Rahuloleva elanikuni läbi toimiva ühistu!   
  Logi sisse
 Kasutajanimi
 Parool


Sul ei ole veel kontot? Saad ennast registreerida. Registreeritud kasutajatel on rohkem eeliseid, näiteks nagu lehekülje kujunduse muutmine, kommentaarede postitamine oma nimega jne...
  Kiirotsing

  Peamenüü
  Kinnisvara "special"
  Varasemad teated ja kirjutised
Neljapäev, September 07
·Vanemate korterite müüjatel seisavad ees kiired ajad (0)
Teisipäev, September 05
·Korterihinnad tõusevad üle Eesti (0)
Neljapäev, August 10
·Kas enampakkumiselt ostetud kodu on hea investeering või mõttetu võlg? (0)
Esmaspäev, Juuli 10
·Ühisusest ühistuks - vabatahtlikult või seaduse järgi (0)
Teisipäev, Aprill 25
·Hinnakriisis kannatavad kõige vähem Rae valla korterid (0)
Kolmapäev, Aprill 19
·Kortermajade vana elektrijuhtmestik kujutab endast suurt tuleohtu (0)
Kolmapäev, Aprill 12
·Tulekul infopäev “Turvalisus kortermajas” – 20.04.17 Kundas, 04.05.17 Tapal (0)
·Liidud tahavad, et riik jätkaks korterelamute rahastamist (0)
Esmaspäev, Aprill 10
·300 Tallinna korteriühistut peavad endale reedeks uue prügivedaja leidma (0)
Neljapäev, Aprill 06
·Renoveerimisest praktikult praktikule (0)
 Vanemad artiklid
  :-)


See on teema: Õigusloome - praktika ja uudised
Järgmise uudised on esitletud selle teema all.


Näita kõike

Oluline riigikohtu lahend: vee- ja võrguettevõtjate taristu ei pruugigi tegelikult nende oma olla
  Postitas: Amadeuz on Reede, November 17, 2017 - 08:39 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 27 lool klikkimiste arv -

Riigikohus lahendas hiljuti ühe olulise vaidluse, kus käsitles põhjalikult tehnovõrkude talumiskohustuse tekkimise aluseid ning sellega seoses ka tehnovõrgu omandi põhimõtteid (Riigikohtu otsus 2-15-17137).

Taristu talumise ja omandi küsimus

Nimetatud kohtuotsus võib puudutada paljusid võrgu- ja vee-ettevõtjaid, eriti regionaalseid vee-ettevõtjaid, kes on laienemisel omandanud erinevaid veemajandusobjekte. Otsuses lahendatud õiguslik ebaselgus tehnovõrkude talumiskohustuse küsimuses võib tekitada olukorra, kus mõned olemasoleva taristu osad kuuluvad tegelikult hoopis kinnistute omanikele, kus taristu asub, ja mitte ettevõtjale, kes taristu kaudu teenust osutab.

Selles vaidluses ehitas arendaja oma kinnistule reoveepumpla ja andis selle lihtkirjaliku kokkuleppe alusel vee-ettevõtjale üle. Samas ei seatud isiklikku kasutusõigust või muud asjaõigust. Kinnistu uus omanik väitis, et reoveepumpla on tema kinnistu oluline osa ja seega tema omandis. Riigikohus nõustus põhimõtteliselt kinnistu omanikuga.

Loe veel... (2041 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Ühisusest ühistuks - vabatahtlikult või seaduse järgi
  Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Juuli 10, 2017 - 08:27 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 308 lool klikkimiste arv -

1. jaanuarist 2018. a. hakkab kehtima uus seadus korteriühisustele, korteriomanikele ja korteriühistutele, mis olulisima muudatusena kaotab senised korteriomanike ühisused ja muudab kohustuslikuks korteriühistud.

Korteriomandi ja korteriühistu seaduse eesmärk on kokku võtta erinevates õigusaktides olevad korterite kasutamist ja valitsemist reguleerivad normid. Uue seaduse kohaselt hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis.
Märge: Kuidas loob riik korteriühistu

*1. jaanuaril 2018 avatakse registris iga uue korteriühistu (senise ühisuse) jaoks registrikaart, millel on selle korteriühistu nimi (koosneb korteriomandite asukoha aadressist ja sõnast „korteriühistu“), registrikood ja aadress (korteriomandite asukoha aadress).

*Kui korteriomanikud on enne uue seaduse jõustumist ametisse nimetanud valitseja, siis jätkab valitseja oma tegevust. Kui valitseja on füüsiline isik, arvatakse ta uue korteriühistu juhatuse liikmeks. Kui valitseja on juriidiline isik, siis tegutseb ta edasi korteriühistu valitsejana (korteriühistu juhatust asendava organina). Mõlemal juhul tuleb hiljemalt 30. juuniks 2018 esitada kandeavaldus juhatuse liikme või valitseja korteriühistute registrisse kandmiseks.

*Uue korteriühistu liikmed ehk korteriomanikud võivad üldkoosolekul vastu võtta ka põhikirja, kuid kohustust seda teha pole: seaduses on kõik küsimused lahendatud, mõnes küsimuses on põhikirjaga võimalik kehtestada teistsuguseid reegleid.

Allikas: Justiitsministeerium

Loe veel... (6972 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Võlglased nurjavad terve maja remondi
  Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Oktoober 11, 2016 - 06:22 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 601 lool klikkimiste arv -

Üksikud võlglased võivad lörri ajada terve kortermaja korrastustööd, mistõttu tasub juba esimeste võlgade ilmnemisel nendega tõsiselt tegelema hakata.

Pindi Kinnisvara atesteeritud vanemhaldur Heliis Anto selgitas, et tihtipeale alahindavad ühistute juhatused tasahilju kuhjuvaid võlgasid. „Esialgu tunduvad väikesed võlad ühistu ees aktsepteeritavad, kuna kommunaalteenuste lepingud on ju elanikel tavaliselt otse teenusepakkujaga ja väikese puudujääki saab vajadusel näiliselt katta tekkinud reservidest, halvemal juhul aga lausa remondifondist,“ rääkis ta.

Anto sõnas, et selline hiilivate võlgade aktsepteerimine on aga suisa kuritahtlik- hoonete majanduskavad ei ole planeeritud ilmaasjata ja kui ühel sügisel jääb katuseremondi jaoks raha puudu ning ka pank ei anna võlgade tõttu laenu, siis on ühistu lõhkise küna ees- kas korjata puuduolev summa teistelt elanikelt või kahjustada hoonet ja selle elanike elukvaliteeti.

Loe veel... (326 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Eestis ootavad omanikku ligi 16 000 päranduseks jäetud kinnistut
  Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Oktoober 06, 2016 - 12:27 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 536 lool klikkimiste arv -

Maksu- ja tolliameti andmetel on ligi 16 000 kinnistut, mille senine omanik on surnud ja uus omaja ei ole kande parandamiseks avaldust esitanud ja nii jääb riigil saamata olulises osas maamaksu.

Novembri algusest hakkab kinnistusosakond taoliste pärijatega ühendust võtma. «Kinnistusraamatus olevad andmed peavad peegeldama tegelikkust. Seetõttu palume uutel omanikel vajalik kandeavaldus esitada võimalikult kiiresti, kinnistuportaali kaudu saab seda ka riigilõivuvabalt teha,» selgitas kinnistus- ja registriosakonna kohtudirektor Virve Altuhova.

Kande tegemiseks kinnistusraamatusse tuleb esitada kinnistuportaali või notari kaudu avaldus ja lisada omandiõiguse aluseks olevad dokumendid. Avalduse esitaminekinnistuportaali kaudu ja kande parandamine on riigilõivuvaba. Avalduse vormistamisel notari abiga tuleb teenuse eest tasuda vastavalt notari tasu seadusele. Kui eelnevalt ei ole läbi pärimismenetlust läbi viidud, tuleb pöörduda notari poole, kes teostab pärimismenetluse ja väljastab pärimistunnistuse.
Märge: Juhul, kui omanik kinnistusraamatu kande parandamist taotlenud ei ole, on võimalik kohustuse täitmiseks määrata korduvalt kuni 3200-eurost rahatrahvi.

Loe veel... (277 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Korteriühistuid ootab ees oluline muudatus
  Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Juuni 14, 2016 - 09:41 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 736 lool klikkimiste arv -

Mitme kinnisasja baasil moodustatud korteriühistud peavad tegema tänavu otsuse tegevuse jätkamise kohta. Ühistud, mis jätavad selle tänavu tegemata ja registrile esitamata, loetakse 2018. aastast lõpetatuks ja igale kinnistule tekib uus korteriühistu, vahendab Notarite Koda.

Notarite Koja tegevjuhi Eve Strangi sõnul on mitme kinnisasjaga ühistute tegevuse jätkamiseks oluline tegutseda kiiresti, sest protsess võib osutuda ootamatult ajamahukaks.

«Otsuse tegemine eeldab üldkoosoleku kokkukutsumist. Kui tavaliselt on üldkoosolekul igal korteriomanikul üks hääl, siis selle otsuse vastuvõtmisel arvestatakse lisaks ka korteriomandite juurde kuuluva mõttelise osaga. Jätkamiseks on tarvis üle poolte omanike häältest, kellele kuulub kokku üle poole kinnisasja kaasomandi osadest,» selgitas Strang. «Kui ühistusse kuulub näiteks 3 maja, kus igas majas on 30 korterit, siis peab koosoleku läbiviimiseks ja otsuse tegemiseks olema kohal igast majast vähemalt 16 omanikku, kellele kuulub üle poole kinnisasja kaasomanditest. Otsust ei saa vastu võtta, kui näiteks ühest majast on kohal kõik omanikud, aga teisest ainult 10.»

Loe veel... (1204 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
www.EKYL.ee - Rahuloleva elanikuni läbi toimiva ühistu www.EKYL.ee - Rahuloleva elanikuni läbi toimiva ühistu www.EKYL.ee - Rahuloleva elanikuni läbi toimiva ühistu www.EKYL.ee - Rahuloleva elanikuni läbi toimiva ühistu 

 

Elamu GRUPP OÜ
tigupost
Kadaka tee 5
Tallinn

Tel/faks: 6267879
Mob: 5053534
e-post:
merike@elamugrupp.ee

a/a 221013592795
Reg kood: 10617859