustusvabadust: Valgevenes reguleerib kõike riik,» rääkis Mardi.

«Samas ei osuta seal korteriühistutele abi ei riik ega ka kohalik omavalitsus, nii et siin oleks taas Eestilt palju õppida.» Valgevene delegatsioon väisas Tallinnas Sõpruse puiestee 202 ka Eesti suurimat tervikrenoveeritud korterelamut. «Neid huvitasid väga seal kasutatud tehnoloogiad,» kõneles Mardi. Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) on ühistute teemal koolitusi pidanud Valgevenes, Ukrainas, Gruusias ja Albaanias, tarbijahariduse alast koostööd plaanitakse ka Leedu Tarbijate Instituudiga.

Postimees

kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit korraldas tänavu juba üheteistkümnendat korda korteriühistute konkursi. Parimad valiti kolmes kategoorias: ilus koduümbrus, parim korteriühistu juht ja edukaim renoveerimisprojekt.

"Hea meel on selle üle, et konkursist osavõtjaid oli seekord sõna otseses mõttes kõigist Eestimaa nurkadest. Kuigi see tähendas konkursi komisjonile logistilisi katsumusi, oli tulemus tõeliselt rõõmustav – konkursi komisjonil oli võimalus olla tunnistajaks sellele, et Eestimaa eri paigus tegutseb palju väga tublisid ühistuid ja hakkajaid ühistujuhte, kes on oma majas ja majaümbruses ära teinud märkimisväärse töö," sõnas Eesti Korteriühistute Liidu tegevjuht Urmas Mardi.

Konkursi komisjoni kuulusid Triin Reinsalu sihtasutusest KredEx, Hardi Alliksaar Tallinna Linnavaraametist, Regina Michaelis Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ja Urmas Mardi Eesti Korteriühistute Liidust. Auhinnatud ühistuid tervitas ja tänas tehtud töö eest Eesti Korteriühistute Liidu suurfoorumil ka ettevõtlusminister Liisa Oviir.

Loe veel... (6951 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) tuletab suveperioodi hakul meelde ühiselu reegleid ehk kortermajas rõdul grillimine on kategooriliselt keelatud ning aiaga kortermajades tuleks ühistu sisekorra reeglites määrata ära ka aiapidude pidamise või ühise puhkenurga kasutamise kord.

"Siseministri määrusega on sätestatud, et tahkkütusel või küttegaasil töötava grillseadme või muu samalaadse seadme kasutamise koht peab paiknema tasasel pinnal väljaspool hoonet," vahendab EKÜL-i õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Määruse järgi on grillseadme ohutu kaugus hoonest vähemalt viis meetrit, kui tegemist on tahkkütusel töötava seadmega, milles hõõguvat sütt valmistatakse lahtise leegiga.

Loe veel... (1181 baiti veel) kommenteeri?

Õppereis Stockholmi, 9.-13.juuni 2015

ÕPPEREISILE ON VABANENUD MÕNED KOHAD!

Sel suvel korraldab Eesti Korteriühistute Liit õppereisi Stockholmi, et tutvuda Rootsi eluasemevaldkonna põnevate arengutega viimastel aastatel ja uuenduslike lahendustega kortermajade renoveerimisel. Külastame korterelamuid ja kohtume Rootsi tuntud elamuvaldkonna organisatsioonidega HSB, SABO, Riksbyggen jm. Õppeprogrammist ülejääva vaba aja veedame koos giidiga Stockholmis, Drottingholmis ja Sigtunas.

Ööbimine laeval 4-kohalistes kajutites ja hotellis 2-kohalistes tubades. Kogu reisi vältel on meie reisigrupil oma buss ja giid-reisisaatja.

Loe veel... (506 baiti veel) kommenteeri?

Taas ootab Eesti Korteriühistute Liit kõiki kauneid kortermaju osalema konkursil „Kauneim kortermaja“!

Konkurss „Kauneim kortermaja“ on üle-eestilise konkursi „Eesti kaunis kodu 2015“ erikategooria ning selle võitja pälvib autasu nii Vabariigi Presidendilt kui ka Eesti Korteriühistute Liidult. Konkursile esitatud objektide puhul vaadeldakse terviklikku ruumimõju, heakorda, haljastust ning väikevorme.
Kauneim kortermaja valitakse välja suvekuul, seega ei maksa lasta end heidutada sellest, kui praegu ei ole teie koduümbrus nii roheline ja kaunis kui suvel. Konkursile esitatavad fotod võivad olla tehtud ka eelmisel aastal.

Konkursi hindamise alused

Loe veel... (1414 baiti veel) kommenteeri?

Pressiteade

Suurem osa Euroopa noori vanuses 18-34 elab jätkuvalt vanematekodus. Põhjus on proosaline: korterit osta on kallis, laenutingimused karmid ja oma kodu majanduskulud liiga kõrged. Üürikorteri peale ei hakka noorte rahakott samuti ning odavaid sotsiaalkortereid napib, selgitas Euroopa eluasemeorganisatsiooni Housing Europe hiljutine uuring, vahendab Eesti Korteriühistute Liit.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees ning Housing Europe'i juhatuse liige Andres Jaadla selgitas, et kuna riikide eluasemeturud on väga erinevad, siis on ka raske üleeeuroopalisi üldistusi teha. "Ent siiski on probleemkohti, mida kohtab kõigis riikides," nentis ta. "Euroopa pole paraku piisavalt taskukohaseid eluasemeid ning tõusnud on ka kodutute hulk."

Loe veel... (1911 baiti veel) kommenteeri?

Kiirematele veel mõned vabad kohad sel neljapäeval, 7. mail toimuvale V Korteriühistute Õigusteabepäevale „Uuest ehitusseadustikust, korteriühistu ja korteriomanike kohustused ning vastutus seoses ehitus-, remondi- ja hooldustööde läbiviimisega“.

Toimumise aeg: 7. mai 2015, kell 13.00-17.30
Toimumise koht: Hotell Euroopa - Paadi 5, Tallinn

Teemad:
„Ehitusseadustikust tulenev uus menetluskord“
Lektor: Ülle Reidi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

„Korteriühistu ja korteriomanike kohustused seoses ehitus-, remondi- ja hooldustööde läbiviimisega. Vastutuse jaotus ühistu ja korteriomanike vahel“
Lektor: Kristjan Tamm, Advokaadibüroo Sorainen OÜ vandeadvokaat

„Ehitusseadustikust ja uuest Korterelamute rekonstrueerimise toetuse määrusest tulenevatest õiguslikest aspektidest“
Lektor: Tuulikki Laesson, Laesson ja Partnerid OÜ
Märge: Hind: EKÜL-i liikmetele 45 € Mitteliikmetele 70 €
Hind sisaldab loenguid, õppematerjale ja kohvipausi!
Registreerimiseks saada e-mail koolitus@ekyl.ee või helista 627 5740; 627 5750

Loe veel... (951 baiti veel) kommenteeri?

Hiljutisel Balti elamumajanduse konverentsil Tallinnas tutvustus ÜRO tippekspert Orna Rosenfeld, kes tutvustas hiljutist uuringut 56 riigi eluasemeturu olukorrast ja läbi viidud projektidest.

"Majanduskriisis sattusid inimesed rahalistesse raskustesse ja see mõjutas eluasemelaene, samuti on probleemiks kõrged majanduskulud paljudes riikides– leibkonna igakuisest väljaminekust moodustavad eluaseme majandamisega seotud kulutused liiga suure osa," tõi ta näiteid.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe, Euroopa elamumajanduse organisatsiooni Housing Europe'i juhatuse liikme Andres Jaadla sõnul kõneldakse seepärast aina enam ka energiasäästlikest lahendustest ning elamufondi kaasajastamisest. "Keskkonnamõjude kõrval kõneldakse energiasäästu puhul kogu Euroopas kindlasti ka majanduskuludest - kui ikka kaasaegsed tehnilised lahendused võimaldavad küttekuludelt püsivalt kokku hoida 40-60% või hoopistükkis korteriühistul energiatarbijast energia tootjaks hakata, siis on see kindlasti üks oluline argument," sõnas Jaadla.

Loe veel... (2315 baiti veel) kommenteeri?

Alates 1. aprillist saavad korteriühistud taas KredExist taotleda toetust majade rekonstrueerimiseks, kuna avanes uus toetusmeede.

Euroopa Liidu poolt rahastatava toetuse maht on 102 miljonit eurot, millest saab hinnanguliselt rekonstrueerida kuni 1000 korterelamut. Selleks, et kõik vajalikud tööd saaksid teostatud korraga ja kvaliteetselt, tuleb paljudel ühistutel kaasata ka laenuraha.

Loe veel... (618 baiti veel) kommenteeri?

Kuna kätte jõudmas aeg, kus korteriühistud peavad oma eelmise aasta majandusaruannete kinnitamiseks üldkoosolekuid pidama, juhib korteriühistute liit tähelepanu seadusnõuete kinnipidamise olulisusele.

«Üldkoosoleku otsus on juriidiline dokument, mistap tuleb hoolitseda selle eest, et koosolek oleks korrektselt läbi viidud,» märkis Eesti korteriühistute liidu õigusosakonna juht Urmas Mardi.

Ta tuletab ühistutele meelde, et üldkoosolek on otsustusvõimeline ainult juhul, kui kõik nõuded on täidetud. «Vigade korral võib hullemal juhul oodata pikk, keeruline ja kallis kohtutee,» toonitas jurist.

Loe veel... (1166 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) tuletab ühistutele meelde, et tormihoiatuse korral tuleks igaks juhuks üle kontrollida elamu põhikonstruktsioonide kinnitused.

«Tugev tuul võib majale palju kahju teha, sestap tuleks igaks juhuks kontrollida, kas uksed-aknad on kõik korralikult suletud, tihti unustatakse näiteks vanad pööninguaknad korralikult kinni panna. Samuti tuleks kontrollida katusepleki, räästa kinnitust. Vaadata, et kuskil ei vedeleks lahtisi kive. Kui maja ümber on mingeid ajutisi ehituskonstruktsioone, tuleb needki korralikult kinnitada,» hoiatas EKÜL juhatuse liige Urmas Mardi.

Tormikahjustuste likvideerimisel on paremas olukorras ühistud, kus kortermaja oli tormikahju vastu kindlustatud, nentis liidu tegevjuht Urmas Mardi. «Pangalaenuga renoveeritud majadel peaks kindlustuskaitse olema kohustuslik. Mõned kindlustusseltsid pakuvad ka spetsiaalseid, tormikahjuga seotud pakette,» rääkis Mardi. «Kui aga kindlustuskaitse puudub, on ühistu suure kahju korral äärmiselt raskes seisus, sest remondifond on enamikel majadel liiga väike, et põhikonstruktsioonide taastamist kinni maksta.»

Loe veel... (575 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit soovitab kontrollida, et majade küttesüsteem funtsioneeriks ka külmema ilmaga tõrgeteta, tuleohtusseadmed oleks nõuetekohaselt paigaldatud ning signalisatsioon töökorras.

Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul tuleks lisaks kontrollida ka radiaatoreid ning vaadata, kas need lähevad ühtlaselt soojaks või ei tööta termoregulaator või on neisse kogunenud sade, mistõttu radiaatorid vajavad juba professinaalset puhastamist.

"Samuti peaksid korteriühistu liikmed hoolitsema selle eest, et ühistu saaks näiteks avarii korral nendega ühendust võtta ning avariiolukorras oleks ligipääs kõikidesse ruumidesse tagatud," lisas ta.

RahvusRinghääling

kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit kuulutas välja korteriühistute elektrienergia teise ühisostu ning ootab pakkumisi kõigilt elektrienergia müüjatelt.

Liit otsib ühistutele ja korteriomanikele elektrimüüjat, kes on valmis pakkuma parimat börsihinna marginaali. Seni on kahes ühisostus osalenud kokku ligi tuhat ühistut ning liit loodab, et liituvaid korteriühistuid tuleb juurde, teatas liit ERR-i uudisteportaalile.

Esimese ühise ostu tulemusel saavutati börsihinna marginaaliks korteriühistutele 0,19 eurot kilovatt-tunni kohta ja korteriomanikele 0,24 eurot kilovatt-tunni kohta.

Loe veel... (321 baiti veel) kommenteeri?

Korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi toonitas, et soov küttearvetelt kaugküttega majades iga hinna eest säästa ning soojadele sügisilmadele viidates kütteperioodi mitte alustada seab ohtu nii hoone kui ka elanike tervise.

"Kui kütmata ruumides tekib liigniiskus, võb tagajäreks olla hallitus, mille kõrvaldamine läheb elanikele väga kalliks, rääkimata tervisekahjudest," hoiatas Mardi.

Õige aeg kütteperioodi alustamiseks on tema sõnul just siis, kui inimesed tunnevad, et neil on jahe.

Loe veel... (451 baiti veel) kommenteeri?

Tartu linnavalitsus ja korteriühistute liit kutsuvad esmaspäeval, 22. septembril kell 17 raekoja saali linna korteriühistute esindajaid.

«Tartus on üle 900 korteriühistu, millest sõltub paljude linlaste eluolu, ning seetõttu on oluline olla kursis ühistute probleemidega. Senine koostöö on sujunud hästi: ühistud on aktiivselt osalenud kevadises heakorrakampaanias «Hoolas ühistu» ja sügisesel lehtede äraveol, sel suvel toetas linn ühistuid ka liivakastide täitmisega,» ütles abilinnapea Valvo Semilarski.

Esmaspäevasel kohtumisel osalevad ja vastavad küsimustele linnavalitsuse liikmed ja osakonnajuhatajad.

Loe veel... (131 baiti veel) kommenteeri?

Eesti korteriühistute liidu esindaja Urmas Mardi sõnul peaksid arendajad uusi maju rajades arvestama sellega, et igale korterile oleks ette nähtud vähemalt kaks parkimiskohta, samuti peab olema eraldi koht rataste hoidmiseks.

«Selge on see, et lähiaastatel parkimisprobleemid süvenevad. Iseäranis Tallinnas on ühistud seetõttu väga keerulises olukorras,» teatas Eesti Korteri Ühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. Ta selgitas, et uusehitiste rajajad loovad maja juurde vaid mõned parkimiskohad ning tihti pole korterile tasuta parkimiskohta üldse ette nähtudki, see tuleb osta täiendavalt ja mitte väikese raha eest. «Siit tulebki uus probleem - pargitakse autod näiteks kõrvalmajade hoovidesse,» lisas ta. Näiteks Tallinnas Kalamajas on juba kõik tänavaääred nii kinni pargitud, et seal pole praktiliselt kahesuunaliselt enam võimalik liigelda.

Mardi sõnul on probleemiks arendajate soov hoida maa hinnalt võimalikult palju kokku. Mardi meelest oleks lahenduseks maa-aluste parklate loomine või parkimismajade loomine lähikonnas. «Igale korterile peaks olema ette nähtud vähemalt kaks autokohta, samuti peaks olema maja juurde loodud korralik jalgrataste hoiustamise võimalus,» leiab Mardi.

Loe veel... (782 baiti veel) kommenteeri?

Tartu korteriühistute liit korraldab koostöös Tartu linnaga kevadise koristuskampaania «Hoolas ühistu», mis kestab tänavu 18. aprillist 20. juunini. Kolmapäeval, 16. aprillil kell 17 on Gildi 3 majas infotund.

Kampaanias osalemine annab ühistule võimaluse tellida kevadkoristuse ajaks soodsama hinnaga prahikonteinereid. Soodushind kehtib seitsme ja kümne kuupmeetristele konteineritele, vahendas Tartu linnavalitsus.

Telefoninumbril 5566 1888 saab tellida abijõudu, kes aitavad laadida konteinerit ning koristada keldrid ja panipaigad. Kampaaniale registreerida saab e-posti teel tartukyl@gmail.com või telefonil 5342 7912.

Tartu Postimees

kommenteeri?

Riigikogu võttis sel nädalal vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse, mis jõustub 01.01.2018, kuid osa muudatusi jõustuvad juba varem. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi peab uut seadust keeruliseks.

"Kuna uus eelnõu mõjutab ligi miljonit kortermajades elavat inimest, peab see olema arusaadav ka inimesele, kel ei ole juriidilist haridust. Seega tuleb läbi viia ulatuslik teavitustöö, et uue seadusega kaasnevaid muudatusi tutvustada," sõnas Mardi.

Mardi sõnul on muidugi tervitatav, kui enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid koondatakse ühte seadusse ja tagatakse nii selgus korteriomandite valitsemises, seda enam, et uus seadus hõlmab praegu nii mitmes seaduses vastuoluliselt reguleeritud küsimusi kui ka kohtupraktikas kujunenud seisukohti.

Loe veel... (2262 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi hinnangul peavad omavalitsused tühjaks jäänud ja lagunevate kortermajadega midagi kiirelt ette võtma.

«Viivitamine on kurjast ja taoliste majade hulk mõnes paigas hirmuäratavalt suur,» hoiatas Mardi. Näiteks Valgamaal on probleemseid kortermaju 108, neist asub Valga linnas 87, tõi Mardi välja. Lammutamisele peaks seal minema 69 kortermaja.

«Kohtla-Järvel on seis sama nutune: 42 kortermaja on hullus seisukorras,» viitas Mardi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hiljutisele uuringule.

Loe veel... (1149 baiti veel) kommenteeri?

Kuigi linnades üle Eesti korraldatakse aastavahetusel suurejoonelisi ilutulestikke, leidub jätkuvalt inimesi, kes kortermaja rõdul ilutulestikurakettidega katsetavad, seades ohtu nii enda kui ka teiste elu ja tervise.

"Näiteks Tallinna linnajagudes käib ilutulestiku paugutamine juba ammu enne aastavahetust täie hooga - majade vahel ja rõdudelt lendavad igas ilmakaares odavad ja sugugi mitte alati ohutud pürotehnilised vidinad," on Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi nördinud.

Tema sõnul peaksid inimesed ükskord aru saama, et kortermaja rõdu või kitsuke hoov pole ilutulestiku tegemise koht. "Kahjuks tuleb aga enam-vähem igal aastal ette juhtumeid, kus inimesed pürotehnikat uude aastasse lennutada üritavad, süüdates valesti suunatud raketiga elamu rõdu või koguni vigastades kedagi tõsiselt," rääkis Mardi.

Loe veel... (1004 baiti veel) kommenteeri?

Lähtuvalt planeeritavatest seadusemuudatustest moodustatakse lähiaastatel kõigis korterelamutes ühistud, mille järgselt elab ligikaudu 70 protsenti elanikkonnast korteriühistutes. Sellise ühistuelanikkonna arvuga on Eesti maailma suurim korteriühisturiik.

Eesti Korteriühistute Liidu andmeil elab Eestis täna ligikaudu 30 protsenti elanikkonnast korteriühistutes.

«Eestis on ühistuliikumine heas seisus - meie korteriühistud on tegusad ja tublid,» ütles liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Loe veel... (1413 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul leiab puuküürnikke endiselt üle Eesti. Küll aga soovitab ta hilisema pika ja kuluka kohtuprotsessi asemel juba üürniku valikul olla hoolikas ning tema tausta uurida.

Urmas Mardi sõnul teevad puuküürnikud paljudele ühistutele tuska.

«Lugu üürnikust Tallinnas, kes üüri ei maksa, majas omavolitseb ning ühiselu reeglitele vilistab, mida kirjeldasid hiljuti Äripäev ja Postimees, pole kindlasti erand. Selliseid üürnikke tuleb ette paljudes ühistutes üle Eesti,» rääkis ta.

Loe veel... (2634 baiti veel) kommenteeri?

Kolmapäeval Tallinnas peetud Eesti korteriühistute foorumil selgitati välja ka Eesti parimad ühistud. Tiitlid läksid tänavu Tallinnas tegutsevatele korteriühistutele.

Parimaks korteriühistu juhiks 2013 tunnistati KÜ E.Vilde tee 123 juhatus, tiitliga «Ilus koduümbrus 2013» pärjati KÜ Kaarmaja ning edukaim renoveerimisprojekt 2013 oli KÜ Sõpruse 202 tervikrenoveerimine.

Korterelamute renoveerimine ning selleks eraldatavad toetused olid kõneks ka ühistute ja poliitikute vahelisel debatil, kus leiti, et elamufondi hea käekäigu juures olulised on kõik kolm osapoolt - korteriühistu, riik ja kohalik omavalitsus.

Loe veel... (447 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit paneb ühistutele südamele, et enne kütteperioodi algust kontrollitaks kindlasti üle kortermaja küttesüsteem.

"Vigane küttesüsteem viib soojakadudeni ja seda küll ei tohiks olla," hoiatas Eesti Korteriühistute Liidu juht Urmas Mardi.

"Praegu on küttesüsteemide hoolduseks viimane aeg, sest hooldus tuleb enne kütteperioodi algust kindlasti ära teha," rääkis EKÜL Tallinna ja Harjumaa büroo juht Raimo Jõgeva. "Läbi pesta tuleb filtrid, kontrollida automaatjuhtimist ja survet, vajadusel viia läbi püstikute balansseerimine."

Loe veel... (1006 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) toetab osaliselt valitsuse heakskiidu saanud uut korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõud, liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul vajab eelnõu ulatuslikku menetlemist riigikogus.

Mardi sõnul oli liit korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu esimese redaktsiooni vastu, kuna sellega taheti ära kaotada ühistud. Järgneva kolme aasta jooksul esitas liit kokku üle 200 muudatusettepaneku ja muudatuste käigus on jõutud selleni, et kõikides kortermajades luuakse korteriühistud aastaks 2018.

«Rahvusvahelisel tasandil seatakse Eestis tegutsevaid korteriühistuid eeskujuks just seetõttu, et need on kinnistanud arusaama, et korteriga kaasnevad kohustused on eelkõige korteriomaniku enda kohustused, mitte kellegi teise omad.»

Loe veel... (4135 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL)esindajad sõitsid pühapäeval Valgevenesse korteriühistutele seminari korraldama. Projekti rahastab Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Seminar toimub arengukoostööprojekti „Korteriühistuliikumise kogemus ja korteriühistu mudel - töötoad Valgevenes ja Ukrainas" raames. Kahepäevasele seminarile järgneb ümarlaud kohalike omavalitsustegelastega, kus osaleb ka mitu Valgevene parlamendisaadikut, teatas EKÜL.

Seminaril tutvustavad EKÜLi esindajad Eesti kogemust omandireformi läbiviimisel, korteriühistu toimimise mudelit ning korteriühistu liikmeks olemisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi. Räägitakse ka korteriühistu juhi töös vajalikest teadmistest-oskustest ning Eestis kasutatavatest IKT lahendustest.

Loe veel... (718 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) eestvedamisel peeti eile VII Balti elamumajanduse konverents "Arengusuunad ja innovatsioon Balti riigi elamusektoris."

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on energiasääst tänase Euroopa üks kõige olulisemaid prioriteete ja seetõttu konverentsil väga teravalt luubi all, seepärast võeti delegaatide poolt vastu ka ühispöördumine Eesti valitsuse ja parlamendi poole, rõhutamaks riigi toe olulisust korteriühistutele majade renoveerimisel. Konverentsile kogunenud ühistud tegid ettepaneku tagada korteriühistute toetusteks ettenähtud vahendite olemasolu perioodiks 2014 – 2020 kogusummas 200 miljonit eurot. Selle toetuse abil investeerivad ühistud oma majadesse 600 miljonit eurot ning renoveeritakse kompleksselt 2900 kortermaja, mis on ligikaudu 15% kõigist Eesti korterelamutest.

Konverentsil Eesti eluasemevaldkonna arengutest ülevaate andnud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas, et renoveerimisplaanide teostamisel riik korteriühistuid kindlasti ka toetab. Partsi sõnul tuleks jätkata siiski olemasoleva elamufondiga, seni on olemasolevast elamufondist renoveeritud 3-4%. Riigi toetuse olulisust rōhutas ka konverentsil esinenud Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski, kes viitas ka Euroopa Komisjoni energiatõhususe direktiivile, kuhu riikliku toetamise nõue sisse on kirjutatud.

Loe veel... (1155 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) eestvedamisel toimub sel reedel, 19. aprillil hotellis Euroopa VII Balti elamumajanduse konverents "Arengusuunad ja innovatsioon Balti riigi elamusektoris". Eesti eluasemevaldkonna arengutest annab ülevaate majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, elamusektori olukorrast Baltikumis teevad ülevaate Läti ja Leedu kolleegid, aga kõneldakse ka korteriühistuliikumisest Berliinis. Konverentsil vaadeldakse ka elamute energiatõhusust ning räägitakse liginullenergiamajadest. Euroopa elamumajanduse väljakutsetest annab konverentsil ülevaate CECODHAS Housing Europe'i, Euroopa elamuorganisatsioone koondava ning esindava katusorganisatsiooni juht Kurt Eliasson.

Eliassoni sõnul on vaatamata sellele, et riikides on elamumajanduse korraldamisel kasutusel erinevad süsteemid, väljakutse kogu Euroopas tegelikult üks ja sama: napib taskukohaseid eluasemeid."Meil tuleb juurde luuua taskukohase hinnaga elamispindu, juba olemasolevad renoveerida ja energiasäästlikumaks muuta," nentis ta.

Eesti ühistuliikumise kogemused ning liikmete suur hulk on Eliassoni sõnul Euroopas unikaalne. "Ainuüksi see, et üle 65% eestimaalastest elab kortermajas, enamikes on moodustatud ühistud, on märkimisväärne! Eesti Korteriühistute Liit on meie kõige aktiivsem liige Ida-Euroopas," kiitis Euroopa elamuorganisatsioone esindava katusorganisatsiooni juht.

Loe veel... (688 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit ja Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsuvad taas kõiki korteriühistuid vaatama üle oma koduümbrust ja leidma seda, mis vajab korrastamist, parandamist või ehitamist ning panema oma talgud kirja 4. mail toimuvale Teeme Ära talgupäevale. Eelmisel aastal oli korteriühistute tegutsemisind talgute korraldamisel kõrgem kui kunagi varem.

Eesti Korteriühistute Liidu välissuhete ja projektide juht Anu Sarnet märkis, et korteriühistutes üle Eesti on aina populaarsem kevadeti kokku tulla ja koos oma majaümbrus korda teha. "Korteriühistute liikmed on aru saanud, et tuleb ise ka oma elamu hea käekäigu eest hoolt kanda – ilusas majas, millel korrastatud hoov, on ju kõigil mõnusam elada," sõnas ta. "Oma maja ümbruse kõrval tehakse aga teinekord korda ka lähedalasuv park või metsatukk."

Talgute korras on mitmes majas sündinud lausa nii kaunilt kujundatud hoov koos lillepeenarde ja kõige sinna juurde kuuluvaga, et seda on auhinnatud ka konkursil "Kaunis kodu". Sarneti sõnul on see ühistuliikmetele ka hea võimalus üksteist tundma õppida, et hiljem korteriühistu tööd paremini ja tõhusamalt korraldada.

Loe veel... (2658 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu liikmed kurdavad pressiteate vahendusel, et pealinna prügivedu tekitab ühistutele probleeme.

"Aastakümneid ei teadnud ühistud, mis on prügiprobleem, kõik laabus, ehitati välja prügimajad jne, nii ka meie majas. Pärast prügveo hankekonkursi korraldamise süsteemi on vähemalt Tallinn hakanud uppuma prügisse. Konkursi võitnud firmad on hakanud lihtsalt nahaalselt suhtuma oma kohustuste täitmisse ehk pürgi vedamisse," väitis korteriühistu Kivila 21 juhatuse esinaine Ellen Põld.

Põld lisas, et kaks aastat tagasi oli kordades lumisem talv ja hullemad teeolud."Tol ajal teenindas meid pool talve Upakkterminal ja pool talve Adelan, kummalgi polnud probleeme. Alates Ragn Sellsi ajast on iga väikseim teekonarus takistuseks, kusjuures igat tühjendamata korda peame me tõestama, sest alati ei tunnistata ka tegemata jätmisi, viimasel korral lausa olime sunnitud filmima möödasõitu," kurtis Põld.

Loe veel... (464 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu hinnangul tuleks korteriühistul uue aasta hakul esmalt läbi vaadata möödunud aastal tehtu ning seejärel panna paika aastaplaan.

«Just praegu on hea aeg hakata üle vaatama tehtut ning teha plaane kevadeks,» rääkis Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige Urmas Mardi. «Kui ühistul on plaanis ette võtta renoveerimine, peaks kindlasti praegu eeltöödega juba alustama, et siis kevadisel üldkoosolekul juba renoveerimisotsus vastu võtta,» soovitas ta.

«Üldkoosolek on tarvis hästi ette valmistada, kõik lahti kirjutada – milliseid töid tuleks teha, mis see võiks maksma minna, millised toetusvõimalused on,» selgitas Mardi. Tema sõnul peab arvestama, et küsimusi tekib palju ning kindlasti on vaja neile kõigile ka vastata.

Loe veel... (2756 baiti veel) kommenteeri?

Tähelepanu ühistujuhid! Veel on aega kuni veebrari lõpuni taotlusdokumentide esitamiseks, et taotleda sel kevadel Korteriühistujuhi kutset. Kutsetunnistuse taotluse avalduse vormi ja nõutavate dokumentide nimekirja leiate EKHHL kodulehel www.ekhhl.ee/

Täpsustav jooksev info ka: 6 617 998 või 5130409

Kui vajate taotlusdokumentide täitmisel nõu, või soovite kontrollida, kas Teie läbitud koolitus on piisav kutse taotlemiseks, palume saata oma küsimused koolitus@ekyl.ee.

kommenteeri?

Mitmel pool üle Eesti valmistab korteriühistutele sel talvel muret lisaks elektrihinna tõusule ka kaugkütte hinnatõus. "Kohtla-Järvel tõusis ühistujuhtide teatel kütte hind 60%, Pärnus 30%, ränkade küttearvete kohta tuli teateid ka Kuressaarest - see talv saab inimestele olema tõesti väga raske. Kui suured arved tulid juba suhteliselt leebete temperatuuride juures, ei taha mõeldagi, mis siis võib juhtuda veel tõelise pakasega," rääkis Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige Urmas Mardi. Kuna küttehinnale lisandub ka elektrihinna tõus, on selge, et majandusraskustes inimesi, kes ka kommunaalkulusid tasuda ei suuda, tekib aina juurde. "Ühistutel on võlglastega võitlemiseks ka üsna vähe võimalusi, kuid soojusenergia müüjat see ei huvita - tema tahab ühistult oma hiigelsumma kätte saada," rääkis Mardi.

Korteriühistute liidu hinnangul on hinna tõstmine lubamatu, kuni soojakaod on üüratud ja nende vähendamiseks pole midagi ära tehtud.

"Alles see oli, kui riigikontrolli audit selgitas välja, et 44 miljonit eurot läheb igal aastal trassidest kaduma, 10-30 protsenti on trassikaod. Kõige kurvem selle juures on, et 28 omavalitsust Eestis on sellised, kus kaugküttetrassidest läheb kaduma üle 25 protsendi soojusest. Kes selle kinni maksab? Ikka sama ühistu liige, kellele soojust vahendatakse," nentis EKÜL juhatuse liige Urmas Mardi.
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres.Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit on seisukohal, et kinnistu ja kõnniteede talvine korrashoid vajab rohkem omavalitsuse abi ja kindlasti ka tunnustust.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on tervitatav, kui kohalik omavalitsus ühistuid libedusetõrjel abistab ja tunnustab. "On tore kuulda, et Tartu linnavalitsus selgitas linlaste abiga välja hoolsamad kinnistuomanikud, kes on hoidnud oma majaesised kõnniteed pidevalt lumest puhtad ja teinud hoolsalt libedusetõrjet, on esmakordselt tunnustanud tänavu ka ühistuid. Sajale kõige tublimale majaomanikule kinkis linn lumelabida ja 50 ühistule metallist lumesaha - kokku leidsid linlased 88 tublit korteriühistut, kes teehooldega hästi hakkama saanud," rõõmustab Mardi.

Ühistutele on pealinnas õla alla pannud ka Tallinna Lasnamäe linnaosavalitsus, kes jaganud sel talvel korteriühistutele ja haridusasutustele 2381 kotti ehk üle 59 tonni tasuta graniitkillustikku. "Tasuta graniitkillustiku saamiseks avaldas soovi tervelt 479 korteriühistut, mis annab selgelt märku, et kohaliku omavalitsuse abi on ühistustele talvel väga tähtis," rõhutas Mardi.

Õhtuleht

kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) jätkab Eesti Töötukassa partnerina koolitusteenuse pakkumist ka tänavu, võimaldades töö kaotanud või koondatud inimestele täiend- ja ümberõpet. Liidu koolitusjuhi Ave Uustali sõnul annab see töö kaotanud inimestele võimaluse tulla Eesti Korteriühistute Liidu poolt pakutavale koolitusele, mille eest tasub Töötukassa. "Meil on heameel tõdeda, et varasemalt on inimesed päris aktiivselt seda võimalust kasutanud ning nii mõnegi väga aktiivse ja eduka korteriühistu juhi on praegusesse ametisse toonud varasem töökaotus, mis lõi võimaluse uueks väljakutseks," nentis ta.

Heaks näiteks siinkohal on 2012 parimaks ühistujuhiks valitud Jelena Mutonen, kellest kirjutab ka korteriühistute liidu ajakiri Elamu: kaheksa aastat tagasi koondamislaine järel töötuks jäänud naisest sai kodumaja, Kohtla-Järve KÜ Sinivoore 13 korteriühistu juht ning ta pühendas kogu jõu ja aja majale. Ära teha on suudetud palju: vahetatud püstikud, laenu võtmata tehtud täielik katuseremont, kaunilt kujundatud trepikojad. Ühistuliikmete küsimustele tuleb leida vastuseid ja inimeste jaoks aega võtta, kinnitas sõbralikult naeratav Jelena Mutonen, kes maja juhtimise kõrval on ka kohalikus omavalitsuses korteriühistuliikumise üks eestvedajaid. "Maja nõuab aega, teise töö kõrvalt oleks ühistu juhtimiseks seda raske leida," nentis ta.

EKÜL koolitusjuhi Ave Uustali sõnul leiab huviline liidu pakutavast kindlasti sobiva koolituse. "Eesti Korteriühistute Liit on välja töötanud "Korteriühistu juhi" tasemekoolituse, mille läbinu saab riiklikult tunnustatud diplomi ning annab töö kaotanud inimesele uue karjäärivõimaluse töötada kortermajade haldamise valdkonnas," kõneles Uustal. "Kui ühistus on aktiivseid inimesi, kes ajutiselt töötuks jäänud, saavad nad nüüd Töötukassa toel kujundada sellest ehk uue karjääri ühistu esimehena, samuti aidates ka teistel korteriühistutel tegutseda," lisas ta.
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Loe veel... (772 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu hinnangul tuleks korteriühistul uue aasta hakul esmalt läbi vaadata möödunud aastal tehtu ning seejärel panna paika aastaplaan. "Just praegu on hea aeg hakata üle vaatama tehtut ning teha plaane kevadeks - kui ühistul on plaanis ette võtta renoveerimine, peaks kindlasti praegu eeltöödega juba alustama, et siis kevadisel üldkoosolekul uba renoveerimisotsus vastu võtta," rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Samuti jõuab peagi kätte KÜ aastaaruande esitamine ning paika panna tuleks aasta majanduskava. "KÜ aastaaruanne on sisuliselt tegevuse aruanne, samuti raamatupidamise aruanne: annab ülevaate rahavoogudest, missugused on ühistu tulud-kulud jms," selgitas Mardi, kelle sõnul on ülimalt tähtis ka kommunikatsioon ühistu liikmete ja juhatuse vahel. "Majandusaasta aruanne tuleb liikmetel ka kinnitada."

Mardi sõnul võiksid ühistud ka oma olemasolevad lepingud tähelepanelikult läbi vaadata - võimalik, et turule on saabunud teenusepakkujaid, kes osutavad sama teenust oluliselt odavamalt, aasta algus on hea ka läbirääkimisteks senise teenusepakkujaga lepingutingimuste muutmise osas. "Ühistutele siinkohal kõige olulisemaks võiduks on ikkagi mullu Eesti Korteriühistute Liid (EKÜL) ja MTÜ Riigihangete Keskuse koostöös 23.oktoobrist kuni 26. novembrini 2012 läbi viidud elektrienergia ühisost, pidades silmas 2013 avanevat elektriturgu, eesmärgiga leida korteriühistutele usaldusväärne koostööpartner, kes avatud elektrituru tingimustes müüks ühistutele elektrit parima hinnaga. Ühisostul pakkus parima hinna kõige soodsamatel tingimustel Elektrimüügi AS ning soovijatel oli kuni 10.detsembrini 2012 võimalus ka neil tingimustel lepinguid sõlmida," rääkis Mardi.
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit ilmutas ajakirja ELAMU selle aasta viimase numbri. Ajakirja viimases numbris leiab põnevat erialast lugemist nii ühistu juht kui ka ühistu tegemistega kursis olla sooviv korteriomanik.

Ajkiri ELAMU jätkab ilmumist ka ärgmisel aastal.

Ajakirja on võimalik üksinumbrina 7 Eur eest osta liidu büroodes üle Eesti ja tellida terveks järgnevaks aastaks vaid 24.-EUR eest. Tellida saab SIIT

kommenteeri?

Krõbe talvepakane on taas tõstatanud paljude ühitute jaoks olulise probleemi - kui majas on tühje kortereid, siis kuidas tagada neis mõistlik temperatuur? "Talv toob selle probleemi taas teravalt esile - kui majas on tühje kortereid, mille omanikud seal sees ei ela ja need korterid lihtsalt kütmata jätavad. Samas peab olema korteris tagatud mõistlik temeratuur, mis meie hinnangul võiks olla vähemalt +18 kraadi," rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. "Selge on see, et praeguste ilmadega korteri tühjaks ja kütmata jätmine on kurjast - külmuda võib maja vee- ja kanalisatsioonitorustik, kannatavad ka naaberkorterite elanikud. Ka seaduses on kirjas, et korteriomanik ei tohi kahjustada kaasomandis olevat vara, mille hulka kuuluvad maja konstruktsioon, vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustik. Uude ettevalmistamisel olevasse korteriomandi ja -ühistu seadusse soovime aga konkreetselt korterite miinimumtemperatuuri nõude lisamist," rääkis Mardi.

"Meie ettepanek on see, et kütteviisist hoolimata, olgu korteris kas kaugküte, gaasi-, elektri- või ahjuküte, peab seal olema tagatud normaalne temperatuur, mis ei kahjustaks naabreid ning majakonstruktsioone," selgitas ta. Vastava temperatuuri määramine jäeti asjatundjate hooleks. "Uuringutest lähtuvalt peaks miinimumtemperatuur olema 16-18 soojakraadi ringis," rääkis Mardi.

Pakasega teevad kortermajade tühjalt seisvad korterid ühistutele enim muret, rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja, rõhutades, et praegu on ühistu ainsaks võimaluseks alustada taolise hoolimatu omaniku vastu pikka ja kulukat kohtuteed. "Seadusemuudatus aitaks ühistul hoolimatuid omanikke korrale kutsuda," leidis Mardi. "Kuna ühistud arveldavad soojatootjaga, tähendab see, et teised korteriomanikud peavad kinni maksma ka selle inimese arve, kes küll majas korterit omab, aga toasooja eest tasuda ei kavatse," rääkis ta. "Mõnel pool on ühe omaniku käes mitu korterit ja ise ta seal majas ei ela, on korterid viinud näiteks elektriküttele ja siis kokkuhoiu mõttes korteris kütte hoopis välja lülitanud."

Loe veel... (2067 baiti veel) kommenteeri?

Korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul on olukord, kus lumerookimine ja libedusetõrje kinnistuga piirnevatel kõnniteedel on jäetud pelgalt kinnistuomaniku ülesandeks, ebaõiglane.

Urmas Mardi hinnangul võiks kõnniteede puhastus olla võrdselt linna ja ühistute kanda või saaksid ühistud raske töö eest kompensatsiooni, vahendas Postimees.

Lumekoristusele katusel ja jääpurikatele katuseräästas soovitas Mardi aga kinnistuomanikel erilist tähelepanu pöörata ning rõhutas, et katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada.

Loe veel... (276 baiti veel) kommenteeri?

LP ÜHISTU JUHT

Eesti Korteriühistute Liit valis läbi  avatud elektri ühisostu parima  pakkumise  teinud Elektrimüügi AS-i oma elektriostu partneriks. Selle tulemusena on EKÜL kuuluvatel ühistutel ja korteriomanikel võimalik sõlmida soodsatel tingimustel elektrienergia ostuleping.

JUHISED ÜHISOSTUS OSALEJATELE:

·         Ühistutele saadetakse lähipäevil välja eeltäidetud lepingud allkirjastamiseks. Lepinguid ootame digitaalselt allkirjastatuna tagasi e-posti aadressile yhisost@elekter.ee

·         Korteriomanikud saavad sõlmida ühisostus kokkulepitud hindadega lepinguid läbi veebikeskkonna www.elekter.ee/korteriomanik.

JUHISED EKÜL liikmetele, kes ei osalenud ÜHISOSTUS, kuid soovivad soodushinda kasutada:

Loe veel... (1211 baiti veel) kommenteeri?

Korteriühistute liidu keskkonnateemaliste õpitubade kokkuvõttest selgub, et põhilise keskkkonnateemana teeb muret prügivedu, kuid ühistujuhtidel südamel on ka talvine lumekoristus, mis jäetud kinnistuomanike mureks, ja koerte jalutusalade vähesus.

«Suur osa ühistuid peab võitlust salaprügistajatega, kes oma jäätmed suurte kortermajade konteineritesse sokutavad,» tõi liidu juht Andres Jaadla välja ühe olulisema probleemi, mis õpitubades kõne alla tuli. «Jäätmete vedu ja ladestamine on tavalised teenused, mille eest tuleb maksta. Kuid näiteks pakendeid muust prügist eraldades on võimalik igapäevased kulusid vähendada, sest pakendeid saab ära anda tasuta.»

Liit kutsub ühistute liikmeid ka keskkonda hoidma.

Loe veel... (407 baiti veel) kommenteeri?

Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu kiitsid hiljuti heaks uue energiatõhususe direktiivi, millega sätestatakse uued energiatõhususe alased meetmed, mida tuleb liikmesriikidel rakendada kõigis majandusharudes, et aidata Euroopa Liidul saavutada oma eesmärki vähendada eeldatavat energiatarbimist 2020. aastaks 20% võrra.

Muuhulgas on olulisel kohal olemasolevate hoonete energiatõhususe suurendamine renoveerimise abil ning meetmed, et tõsta tarbija suutlikkust oma energiatarbimist paremini hallata tänu mõõdikute ja arvete täpsematele andmetele.

Euroopa Liidu liikmesriigid on kohustatud direktiivist tulenevad eeskirjad ühe aasta jooksul oma õigusesse üle võtma. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi hinnangul kipub Eestis hoonete energiatõhususe küsimus aga praegu pigem tahaplaanile jääma.
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres.Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Loe veel... (2531 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu elektri ühisostuga on liitunud ligi 700 korteriühistut üle Eesti, kinnitas andmeid kokku võttes Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

"Arvuliselt tähendab see väga suurt tarbimismahtu ehk 183 miljonit Kwh ligikaudu 25 000 korteriomaniku kohta," rääkis ta.

Täna kuulutatakse ühisost elektrimüüjatele välja Eesti Korteriühistute Liidu kodulehel ning elektrimüüjaid teavitatakse ka e-kirja teel, väljastatakse ka pakkumise tegemiseks vajalik dokumentatsioon. Ühisostu korraldavad koostöös Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja MTÜ Riigihangete Keskus (RHK).

Loe veel... (269 baiti veel) kommenteeri?

Korteriühistute Liit kuulutas koostöös Riigihangete Keskusega korteriühistute tarbeks välja elektri ühishanke, millega on kavas välja selgitada pädevad elektrimüüjad ning sõlmida nendega raamleping.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi on varem öelnud, et liidu soov on leida ühistutele usaldusväärne koostööpartner, kes avatud elektrituru tingimustes müüks ühistutele elektrit parima hinnaga, vahendasid ERRi raadiouudised.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaturu talituse juhataja Jako Reinaste sõnul saab ühiselt elektrit ostes mõjutada elektrimüüjat pakkuma paremat hinda, mis tuleneb ühisostus osalejate arvust ja tarbimismahust.
Märge: Pakkumise tegemiseks vajalik dokumentatsioon väljastatakse elektrimüüjatele hiljemalt 15. novembril.

kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit jagab tänasest Tartus, Tallinnas ja Rakveres selgitusi elektri ühisostu kohta.

Liidu teatel on korteriühistutel elektri ühisostu vastu huvi suur. Liidu juhatuse liige Urmas Mardi ütles, et ühisostu kavandamisel soovib liit leida ühistutele usaldusväärse koostööpartneri, kes avatud elektrituru tingimustes müüks ühistutele elektrit parima hinnaga.

Tema hinnangul saab ühiselt elektrit ostes mõjutada elektri müüjat pakkuma paremat hinda, mis tuleneb osalejate arvust ja tarbimismahust. Ta lisas, et seetõttu on praegu oluline ühistute tarbimisandmed kokku koguda.

Loe veel... (221 baiti veel) kommenteeri?

Korteriühistute elektri ühisostu kavandav Eesti Korteriühistute Liit korraldab üle Eesti ühisostu teemalisi infopäevi. Rakveres toimus infoseminar eile, järgmine samateemaline infopäev toimub Rakveres 7. novembril kl 18 Rakvere muusikakooli saalis Järgmisel nädalal korraldatakse infopäevad ka Tallinnas:

esmaspäeval, 5. novembril (vene keeles) ja teisipäeval, 6.novembril (eesti keeles) EKÜL koolitusklassis, Sakala 23a, Tallinn, kell 17.00 – 18.00.

Kolmapäeval, 7. novembril on EKÜL spetsialistid küsimustele vastamas SA Kredex konverentsi nõustamisalal Viru hotellis, Viru väljak 4, kell 17.15 – 18.15.
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Loe veel... (1952 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit selgitas oma iga-aastasel konkursil välja Eesti parimad korteriühistud.

Kõige keskkonnasõbralikumaks ühistuks tunnistati KÜ Tüve 14/16 Tallinnas, kauneima koduümbruse auhind läks Pärnusse, korteriühistule Mai 53.

Eesti parimaks korteriühistu juhiks tunnistati Jelena Mutonen (KÜ Sinivoore 13, Kohtla- Järve), edukaimaks renoveerimisprojektiks hinnati KÜ Liivalaia nelikümmend Tallinnas.
Märge: Eriauhind arhitektuurse terviklahenduse eest läks Sakku, korteriühistule Ülase 1.

kommenteeri?

Korteriühistute juhtidele teeb muret rekonstrueerimistoetuste lõppemine ning ebakindlus tuleviku osas, nentisid riigikogule ja valitsusele tehtud ühispöördumises möödunud nädalal Eesti korteriühistute foorumil osalenud rohkem 300 ühistujuhti.

"Riiklikud toetused kortermajade renoveerimiseks on otsas ja keegi ei tea päris täpselt, mis edasi saab," nentis Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

"Ühistujuhid kinnitasid pöördumises, et ootavad vastutavatelt poliitikutelt selget kinnitust renoveerimistoetuste jätkumise ja nende suuruse kohta."

Loe veel... (1915 baiti veel) kommenteeri?

Korras elamud riigi prioriteediks!

Suurem osa Eestimaa inimesi elab kortermajades, neist enamikes on moodustatud korteriühistud. Tänasel Eesti Korteriühistute XV foorumil osalenud ühistujuhid, kes esindavad tuhandeid kortermajades elavaid Eestimaa inimesi, vaatame tulevikku suure murega – riiklikud toetused kortermajade renoveerimiseks on otsas.

Oktoobri alguses lõpetas riigile kuuluv finantsasutus KredEx vahendite lõppemise tõttu energiaauditi, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi toetuse taotluste vastuvõtu. Juba varem olid KredExil lõppenud kortermajade rekonstrueerimistoetuse vahendid. Toetus on korterelamutele hädavajalik, seda tõestab ka taotlejate hulk: KredExile esitatud 531 toetuse taotlusest soovis 93 korterelamut saada 35%, 166 korterelamut 25% ja 272 korterelamut 15% toetust.

Loe veel... (1905 baiti veel) kommenteeri?

Foorumi põhiteemadeks on peatselt avanev elektriturg ja energiasääst. Foorumi avavad Riigikogu esimees Ene Ergma, majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Tallinna abilinnapea Eha Võrk.

"Eesti Korteriühistute XV foorum on kahtlemata korteriühistute jaoks aasta suursündmus, seda enam, et tänavune aasta on nimetatud ka ühistute aastaks - ühistud, mis esindavad pea miljonit Eesti inimest, on ühiskonnas arvestatav jõud,? kõneles Eesti Korteriühistute Liidu nõukogu esimees Marit Otsing. ?Tänavusel foorumil keskendume ühistute jaoks kõige olulisematele küsimustele ? mis saab 1.jaanuaril 2013, kui Eestis avaneb elektriturg, samuti kuidas hinnatõusude juures energiat võimalikult palju kokku hoida," rääkis ta.

Otsingu sõnul kohtutakse aasta jooksul küll piirkondlikel foorumitel, kuid kord aastas saadakse kokku aastakonverentsil, teatas liit.
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Loe veel... (1042 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit soovitab korteriomanikel ja ühistutel avaneva elektrituru tingimustes soodsaima elektrimüüja valikuks põhjalikult aega võtta ning erinevate pakkujate kohta informatsiooni koguda.

«Elektrituru avanemiseni 1.jaanuaril 2013 on jäänud mõned kuud, kuid paketi- ja elektrimüüja valiku võiks ikkagi vana aasta sees ära teha,» rääkis Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige Urmas Mardi.

Elektri tarbimisel jagunevad ühistud kolme gruppi: need, kus ühistu ostab maja üldelektri, iga korteriomanik aga on iseseisev elektritarbija, kes sõlminud tarnijaga iseseisvalt lepingu. Teised, kus ühistu on kogu maja tarbitava elektrienergia ostja, vahendavad seda omakorda korteriomanikele.

Loe veel... (937 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu pressiteade
30.september 2012

Septembris ja oktoobris korraldab Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) üle Eesti tasuta õpitubasid, et tõsta korteriühistujuhtide ja korteriühistute liikmete keskkonnateadlikkust ja jagada praktilist keskkonnaalast infot, millest korteriühistu juhil oma töös kasu on.

"Korraldame üle üle Eesti viis keskkonnaalast õpituba, kuhu on oodatud kõik teemast huvitatud kortermajade elanikud. Õpitubasid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti "Keskkonnasõbralik korteriühistu" raames ja õpitubades osalemine on kõigile tasuta," rääkis Eesti Korteriühistute Liidu koolitusjuht Ave Uustal.
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Loe veel... (1614 baiti veel) kommenteeri?

Korteriühistu juht vajab järjest enam senistele teadmistele täiendust, nii alustabki Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) sel sügisel taas ulatusliku koolituskavaga, mis annab ühistujuhile vajalikke teadmisi nii juriidikast, raamatupidamisest, ehitusest kui ka psühholoogiast.

“Alustame taas nii eesti – kui ka venekeelsete koolitustega, mis töötatud välja spetsiaalselt korteriühistu juhi töö spetsiifikast lähtuvalt,” kõneles EKÜL koolitusjuht Ave Uustal. “Koolitatud juht viib ühistu tööd jõudsalt edasi ning hoiab ära suure hulga konflikte – tihti tulenevad arusaamatused ju teadmiste puudumisest.” Ühistujuhtide suurt huvi koolituse vastu oli näha ka liidu korraldatud suveülikoolis, kus seaduste ja uute tehnikate tundmaõppimise kõrval pöörati suurt tähelepanu kommunikatsioonile ja suhtlustreeningule.

Korteriühistu Kolde pst 78 juht Lauri Laansalu hindas liidu korraldatud koolitusi, kus ta pärast ühistujuhiks saamist käima hakkas, väga kasulikuks. “Peab ikka tundma uusi seadusi, samuti tehnoloogiaid.”

Loe veel... (1923 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit valis suve hakul taas välja Eesti kauneima kortermaja – võitjaks osutus KÜ Ruila 37 Harjumaal. Maja korda teha ning heas korras hoida saab vaid ühise nõu ja jõuga, usuvad kaheteistkümne korteriga maja korrashoiu eestvedajad Õrne ja Peeter Lainde.

Kui Peeter ja tema abikaasa Õrne oma perega viie aasta eest kaunis Ruila mõisapargis asuvasse majja kolisid, polnud möödunud sajandi seitsmekümnendate keskpaigas ehitatud elamu just parimas korras – katust oli küll veidi kõpitsetud, kuid kõik muu tahtis tegemist.

Loe veel... (5522 baiti veel) kommenteeri?

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) algatusel tähistatakse täna rahvusvahelist ühistute päeva, et juhtida tähelepanu ühistulise liikumise olulisusele nii globaalsel kui kohalikul tasandil.

Üleilmset ühistute päeva tähistab Eestis ka korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil esindav ja kaitsev Eesti korteriühistute liit (EKÜL). Liidu teatel on terve käesolev aasta nimetatud ühistute aastaks ning selle märksõnaks eluasemevaldkonnas on energiasääst.

Rahvusvahelist ühistute päeva tähistatakse ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) initsiatiivil alates 1995. aastast.

kommenteeri?

Korteriühistute liit kodukaunistamise ühendus ootavad 6. juunini kortermaju taas osalema kauneima kortermaja konkursil.

Konkursile esitatud objektide puhul vaadeldakse terviklikku ruumimõju, heakorda, haljastust ning väikevorme. Kaunimad kortermajad valitakse välja neljandat korda ning korteriühistute huvi ürituse vastu on järjest suurenenud.

«Korteriomanikud tunnevad oma kodumaja korrastamise vastu elavat huvi,» kinnitab ka Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. «Aina enam näeb korrastatud kortermaju, aga korda tehakse ka majaümbrus - maja ümber istutatakse puid ja põõsaid, tehakse korda rõdusid, luuakse lastele maja juurde vaba aja veetmise võimalusi.»
Märge: Kandideerimistaotluse vorm ja hindamise alused leiab EKÜLi veebilehelt: www.ekyl.ee

Loe veel... (591 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit sõlmis kohtuvälise ja mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppe endise juhatuse liikme Aivar Kalaga.

Kokkulepe sõlmiti olukorras, kus poolte vahel ja pooltega seotult on käimas mitmeid õigusvaidlusi, mille põhjuseks poolte vaidlus selle üle, kes ja millisest kuupäevast alates kuulub Eesti Korteriühistute Liidu juhatusse, teatas liit.

Pooled soovivad saavutada õigusrahu ja sõlmisid kokkuleppe kõigi
õigusvaidluste lõpetamiseks ja omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks.

Loe veel... (579 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Eesti Kodukaunistamise Ühendus ootavad kortermaju taas osalema kauneima kortermaja konkursil. Konkursile esitatud objektide puhul vaadeldakse terviklikku ruumimõju, heakorda, haljastust ning väikevorme.

Eesti Korteriühistute Liidu välissuhete ja projektide juhi Anu Sarneti sõnul valitakse kaunimad kortermajad välja neljandat korda ning korteriühistute huvi ürituse vastu on järjest suurenenud. Inimesed tunnevad oma kodumaja korrastamise vastu elavat huvi," kinnitab ka Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. "Aina enam näeb korrastatud kortermaju, aga korda tehakse ka majaümbrus - maja ümber istutatakse puid ja põõsaid, tehakse korda rõdusid, luuakse lastele maja juurde vaba aja veetmise võimalusi, rääkis ta. Mardi sõnul on toimunud oluline muutus ning inimesed on hakanud mõistma, et kortermaja on neile koduks, mille eest võimalikult hästi tuleb hoolt kanda. "Teadlikud omanikud muudavad ka ühistud tugevamaks ning nii tuleb järjest juurde terviklikult renoveeritud ja tänapäevastatud elukeskkonnaga elamuid."

Mardi sõnul on heaks näiteks tugevast ja toimivast ühistust ka hiljutine uudis suure Mustamäe korterelamu tervikrenoveerimisest -ühistu koguinvesteering renoveerimisse on üle kahe miljoni euro.
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Loe veel... (1314 baiti veel) kommenteeri?

Korteriühistute liit viib järgneva kolme aasta jooksul Eestis läbi teavitusprogrammi liginullenergiahoonete teema tutvustamiseks ja hoonete energiatõhususe suurendamise julgustamiseks

Liginullenergiahoone all mõistetakse hoonet, mis suudab suurema osa enda tarbitavast energiast (nii elekter kui soojus, vee soojendamine jms) ise toota.

«Meie projekt oli üks seitsmest projektist, mis valiti osalema üleeuroopalises projektis «Power House Nearly Zero Challenge»,» selgitas korteriühistute liidu esimees Andres Jaadla.

Loe veel... (792 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu pressiteade
27. 04 2012

Enamike korteriühistute suureks mureks on parkimiskohtade nappus ja kõigile osapooltele sobivaid lahendusi selle leevendamiseks on raske leida, tõdes Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. “Viisime läbi küsitluse oma liikmete seas ning enamiku meelest on parkimiskohti elamute juures liiga vähe,” vahendas ta. “Oma äranägemist mööda võib korteriühistu parkimist korraldada ainult oma kinnistul ja juhul, kui parklat saab piirata aiaga. Aga väga sageli mahub kahe maja vahele vaid kitsas mururiba, kõnnitee ja üldkasutatav sõidutee, nii pargitaksegi seal, kus on parasjagu vaba koht,” rääkis Mardi, kelle sõnul kalliste maa-aluste parkimiskorruste rajamine ei tule ühistu nappide rahaliste võimaluste juures kõne allagi.

“Head lahendust siin paraku pakkuda pole võimalik - kolmkümmend aastat tagasi planeeritud kortermajade juures ei osatud ju aimatagi, et autostumine Eestis taolised mõõtmed võib võtta," kõneles Mardi. "Probleeme on ka neil ühistutel, kes elanike tarvis kunagi maa-alused garaažid ehitasid - kohti jääb lihtsalt väheks."

Mardi hinnangul oleks kõige parem parkimiskohad kaasomanike vahelise kokkuleppega kindlaks määrata ning notariaalselt kinnitada, vältimaks hilisemaid vaidlusi. "Kasutuskorra paikapanemisel tuleks lähtuda lahendusest, mis arvestaks võimalikult õiglaselt kõigi kaasomanike huve," selgitas Mardi.
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Loe veel... (988 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) hinnangul kujutavad lagunenud rõdud reaalset ohtu majaelanike tervisele ning vajavad kiiremas korras renoveerimist, mistap tuleks kaaluda eraldi riikliku toetusmeetme loomist.

"Eilne juhtum Tallinnas Lasnamäel, kus lagunenud rõdupiire alla kukkus, lõppes küll õnnelikult ja keegi ei saanud viga, kuid see näitab, et lagunenud nõukaaegsed rõdud kujutavad endast otsest ohtu majaelanike elule ja tervisele," ütles EKÜLi juhatuse esimees Andres Jaadla (Reformierakond) pressiteates.

"Väljaulatuva rõdu konstruktsioonide remonti praeguses KredExi toetusmeetmes otseselt välja toodud pole, samas kuulub rõdu hoone väliskonstruktsioonide hulka ja on oma olemuselt tihti väga tihti külmasillaks," selgitas ta.

Loe veel... (837 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhi Urmas Mardi sõnul saabub liidu infotelefonile iseäranis kevadel, kui majade renoveerimine hoo sisse saab, murelikke kõnesid ühistujuhtidelt, kes kimpus tervikrenoveerimise läbiviimisega. Ühistu üldkoosoleku otsus tehtud, projekt kinnitatud, ehitajad valmis töid alustama, kuid mõne korteri uks jääb renoveerijatele suletuks.

"Näiteks on plaanis maja küttesüsteemi vahetus, mõni korteriomanik aga teatab, et tal sai korteris äsja valmis vannitoaremont, tema seda rikkuda ei luba ning lukustab ukse," kirjeldab Urmas Mardi. Mida taolisel juhul teha? "

Loe veel... (1824 baiti veel) kommenteeri?

Korteriühistute huvi uudsete energiasäästuvõimaluste vastu on suur, ent rahanappus takistab renoveerimist ette võtmast, olgugi et riiklikke toetusi kortermajade renoveerimiseks on praegu rohkem kui kümme aastat tagasi, nenditi märtsikuus peetud korteriühistute esimesel innovatsioonikonverentsil.

«Enamik ühistuid eelistab küll tervikrenoveerimist, kuid algust tehakse pigem üksikute töödega – ebakindlus tuleviku suhtes ning aina kiirenevas tempos tõusvad hinnad on inimesed täiendavate rahaliste kohustuste suhtes murelikuks teinud,» rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. «Kindlasti tuleb mainida, et riigi rahaline tugi ehk KredExi toetus kortermajade renoveerimist plaanivatele ühistutele on hädavajalik.

On äärmiselt tervitatav, et tänu Eesti CO2 kvootide müügist saadud vahenditele eraldatakse KredExi kaudu korteriühistutele renoveerimistöödeks taas otsetoetusi, loodetavasti jätkab riik sel moel ühistute toetamist ning ühistud neid toetusi ka aktiivselt ära kasutavad,» sõnas Urmas Mardi.

Loe veel... (4087 baiti veel) kommenteeri?

1. EKÜL Põhja regiooni (Harjumaa, Hiiumaa, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Läänemaa, Raplamaa) Liidukoosolek toimub 17.04. 2012, Sakala 23a EKÜL koolitusklass, algusega kell 14.00. EKÜL Põhjaregiooni Liidukoosoleku korduskoosolek toimub 26.04.2012, Eesti Rahvusraamatukogu, algusega kell 16.00

2. Järvamaa Liidukoosolek toimub 10.04, 2012 Kohtu 2, Türi, algusega kell 15.30. Järvamaa Liidukoosoleku korduskoosolek toimub 26.04, 2012, Keskväljak 14, Paide, algusega kell14.30

3. < b>Pärnumaa Liidukoosolek toimub 24.04. 2012, Nikolai 3, Raekoja saal, Pärnu, algusega kell 15.30. Pärnumaa Liidukoosoleku korduskoosolek toimub 03.05.2012, Kuninga 34, EKÜL Pärnu büroo, algusega kell 16.00

Loe veel... (542 baiti veel) kommenteeri?

Talv koos lumekoristusega, samuti vahelduvate ilmaoludega kevad on korteriühistute kojameestele olnud töörohke aeg, nentis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. "Paljud ühistud on pidanud ka rahaliselt rohkem koristustöödesse panustama," rääkis Mardi. "Usaldusväärset ja head kojameest, kes ühistu kinnistut korras hoiaks, on raske leida. Otsustavaks saab siin rahapuudus - majahoidja töötasu on küllaltki väike, et motiveerida näiteks parimais aastates meest sellele tööle asuma. Samas pole ühistutel võimalik väga palju ka majahoidjale-koristajale maksta. Seega tuleks head majahoidjat kindlasti tunnustada," rääkis Mardi.

Muretsema paneb majaomanikke ka sulalumi, mis muutlike aprilli-ilmadega näiteks varikatustele liiga kipub tegema. "Alles äsja sadas Põhja-Eestis taas maha päris korralik lumekogus, nii et selle koristamisel tuleks ettevaatlik olla. Lumekamakad võivad alla sadades kahju teha," hoiatas ta.

Mardi sõnul tuleb suurt tähelepanu pöörata ka kevadisele ajale, kui lume alt sulavad välja mitte just parimas korras kõnniteed. "Praegu on linn jätnud kinnistuga piirnevate kõnniteede puhastamise ühistute mureks, kuid kes vastutab teede parandamise eest? Tihti on asfalteeritud kõnnitee konarlik ja aukus, kasutamiskõlbmatuks mutunud," hindas Mardi ning avaldas lootust, et kohalik omavalitsus siin kinnistuomanikele appi tuleb ning lisaks sõiduteedele ka kõnniteede eest hoolt kannab.

Lisainformatsioon:
Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige
Tel 372- 50 15077
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

kommenteeri?

Korteriühistute liidu uuringust selgus, et veebruaris tarbisid koduomanikud soojusenergiat eelmise kuuga võrreldes 8% rohkem ning seeõttu olid suuremad ka arved.

Korteriühistute liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juht Raimo Jõgeva selgitas küttearvete suurenemist jahedama ilmaga.

Jaanuaris viis liit läbi sarnase uuringu ning tõi siis välja, et soojatootjate hinnad erinevad üle kahe korra, kuid energiakulu kortermajades koguni kümnekordselt.

Loe veel... (182 baiti veel) kommenteeri?

Korteriühistud tegutsevad jõudsasti, ent vajavad siiski kohaliku omavalitsuse tuge, rõhutati hiljutisel Lääne-Eesti korteriühistute foorumil, mille korraldas Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL).

"Korteriühistud üle Eesti on tegusad ja tublid, ent vajaksid rohkem kohaliku omavalitsuse tuge - seni on ühistutele jõudsalt toeks Tartu, Tallinn ja Rakvere, aga ka Paide ja Pärnu. Samas on korteriühistud Eestis arvestatav jõud - ühendavad need ju enamikku eestimaalasi," rääkis Eesti Korteriühistute Liidu nõukogu esimees Marit Otsing.

"Tallinnas on ühistud abi saanud programmist "Hoovid korda!" ning hoovid korda teinud, Tartu linn on rahaliselt toetanud Eesti Korteriühistute Liidu projekti «Hoolas Ühistu" ning aidanud näiteks suuri olmejäätmeid ära vedada.
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil.Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Loe veel... (1181 baiti veel) kommenteeri?

Kuigi riiklikke toetusi kortermajade renoveerimiseks on praegu rohkem kui kümme aastat tagasi, takistab rahanappus korteriühistutel renoveerimist ette võtmast, olgugi et huvi uudsete energiasäästuvõimaluste vastu on väga suur, nenditi sel nädalal peetud korteriühistute innovatsioonikonverentsil.

“Küsitlusest selgus, et enamik ühistuid eelistab tervikrenoveerimst, kuid algust tehakse pigem üksikute töödega – ebakindlus tuleviku suhtes ning aina kiirenevas tempos tõusvad hinnad on inimesed täiendavate rahaliste kohustuste suhtes murelikuks teinud,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

“Kindlasti tuleb mainida, et riigi rahaline tugi ehk KredExi toetus kortermajade renoveerimist plaanivatele ühistutele on hädavajalik. On äärmiselt tervitatav, et tänu Eesti CO2 kvootide müügist saadud vahenditele eraldatakse taas KredExi kaudu korteriühistutele otsetoetusi renoveerimistöödeks, loodetavasti jätkab riik sel moel ühistute toetamist ning ühistud neid toetusi ka aktiivselt ära kasutavad," sõnas Urmas Mardi.
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Loe veel... (911 baiti veel) kommenteeri?

Enamik renoveerimist plaanivaid korteriühistud otsustab kortermaja täieliku uuendamise kasuks, sest kompleksne renoveerimine annab energia säästmisel parima tulemuse ning on ka riikliku toetuse saamise tingimus.

"Kortermaja kompleksne renoveerimine tähendab kõiki töid,
mis toovad energiasäästu - katuse soojustamine, fassaadi ja otsaseinte
soojustus, akende vahetus, samuti küttesüsteemi vahetus, selle
kaasajastamine ja tasakaalustamine," ütles Eesti Korteriühistute
Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva.

Loe veel... (2353 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu pressiteade
16.02.2012

Justiitsministeeriumis ettevalmistusel olev korteriomandi ja –ühistu seaduseelnõu vajab kindlasti täiendusi, et ühistute huvid oleksid kaitstud, teatas Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) eile Riigikogu konverentsisaalis peetud arutelul.

"Tuletan meelde, et tegemist on seadusega, mis puudutab miljonit eestimaalast, mistap peab see olema kõigile arusaadav ja üheselt mõistetav," rääkis arutelul ettekandega esinenud Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ning õigusosakonna juhataja Urmas Mardi, kelle hinnangul jääb suur hulk seaduseelnõu punkte praegu segaseks ning seetõttu nõuab eelnõu täiendavat redigeerimist.

Loe veel... (2350 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu pressiteade
11.veebruar 2012

Korteriühistute huvi majade renoveerimisvõimaluste vastu suureneb, kuid muret teeb renoveerimise rahaline pool, nentis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. “Tänavune aasta sunnib pöörama tähelepanu hinnatõusudele pea igas valdkonnas, uuest aastat suurenenud majapidamiskulud, mis on mõjutatud peamiselt elektri, gaasi ja kütte kallinemisest, seavad aga korteriomanikud väga raskesse olukorda,” rääkis Mardi. “Korteriühistutes tuleb sel põhjusel aina sagedamini kõneks korralik remont, mis toob kaasa peaaegu poole väiksemad küttekulud, lisaks maja hea väljanägemise ja korteri väärtuse tõusu kinnisvaraturul. Võin kinnitada, et kortermajade renoveerimine kogub populaarsust – kui lõunanaabrite juures Lätis on ühistuid väga vähe moodustatud ja suur hulk kortermaju lihtsalt laguneb, on eestlased ühistute moodustamisel aktiivsed ning otsivad võimalusi, kuidas kodumaja olukorda parandada,” rääkis Mardi.

Võimalusi majade renoveerimiseks ning selleks ka riiklike toetuste
saamiseks praegu Mardi hinnangul oluliselt rohkem kui näiteks kümme aastat tagasi. Möödunud aastal väljastasid Swedbank ja SEB Pank 167 korterelamule KredExi soodusintressiga renoveerimislaenu kogusummas 16,7 mln eurot. Keskmine eraldatud laenusumma oli 100 tuhat eurot, keskmine maja suurus 2252 m² ning rekonstrueerimistöödega saavutatav keskmine energiasääst 39%. Alates 2010.aasta septembrist saavad korteriühistud või -ühisused taotleda KredExist kuni 35% ulatuses korterelamute rekonstrueerimistoetust, millele lisaks saab kasutada korterelamu soodusintressiga renoveerimislaenu.

Loe veel... (1227 baiti veel) kommenteeri?

Kuna nädalavahetuseks lubab ilmajaam Eestis üsna krõbedat pakast, kutsub Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) üles silmas pidama kütte- ja veetorustike olukorda elamutes, sest külm ilm võib torustikke kahjustada. Korteriühistute Liidu juhi Urmas Mardi sõnul tuleks kindlasti kontrollida, kas küttesüsteem funktsioneerib tõrgeteta ja veetorud on piisavalt soojas, vältimaks nende jäätumist. "

Torustike külmumisohu vältimiseks tuleb mässida torud lisaisolatsiooniga. Juba jäätunud torude ülessoojendamisel tuleks ettevaatlikult kasutada soojakaableid või soojapuhurit. Mitte mingil juhul ei tohi torude ülessoojendamisel kasutada lahtist tuld!" manitses Korteriühistute Liidu juht. "Samuti peaksid ühistu korteriühistu liikmed hoolitsema selle eest, et ühistu saaks näiteks avarii korral nendega ühendustvõtta ning avariiolukorras oleks ligipääs kõikidesse ruumidesse tagatud."

Mardi hinnangul tuleks hoolikalt üle vaadata ja lukustada ka kõik võimalikud sissepääsud, vältimaks tulekahjusid, mis võivad alguse saada võõraste isikute poolt keldritesse ja kuuridesse tehtud tulest. "Ahjukütte puhul soovitatakse jälgida mõõdukat kütterežiimi ning kütta korraga üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas. Vältimaks vingumürgituse ohtu peab jälgima, et siibrit liiga vara ei sulgetaks. Elektriliste küttekehade kasutamisel ei tohi samuti elektrisüsteemi ülekoormata, suur hulk tulekahjusid on just elektrisüsteemist alguse saanud," tuletab ta taaskord korterimanikele meelde.
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

kommenteeri?

Kahjuks seavad uuest aastat suurenenud majapidamiskulud, mis on mõjutatud peamiselt elektri, gaasi ja kütte kallinemisest, korteriomanikud väga raskesse olukorda.

Korteriomanikel tuleb valmis olla mõnes kohas koguni rohkem kui 40% kütte hinnatõusuks, hindade tõstmisest on teatanud ka Eesti Gaas - gaasitarbijatel tuleb uuel aastal maksta 15% rohkem! Lisaks on ka elektri ning prügiveo hind on kerkinud.

Enim valmistab koduomanikele meelehärmi küttehinna tõus - soojuse hind
tõuseb kõige enam Silikaat AS-i Järve Keskuse võrgupiirkonnas, lisaks tõuseb hind ka enamikes Fortum Termesti võrgupiirkondades. Soojuse hind kerkib veel ka kõigis Avoterm OÜ võrgupiirkondades.

Loe veel... (2425 baiti veel) kommenteeri?

Euroopa eluasemevaldkonna organisatsioonide, sealhulgas ühistute ja kooperatiivide ühendaja CECODHAS hinnangul aitab alanud ülemaailmne ühistute aasta juhtida avalikkuse tähelepanu ühistute olulisele rollile ühiskonnas.

Euroopas majandavad elamuvaldkonnas tegutsevad ühistud või
kooperatiivid enam kui 10 miljonit eluaset. Elanike jaoks tähendab
ühistulise tegutsemise vorm enamasti rida eeliseid, sest ühistu lähtub
eelkõige elanike huvist, mitte majandusliku kasumi suurendamisest.
Samuti on oluline ka see, et liikmed omavad ühistu üle kontrolli , mis
muudab ühistute juhtimise paindlikuks ja toetab esilekerkivate
probleemide kiiret lahendamist. Ühistud pakuvad oma liikmetele
võimaluse kuuluda kogukonda ning arendada koostööd elanike vahel, teatas Eesti Korteriühistute Liit.

CECODHAS Housing Europe president Vit Vanicek on rõhutanud
korteriühistute olulisust, tuues mitmel korral hea praktika näiteks
Eesti ."Eestis on tugevad ja tegusad korteriühistud, ning see tagab
majade korrashoiu," nentis Vanicek.
Märge: Kliki ka nendele artiklitele:

Ühistute aasta märksõnaks on energiasääst - Laupäev, Jaanuar 21, 2012

Euroopa elamu-uudised nüüd ka YouTube-is ja Twitteris - Neljapäev, November 17, 2011

Korteriühistud ootavad seadusandluselt tuge ühistute töös - esmaspäev, Mai 02, 2011

Eesti Korteriühistute Liit aitab Ukrainas ühistuliikumist arendada. - laupäev, Aprill 16, 2011

Eesti tegusad korteriühistud paistavad Euroopas silma. - Teisipäev, Aprill 12, 2011

Eesti kortermajade uuring köidab Euroopas tähelepanu - Pühapäev, Märts 13, 2011

EKüL PRESSITEADE - Kolmapäev, Mai 05, 2010

Loe veel... (1982 baiti veel) kommenteeri?

Korteriühistutele teeb enim muret lumi kõnniteel, selgus Eesti Korteriühistute Liidu korraldatud küsitlusest.

"Uurisime oma likmetelt lumekoristusega seonduvat ning saime vastuseks, et kõige enam teeb korteriühistutele muret lumi kõnniteel, aga ka parklas ja katusel," ütles Eesti korteriühistute liidu (EKÜL) juhatuse liige ja tegevjuht Urmas Mardi.

"Muidugi on kortermajad lumekoristusel väga tublid, kuid panna nad vastutama mitte ainult oma hoovi, vaid ka kinnistuga piirnevate kõnniteede libedusetõrje ja lumerookimise eest, lisab neile hulga kohustusi, mis rahaliselt jäävad korteriomanike kanda," kõneles EKÜLi juhatuse liige ja tegevjuht Urmas Mardi.

Loe veel... (1124 baiti veel) kommenteeri?

Eesti korteriühistute liidu juhatuse liikme ja tegevjuhi Urmas Mardi sõnul on renoveerimisplaane pidavate ühistute suureks mureks sobiva ehitusfirma leidmine.

"Ühistutel on raske leida head ja usaldusväärset ehitusfirmat. Ehitusettevõtjad pole ühistutest ka üleliia huvitatud, sest tööde maht on väike ja loomulikult tuleb korteriühistus arvestada palju suurema inimhulga huvidega kui näiteks riigihanke puhul, riigi objektid paistavad atraktiivsemad. Samas on korteriühistu vastutustundlik ja hea partner, kes arved korrektselt tasub," rääkis Mardi, kelle sõnul on kortermajade renoveerimine siiski praegu ainus viis kasvavaid kodukulusid piirata.

Mullu esitas KredExile taotluse rekonstrueerimistoetuse saamiseks 202 korterelamut, positiivse otsuse said 193 korterelamut 5,82 miljoni euro ulatuses.

Loe veel... (1355 baiti veel) kommenteeri?

Mured kasvavate soojaarvete pärast ning sellega seotud majade soojapidavamaks muutmine on üks põhiteemasid ka Eesti Korteriühistute Liidu ettepanekul Riigikogus aprillis moodustatud korteriühistute toetusrühmas, nentis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja tegevjuht Urmas Mardi. Viimati olid kasvavad kodukulud ning sellega seotud majade renoveerimisküsimused toetusrühmaks teemaks lõppenud aasta novembris, kui Riigikogu korteriühistute toetusrühm ja liidu esindajad arutlesid, millised on ühistumajade renoveerimise ja energiasäästlikumateks muutmise võimalused. Ülevaate toetuste süsteemist ja nende kasutamisest andis KredExi elamuvaldkonna ja energiasäästu divisjoni juhataja Mirja Adler. „Koosolekut ajendas kokku kutsuma komisjonini jõudnud mure ühistuliikmete üha kasvavate soojaarvete pärast. Tõusvate energiahindade vastu saab võidelda ainult energia kokkuhoiuga, mida majade soojapidavateks renoveerimine vaieldamatult tagab,” ütles Riigikogu korteriühistute toetusrühma juht Margus Hanson.

Korterelamud investeerisid möödunud aastal renoveerimisse KredExi rekonstrueerimistoetuse abil 26 miljonit eurot. KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Mirja Adleri hinnangul on korterelamute huvi rekonstrueerimistoetuse taotlemise vastu tõusnud ning seoses küttehindade tõusuga oodatakse huvi kasvu ka alanud aastal. "Senised uuringud näitavad, et renoveeritud majades vähenevad küttearved kuni poole võrra ning võib loota, et kulud ka tulevikus samale tasemele jäävad," kinnitas Urmas Mardi.

Eesti Korteriühistute Liidust on ühistute toetusrühmale Riigikogus kujunenud vastutustundlik partner. Viimane kohtumine leidis aset möödunud aasta lõpupäevil, siis keskenduti Justiitsministeeriumi ettevalmistatud uue korteriomandi ja korteriühistu seaduse eelnõu esialgsele tutvustavale arutelule. EKÜL poolt osalesid arutelul kõik kolm EKÜL juhatuse liiget ja nõukogu esimees Marit Otsing. Toetusrühmale tutvustas uut eelnõud justiitsminister Kristen Michal. Eesti Korteriühistute Liit on ettevalmistatava seaduseelnõu kohta esitanud omad ühistute huve esindavad arvamused. “Arutelu oli konstruktiivne. On heameel tõdeda, et ühistute häält ning meie poolt tehtavaid ettepanekuid võetakse seadusloomes kuulda, ” nentis Urmas Mardi. Justiitsministeerium on saatnud uue eelnõu kooskõlastusringile. Ettepanekute tähtaeg on tänavu 27.jaanuaril.
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres.
Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve
riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute
Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Loe veel... (811 baiti veel) kommenteeri?

Linnakeskkonna identiteedist – ootused ja võimalused linnaruumi terviklahendusteks

09.12.2011, Tallinn, kell 11.00
Radisson BLU Hotel Tallinn, Rävala pst 3

Tänaseni on korterelamute renoveerimise peaeesmärgiks olnud hoonete energiasäästlikuks muutmine. Kuidas aga luua elukeskkond, kus säästetakse energiat ning mis on otstarbekalt planeeritud. Korteriühistute, arhitektide, maastikuarhitektide ja omavalitsuste koostöö on Eestis pikka aega sisuliselt puudunud. Täna on Rakveres Seminari tänava piirkonnas esimene taoline koostööprojekt lõpule jõudmas ning tulemused teistele õppimiseks-tutvumiseks ette näidata. Kogemused said omandatud ning tegevused ellu viidud EL projekti Urb.Energy raames.

Kuidas kõigi osapoolte koostöös meie linnasid/valdasid targemalt planeerima hakata – see on käesoleva konverentsi teema.

Loe veel... (1393 baiti veel) kommenteeri?

Euroopa elamuorganisatsioon CECODHAS Housing Europe on avanud oma kanali YouTube-is, kus on võimalik näha erinevaid energiasäästu ja elanike ühistegevust tutvustavaid videoklippe. Üks näide Saksamaal tehtust siin.

Lisaks sellele saab Euroopa eluasemevaldkonna uudistega end nüüd kursis hoida suhtluskeskkonna Twitteri vahendusel.Head tutvumist!

 CECODHAS Housing Europe on Euroopa Elamuorganisatsioone koondav ning esindav katusorganisatsioon. CECODHAS on asutatud aastal 1988. Tegevuse eesmärk on kaitsta kodanike õigust kvaliteetsele ja taskukohasele eluasemele. CECODHASel on 46 liikmesorganisatsiooni 19-st erinevast riigist. CECODHASe liikmeskonna organisatsioonid esindavad enam kui 21 miljonit leibkonda kogu Euroopa Liidus.

Lisainfo:
Anu Sarnet
anu.sarnet@ekyl.ee

kommenteeri?

7.- 13. novembrini 2011 toimub taas üleriigiline Energiasäästunädal. Nädala raames on kõigil huvilistel võimalus osaleda energia säästmist tutvustavatel üritustel ning kuulata teemakohaseid raadiosaateid.

 Energiasäästunädala kava leiad www.energiatark.ee!

Loe veel... (566 baiti veel) kommenteeri?

Tuletame meelde, et korteriühistutel, kes soovivad lasta ühistu sertifitseerida, tuleb esitada avaldus koos kaasnevate dokumentidega hiljemalt 15. novembriks 2011.

Sertifitseerimise käigus antakse ühistule kvaliteedi hinnang (juriidiline, finantsiline ja ehitusalane analüüs ja soovitused), et tegemist on läbipaistva ja hästitoimiva korteriühistuga, mis annab kindlustunde kõigile korteriomanikele. Sertifitseerimine on vabatahtlik ja tasuline.

Küsi infot:
Raimo Jõgeva
Sertifitseerimise projektijuht
55544524, 6275753

kommenteeri?

PRESSITEADE
Eesti Korteriühistute Liit
3. oktoober 2011

5. oktoobril Tallinnas toimuv Eesti Korteriühistute XIV Foorum rõhutab korteriühistute rolli riigi ja omavalitsuste koostööpartnerina ning heidab pilgu tulevikku korterelamute seisukorrale, kütte hinna tõusule, uutele energiasäästulahendustele ja õiguspõhimõtetele.

Traditsiooniline korteriühistute temaatikat käsitlev aastakonverents Eesti Korteriühistute Foorum toimub 5.oktoobril algusega kell 10 Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses ja kannab sel korral pealkirja „Korteriühistu – ühiskonnas väärtustatud koostööpartner. Jagatud kogemuse jõud – 15 aastat Eesti Korteriühistute Liitu“. Konverentsi ettekannetes arutletakse omavalitsuste ja korteriühistute koostöö, korterelamute renoveerimise seisu, kütte hinna tõusu, uute energiasäästulahenduste ja õiguspõhimõtete üle. Esinejate hulgas on Tallinna linnapea Edgar Savisaar, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, siseminister Ken-Marti Vaher, Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ja mitmed teised valdkonna eksperdid. Konverentsile on oodatud osalema korteriühistute juhid, omavalitsuste esindajad ja valdkonna spetsialistid üle Eesti.

Eesti Korteriühistute XIV Foorumi korraldaja on 15. tegevusaastat tähistav Eesti Korteriühistute Liit, mis ühendab täna ligi 1400 korteriühistut.
Märge: Kliki ka nendele artiklitele:

Korteriühistud arutasid Pärnus ühistegevust - Pühapäev, Märts 20, 2011

LÕUNA – EESTI KORTERIÜHISTUTE IX FOORUM - Esmaspäev, Veebruar 07, 2011

Eesti korteriühistute suurfoorumist osavõtnud nõuavad õiglast elektrihinda. - Esmaspäev, Oktoober 11, 2010

Eesti korteriühistute aastakonverents toob 8.oktoobril Tallinnasse kokku ligi 400 korteriühistu esindajat üle Eesti - Kolmapäev, Oktoober 06, 2010

Loe veel... (407 baiti veel) kommenteeri?

On alanud registreerimine V korteriühistute Suveülikooli, mis toimub Viljandimaal, Kopra talus 5-6 august 2011.

NB! Soodushinnad kuni 30.06.2011. 

Registreerida ja kavaga saab tutvuda siin!

kommenteeri?

Kuidas elavad korteriühistud Lätis? Mida võiksime neilt õppida? Millised näevad välja renoveeritud kortermajad Lätis- Riias, Jelgavas, Siguldas...? Mida võiks teada lõunanaabrite kaunite linnade ajaloost?

Kui sulle pakuvad need küsimused huvi, oled oodatud osalema
22.-23. augustil 2011 Eesti Korteriühistute Liidu õppereisile Lätti.

Kui tunned reisi vastu huvi, anna endast kindlasti kohe märku anu.sarnet@ekyl.ee. Registreerumine toimub kuni kohtade täitumiseni!

Loe veel... (794 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu pressiteade
08.06.2011

Eesti Korteriühistute Liit on seisukohal, et kodualune maa peab olema maamaksuvaba. Liidu poolt läbi viidud küsitluse kohaselt arvab valdav osa liikmeid, et koduomanike maamaksuga koormamine on ebaõiglane, seda eriti Tallinna linnas. EKÜL liikmed toetavad koduomanike maksete vähendamist ja maa maksust vabastamist.

Tänane maa maksuvabastuse seaduse eelnõu on riigikogu poolt reaalne samm, inimeste elu parendamiseks. Ekslik on arvamus, et see seadusemuudatus on ainult rikastele majaomanikele, kel suured eluasemed. Näiteks Põhja-Tallinnas Kolde pst korteriomanikel tuleb maksa sadu eurosid maamaksu aastas.
Märge: Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Loe veel... (360 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit on seisukohal, et monopoolsed ettevõtted peaksid austama kõiki üldtunnustatud majandusreegleid, mitte survestama ja ähvardama korteriühistuid ja korteriomanikke. See tähendab seda, et isik, kes mingit teenust pakub, peab tegelema ka ebameeldivate asjadega- nagu võlamenetlus. Miks peaks korteriühistu tegelema võlgnikega? Õiglane ja põhjendatud oleks olukord, kus korteriühistu kui hulgiostja saab näiteks 5-10% soojust odavamalt. Ei ole ju proportsionaalne, et ühistu tegeleb soojuse müügi vahendustegevusega tasuta ja monopol kasseerib rõõmsalt kasumit. Tänaste seaduste valguses ei ole võimalik ka kaugküttevõrgust eralduda, seega ollakse sundseisus – kui midagi ei meeldi võib soojatooja kraani kinni keerata. Selline käitumine ei ole õigusriigile kohane.

Mõistlik oleks olukord, kus soojatootja peab sõlmima kõigi korteriomanikega lepingud soojuse müügiks ja kui soovitakse sellest kõrvale kalduda, tuleb ühistul ja soojatootjal kokku leppida, ning leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus, mitte sunniviisiliselt ühistutele ainult mured selga laduda.

Küttekuludest kõneldes on Mardi hinnangul absurdne olukord, kui tarbijad maksavad kaugküttevõrkude soojuskao eest kokku üle 44 miljoni euro ehk 689 miljoni krooni, nagu selgus Riigikontrolli hiljutisest auditist.

kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit on pärast Tallinna Kütte otsust soojaarved edaspidi ühistutele saata seisukohal, et monopoolsed ettevõtted peaksid austama kõiki üldtunnustatud majandusreegleid, mitte survestama ja ähvardama korteriühistuid ja korteriomanikke.

"See tähendab seda, et isik, kes mingit teenust pakub, peab tegelema ka ebameeldivate asjadega - nagu võlamenetlus," ütles korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi Delfile.

"Miks peaks korteriühistu tegelema võlgnikega? Õiglane ja põhjendatud oleks olukord, kus korteriühistu kui hulgiostja saab näiteks 5-10% soojust odavamalt. Ei ole ju proportsionaalne, et ühistu tegeleb soojuse müügi vahendustegevusega tasuta ja monopol kasseerib rõõmsalt kasumit."

Loe veel... (1197 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia korraldavad 25.mail 2011 Tallinna Ülikooli Õigusakadeemias (Siili 14) ehitusõiguse teemalise teabepäeva. Teabepäeval on kõne all ehituslepingutega seonduv, aga ka võimalikud probleemid ehitustegevuses, näiteks lepingute ülesütlemine ja leppetrahv.

Lähemat infot teabepäeva kava kohta saab EKÜL kodulehelt: www.ekyl.ee Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul vajavad ühistute juhid ja korteriomanikud hädasti juristidest asjatundjate nõu. "Õigusnõustamine on kindlasti üks meie prioriteete ning vajadus selle järele on suur, päevas saabub kümneid järelpärimisi, kas ja kuidas saaks õigusalast konsultatsiooni just ühistu temaatikat puudutavates küsimustes," rääkis Mardi.
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil.
Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Lisainformatsioon:
Urmas Mardi
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige
Tel: 372- 50 15077
E-mail: urmas.mardi@ekyl.ee
Eesti Korteriühistute Liit
Tel: 627 5740
E-mail: ekyl@ekyl.ee

Loe veel... (742 baiti veel) kommenteeri?

17. mail 2011 toimus Tallinnas, Rahvusraamatukogus EKüL Liidupäev.
Liidupäeval kinnitati 2010 aasta majandusaasta aruanne ja eelarve 2011 aastaks.

Volinikele on materjalid saadaval Eesti Korteriühistute Liidu intranetis.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul jätkab liit eelarveliselt kindlal konservatiivsel kursil. 2011 aasta märksõnadeks on ühistute igatine abistamine renoveerimisel.
Märge: Lisainformatsioon:

Eesti Korteriühistute Liit
Tel: 627 5740
E-mail: ekyl@ekyl.ee

kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) tervitab Riigikogu korteriühistute toetusrühma sündi ning loodab sellelt igakülgset abi ühistute võtmeküsimuste lahendamisel. "Energiasäästu ja säästliku renoveerimise tähtsust on rõhutanud nii parlamendiliikmed kui valitsus, seetõttu on ühistutele oluline, et riiklikul tasandil ühistutele pakutavad toetused ning laenud vastaksid reaalse elu vajadustele ning oleksid igale ühistule kättesaadavad. Nõudmised energiasäästule olgu samuti realistlikud nii, et need soodustaksid renoveerimistööde ettevõtmist.

Samuti on oluline, et toetusskeem oleks jätkusuutlik ning kättesaadav pikas perspektiivis – siin saavad poliitikud palju ära teha," toonitas Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. Samuti soovivad ühistud seadusandluse tagamist, mis selgelt toetaks korteriühistute tehtud tööd ning senist arengut ning looks toetava raamistiku ühistute edasisele arengule. "Eesti 9700 tugevat ja toimivat korteriühistut on eeskujuks kogu Euroopas - oleme üles ehitanud hästitoimiva süsteemi, mille järjepidevus peab olma tagatud," rõhutas Mardi.
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) hinnangul mõjus tänavune pikk külm talv ning seetõttu pikenenud kütteperiood oluliselt korteriühistute liikmete rahakotile.

"Viimastel aastatel on aset leidnud märkimisväärne kütte hinnatõus ning väga paljudel korterimanikel kasvasid arved tänavu talvel lihtsalt üle pea, " kommenteeris Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. Tema sõnul on viib Korteriühistute Liit regulaarselt läbi küttekulutuste uuringut ning on välja selgitanud, et erinevates Tallinna linnajagudes on küttekulutuste hinnavahe kuni viiekordne. "Taoline olukord, kus leibkonna sissetulekutest lõviosa kulub toa soojakskütmisele, on selgelt ebanormaalne," nentis Mardi.

"Kuna monopoolses seisus suurettevõtted hindu aga tulevikus veelgi tõsta kavatsevad, ei ole korteriühistul kulutuste kahandamiseks sisuliselt muud võimalust kui maja energiasäästlikumaks renoveerimine." Mardi hinnangul on praegu oluliselt rohkem võimalusi majade renoveerimiseks ning ka riiklike toetuste saamiseks kui näiteks kümme aastat tagasi, seega võiksid korteriühistute liikmed ühistus kortermaja renoveerimist aktiivselt toetada.
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub EestiKorteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Loe veel... (1469 baiti veel) kommenteeri?

Balti VI elamumajanduskonverentsi raames Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga kohtunud Euroopa elamumajanduse katusorganisatsiooni, CECODHAS- Housing Europe'i president Vit Vanicek rõhutas, et Eesti seadusandlus ja ühistegevuse mõte on Euroopale eeskujuks. Tema hinnangul ei tohiks seadusandlust muuta, tagamaks ühistute tegutsemise järjepidevust.

Kohtumisel osalesid ka Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla ning juhatuse liige Urmas Mardi.

Seadusandlikku tuge ühistutele on rõhutatud ka Balti elamumajanduskonverentsi delegaatide pöördumises Eesti parlamendile, majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumile ning justiitsministeeriumile. Pöördumises on öeldud, et ühistud soovivad seadusandluse tagamist, mis selgelt toetaks korteriühistute tehtud tööd ning senist arengut ning looks toetava raamistiku ühistute edasisele arengule. Pöördumises soovitakse ka korteriühistute toetusrühma moodustamist parlamendis ning korteriühistutele toimiva finantseerimisskeemi tagamist.
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Loe veel... (785 baiti veel) kommenteeri?

EV Riigikogule
EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
EV Justiitsministeeriumile

Eesti Korteriühistute Liit
VI Balti Elamumajanduse Konverentsi (27.04.2011)
LÕPPDOKUMENT

Eesti Vabariigis elab täna ca 75 % rahvastikust korterelamutes. Enamik kortermajadest on kaasomandi haldamiseks moodustanud korteriühistu.
Eestis on täna ca 9700 korteriühistut. Korteriühistud on oma 20 tegevusaasta jooksul tõestanud, et ühistu on parim mudel elamu ühiseks haldamiseks.
Hästi toimiv korteriühistu loob parima elukeskkonna majaelanikele, vähendab korteriomanike kulutusi eluasemele ning võimaldab säästa energiat kogu riigis.
Toimiv korteriühistu loob uusi väärtusi ühiskonnale tervikuna.

Korteriühistu kaudu luuakse/tugevdatakse ühiskonnas alljärgnevaid väärtusi:

Loe veel... (3564 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) viis läbi järjekordse küttekulude uuringu, selgitamaks välja Tallinna elanike küttekulutusi käesoleva aasta veebruaris. "Uuring viidi läbi veebruari küttekulude kohta rohkem kui sajas majas Tallinnas ja Harjumaal," rääkis Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva. Tema sõnul on kõige energiasäästlikumad 1960-70. aastatel ehitatud suurpaneelkortermajad, mis on osaliselt või täielikult renoveeritud. "Küttekulu 1m2 kütmiseks oli vahemikus 12,2 - 45 KWh, mis vastab küttehinnale 0,58-2,91 eurot. Keskmine küttekulu oli 25,3 KWh , see tähendab 1,52 eurot 1m2 kohta - võib aga nentida, et erinevates Tallinna linnajagudes on küttekulutuste hinnavahe kuni viiekordne." Jõgeva sõnul mõjus pikk külm talv ning seetõttu pikenenud kütteperiood oluliselt korteriühistute liikmete rahakotile.

"Muidugi on kõige energiasäästlikumad need majad, mis on täielikult soojustatud, kus toimib 2-toru küttesüsteem ja kütte arvestamine toimub igas korteris individuaalselt küttekulu jaoturitega. Tuleb aga nentida, et uuringusse olid kaasatud ka mõned viimasel kümnendil ehitatud majad, kuid nende näitajad jäid alla eelpool kirjeldatud majadele," tutvustas Jõgeva uuringu tulemusi. Jõgeva sõnul on energiasäästlikkuse poolest uuringus silma paistnud kortermajades hästitoimivad ühistud ja rahulolevad elanikud.

Loe veel... (531 baiti veel) kommenteeri?

Korduvalt maailmas ühistuliikumise hea näitena tunnustust pälvinud Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) aitab arendada ühistuliikumist mitmel pool Euroopas. Eesti Korteriühistute Liidu nõukogu esimees Marit Otsing viibib sel nädalal seminaril Ukrainas Dnepropetrovskis, kus tema sõnul tuntakse Eesti ühistuliikumise vastu elavat huvi. "Tutvustasime Eesti korteriühistute tegevust ning huvi selle vastu on Ukraina kolleegidel suur, nemad meid Eesti edusammudest ühistuliikumise arendamisel kõnelema kutsusidki," rääkis Otsing. "Oleme mitme päeva jooksul kogemusi vahetanud ja tulemuseks on kokkulepe, et Dnepropetrovski ja Kaliningradi kolleegid sõidavad Eestisse korteriühistutega tutvuma."
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Loe veel... (1977 baiti veel) kommenteeri?

Eestis on tugevad ja tegusad korteriühistud, ning see tagab majade korrashoiu, nentis Euroopa elamumajanduse katusorganisatsiooni, CECODHAS- Housing Europe'i president Vit Vanicek. "Euroopas on taskukohase eluaseme puudumine üks suurimaid probleeme. Kuna Eestis on sotsiaalkortereid siiski vähe ning neid kasutab vaid marginaalne osa elanikkonnast, on see hea näitaja. Suurem hulk elanikke-korteriomanikke on koondund korteriühistutesse, seega pean korteriühistu mudelit Eestile parimaks ning elanikele tasukohaseimaks, kuna seeläbi on tagatud nii elanike huvide esindatus kui ka kortermajade olukorra parandamine," rääkis Vanicek.
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Loe veel... (2115 baiti veel) kommenteeri?

Korteriühistud üle Eesti on nõuks võtnud kodumaja ümbruse eest hoolt kanda. "Kevadeti peetakse ühistute algatusel koristustalguid ning aktiivselt võetakse osa ka aktsioonist Teeme ära!," rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse Liige Urmas Mardi.

Teeme Ära talgupäeva meeskond ja Eesti Korteriühistute Liit kutsuvad korteriühistuid aktiivselt osalema ka tänavusel Teeme Ära talgupäeval. 7. mail toimuval üle-eestilisel talgupäeval on ühistutel hea võimalus majas ja ümbruses vajalikke töid ette võtta. Korraldajate sõnul toimus eelmise aasta Teeme Ära talgupäeval korteriühistute algatusel talguid mitmel pool üle Eesti. Korrastati majaümbrust, mänguväljakuid, liivakaste, parkimisplatse, istutati puid-põõsaid, puhastati kraave, värviti aedu jne. "Kindlasti aitab üheskoos koduümbruse kordategemine tekkida oma kodu tundel - kodu ei lõpe ju korteriuksega, vaid algab juba õuest, maja juurde viivast teerajast. Nii et kutsume ühistuid üles mõtlema, mida oleks vaja oma majas või selle ümbruses ära teha. Ühistesse tegemistesse saab kaasata oma maja elanikke, samuti võib teha koostööd naaberühistutega, sest koos jõutakse rohkem ära teha," rääkis Mardi. Tallinnas Nõmmel Valdeku 102 korteriühistut juhtiv Evgeni Matsalu rääkis, et nende maja elanikud löövad kevadistel koristustalgutel heameelega kaasa.“Tellime kevadeti suure konteineri, puhastame ümbruse talverämpsust ning sinna saab igaüks ka oma mittevajalikku vanakraami panna,” sõnas ühistu juht.

Lisainfot ühistutele osalemise kohta Teeme ära! talgupäeval 2011:
Märge: Lisainfo: www.ekyl.ee

kommenteeri?

Eesti korteriühistute liit teatas, et on koos Norra korteriühistute liiduga seadnud ühiseks eesmärgiks aidata oma tegevusega kaasa energiatõhususe saavutamisele elamutes ning elamusektori jätkusuutlikkusele.

"Teineteise praktilistest kogemustest on õppida mõlema organisatsiooni liikmetel ning seetõttu on Eesti ja Norra korteriühistute katusorganisatsioonid asunud uute koostööprojektide arendamisele," ütles Eesti korteriühistute liidu välissuhete ja projektide juht Anu Sarnet.

Esimese sammuna tuleb Norra Korteriühistute Liit oma kogemust Eestisse tutvustama 27. aprillil Tallinnas toimuvale 6. Balti elamumajanduse konverentsile, mille teemaks ”Energiasääst elamusektoris riikide kogemused”.
Märge: Norra korteriühistute liit (Norske Boligbyggelag) on 1946. aastal loodud organisatsioon, mis esindab korteriühistuid üle Norra kokku 800 000 liikmega.

Sel aastal 15. tegevusaastat tähistavasse Eesti korteriühistute
liitu kuulub täna ligi 1400 ühistut üle 120 000 elanikuga.

kommenteeri?

Pärnu korteriühistud kogunesid 19. märtsil Pärnusse Endla teatri väiksesse saali VIII Lääne-Eesti korteriühistute foorumile, kus läbivaks teemaks oli ühistegevus.

Eesti Korteriühistute Liidu nõukogu esimehe Marit Otsingu sõnul oli foorumil võimalik kuulata ettekandeid korteriühistute tulemuslikust tegevusest üle Eesti.

"Lääne-Eesti Korteriühistute foorumil tutvustati häid näiteid, kuidas elu kortermajas paremaks teha," rääkis ta.

Loe veel... (499 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu
pressiteade 10.märts 2011

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) spetsialistid pakuvad täna, 10.märtsil Vene kultuurikeskuses toimuval Juristide Liidu korraldatud õigusmessil tasuta nõustamist. Korteriühistuid puudutavates küsimustes nõustab abivajajaid Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul pöörab Korteriühistute Liit inimeste nõustamisele suurt tähelepanu. Mullu nõustasid Eesti Korteriühistute Liidu juristid Tallinna linnavalitsuse infosaalis tasuta üle tuhande abivajaja. Juriidilist nõu anti korteriühistutega seonduvatel teemadel kokku kaheksa ja poole kuu jooksul. Nõustamisprogrammi aluseks oli Tallinna linna ja Eesti Korteriühistute Liidu vahel sõlmitud koostööleping eesmärga anda esmast õiguslikku nõu korteriühistutega seonduvates küsimustes. Nõustamine toimus kord nädalas ning Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul oli huvi konsultatsiooni väga suur ning nõustamisel käsitletud teemade hulk väga lai, alates tühjalt seisvate korterite probleemist ja pärimisküsimustest kuni omavolilise ehitustegevuseni välja. "Enimlevinud teemadena jäid konsultatsioonile tulnute küsimustes kõlama veel näiteks erakorralise üldkoosoleku menetlusprotsess, mittetulundusühingute seaduse ja korteriühistuseaduse muudatused, parkimine ühistus, probleemid lume ja jääpurikatega, üldvee arvestamine, haldus-hoolduslepingute ülesütlemine, kaasomanike vahelised probleemid, küttesüsteemist eraldumine ja palju muud," märkis Mardi.

Lisainformatsioon: Urmas Mardi
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige
GSM 372- 50 15077
E-mail: urmas.mardi@ekyl.ee

Eesti Korteriühistute Liit
Tel: 627 5740
E-mail: ekyl@ekyl.ee
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres.Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu
pressiteade 5.märts 2011

Sel nädalal ilmus Eesti Korteriühistute Liidu ajakirja Elamu eriväljaanne,milles antakse korteriühistute juhtidele täielik ülevaade energiasäästu võimalustest kortermajas. Ajakirja tavalisest suurem tiraaž, 10 000 eksemplari jõuab otse korteriühistute juhtideni, ajakiri ilmub kakskeelsena - lisaks eestikeelsele osale on ka venekeelne tõlge. Ajakirja ilmumist toetas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

"Praegu parim aeg kortermajade kompleksseks renoveerimiseks, " kõneles Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. "Kahtlemata on toetuse saamise võimalusi täna oluliselt enam kui kümme aastat tagasi. Näiteks alates mullu septembrist saavad korteriühistud või -ühisused taotleda KredExist kuni 35% ulatuses korterelamute rekonstrueerimistoetust, millele lisaks saab kasutada korterelamu soodusintressiga renoveerimislaenu,täiendavaid võimalusi pakuvad ka kohalikud omavalitsused," selgitas ta.

Riigi toest kortermajade renoveerimise juures annab Elamu eriväljaandes ülevaate majandusminister Juhan Parts, samuti saab lugeda artikleid hoonete energiatõhususe hindamise ja küttesüsteemide renoveerimise kohta, korrastatud majade ja kompleksrenoveerimise lugusid leiab nii Tabaslust kui ka Eesti teisest otsast Otepäält. Eriväljaandes arutletakse ka selle üle, missugune on ökoloogiline, ökonoomne ja mugav elu tuleviku-Eestis. Eesti Korteriühistute Liit üllitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel ka korteriühistute juhtidele mõeldud venekeelse käsiraamatu, mis peaks järgmise nädala lõpus kauplustesse jõudma. "Oleme käsiraamatusse kogunud kõige vajalikuma teabe, mida korteriühistute juhtidel oma igapäevatöös tarvis läheb," kõneles Urmas Mardi.
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil.Tänaseks on kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Loe veel... (960 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu
pressiteade 1.märts 2011

Paranev majanduslik olukord annab kinnisvaraturule uut hoogu, elavnenud on ka eluasemelaenude turg. Korteriühistute Liidu hinnangul tunnevad korteriomanikud järjest aga suuremat huvi elamu üldise seisukorra ja selle parandamise vastu ning ostjad eelistavad korterit renoveeritud elamus. Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul võib elamispinna ostul hinnavahe olla sadu eurosid ruutmeetrilt renoveeritud elamu kasuks. "Ollakse nõus pigem ostma kallimalt korterit renoveeritud majas, kui odavat korterit elamus, mille seisukord on kehv," nentis Mardi.

"Juba praegu võib suurte renoveeritud kortermajade trepikodades kohata hulgaliselt kuulutusi, milles soovitakse just seal majas korterit osta, nii et nõudlus ületab pakkumise." Mardi sõnul on koduostu puhul tegemist inimese jaoks väga tähtsa investeeringuga ning loomulikult soovib ta teada, et see on parim. "Lisaks sellele, et renoveeritud korterelamus on soojaarved rohkem kui
poole võrra väiksemad, on seal ka suurepärane sisekliima ning kõik elamisväärseks eluks vajalik tagatud.”
Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil.Tänaseks on kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Loe veel... (591 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu pressiteade

9.veebruar 2011

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) kvalifitseerus Töötukassa partneriks ning pakub töötutele võimalust ümberõppeks. Korteriühistute Liidu nõukogu esimehe Marit Otsingu sõnul annab see töö kaotanud inimestele võimaluse tulla Korteriühistute Liidu poolt pakutavale koolitusele, mille eest tasub Töötukassa.

"Pakume näiteks 160-tunnist korteriühistu juhi koolituskursust, samuti korterelamu halduri tasemekoolitust, mis lõpeb eksamiga Kutsekojas ning mille läbinu saab riiklikult tunnustatud diplomi ja võib majahaldurina töötada," kõneles Otsing, kelle sõnul on EKÜL koolituse läbinud haldurid spetsialiseerunud eeskätt kortermajade haldamisele ning saavad seega korteriühistute tegevusele kaasa aidata.

"Kui ühistus on aktiivseid inimesi, kes ajutiselt töötuks jäänud, saavad nad nüüd Töötukassa toel kujundada sellest ehk uue karjääri, kas siis ühistu esimehena või majahaldurina, aidates teistel korteriühistutel tegutseda," lisas Otsing.

Loe veel... (769 baiti veel) kommenteeri?

toimub 19. veebruaril, 2011. a. algusega kell 10.00
Tartus, Dorpati konverentsikeskuses (Turu tn 2)

Osalemiseks vajalik registreerimine
tel. 627 5740 või ekyl@ekyl.ee või tartu@ekyl.ee

Kohtade arv piiratud!

Loe veel... (282 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu pressiteade

1.veebruar 2011

Eesti Korteriühistute Liidu juhi Urmas Mardi sõnul on Kredexi toetus kortermajade renoveerimist plaanivatele ühistutele hädavajalik. "On äärmiselt tervitatav, et tänu Eesti CO2 kvootide müügist saadud vahenditele eraldatakse taas Kredexi kaudu korteriühistutele otsetoetusi renoveerimistöödeks. Alates 2010.aasta septembrist saavad korteriühistud või -ühisused taotleda KredExist kuni 35% ulatuses korterelamute rekonstrueerimistoetust, millele lisaks saab kasutada korterelamu soodusintressiga renoveerimislaenu," märkis ta.

Loe veel... (1957 baiti veel) kommenteeri?

Kesk-Eesti korteriühistud tutvusid hoonete soojustusvõimalustega.

Eesti Korteriühistute Liit korraldas möödunud nädalal Kesk-Eestis infopäeva, mille raames käisid korteriühistute esindajad Paidest, Türilt ja Aravetelt tutvumas ehituslike kuivsegude tootja Sakret Mäos asuva tehasega. Infopäeval osalenud said ekskursiooni käigus põhjaliku ülevaate ettevõtte toodangust, kasutavatest tehnoloogiatest ning tootmise käigust, samuti pakutavate ehitussegude kasutusvõimalustest.

Lisaks tutvustasid Kredexi esindaja Siim Kabrits ja Aare Vabamägi KENA-st korrusmajadele pakutavaid toetusi ja teenuseid.Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) Türi büroo juhataja Anne Tammpere sõnul oli ekskursiooni sisaldanud infopäev korteriühistutele kasulik ja õpetlik. Tammpere hinnangul on korteriühistute huvi majade soojustus- ja rekonstrueerimisvõimaluste vastu suur, ent napib rahalisi võimalusi. "Kõik saavad aru, et kortermajad vajavad rekonstrueerimist, ent sealjuures tuleb ühistu rahalised võimalused teisele kaalukausile asetada," kõneles Tammpere. "Pankade poolt antavad laenusummad sõltuvad hoone asukohast - Tallinnas, Tartus ning teistes suuremates linnades on saadavad laenusummad kordi suuremad kui maapiirkondades. Kahjuks maksab aga maja kordategemine maapiirkonnas sama palju või isegi rohkem kui Tallinnas või mujal suuremates linnades,” rääkis Tammpere.

Loe veel... (767 baiti veel) kommenteeri?

Pidev lumesadu sunnib korteriühistuid tegema täiendavaid kulutusi lumerookimisele ja - väljaveole, katuste puhastamisele ning kõnniteede korrashoiule.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi ütles kuhjuvast lumest rääkides, et ühistute huvi lumeveo ja katuste puhastamise vastu püsib suur ning arvestades iseäranis viimasel ajal juhtunud raskeid õnnetusi, tuleb katuste puhastamisel olla väga hoolikas.

Ühistute peamine probleem on aga rahanappus. "Ühistud ei osanud eelarvete koostamisel nii karmi talvega arvestada. Paljudel juhtudel kasutatakse nüüd reserv- ja remondifondi raha," selgitas Mardi, kelle sõnul küündivad vajaminevad summad suurte kortermajade puhul sadadesse eurodesse.

Loe veel... (969 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu Pärnu liikmete algatusel loodi eile Pärnus korteriühistute tegevuse edendamiseks üheksa-liikmeline Pärnu Korteriühistute Nõukoda. Eesti
Korteriühistute Liidu (EKÜL) teatel seab nõukoda paika EKÜL tegevuse Pärnus 2011. aastal.

Eesti Korteriühistute Liidu nõukogu esimehe Marit Otsingu sõnul arutati nõukoja avakoosolekul ka 31. jaanuarile planeeritud kohtumist Kliima-ja Energiaagentuuri esindajatega, uurimaks võimalusi kortermajade renoveerimiseks. "Kõne
all oli ka ühistutele euro tulekuga seotud raamatupidamise korrastamise ning aastaaruannete esitamise teemaliste infopäevade korraldamine, " kõneles Otsing.

Nõukoja järgmine koosolek ja esimehe valimine toimub 31. jaanuaril, Otsingu sõnul tuleb siis arutlusele ka edasine täpsem tegevuskava.Nõukoja koosolekule järgneb Pärnu korteriühistute igakuine ümarlaud.

Loe veel... (617 baiti veel) kommenteeri?

PRESSITEADE
Eesti Korteriühistute Liit
5. jaanuar 2011

2010. aastal nõustasid Eesti Korteriühistute Liidu juristid Tallinna linnavalitsuse infosaalis tasuta üle 1000 abivajaja. Juriidilist nõu anti korteriühistutega seonduvatel teemadel kokku kaheksa ja poole kuu jooksul. Nõustamisprogrammi aluseks oli Tallinna linna ja Eesti Korteriühistute Liidu vahel sõlmitud koostööleping eesmärga anda esmast õiguslikku nõu korteriühistutega seonduvates küsimustes. Nõustamine toimus kord nädalas kolmapäeviti ning huvi konsultatsiooni vastu oli väga suur.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul oli nõustamisel käsitletud teemade hulk väga lai, alates tühjalt seisvate korterite probleemist ja pärimisküsimustest kuni omavolilise ehitustegevuseni välja. Enimlevinud teemadena jäid konsultatsioonile tulnute küsimustes kõlama veel näiteks erakorralise üldkoosoleku menetlusprotsess, mittetulundusühingute seaduse ja korteriühistuseaduse muudatused, parkimine ühistus, probleemid lume ja jääpurikatega, üldvee arvestamine, haldus-hoolduslepingute ülesütlemine, kaasomanike vahelised probleemid, küttesüsteemist eraldumine ja palju muud.

Lisainfo

Urmas Mardi
6275740

kommenteeri?

2011. aasta kevadel tähistab EKÜL oma 15. sünnipäeva. Need viisteist aastat kätkevad endas mitte üksnes meie organisatsiooni ajalugu, vaid kogu siinse korteriühistuliikumise lugu, mis on osaks Eesti riigi arenguloost tervikuna.

Korteriühistu saab edukalt tegutseda vaid korteriomanike koostöös, korteriühistute liit saab tegutseda vaid korteriühistute koostöös.

Eesti Korteriühistute Liit kuulutab välja juubeliaasta kirjatööde võistluse teemal KORTERIÜHISTU LUGU –KOOSTÖÖ LUGU

Loe veel... (1289 baiti veel) kommenteeri?

Pärnu korteriühistute tegevus on sügishooajal, pärast lühikest suvepuhkust, taas hooga käivitunud.

Igakuistel ümarlaudadel on jutuks võetud teemasid, mis Pärnu linnaelanikele täna kõige hingelähedasemad. Nii on räägitud tõsiselt linnavalgustusest, kus ühisturahvale on linnapoolse esindajana lahkesti infot jaganud abilinnapea hr Romek Kosenkranius. Koos on arutatud ka Eesti Korteriühistute Liidu ja Pärnumaa liikmete tulevikuplaane ning räägitud tõsiselt võlgnike teemadel. Samuti on kõne all olnud eurole üleminek ning sellega kaasnevad muudatused.

Septembris külastas Pärnut ka külaline mere tagant. Kanada korteriühistute konsultant hr Nick van Dyk jagas oma kogemusi korteriühistute valdkonnas, tutvustas Kanada elamuvaldkonna ja ühistute arengut ning mõtles koos meiega, kuidas ja kuhu võiksime Pärnumaa ühistutega koos areneda.

Loe veel... (763 baiti veel) kommenteeri?

18.–20. novembrini viibis Eesti Korteriühistute Liidu külalisena Tallinnas Sankt-Peterburi eluasemesektori regionaalstruktuuride, ehitus- ja haldusorganisatsioonide ning kommunaalettevõtete juhtivtöötajate 21-liikmeline delegatsioon eesotsas Žilkomsojusi presidendi Svjatoslav Kokareviga.

Kahe Tallinnas veedetud päeva jooksul kohtusid külalised Eesti Korteriühistute Liidu esindajatega, tutvusid meie korteriühistuid koondava orgsanisatsiooni ajaloo, ülesehituse, eesmärkide ja tegevusvaldkondadega ning igapäevatöö problemaatikaga. Delegatsioon külastas kaht siinset korteriühistut – KÜ-d Rondo ja KÜ-d Puhangu 55, kelle järjepidev ja kompleksne tegevus hoonete renoveerimisel ja energiasäästlikumaks muutmisel on andnud suurepäraseid tulemusi.

Loe veel... (2192 baiti veel) kommenteeri?

Ajakirja sisuga saate tutvuda aadressilt: http://ekyl.ee/public/Elamu_oktoober2010_eesti_sisukord.pdf

kommenteeri?

Eesti korteriühistute liidu juristid nõustavad igal kolmapäeval linnavalitsuse teenindussaalis korteriomanikke ja korteriühistute esindajaid kõigis korteriühistuid puudutavates küsimustes.

Liidu esindaja võtab linnavalitsuse teenindussaali boksis (Vabaduse väljak 7) kodanikke vastu kolmapäeviti kella 10-12 ja 13-17, teatas Raepress.

Tallinnas asuvate kortermajade elanikud saavad tasuta õigusabi korteriomandi valitsemise ja majandamise, ühisuse ja ühistu erinevuste, korteriomanike õiguste ja kohustuste ning ühistu kui juriidilise isiku õiguste ja kohustuste alal.

kommenteeri?

Brem ei tohiks vee ja prügiveo teenust peatada ilma kohtu loata, leiab korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Brem Kinnisvarahooldus teatas, et lülitab enam kui viiekümnel Tallinna majal võlgade tõttu vee, kanalisatsiooni ja üldelektri alates 20. oktoobrist välja. Majad jäävad ilma ka prügiveost. Brem ise väidab, et majaelanikega pole saadud kokkuleppele ja sellepärast võtab firma kasutusele radikaalsed meetmed. Eesti korteriühistute liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul aga tegeleb Brem väljapressimisega, sest võlanõuete korral peaks nendega esmalt tegelema viisakamal moel.

Kohati on küsitav ka see, kas hooldusfirmal on õigus üldse vett välja lülitada, kuid see sõltub iga majaga sõlmitud konkreetsest lepingust. „Siin peab vaatama lepingulist suhet, kus on kirjas, kellel on mis kohustused ja kellele kuulub veemõõdusõlm. Tuleb vaadata, millised lepingud on sõlmitud omanikega, millised vee-ettevõttega,“ juhendas Urmas Mardi kortermajade elanikke.

Loe veel... (1822 baiti veel) kommenteeri?

Foorumil osalenud ühistud peavad õiglaseks taastuvenergia tasude kärbet, mis tooks endaga kaasa elektrihinna alanemise ja vähendaks hinnasurvet elanikele.

Ka foorumil kõnelenud Majandus –ja Kommunikatsiooni ministri hr. Juhan Partsi sõnul ei pea tarbijad kinni maksma taastuvenergia tootvate ettevõtete kuni 40 % kasumit.

08.10.10. toimunud Eesti Korteriühistu XIII Foorumil, kus osales üle 400 korteriühistu juhi kiideti heaks alljärgnev avalik pöördumine.
Märge: Kliki ka nendele artiklitele:

Eesti korteriühistute aastakonverents toob 8.oktoobril Tallinnasse kokku ligi 400 korteriühistu esindajat üle Eesti - Kolmapäev, Oktoober 06, 2010

Tulekul Eesti Korteriühistute XIII Foorum - Kolmapäev, September 15, 2010

Eesti Korteriühistute Liit kuulutas välja konkursi „Kauneim kortermaja“ - Teisipäev, Aprill 27, 2010

Rõõmus värvilahendus tõi Pärnu korteriühistule preemia - Neljapäev, Oktoober 16, 2008

Loe veel... (1845 baiti veel) kommenteeri?

8.oktoobril Tallinnas toimuv Eesti Korteriühistute XIII Foorum kannab pealkirja „Kompleksne renoveerimine- võti energiasäästu saavutamisel“, kuid lisaks renoveerimist ja energiasäästu puudutavatele teemadele kõneldakse ka seadusandlusest, eurole ülemineku praktilistest küsimustest ning omavalitsuste koostööst korteriühistutega.

Foorumi avakõne peab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Kõnelejate hulgas on veel Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken- Marti Vaher, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Merike Kompus, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla, Tallinna abilinnapea Eha Võrk, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi ja mitmed teised.

Foorumi esimene osa keskendub päevakajalistele teemadele nagu korteriühistute võimalused täna, monopolide ohjeldamise seaduse rakendamine ja eurole ülemineku praktilised küsimused. Teine osa vaatleb omavalitsuse ja korteriühistute koostööd, korteriühistutele olulisi kavandatavaid seadusemuudatusi ning uut tuleohutuse seadust. Konverentsi viimases osas kõneldakse energiasäästust ja toetusvõimalustest korteriühistutele, päikesekütte kasutamisest korterelamus ning äsja lõppenud elamute ehitusfüüsikalist olukorda käsitlenud uuringu tulemustest. Foorumi lõpus antakse üle auhinnad korteriühistute konkursi võitnutele.

Loe veel... (287 baiti veel) kommenteeri?

Ühistute jaoks on raskemad ajad möödas ning hoolimata järjekordselt tõusvast küttehinnast tulevad korteriühistud sooja eest maksmisega eeloleval talvel toime, ütles Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

„Küsimus võib olla selles, milline on tulevikus riigi olukord tervikuna,“ sõnas Mardi. Vaadates viimatisi positiivseid arenguid – töötuse vähenemine, soodsam majanduskasv - arvas ta, et tema küll mingisugust paanikaohtu ei näe ja ühistud saavad majandamisega hästi hakkama.

„Kui ühistud said isegi väga keerulisel ajal - aastatel 2008-2009 – hakkama, siis ma ei näe põhjust, miks ühistud ei peaks saama hakkama tulevikus,“ sõnas Mardi.

Loe veel... (1157 baiti veel) kommenteeri?

Peagi jõuab lõpule renoveeritud ja vähemalt üks aasta ekspluatatsioonis olnud elamute ehitusfüüsikalise olukorra uuring, mille viis Eesti Korteriühistute Liidu projekti raames läbi Tallinna Tehnikakõrgkool. Uuringu läbiviimist toetas Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx. Uuringu eesmärgiks on kontrollida ja võrrelda erinevate soojustusmaterjalidega soojustatud elamute välispiirete niiskusrežiimi ja ruumide siseõhu parameetrite vastavust kehtivatele nõuetele ning anda tehniline hinnang 3-4 aastat soojustatud seintega ekspluatatsioonis olnud nelja elamu välispiiretele ja sisekliimale.

Uuringu tulemuste tutvustamiseks korraldab Eesti Korteriühistute Liit kaks infopäeva 29. septembril kell 16.00- 18.30 Tallinnas, Akadeemia Nord ruumides (aadressil Siili 14)
30. septembril kell 16.00- 18.30 Tartus, Atlantise Konverentsikeskuses (aadressil Narva mnt. 2)
Märge: Osalemine tasuta, kuid vajalik eelnev registreerimine telefonil 627 5740 või ekyl@ekyl.ee

kommenteeri?

Eesti Korteriühistute XIII Foorum toimub 8. oktoobril 2010 algusega kell 9.30 Tallinnas Reval Hotel Olümpia Konverentsikeskuses (Liivalaia 33). Foorumiga koos toimub korteriühistutele vajalikke teenuseid ja tooteid tutvustav Elamumess.
Märge: KUTSE LEIAB AADRESSILT
http://www.ekyl.ee/public/XIII_foorumi_kutse_2010_3.pdf

Loe veel... (490 baiti veel) kommenteeri?

Võlgnikud korteriühistus – kuidas leida lahendus?
Mida saab korteriühistu ise ära teha?

Eesti Korteriühistute Liidu Tartu büroos 13. septembril 2010.

Individuaalne nõustamine kell 12.00- 16.00 (ainult eelnevalt registreerunutele)
Märge: Lisainfo ja registreerimine eky@ekyl.ee või telefonil 627 5740

Loe veel... (404 baiti veel) kommenteeri?

07.09.10. a. alustas taas uut õppeaastat korteriühistute koolituskeskus ning loeng teemal „Korteriühistu juhatuse otsused ja nende vastuvõtmine“ tõi Eesti Korteriühistute Liidu õppeklassi üle 30 teemast huvitatud ühistujuhi.

Ka sel sügisel on korteriühistute esindajatel võimalus osaleda juba traditsiooniks saanud koolitustel ja infopäevadel nii eesti kui ka vene keeles. SA KredEx toetusel alustab oktoobri teisest poolest 160-õppetunnine Korteriühistu Juhi Koolitus, mille lõpetanud saavad Haridus- ja Teadusministeeriumi koolitusloa alusel väljastatava ametitunnistuse.

Septembri lõpp toob kaks tasuta infopäeva. Eesti Korteriühistute Liidu ja Tallinna Tehnikakõrgkooli poolt läbi viidud uuringu „Vähemalt üks aasta ekspluatatsioonis olnud elamu ehitusfüüsikalise olukorra uuring“ tulemusi tutvustavad Tallinna Tehnikakõrgkooli spetsialistid.
Märge: Küsi infot koolituste ja ümarlaudade kohta ekyl@ekyl.ee või tel 627 5740 ja jälgi reklaami kodulehel www.ekyl.ee

Loe veel... (63 baiti veel) kommenteeri?

Saastekvoodi rahaga saab energiasäästlikumaks sadu maju, märgib RahvusRinghääling täna.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas eile määruse, millega suunatakse ligi 470 miljonit krooni korterelamute energiasäästlikumaks muutmisse; selle rahaga saab korda teha 600 kuni 700 korterelamut.

Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi rääkis Kuku Raadio saates "Ärataja", et Eestis on üle 9400 korteriühistu. Toetustaotlusi saab esitada koos pangalaenu taotlusega või tööde teostamiseks vajaliku omafinantseeringu olemasolul otse Kredexile.
Märge: Korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi ütles, et nii soodsat laenuvõimalust pole varem olnud. Ta lisas, et hetkel töötatakse koos Kredexiga veel lõplike tingimuste kallal. Seejärel toimuvad juba infopäevad, kus ühistutele programmi tutvustatakse.

Loe veel... (235 baiti veel) kommenteeri?

Sel kevadel Eesti Korteriühistute Liidu poolt korraldatud kauneima kortermaja konkursi võitis korteriühistu Ao Viis Tallinnast.

Loe veel... (337 baiti veel) kommenteeri?

Hea korteriühistu esindaja!

Alanud on registreerimine Eesti Korteriühistute IV Suveülikooli 6.-7. augustil Olustveres. Enne 15.juulit registreerunutele hind soodsam!
Seekord koguneme kaunis Olustvere mõisas, et koos kaks päeva õppida, puhata ja kogemusi vahetada.

Loengute teemad: energiasäästlik ja tervislik elukeskkond kortermajas, konfliktid korteriühistu koosolekul, nõuandeid psühholoogilt korteriühistu juhile, juriidilised küsimused. Kõiki loenguid on võimalik kuulata eesti või vene keeles. Lisaks loengutele toimuvad suveülikoolis praktikute töötoad, kus on võimalik vahetada kogemusi, kuulata esitlusi erinevatelt ettevõtetelt ning lüüa kaasa energiasäästliku renoveerimise arutelul.

Suveülikoolis võtab vastu Eesti Korteriühistute Liidu jurist. Tänu SA Avatud Eesti Fondi eriprogrammi toetusele on nõustamine tasuta, kuid vajalik on nõustamise aeg eelnevalt registreerida tel 627 5740. Maksimaalne nõustamise aeg ühe osaleja kohta 25 minutit.
Märge: Registreerimine tel 627 5740 või ekyl@ekyl.ee

Loe veel... (1615 baiti veel) kommenteeri?

Harju Maakohus leidis, et Eesti Korteriühistute Liidu (EKL) pankrotti ei saa välja kuulutada ning menetlus tuleb antud asjas lõpetada, sest liit ei ole maksejõuetu.

Avalduse pankroti väljakuulutamiseks esitas liidu endine juhatuse liige Aivar Kala, kes kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi liidu üldkoosolekul 2009. aasta 30. novembril, teatas EKL.

Arvestades ajutise halduri arvamust, leidis kohus, et EKL ei ole maksejõuetu ning 30.11.2009 nimetatud uued liidu juhatuse liikmed peavad võimalikuks ning soovivad jätkata liidu tegevust. Eesti Korteriühistute Liidu juhatusse kuuluvad Andres Jaadla, Dagmar Mattiisen ja Urmas Mardi.

Loe veel... (828 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna kontorist on võimalik endale soetada 2010. aastal ilmunud „Korteriühistu käsiraamatut“. Käsiraamatu väljaandmist toetas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Raamatu üksteist peatükki kajastavad erinevaid korteriühistu tegevuses olulisi teemavaldkondi alates korteriühistu asutamisest kuni töölepingu koostamiseni.
Märge: Käsiraamatu hind EKÜL liikmele 100.-, mitteliikmele 160.-
Täiendav info 627 5740

Loe veel... (436 baiti veel) kommenteeri?

uroopa Liidu Regioonide komitee liige ja Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla peab 5.-6. maini Brüsselis toimuval konverentsil Euroopa Elamumajanduse Koostöökomitee CECODHAS- Housing Europe esindajana ettekande eluaseme kättesaadavuse teemal.

2010. aasta on Euroopas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aasta. 5.- 6. maini Brüsselis toimuv konverents keskendub Euroopa riikide vastastikusele kogemuste vahetamisele aktiivse kaasamise ja kodutuse teemal, esitledes selles valdkonnas seni saavutatut. Konverentsil kõnelevad näiteks Euroopa Komisjoni volinik László Andor, kelle haldusalasse kuuluvad tööhõive, sotsiaal- ja sotsiaalse kaasatuse alased küsimused, Hispaania tervishoiu- ja sotsiaalminister Trinidad Jiménez García-Herrera ja Philippe Courard - Belgia riigisekretär sotsiaalse integratsiooni alal.

Loe veel... (811 baiti veel) kommenteeri?

Alates 1990. aastast on paljud riigid Euroopas ja ka väljaspool tähistanud naabrite päeva. Sel päeval tulevad kokku inimesed, kes elavad samas majas või naabruskonnas. Sellistel kokkusaamistel veedavad naabrid ühiselt vaba aega, saavad üksteisega paremini tuttavaks, suureneb ühtekuuluvus ja tugevneb naabruskond. Sõltuvalt soovist ja võimalustest korraldatakse sel päeval maailma eri paigus näiteks kontserte, ühiseid vabaajategevusi või kaetakse ühine söögilaud. Võimalusi on palju, mida oma naabritega koos ette võtta. Kindlasti leiab sobiva tegevuse igaüks.

Naabrite päeva korraldamist koordineerib naabrite päeva liikumise peakontor Pariisis. Eestis on sel aastal on rahvusvahelise päeva korraldajate partneriks Eesti Korteriühistute Liit.
Märge: Lisainfo:
info@ekyl.ee

Loe veel... (885 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatus kuulutas 20.aprillil välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) toetusel ülevabariigilise korteriühistute sertifitseerimise VIII vooru.

Loe veel... (584 baiti veel) kommenteeri?

Konkurss „Kauneim kortermaja“ on üle-eestilise konkursi „Kaunis Eesti kodu“ erikategooria ning selle võitja pälvib autasu nii Vabariigi Presidendilt kui ka Eesti Korteriühistute Liidult. Konkursile esitatud objektide puhul vaadeldakse terviklikku ruumimõju, heakorda, haljastust ning väikevorme.

Konkursil osalemiseks on vajalik esitada kandideerimise taotlus etteantud vormil ja 6-10 fotot:
- e-postiga anu.sarnet@ekyl.ee (palume lisaks helistada 627 5742, et kontrollida e-maili kohalejõudmist)
- või posti teel Eesti Korteriühistute Liit, Sakala 23 a, 10141 Tallinn, märgusõnaga „konkurss“

Kandideerimistaotluste ja fotode esitamise tähtaeg 21. mai 2010 kell 17.00.
NB! Palume arvestada, et ka posti teel saadetavad taotlused peavad olema hiljemalt selleks ajaks kohale jõudnud! Hiljem laekuvaid taotlusi arvesse ei võeta.
Märge: Konkursi hindamise alused ja kandideerimise vormi leiad aadressilt:
http://ekyl.ee/index.php?id=12787

Loe veel... (1199 baiti veel) kommenteeri?

Korteriühistute liidul pole tekkinud veendumust, et väljatöötatav võlakaitseseadus võimaldab kõigil soovijail valimatult oma võlgu vähendada, ütles liidu juhatuse liige Urmas Mardi Äripäevale.

"Sarnaselt teistele Euroopa riikidele saab võlgade ümberkujundamise menetlus olla ikkagi ausatele võlgnikele makseraskuste ületamisel üksnes abivahendiks, mitte kohustustest kõrvalehiilimise võimaluseks," lausus Mardi.

Ta märkis, et Eesti seadused ei paku makseraskustes inimestele praegu muud lahendust kui pankrotimenetlus, milles võlausaldajal on võlgade kättesaamiseks väga vähe lootust.
Märge: Lisaks on korteriühistul üldkoosoleku otsusele tuginedes nõuda patoloogiliselt võlgnikult ka korteriomandi sundvõõrandamist, lisas Mardi.

Loe veel... (686 baiti veel) kommenteeri?

Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut koostöös Eesti Korteriühistute Liiduga kutsub Tallinnas Mustamäe linnaosa korteriühistute juhte

koolitusele korteriühistute turvalisuse teemal.

Koolitus toimub 20. aprillil 2010
kell 16.00- 20.00
Akadeemia Nord ruumides (Siili 14)

kommenteeri?

Eesti Korteriühistutel Liit loosib kuni 12.aprillini oma talguid www.teemeara.ee üles pannud korteriühistute ja naabrivalve sektorite vahel välja 4 tuleohutusalast koolitust korteriühistutele koos 20 suitsuanduri ja kahe tulekustutiga, 3 Käsiraamatut korteriühistuile ning 3 30-liitrist värvi Alpina Megamax Universal firmalt Caparol.

Talgute registreerimine juba käib, hetkel ongi lehel www.teemeara.ee juba pea 350 talgukohta, nüüd ootamegi neile lisaks olemasolevatele ka suuremat aktiivsust korteriühistutelt. 1.aprillist on võimalik registreerida juba ka talgulistel läbi veebi www.teemeara.ee, valides meelepäraseima talguobjekti.

Mis on 1.mai Teeme Ära talgupäev?

1.mai Teeme Ära talgupäev on tore üle-eestiline üritus, mille raames on kõigil inimestel, sõpruskondadel, gruppidel, ettevõtetel ja organisatsioonidel ja kindlasti ka korteriühistutel võimalus üheskoos käed külge lüüa mõnele tegemistvajavale ettevõtmisele. Selleks ettevõtmiseks võib olla nii koduhoovi riisumine, metsaradade korrastamine, tänavaplangu värvimine, mänguplatside ehitamine, pesakastide üles riputamine, laudteede rajamine, mõttetalgute pidamine või hoopis midagi muud. Oluline on üheskoos ära teha midagi, mis kodu-või töökoha ümbruses, metsa all, pargis või mere ääres silma riivab.

Miks peaks talguid tegema?

Loe veel... (4647 baiti veel) kommenteeri?

7. aprillil 2010 kell 13.00 toimub Tallinnas Tehnikakõrgkoolis, Pärnu mnt 62, 0-korrusel e-õppekeskuses, infopäev korterelamute renoveerimistööde kvaliteedist ja ökonoomikast.
Märge: Täpsema info saamiseks kliki siia

kommenteeri?

Tallinna ja Harjumaa büroo kogus kortermajade andmeid jaanuari, kui kõige külmema kuu(keskmine temperatuur -11˚C) küttekulude kohta. 237 korteriühistu põhjal selgus päris kurb pilt, et paljudes ühistutes pole mitte midagi ette võetud energiasäästus. On ka neid ühistuid, mis ei jää oma näitajate poolest üldsegi alla uutele kortermajadele. Kõige madalam kütte hind 1m² kohta oli 12,4 krooni. Siin on tegemist lokaalse gaasikatlamajaga. Kaugküttega majades algasid hinnad 14,92 kroonist ja kõrgeim oli 63,09 krooni, Tallinna keskmine 29,5 krooni.

Praegu kogutakse andmeid veebruari kuu kohta, kus küsitakse küttekulu mWh, köetava pinna suurus, maja konsruktsioon, küttesüsteem, maja soojustus, ehitusaasta.

Loe veel... (82 baiti veel) kommenteeri?

EKÜL koostöös kindlustusmaaklerettevõttega Balti Kindlustusmaakler OÜ pakub EKÜL-i liikmetele ainulaadset võimalust SÄÄSTA tänastelt kindlustuskuludelt vähemalt 35%¹!
Märge: Pakkumisega tutvumiseks kliki siia!

kommenteeri?

Tere hea ühistu juht!

2008. aastal tegi 50 000 talgulist viie tunniga ära töö, mille tegemiseks oleks kulunud muidu kolm aastat ja palju meie kõigi ühist raha. Eelmisel aastal koguti tuhandete eestimaalaste mõtteid ja nägemusi sellest, kuidas saaks elu Eestimaal paremaks muuta. Sellel aastal kutsutakse kõiki eestimaalasi kokku panema märkamist ja ära tegemist:

1. mail toimub suur üle-eestiline Teeme Ära talgupäev!
Märge: Kõiki häid eestimaalasi kutsuvad üheskoos talgutele Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Muinsuskaitse Ümarlaud, Eestimaa Looduse Fond, Kodukant, Õnnepank ja kodanikualgatus Teeme Ära Minu Eesti. Partneritena löövad kaasa EMT, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Swedbank, Tallinna Vesi, EuroPark ja Coca-Cola HBC Eesti.

Loe veel... (994 baiti veel) kommenteeri?

Korteriühistute Liidu juhatus annab teada, et lähiajal võib esineda häireid liidu tegevuses ja EKÜL igapäevatöös.

EKÜL endine juhatuse esimees Aivar Kala, kelle volitused lõppesid 30.11.2009, on aktiivselt tegutsenud eesmärgiga lõpetada liidu tegevus. Igapäevaselt on tegeletud liidu töötajaskonna ähvardamisega ning liikmetele ja partneritele valeinformatsiooni esitamisega. Tema tegevuse tõttu oli perioodil 19.03.2010 – 22.03.2010 suletud EKÜL kodulehekülg ning peatatud ekyl.ee lõpuga meiliaadresside kasutamine.

20.03.2010 on viidud EKÜL Tallinna kontorist ära kontoritehnika, seif ning kogu liidu dokumentatsioon.

Loe veel... (311 baiti veel) kommenteeri?

Esmaspäeval, 29.märtsil 2010 kell 17.00 toimub eesti keeles Tallinna ja Harjumaa korteriühistute ümarlaud EKÜL koolitusklassi ruumis, Sakala 23a I korrusel.

Loe veel... (469 baiti veel) kommenteeri?

Soojaettevõtete lobitöö jätab soojavõlgnikega toimetuleku üksnes korteriühistu mureks.

Kaugkütteseaduse muudatus ei välista mullu Kohtla-Järvel aset leidnud olukorra kordumist, sest statistika järgi on ka kolme kuu pikkuse võlgnevusega ligi kaheksa protsenti kodusoojatarbijatest üle Eesti. Eelmisel nädalal saatis valitsus riigikogule arutamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esitatud kaugkütteseaduse muutmise eelnõu, millega pikendatakse kütteperioodil soojavarustuse katkestamise etteteatamise tähtaega aga just 90 päeva ehk kolme kuuni. Kuna seadusemuudatus soojaettevõtteid rahaliselt vastutama ei pane, peavad soojakatkestuste ärahoidmiseks pikaajaliste võlgnike arved maksma ka edaspidi korteriühistu teised liikmed, mis muutub sedamööda, kuidas pikaaegsed võlad aina kasvavad, üha keerulisemaks. „Monopoolne soojaettevõte võiks ise tegeleda võlgnikuga, miks peaks selle kohustuse korteriühistule panema?” küsib ligi 1500 korteriühistut ühendava Eesti korteriühistute liidu juhatusse kuuluv Urmas Mardi, kelle sõnul on jäetud arvestamata mitmed liidu ettepanekud. Ka pärast seadusemuudatust jääb võla eest vastutama endiselt vaid ühistu ise oma ausate ja maksujõuliste liikmetega.

„Juhul kui osa inimestest arveid ei tasu, pööratakse nõue kohe ühistu vastu,” selgitab Mardi, pakkudes välja solidaarse vastutuse põhimõtte, mis tähendab, et ka võrguettevõte peaks olema kohustatud pöörduma nõudega võlgniku poole. Kortermajadele mõeldud veebitarkvara korteriyhistu.net andmetel moodustavad ligi 650 üle Eesti paikneva maja vähemalt kolme kuu pikkused võlgnevused koguni 45% arvete kogusummast. Veel aasta tagasi märtsis oli see osakaal täpselt kolmandik, mis viitab tendentsile, et pikaajalistel võlgadel on tavaks kasvada, samal ajal kui võlgnike osakaal ise aastaga oluliselt muutunud ei ole.

Loe veel... (2118 baiti veel) kommenteeri?

15.03.2010. a. teatati Elamu GRUPP OÜ'le, et tema registriaadress on muutunud. Uueks aadressisk on seatud Vana-Posti 7, Tallinnas.

Elamu GRUPP teatab, et ülalnimetatud aadress (Vana-Posti 7) ei ole Elamu GRUPP OÜ tegelik aadress ning ettevõte ei tunnista nimetatud aadressile sõlmitud rendi-üürilepinguid, kui selle üheks pooleks on Elamu GRUPP OÜ.

Elamu GRUPP OÜ palub, et Vana-Posti 7 omanik või omaniku esindaja võtaks esimesel võimalusel ühendust lepingulise esindajaga telefonil 5 10 25 64 (Paul Puustusmaa), et vältida võimaliku kahju saamist kolmandate isikute poolt pahatahtliku tegvuse tõttu sõlmitud ebakohastest rendilepingutest.

kommenteeri?

Puitmajade infopäev!

Toimumise koht: EKÜL koolitusklass, Sakala 23a, Tallinn
Toimumise aeg: 16.03.2010, kell 15.00

Infopäev toimub eesti keeles!

kommenteeri?

Pealinna korteriühistutel on taas võimalik taotleda linnalt toetust õuealade heakorrastamiseks, 2010. aasta linnaeelarves on selleks eraldatud 10 miljonit krooni.

Korteriühistutel on õigus saada linnalt toetust kuni 70% projekti maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus on 250 000 krooni aastas.

kommenteeri?

PRESSITEADE
Eesti Korteriühistute Liit
22. detsember 2009

Ilmus ajakirja „Elamu” detsembrinumber

Ajakirja „Elamu” detsembrinumbris selgitab Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher monopolide ohjeldamise seaduse eesmärke ja üldpõhimõtteid. Seaduse esitajad, kelleks lisaks Vaherile on ka sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu, on kindlad, et seaduse vastuvõtmisel muutuks tallinlastele vesi märksa odavamaks.

Loe veel... (883 baiti veel) kommenteeri?

PRESSITEADE
Eesti Korteriühistute Liit
21. detsember 2009

Sertifitseerimine tõstab korteriomanike kindlustunnet

Eesti Korteriühistute Liidu sertifitseerimise komisjon otsustas kuuendas sertifitseerimisvoorus omistada märgi „Hea Ühistu” viiele korteriühistule.

Loe veel... (1625 baiti veel) kommenteeri?

Kuna 1/10 liikmete initsiatiivil kokku kutsutud erakorraline Liidupäev toimus 30.11.2009 ning võttis vastu päevakorralised otsused, ei ole põhjendatud senise juhatuse poolt kokku kutsutud dubleerivate koosolekute läbiviimine. Seega teatame, et kõigi detsembrikuu jooksul planeeritud regionaalsete koosolekute ning Liidupäeva toimumine on tühistatud.

Lugupidamisega,
EKÜL juhatuse liikmed

Dagmar Mattiisen
Urmas Mardi
Andres Jaadla

kommenteeri?

Elva lähedal Tamsas kaheksa korteriga majas likvideeris korteriühistu esimees väidetavalt teiste elanike nõusoleku ja teadmiseta korteriühistu.

Kolm aastat tagasi Tamsasse ema juurde kolinud Pille Linde ühines toona ka Tamsa 8 korteriühistu juhatusega. Ühistut juhitigi kahekesi koos esimehe Viktor Undiga, kolmas liige oli juba aastaid surnud.

Korteriühistu ei olnud aktiivne koosolekuid korraldama, kuid eelmise aasta aprillis oli maja ukse peal silt, mis juhatuse nime all kutsus elanikke üldkoosolekule, et arutada juhatuse valimist jm küsimusi.
Märge: Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on korteriühistu nagu ettevõte, seda ei saa kaotada ilma üldkoosoleku otsuseta ning likvideerida ei saa üks isik oma äranägemise järgi.

Loe veel... (2655 baiti veel) kommenteeri?

Korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi hinnangul pole korteriühistu pankroti välja kuulutamine väga mõistlik lahendus tekkinud makseprobleemidele.

„Korteriühistute liit (EKÜL) ei pea statistikat selle kohta kui palju on korteriühistuid pankrotti läinud,“ ütles Mardi Päevaleht Online’ile.

Ta rääkis, et ette on tulnud üksikuid juhtumeid, kus on alustatud pankrotimenetlust, ent ühtegi konkreetset juhtumit, kus mõni korteriühistu oleks pankroti välja kuulutanud, talle ei meenu.

Loe veel... (1648 baiti veel) kommenteeri?

Hea korteriühistu esindaja!

23. aprillil algusega kell 10.00 toimub Reval Hotel Olümpia Konverentsikeskuses (Liivalaia 33, Tallinn)

V Balti Elamumajanduse Konverents „Eluasemevaldkond Balti riikides- uute väärtuste aeg“

Konverentsi kava vaata SIIT

Osalemiseks vajalik eelnev registreerimine!

Registreerimine kuni 16.aprillini või kuni kohtade täitumiseni tel. 627 5740 või ekyl@ekyl.ee.

Osalemine EKÜL liikmetele tasuta , teistele 900.-

kommenteeri?

Juhise koostas Andmekaitse Inspektsioon koostöös Eesti Korteriühistute Liiduga.[1]

Juhis näitab, kuidas avaldada võlglasi, kes on võlgu korteriga seotud maksete eest korteriühistule või hooneühistule. Juhist saab kohaldada ka võlgnike avaldamisele garaaži-, suvila- jms ühistutes, samuti korteriomanike ühisustes.

Kas võib ühistule võlgu jäänud isikute avaldamist või sellega ähvardamist mõjutusvahendina kasutada? Seadus lubab isiku andmeid avaldada tema nõusolekul või seaduses ettenähtud alusel.[2] Võlgnike nimede avaldamine ühistu poolt laiemale avalikkusele on seega lubamatu.

Loe veel... (5335 baiti veel) kommenteeri?

Kesklinna korteriühistute soovidele vastu tulles jagab selgi kevadel linnaosavalitsus soovijatele tasuta sõelutud murumulda.

Muld on mõeldud hoonete esiste või kinnistuga külgnevate haljasmaade korrastamiseks, teatas linnaosavalitsus Päevaleht Online'ile.

„Aasta aastalt on meie poolt pakutud võimalust üha enam kasutatud,” selgitas Kesklinna vanem Marek Jürgenson.”

Loe veel... (753 baiti veel) kommenteeri?

Peamiselt Annelinnas asuvate korteriühistute puudulik parkimiskorraldus on muutunud juba nii suureks probleemiks, et hakkab segama politsei teiste tööülesannete täitmist.

Tartu politsei liiklustalituse vanemspetsialisti Oleg Barinski-Gesjuki sõnul helistavad korteriühistute juhid ja autojuhid juhtimiskeskusesse parkimisprobleemidega peaaegu iga päev ja tavaliselt on probleem selles, et ühele inimesele eraldatud parkimiskohal on kellegi teise auto, kirjutas Tartu Ekspress.

Kui parkimine pole liiklusmärkidega reguleeritud, on Barinski-Gesjuki sõnul tegu puhtalt tsiviilasjaga ning probleemi lahendamiseks ei pea kutsuma politseid, kui tegemist on aga eraalaga, peab iga korteriühistu ise otsustama, kuidas olukorda lahendada.

Loe veel... (690 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on väljatöötamisel meetmed, et korteriühistu ei peaks maksma nigela arendaja võlgu.

Mardi sõnul töötab korteriühistute liit koos majandusministeeriumiga välja meetmeid, mille järgi sõlmitaks näiteks soojusenergia müügi leping otse tarbija ning mitte korteriühistuga. Sel juhul vastutaks arendaja, kes ei suvatse kütte eest arveid maksta oma võlgade eest ise. Praegu on vastutus aga korteriühistu kaelas, mis peab võlgade väljanõudmiseks näiteks kohtusse pöörduma, kirjutab Tarbija24.

„Juhul kui lepingupooleks on korteriühistu, siis peab ühistu täitma kohustused terviklikult, ka nende isikute eest, kes hiilivad kõrvale kohustuste täitmisest,” selgitas Mardi. Ta lisas, et see ei tähenda, et majas võivad elada parasiidid ja maksta, millal nad soovivad, või kõige hullem, mitte maksta. Ja see ei käi ainult arendajate, vaid kõigi kohta.

kommenteeri?

Eesti korteriühistute liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva ütles korteriühistute käekäigu kohta, et võlgnike arv on küll kasvanud, aga midagi katastroofilist ei ole.

„Võlgnike arv on küll kasvanud, aga see ei ole midagi katastroofilist. Pankrotiohtu pole,“ kinnitas Jõgeva, kes on enda sõnul ka kahte suuremat ühistut juhtinud ja kes nüüd igapäevaselt korteriühistutega tegeleb. Samas nentis Jõgeva, et tal on informatsioon vaid korteriühistu liikmete kohta.

„Need andmed meil puuduvad, kel on pidevalt maksuvõlad või kes maksavad korralikult,“ rääkis Jõgeva. „Võib-olla neil ei ole võlgasid, kellega meie tegeleme. Võib-olla maksed hilinevad, aga midagi katastroofilist küll ei ole.“

Loe veel... (1190 baiti veel) kommenteeri?

Võlg on võõra oma, ütleb vanarahvas. Korteriühistu ei saa jääda võlgu majas tarbitud vee, elektri, kütte ja prügiveo eest. Ometi ei tohiks selleks kulutada kogutavat remondiraha. Paraku on elu karm ja mõnigi seni kohusetundlikult makse maksnud korteriomanik võib olla päevapealt töötu ja tema pere majanduslikes raskustes.

Loe veel... (4903 baiti veel) kommenteeri?

Juulis jõustunud valitsuse määrus seab teiste hulgas ka korteriühistu juhatuse liikmeile ette keeleoskuse lati, mistõttu võib umbkeelne ühistu juhatus saada rahatrahvi.

Avalikele teenistujatele ja töötajaile ning füüsilisest isikust ettevõtjaile kohustusliku keeleoskustaseme kehtestanud valitsuse määrus kehtib ka korteriühistute kohta.

Loe veel... (3128 baiti veel) kommenteeri?

Korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi kinnitas Kuku raadio saates «Ärataja», et kortermajadel pole erilist võimalust kõrgete küttehindadega võidelda ja riik võiks appi tulla.

Mardi sõnul on korteriühistutel mõistlikum minna energiasäästlikkuse teed ja teha majale vajalik renoveerimine, alustada tuleks kindlasti soojussõlmedest.

Uuendatud soojussõlmede kaudu tagatakse Mardi sõnul õige suurem energiasääst - hinnanguliselt 25-50 protsenti. Samas nentis ta, et elanikele läheb maja remont aina raskemaks, sest see eeldab laenu võtmist, kerkiv küttehind sööb aga laenu tagasimakset.

Loe veel... (462 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) heidab valitsusele ette soovi tõsta gaasi aktsiis järgmise aasta suvest 18 protsendini, sest see seab ohtu paljude inimeste võimaluse säilitada eluase.

“Kahtlemata on julgeolekupoliitiline aspekt Eestile kui Venemaa naabrile oluline, kuid ometi tunduvad need seletused kuidagi õõnsalt otsituna. Näib, et poliitikul on lihtne igal võimalikul juhul tõmmata taskust Vene-kaart. Kuid sellega siiski tuba soojaks ei küta,” seisab Liidu avalduses.

“Kas need, kes gaasiaktsiisi tõstmisele heakskiidu andsid ikka teavad, kui suur on otsuse mõju? Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) hinnangul mõjutab see ca 2/3 korteriühituid. Kes veel aru ei saa, kujutagu ette 2/3 Lasna- või Mustamäest ja otsuse mastaabid saavadki selgeks.

Loe veel... (841 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ei toeta ideed tõsta gaasiaktsiisi ja on arvamusel, et 2009. aasta riigieelarve koostamisel ei tohiks teha otsuseid, mis tooksid kaasa elanike heaolu olulise halvenemise.

«Omaaegse väga soodsa gaasihinnaga arvestades läksid paljud korteriühistud üle gaasiküttele, aga nüüd on Venemaa gaasi hinda väga palju tõstnud ning teist tarnijat praegu pole,» sõnas EKÜLi juhatuse liige Urmas Mardi Postimees.ee'le.

Mardi leiab, et «praeguses olukorras ei tohiks Eestis siseriiklikult küll gaasihinnale aktsiisi näol lisa otsa panna, sest muidu ei jaksa paljud korteriühistud ja eramute omanikud oma majade kütte eest enam maksta.»

Loe veel... (135 baiti veel) kommenteeri?

Tänavuse aastsa alguse seisuga oli Eesti vanglates 2540 kinnipeetavat ja 916 vahistatut. Mõistetavalt kuulub nende hulka ka inimesi, kes on korteriühistu liikmena seotud kohustustega korteriühistu ees ning vangistuses viibimine nende täitmisest ei vabasta.

Vastavalt korteriühistuseadusele on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Ühistu liikme kohustused tulenevad korteriühistu põhikirjast, kus sätestatakse korteriomandi mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord.

Samuti on kohustused sätestatud seadustes. Näiteks korteriomandiseaduse järgi tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused.

Loe veel... (3398 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liit on nördinud Justiitsministeeriumi tegevusest. Nimelt on otsustanud ministeerium saata Riigikogu menetlusse Mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse, tulundusühistuseaduse ja äriseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse.

Eesti Korteriühistute Liitu kuulub ca 1400 korteriühistut, milles elab ja omab kodu ligemale 100 000 inimest. Oleme seisukohal, et ministeerium on rikkunud head haldustava ning ei ole kaasanud Liitu sedavõrd oluliste muudatuste tegemisel arvamuse andmiseks.

Toon ainult ühe näite:

Loe veel... (1828 baiti veel) kommenteeri?

Eesti Korteriühistute Liidu poolt kritiseeritud eelnõu aitab muuhulgas kaitsta korteriühistute liikmete õigusi.

Justiitsministeeriumi nõuniku Külliki Puusilla sõnul oli eelnõu väljatöötamise üheks eesmärgiks tagada kõikide osapoolte kaitse ja ennetada vaidluste tekkimist. „Nii täpsustatakse näiteks mittetulundusühingute üldkoosoleku pädevusega ja korraldusega seonduvaid regulatsioone.“

Puusilla selgituse kohaselt nähaksegi sellel eesmärgil ette mittetulundusühingu, sh ka korteriühistu vähemusse jäävatele liikmetele ette võimalus nõuda üldkoosoleku protokolli notariaalset tõestamist.

Loe veel... (2747 baiti veel) kommenteeri?