Rahuloleva elanikuni läbi toimiva ühistu!   
  Logi sisse
 Kasutajanimi
 Parool


Sul ei ole veel kontot? Saad ennast registreerida. Registreeritud kasutajatel on rohkem eeliseid, näiteks nagu lehekülje kujunduse muutmine, kommentaarede postitamine oma nimega jne...
  Kiirotsing

  Peamenüü
  Kinnisvara "special"
· Andres Jaadla: kui riik korterelamute renoveerimisse täna ei panusta, elab suur hulk inimesti varsti ohtlikes majades (Apr 02, 2018)
· Õnnetuste vältimiseks tuleb vanadelt paneelmajadelt võtta betooniproovid (Veebr 27, 2018)
· Ehitusteadlane: paneelmajad seisavad vajadusel veel 500 aastat (Sept 14, 2017)
· Tallinna kinnisvarahinnad tegid rekordi (Sept 08, 2017)
· Vanemate korterite müüjatel seisavad ees kiired ajad (Sept 07, 2017)
· Korterihinnad tõusevad üle Eesti (Sept 05, 2017)
· Kas enampakkumiselt ostetud kodu on hea investeering või mõttetu võlg? (Aug 10, 2017)
· Hinnakriisis kannatavad kõige vähem Rae valla korterid (Apr 25, 2017)
· Pöörane: Tallinna korterite hind kerkis detsembris 11,3 protsenti (Jaan 03, 2017)
· Tallinna järelturul on korterite hinnad käest läinud (Dets 12, 2016)
  Varasemad teated ja kirjutised
Kolmapäev, Veebruar 28
·Lääne-Eesti Korteriühistute XV Foorum, 3.03.2018 PÄRNU (0)
·Kas korteriühistu vajab põhikirja? (0)
Teisipäev, Veebruar 27
·Õnnetuste vältimiseks tuleb vanadelt paneelmajadelt võtta betooniproovid (0)
Esmaspäev, Veebruar 12
·Korteriühistud saavad hoovide korrastamiseks toetust taotleda (0)
·Uue maksusüsteemiga kaasnevast kinnisvaramaksust on võimalik pääseda (0)
Reede, Veebruar 09
·Korteriühistutele toetuste andmise kord muutub lihtsamaks (0)
Teisipäev, Veebruar 06
·Kolmapäeviti on Tallinnas taas avatud korteriühistute infopunkt (0)
Kolmapäev, Jaanuar 31
·Eesti Korteriühistute Liit kogub andmeid ühistute kohta, kes riigi toetusest ilma jäid (0)
Esmaspäev, Jaanuar 29
·Pane tähele! Korteriomandi moodustamisel on täiesti uued reeglid (0)
Reede, November 17
·Oluline riigikohtu lahend: vee- ja võrguettevõtjate taristu ei pruugigi tegelikult nende oma olla (0)
 Vanemad artiklid
  :-)


See on teema: Õigusloome - praktika ja uudised
Järgmise uudised on esitletud selle teema all.


Uue maksusüsteemiga kaasnevast kinnisvaramaksust on võimalik pääseda
  Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Veebruar 12, 2018 - 02:55 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 285 lool klikkimiste arv -

Uus maksusüsteem ajab inimestel endiselt päid sassi ja detailidest pole paljud veel sotti saanud. Näiteks ei teata sageli, mida toob endaga uus süsteem juhul, kui müüd kinnisvara.

Tavainimese kokkupuude maksuametiga piirdub suuremalt jaolt lootusega pärast tuludeklaratsiooni esitamist tulumaksutagastust saada. Käesoleval aastal on aga kõik uutmoodi. Muutunud on maksuvaba tulu arvestamise põhimõte, mis toob kaasa kohustuse oma sissetulekuid väga täpselt jälgida ja prognoosida.

Inimeste jaoks, kes plaanivad sel aastal kinnisvara müüa, on palju küsimusi tekitanud nii-öelda varjatud kinnisvaramaks, mis tähendab lihtsustatult öeldes seda, et alates 2018. aastast kuulub inimese tulu hulka ka kinnisvaratehingutest saadav tulu, ütleb Lahe Kinnisvara Pärnu konsultant-maakler Gözell Haug.

Igasugust tulu, mis on saadud võlaõigusliku lepingu alusel ehk siis teenustasu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intressid, dividendid, maksustatav pension, toetused, stipendiumid, preemia, hüvitis või muu tulu, tuleb võtta arvesse tulumaksuvabastuse suuruse arvestamisel. Seda siis lisaks palgale ja muudele tasudele.
Märge: Täpsemat infot kinnisvara müügist saadud tulude deklareerimisest saab küsida nii maksuametist kui ka maakleritelt.

Loe veel... (3224 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Pane tähele! Korteriomandi moodustamisel on täiesti uued reeglid
  Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Jaanuar 29, 2018 - 03:12 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 387 lool klikkimiste arv -

Uue korteriomandi- ja korteriühistuseadusega muutus nii korteriomandite moodustamine kui ka asjaomane terminoloogia.

Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co vandeadvokaat Anet Kaasik selgitas, et kui varem moodustus korteriomand reaalosast ja kaasomandi osast, siis nüüd moodustub korteriomand kolmest osast: 1) eriomandist, 2) kaasomandi osast ja 3) liikmelisusest korteriühistus. Seega, reaalosa nimetatakse nüüd eriomandiks ning koos korteriomandiga saab omanik automaatselt ka korteriühistu liikmeks.

Loe veel... (1998 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Oluline riigikohtu lahend: vee- ja võrguettevõtjate taristu ei pruugigi tegelikult nende oma olla
  Postitas: Amadeuz on Reede, November 17, 2017 - 08:39 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 436 lool klikkimiste arv -

Riigikohus lahendas hiljuti ühe olulise vaidluse, kus käsitles põhjalikult tehnovõrkude talumiskohustuse tekkimise aluseid ning sellega seoses ka tehnovõrgu omandi põhimõtteid (Riigikohtu otsus 2-15-17137).

Taristu talumise ja omandi küsimus

Nimetatud kohtuotsus võib puudutada paljusid võrgu- ja vee-ettevõtjaid, eriti regionaalseid vee-ettevõtjaid, kes on laienemisel omandanud erinevaid veemajandusobjekte. Otsuses lahendatud õiguslik ebaselgus tehnovõrkude talumiskohustuse küsimuses võib tekitada olukorra, kus mõned olemasoleva taristu osad kuuluvad tegelikult hoopis kinnistute omanikele, kus taristu asub, ja mitte ettevõtjale, kes taristu kaudu teenust osutab.

Selles vaidluses ehitas arendaja oma kinnistule reoveepumpla ja andis selle lihtkirjaliku kokkuleppe alusel vee-ettevõtjale üle. Samas ei seatud isiklikku kasutusõigust või muud asjaõigust. Kinnistu uus omanik väitis, et reoveepumpla on tema kinnistu oluline osa ja seega tema omandis. Riigikohus nõustus põhimõtteliselt kinnistu omanikuga.

Loe veel... (2041 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Ühisusest ühistuks - vabatahtlikult või seaduse järgi
  Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Juuli 10, 2017 - 08:27 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 673 lool klikkimiste arv -

1. jaanuarist 2018. a. hakkab kehtima uus seadus korteriühisustele, korteriomanikele ja korteriühistutele, mis olulisima muudatusena kaotab senised korteriomanike ühisused ja muudab kohustuslikuks korteriühistud.

Korteriomandi ja korteriühistu seaduse eesmärk on kokku võtta erinevates õigusaktides olevad korterite kasutamist ja valitsemist reguleerivad normid. Uue seaduse kohaselt hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis.
Märge: Kuidas loob riik korteriühistu

*1. jaanuaril 2018 avatakse registris iga uue korteriühistu (senise ühisuse) jaoks registrikaart, millel on selle korteriühistu nimi (koosneb korteriomandite asukoha aadressist ja sõnast „korteriühistu“), registrikood ja aadress (korteriomandite asukoha aadress).

*Kui korteriomanikud on enne uue seaduse jõustumist ametisse nimetanud valitseja, siis jätkab valitseja oma tegevust. Kui valitseja on füüsiline isik, arvatakse ta uue korteriühistu juhatuse liikmeks. Kui valitseja on juriidiline isik, siis tegutseb ta edasi korteriühistu valitsejana (korteriühistu juhatust asendava organina). Mõlemal juhul tuleb hiljemalt 30. juuniks 2018 esitada kandeavaldus juhatuse liikme või valitseja korteriühistute registrisse kandmiseks.

*Uue korteriühistu liikmed ehk korteriomanikud võivad üldkoosolekul vastu võtta ka põhikirja, kuid kohustust seda teha pole: seaduses on kõik küsimused lahendatud, mõnes küsimuses on põhikirjaga võimalik kehtestada teistsuguseid reegleid.

Allikas: Justiitsministeerium

Loe veel... (6972 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Võlglased nurjavad terve maja remondi
  Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Oktoober 11, 2016 - 06:22 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 819 lool klikkimiste arv -

Üksikud võlglased võivad lörri ajada terve kortermaja korrastustööd, mistõttu tasub juba esimeste võlgade ilmnemisel nendega tõsiselt tegelema hakata.

Pindi Kinnisvara atesteeritud vanemhaldur Heliis Anto selgitas, et tihtipeale alahindavad ühistute juhatused tasahilju kuhjuvaid võlgasid. „Esialgu tunduvad väikesed võlad ühistu ees aktsepteeritavad, kuna kommunaalteenuste lepingud on ju elanikel tavaliselt otse teenusepakkujaga ja väikese puudujääki saab vajadusel näiliselt katta tekkinud reservidest, halvemal juhul aga lausa remondifondist,“ rääkis ta.

Anto sõnas, et selline hiilivate võlgade aktsepteerimine on aga suisa kuritahtlik- hoonete majanduskavad ei ole planeeritud ilmaasjata ja kui ühel sügisel jääb katuseremondi jaoks raha puudu ning ka pank ei anna võlgade tõttu laenu, siis on ühistu lõhkise küna ees- kas korjata puuduolev summa teistelt elanikelt või kahjustada hoonet ja selle elanike elukvaliteeti.

Loe veel... (326 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Eestis ootavad omanikku ligi 16 000 päranduseks jäetud kinnistut
  Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Oktoober 06, 2016 - 12:27 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 732 lool klikkimiste arv -

Maksu- ja tolliameti andmetel on ligi 16 000 kinnistut, mille senine omanik on surnud ja uus omaja ei ole kande parandamiseks avaldust esitanud ja nii jääb riigil saamata olulises osas maamaksu.

Novembri algusest hakkab kinnistusosakond taoliste pärijatega ühendust võtma. «Kinnistusraamatus olevad andmed peavad peegeldama tegelikkust. Seetõttu palume uutel omanikel vajalik kandeavaldus esitada võimalikult kiiresti, kinnistuportaali kaudu saab seda ka riigilõivuvabalt teha,» selgitas kinnistus- ja registriosakonna kohtudirektor Virve Altuhova.

Kande tegemiseks kinnistusraamatusse tuleb esitada kinnistuportaali või notari kaudu avaldus ja lisada omandiõiguse aluseks olevad dokumendid. Avalduse esitaminekinnistuportaali kaudu ja kande parandamine on riigilõivuvaba. Avalduse vormistamisel notari abiga tuleb teenuse eest tasuda vastavalt notari tasu seadusele. Kui eelnevalt ei ole läbi pärimismenetlust läbi viidud, tuleb pöörduda notari poole, kes teostab pärimismenetluse ja väljastab pärimistunnistuse.
Märge: Juhul, kui omanik kinnistusraamatu kande parandamist taotlenud ei ole, on võimalik kohustuse täitmiseks määrata korduvalt kuni 3200-eurost rahatrahvi.

Loe veel... (277 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Korteriühistuid ootab ees oluline muudatus
  Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Juuni 14, 2016 - 09:41 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 953 lool klikkimiste arv -

Mitme kinnisasja baasil moodustatud korteriühistud peavad tegema tänavu otsuse tegevuse jätkamise kohta. Ühistud, mis jätavad selle tänavu tegemata ja registrile esitamata, loetakse 2018. aastast lõpetatuks ja igale kinnistule tekib uus korteriühistu, vahendab Notarite Koda.

Notarite Koja tegevjuhi Eve Strangi sõnul on mitme kinnisasjaga ühistute tegevuse jätkamiseks oluline tegutseda kiiresti, sest protsess võib osutuda ootamatult ajamahukaks.

«Otsuse tegemine eeldab üldkoosoleku kokkukutsumist. Kui tavaliselt on üldkoosolekul igal korteriomanikul üks hääl, siis selle otsuse vastuvõtmisel arvestatakse lisaks ka korteriomandite juurde kuuluva mõttelise osaga. Jätkamiseks on tarvis üle poolte omanike häältest, kellele kuulub kokku üle poole kinnisasja kaasomandi osadest,» selgitas Strang. «Kui ühistusse kuulub näiteks 3 maja, kus igas majas on 30 korterit, siis peab koosoleku läbiviimiseks ja otsuse tegemiseks olema kohal igast majast vähemalt 16 omanikku, kellele kuulub üle poole kinnisasja kaasomanditest. Otsust ei saa vastu võtta, kui näiteks ühest majast on kohal kõik omanikud, aga teisest ainult 10.»

Loe veel... (1204 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Raha- ja parkimisprobleemid: kemplevad naabrid kulutavad Eesti kohtute uksi
  Postitas: Amadeuz on Pühapäev, Mai 08, 2016 - 10:03 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 980 lool klikkimiste arv -

«Korteriühistutega seotud vaidluste hulk püsib jätkuvalt kõrgel,» nentis Eesti Korteriühistute Liidu korraldatud eilsel õigusteabepäeval Riigikohtu kohtunik Villu Kõve.

«Kõik taandub inimsuhetele. Kui inimesed omavahel läbi ei saa, ei aita ükski seadus,» rääkis ta. Põhiliseks tüliõunaks on raha. «Näiteks majanduskulud: ühele tundub, et naaber maksab liiga vähe, teise meelest on seda liiga palju. Mõni arvab, et kui talle miski ei meeldi, ei pea ta selle eest ka maksma.»

Tülli minnakse ka renoveerimisplaanide pärast. «Renoveerimisega on ju samuti seotud suured kulud,» mainis ta. «Osa inimesi on valmis maja kordategemise eest maksma, teised jälle mitte, tekibki konflikt. Kas jääb maja korda tegemata või peavad need inimesed, kes maja korrastamist ei soovi, sealt ära minema - rohkem variante pole,» rääkis Kõve. «Kui keegi maksmata jätab, peab keegi teine ju maksma selle raha tema eest.»

Loe veel... (482 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Lugeja küsib: millistes küsimustes on korteriühistus vajalik kõigi korteriomanike nõusolek?
  Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Mai 02, 2016 - 04:09 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1186 lool klikkimiste arv -

Postimehe koduportaali poole pöördus lugeja küsimusega, milliste küsimuste lahendamiseks korteriühistus on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek.

Vastab EKÜLi jurist Margus Saulep:

Teatud küsimusi ei saa korterelamus lahendada enamuse otsusega, sõltumata sellest, kas elamu majandamiseks on moodustatud korteriühistu või mitte. Alljärgnevalt on välja toodud toimingud, mis riigikohtu arvates eeldavad korteriomanike kokkulepet ehk siis kõikide omanike nõusolekut.

* Küttesüsteemist eraldumine
* Pööningukorruse väljaehitamine
* Parkimiskohtade kindlaks määramine

Loe veel... (2774 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Korteriühistu võitis kohtus pujäänidest korteriomanikke
  Postitas: Amadeuz on Reede, Aprill 01, 2016 - 01:13 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1095 lool klikkimiste arv -

Kohus rahuldas Kuressaare Mooni 10 korteriühistu hagi nende korteriomanike suhtes, kes vaatamata üldkoosoleku otsusele ei lubanud keskküttesüsteemi paigaldamiseks oma eluruumidesse remondimehi.

Oma otsusega kohustas kohus korteriomanikke võimaldama Mooni 10 korteriühistul paigaldada eluruumidesse keskküttesüsteemi küttekehad ja õhuvõtusüsteemi seadmed ning taluma seal elamu kütte- ja õhuvõtusüsteemi renoveerimise ehitustöid, sealhulgas keskkütte- ja õhuvõtussüsteemi paigaldamist, samuti ventilatsiooniavade puurimist.

Samuti kohustas kohus Mooni 10 kahte elanikku andma nõusolek nende kaasomandis olevasse korterisse korteriühistu määratud omanikujärelevalve spetsialisti ja töövõtja sisenemiseks. Seda on tarvis keskkütte- ja õhuvõtusüsteemi seadmete paigaldamiseks ning vajalike ehitustööde tegemiseks.

Loe veel... (1034 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Korterisse büroo, ilusalong või koguni kauplus: mida seadus selle kohta ütleb?
  Postitas: Amadeuz on Reede, Detsember 18, 2015 - 05:00 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1035 lool klikkimiste arv -

Uue ehitusseaduse järgi on ehitise kasutusotstarbe muutmine on nüüd lihtsam, kuid korteriomandi kasutusotstarbe muutumine vajab teatud juhtudel kõigi korteriomanike nõusolekut, kirjutab käsiraamatu «Uus ehitusseadustik ja ehitamine» autor Martina Proosa (advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid) Eesti Korteriühistute Liidu ajakirjas Elamu.

Ehitise kasutamise viis ehk otstarve on üks ehitise olulistest näitajatest. Kasutamise otstarbest võivad sõltuda näiteks ehitise ehitamise ja kasutamise nõuded (lasteaiad, majutusasutused jms). Otstarbekohast kasutamist saab kontrollida avalik võim järelevalve käigus, eelkõige kasutamise ohutuse osas. Erasuhtes saavad ehitise või ruumide kasutamist kindlaks määratud otstarbel nõuda ka naabrid, näiteks kortermajas korterinaabrid. Näiteks, kui kortermaja ühes korteris seatakse sisse narkolabor, siis saavad sellesse tegevusse sekkida nii naabrid kui ka kohalik omavalitsus, kuna korterit ei kasutata selleks ettenähtud otstarbel ja see tegevus võib olla teistele korteriomanikele ohtlik. Peale selle võib sekkuda ka politsei, sest tegemist on ebaseadusliku tegevusega.

Ehitise kasutamise otstarve määratakse detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringu alusel. Kui detailplaneeringut koostada ei ole vaja, siis määratakse kasutamise otstarve projekteerimistingimustes. Kui puudub kohustus taotleda ehitusluba, näiteks alla 60 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse ehitise puhul, võidakse määratakse ehitise kasutamise otstarve kasutusteatises.

Loe veel... (6543 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Murelik majaomanik: kas kuurile ja garaažile peab samuti taotlema ehitus- ja kasutusluba?
  Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Detsember 14, 2015 - 09:00 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 938 lool klikkimiste arv -

Murelik lugeja küsib: minu krundil on juba 15 m2 suurune tööriistakuur. Kas ma pean ehitusseaduse kohaselt sellele ka tagantjärele kasutusloa taotlema? Nüüd plaanin oma krundile ehitada ka 25 m2 suuruse garaaži. Millised dokumendid ma pean selleks taotlema?

Vastab jurist Martina Proosa, advokaadibüroo Glikman, Alvin ja partnerid, raamatu « Uus ehitusseadustik ja ehitamine» autor:

Esmalt pean vajalikuks selgitada, et loa taotlemise ning teavitamise kohustus sõltub ehitise ehitisealuse pinna suurusest. Ehitisealuseks pinnaks ei loeta aga üksnes ehitise vundamendi pindala, vaid piltlikult öeldes on selleks ehitise projektsioon maapinnal. See tähendab, et ehitisealuse pinna hulka tuleb arvestada ka katust ja muid väljaulatuvaid ehitise osasid. Täpsemad reeglid ehitisealuse pinna arvutamiseks on kehtestanud majandus- ja taristuminister.

Loe veel... (3229 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Vabaabielus olles tasub korterit ostes seljatagust kindlustada
  Postitas: Amadeuz on Reede, Oktoober 16, 2015 - 02:44 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 854 lool klikkimiste arv -

Tänapäeval elavad paljud partnerid abielu registreerimata ja seda erinevatel põhjustel. Mõned soovivad enne abiellumist proovida, kuidas kooselu sujub. Mõned pelgavad abielu sõlmimisega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. Mõned on põhimõtteliselt ignorantsed abielu suhtes, kirjutab Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere.

Perekonnaseadus reguleerib eelkõige abielus olevate isikute varalisi suhteid, seetõttu vabaabielu korral kohalduvad perekonnaseadusest üldjuhul üksnes vanema ja lapse õigusi ja kohustusi reguleerivad sätted ning lapse sünni puhune ema ülalpidamise kohustus.

Vaatamata sellele, et perekonnaseadus jätab vabaabielus elavad inimesed varalistes suhetes kõrvale, ei tähenda see, et vabaabielu elavate paaride õigused ja huvid oleksid täiesti kaitseta. Varaliste väärtuste loomine partnerite ühise töö ja rahaliste panustega võib olla vaadeldav võlaõigusseadusega reguleeritava seltsingulepinguna, mille kohaselt kohustuvad kaks isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.

Loe veel... (4830 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Juulist jõustuvad ettevõtjatele olulised muudatused
  Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Juuni 25, 2015 - 03:13 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 987 lool klikkimiste arv -

Juuli algusest jõustub Eestis üle 225 õigusakti, millest mõni puudutab oluliselt ka ettevõtjaid, selgub kaubandus-tööstuskoja tehtud kokkuvõtest.

Positiivsena on toodud maksukorralduse seaduse muudatus, mille järgi peab riik vähemalt pool aastat maksumuudatustest ette teada andma. Juulist jõustuvad ka äriseadustiku muudatused, mis annavad osaühingutele senisest suuremad võimalused kujundada oma tegevust, osanikevahelisi suhteid ning investorite vahelisi suhteid. Olulised muudatused seonduvad ka ehitus- ja planeerimisvaldkonnaga.

Maksumuudatusest tuleb vähemalt pool aastat ette teada anda

1. juulil jõustub maksukorralduse seaduse muudatus, mille kohaselt peab maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Ettepaneku muudatuseks tegi möödunud sügisel Kaubanduskoda koos 1300 ettevõtja ja ettevõtliku inimesega. Muudatuse eesmärgiks on anda ettevõtjatele piisavalt aega maksumuudatustega kohanemiseks.

Loe veel... (5755 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Euroopa kohtu õiglane otsus
  Postitas: Amadeuz on Reede, Juuni 19, 2015 - 04:40 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 904 lool klikkimiste arv -

Eesti riigi üks suuremaid probleeme on olnud see, et väike-ettevõtteid ja suuri ettevõtteid koormati riigi poolt võrdselt erinevate bürokraatiakohustustega.

Riigi poolt peale sunnitud halduskohustus oli äärmiselt ebaproportsionaalne ja ebaõiglane väikeste ettevõtete suhtes. Nüüd on lootust, et asi muutub.

Eesti kaotas Euroopa Kohtus vaidluse raamatupidamisdirektiivi üle

Euroopa Kohus tegi 18. juunil otsuse, mille kohaselt jäeti rahuldamata Eesti Vabariigi hagi, milles vaidlustati uus raamatupidamisdirektiiv, kirjutab Eesti Maksumaksjate Liit.

Loe veel... (1562 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Korteriühistu võitis kohtus võimukat vanahärrat
  Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Mai 18, 2015 - 03:56 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 895 lool klikkimiste arv -

Harju maakohus otsustas täna rahuldada KÜ Kalevipoja põik 2 hagi endise juhatuse esimehe Viktor Rastoshanskiy vastu kahju hüvitamise nõudes.

Kohus mõistis Rastoshanskiylt välja 19 522,68 eurot ühistu kasuks ning jättis menetluskulud Rastoshanskiy kanda.

Äripäev kirjutas aprillis loo Tallinnas Lasnamäel asuvast 180 korteriga elumajast, kus endine juhatuse esimees Viktor Rastoshanskiy sisuliselt kaaperdas korteriühistu ning üritas enda kontrolli alla saada elanikelt kogutud raha.

Loe veel... (1167 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Juristi nõuanne: kuidas lahendada korterelamus kokkuleppelised küsimused?
  Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Mai 06, 2015 - 04:20 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1001 lool klikkimiste arv -

Teatud küsimusi ei saa korterelamus lahendada enamuse otsusega, sõltumata sellest, kas elamu majandamiseks on moodustatud korteriühistu või mitte. Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep toob liidu ajakirjas Elamu välja toimingud, mis riigikohtu arvates eeldavad korteriomanike kokkulepet ehk siis kõikide omanike nõusolekut.

Loe veel... (2778 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Ühistu seljatas kohtuvaidluses korteriomaniku
  Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Aprill 30, 2015 - 10:08 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 819 lool klikkimiste arv -

Üle kahe aasta kestnud kohtuvaidlus Kuressaare Mooni 10 korteriühistu ja ühe korteriomaniku vahel, kas maja korda tegemiseks võib laenu võtta või mitte, lõppes ühistu võiduga.

Riigikohus otsustas tühistada Tallinna ringkonnakohtu ja Pärnu maakohtu otsuse, millega Kuressaares asuva kortermaja Mooni 10 elanik soovis tühistada korteriühistu otsuse võtta 20 aastaks 200 000 eurot laenu elamu renoveerimiseks.

Laenu eest oleks 17 aastat elektriküttel olnud elamus taastatud kaugküte, soojustatud maja fassaad ja keldri lagi ning remonditud trepikojad, kirjutab Saarte Hääl. Laenu tagasimaksete tasumiseks oleks ühistu remondifondi makse tõusnud 90 sendini ruutmeetri kohta ehk keskmise suurusega 60-ruutmeetrisele korterile 54 eurot kuus.

Loe veel... (2078 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Ehitusseadustiku uued võimalused
  Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Märts 17, 2015 - 11:47 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1085 lool klikkimiste arv -

Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid jurist Martina Proosa kirjutab 1. juulist kehtima hakkavas uues ehitusseadustikus leiduvast uudsest võimalusest, kuidas saab kehtivat detailplaneeringut muuta ja täpsustada.

Uus ehitusseadustik, mis asendab 01. juulist 2015 praeguse ehitusseadustiku, näeb ette uudse võimaluse muuta ja täpsustada kehtivat detailplaneeringut. Kuigi ka täna on kohalikke omavalitsusi, kes on väljastanud projekteerimistingimusi, millega on muudetud detailplaneeringus kindlaksmääratud tingimusi, kehtiv seadus seda siiski ei võimalda. Detailplaneeringu muutmiseks tuleb praegu veel koostada uus detailplaneering ja seda ka juhul, kui soovitakse muuta vaid ühte tingimust (nt ehitise kõrgust).

Ehitusseadustikus on säilinud põhimõte, et projekteerimistingimused on ehitustegevuse aluseks alal, kus detailplaneeringu koostamine ei ole kohustuslik ning kui on olemas üldplaneering. Kuid kui kehtiv seadus näeb ette projekteerimistingimuste vajaduse kõigi ehitiste osas ning igasuguse laiendamise puhul (ka nt 10%), siis uue ehitusseadustiku järgi tuleb projekteerimistingimused taotleda üksnes hoone või olulise rajatise püstitamiseks või laiendamiseks enam kui 33 protsenti esialgu kavandatud mahust. Projekteerimistingimused on siiski vajalikud vaid neil juhtudel, kui seadus näeb ette ehitusloa taotlemise kohustuse.
Uus seadus täpsustab ka seda, mida tuleb projekteerimistingimuste andmisel arvestada ning millised tingimused peavad olema projekteerimistingimustes kajastatud.

Loe veel... (3631 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Olulised vahed vanas ja uues ehitusseadustikus
  Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Märts 04, 2015 - 11:28 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1260 lool klikkimiste arv -

Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid jurist Martina Proosa kirjutab, et tavainimesele pakub kindlasti huvi, kas näiteks kuuri, aiamaja või koerakuudi koduõuele püstitamiseks on vaja linnalt või vallalt taotleda luba või sellest linna- või vallavõime teavitada. Kui vajalik luba puudub, võib kohalik omavalitsus omanikku trahvida.

Selleks on vaja esmalt vaja kindlaks teha, kas kuur, aiamaja või koerakuut on seaduse mõistes ehitised või mitte.
Riigikogu võttis hiljuti vastu ehitusseadustiku, mis asendab praeguse ehitusseaduse ning jõustub käesoleva aasta 01. juulil. Uus ehitusseadustik määratleb ehitise mõiste senisest oluliselt erinevalt.

Kehtiv ehitusseadus ütleb, et ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Selle mõiste rakendamine on olnud päris keeruline, sest arusaamine sellest, mida tähendab „kohtkindel“, on erinev. Seda, et mõiste ei ole ühetähenduslik, leidis ka Riigikohus ning püüdis 2006. a kohtulahendis asjasse selgust tuua. Selleks analüüsis Riigikohus esmalt, mida tähendab sõnaühend „kohtkindel“. Ta märkis, et sõnaühendi esimene sõna tähistab paika, aset, platsi, teine aga iseloomustab selle koha stabiilsust, konstantsust, muutumatust. Siit tuletas Riigikohus järgmisena, et ka kividele püstitatud aiamaja võib olla ehitis ehitusseaduse mõttes, sest selle koht on omaniku poolt kindlaks määratud ja see püsib tänu ehitise raskusele muutumatuna seni, kuni omanik seda abivahendite abil ei muuda. Lõpuks selgitas Riigikohus, et ehitisena tuleb mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades. Sellest lahendist on juhindunud kohtud ka hiljem. Riigikohus on ka leidnud, et tiik on ehitis ja seda ehituskeeluvööndisse rajada ei tohi.

Loe veel... (3805 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Pärimisreeglite teadmine aitab vältida ebameeldivusi
  Postitas: Amadeuz on Reede, Detsember 26, 2014 - 04:56 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1093 lool klikkimiste arv -

Vara jaotamine on alati üsna delikaatne ja keerukas protsess, millega võib teatud eluetapis kokku puutuda meist igaüks, kirjutab Swedbanki jurist Dmitri Kuravkin.

Erinevalt näiteks USAst, kus praktiliselt igaüks teeb varem või hiljem testamendi, ei mõtle Eesti inimene nendest teemadest just tihti, mis tekitab lähedastele rohket peavalu pärimise reeglitest arusaamisel.

Millest alustada?

Esiteks, tuleb silmas pidada, et pärida ja pärandada on võimalik seaduse järgi kolmel viisil ehk pärimiskorraldust vormistamata, testamendi alusel või pärimislepingu alusel. Testamenti on võimalik kirjutada ilma notarita kodus (trükitud kujul tunnistajatega, omakäeline tunnistajateta). Sellisel juhul kehtib testament ainult kuus kuud. Notaribüroos vormistatud testament on tähtajatu.

Kui viia kodus kirjutatud testament hoiule notaribüroosse, siis muutub ka kodune testament tähtajatuks. Oma pärijaks võib nimetada nii inimest kui ka juriidilist isikut - sageli määratakse pärijaks mõni heategevuslik organisatsioon, usuühendus või ka erakond. Kui arvatakse, et testamendi täitmine võib pärijate keeruliste suhete tõttu olla raskendatud, võib testamendi vormistamisel määrata ka konkreetse isiku, testamenditäitja, kes pärast surma hakkab tegelema korralduste täitmisega ja pärandi jagamisega.

Loe veel... (4494 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Mardi: ühistu esindaja korterisse mittelubamine võib kaasa tuua rasked tagajärjed.
  Postitas: Amadeuz on Neljapäev, September 18, 2014 - 10:27 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1014 lool klikkimiste arv -

Eesti Korteriühistute Liidu juht Urmas Mardi möönis, et kangekaelsed korteriomanikud, kes korteriühistu juhte korterisse näiteks torustikku või muud olulist kontrollima ei luba, peavad arvestama tagajärgedega. "Sellised omanikud teevad ühistu juhtimise väga raskeks," nentis ta. Samas pole ühistu juhtidel ilma omaniku loata korterisse siseneda võimalik.

Ta tõi näiteks kohtukaasuse, kus omanik keeldus ühistu esindajaid värskelt tehtud remonti ettekäändeks tuues maja küttesüsteemi vahetuseks korterisse lubamast, mistap tuli torustik antud korterist mööda viia ning ehitus läks seetõttu oluliselt keerukamaks ja kallimaks. Hiljem tuli jonnakal omanikul tasuda nii lisatööde eest kui tasuda ka kohtukulud.

Loe veel... (764 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Kohus lõi pretsedendi: allüürnike võtmine ei päästa puuküürnikku väljaviskamisest
  Postitas: Amadeuz on Teisipäev, August 19, 2014 - 11:03 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1169 lool klikkimiste arv -

Kohus lõi pretsedendi: näilike üürilepingutega trikitades ei saa kuigi kaua korterit kinni hoida.

"Puuküürnik" oli nii-öelda kuum sõna 2013. aastal, kui korraga sai avalikuks õige mitu juhtumit, kus kinnisvara omanikud ei saanud võlgu jäänud üürnikest kuidagi lahti.

Tänavu kevadeks jõudis aga üks puuküürnike juhtum käia läbi kõik kohtuastmed ja saavutada omaniku jaoks soodsa tulemuse. Edaspidi on üürileandjatel, nii firmadel kui ka eraisikutel, kes puuküürnikega hätta jäävad, võimalik toetuda just neile kohtulahenditele.

Loe veel... (232 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Omanik võib keelata võõrastel enda maal viibimise pannes üles vastavad sildid
  Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, August 13, 2014 - 02:05 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 942 lool klikkimiste arv -

1. augustist hakkas kehtima seadus, mille kohaselt võib alates augusti algusest eramaal viibida ka öösel. Keskkonnaministeeriumi kodulehel oleva selgituse kohaselt aga tuleb välja, et see siiski päris nii ei ole.

Igaüheõigus annab igale inimesele loa nautida loodust meelepärasel viisil, saada osa tema rikkusest ja ilust, olenemata maa omandist.

Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel selgitas Vikerraadio saate "Uudis+", et Eesti Vabariigis on nii asjaõigusseaduses kui põhiseaduses omandikaitse põhimõte, et võõral maatükil võib viibida siiski üksnes omaniku loal.

Loe veel... (2058 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Uus seadus teeb eramaal liikumise reeglid selgemaks
  Postitas: Amadeuz on Reede, August 01, 2014 - 03:01 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1142 lool klikkimiste arv -

Tänasest hakkas kehtima uus igaüheõigus ehk reeglid, mille järgi käituda looduses võõral eramaal.

Uus seadus ei toonud suuri põhimõttelisi muutusi, ent selgitas mõnd enim tüli tekitanud olukorda, näiteks kallasraja kasutust ning ühtlustas igaüheõiguse reegleid, ütles keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp ERR-i uudisteportaalile.

Kõige üldisem juhis looduses liikujale on see, et kui maaomanik pole selgelt mõista andnud, et ta võõraid oma maale ei soovi, võib rahuliku südamega looduses viibimisest rõõmu tunda, seal hulgas ka öisel ajal.

Loe veel... (913 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Tänasest kehtivad uued öörahu ajad
  Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Juuli 01, 2014 - 11:54 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1373 lool klikkimiste arv -

Alates tänasest, 1. juulist jõustub uus korrakaitseseadus, mis muudab senist öörahu korda.

Kui varem algas öörahu kell 23 ja kestis kella 7ni, siis alates tänasest kehtib tööpäeviti öörahu kella 22-6 ning reedeti ja laupäeviti kella 24–7.

Kui seni oli Eestis kaks päeva aastas, mil öörahu ei kehtinud – ööl vastu 1. jaanuari ja jaanipäeva –, siis nüüd võib lärmakalt pidutseda ka 24. veebruaril.

kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Enno Heringson: riigikohus säilitas maaomanike ehitusõigused
  Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Juuni 11, 2014 - 09:47 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1383 lool klikkimiste arv -

Üks õiguslikult absurdne olukord jäi tekkimata, kui riigikohus jõudis järeldusele, et mõisted «ehitusalune pindala» ja «ehitisealune pind» ei ole samasisulised, kirjutab vandeadvokaat Enno Heringson.

2014. aasta veebruaris kirjutasin äärmiselt murettekitavast Tallinna Ringkonnakohtu lahendist, kus kohus analüüsis mõisteid «ehitusalune pindala» ja «ehitisealune pind» ning leidis, et «…ei saa asuda seisukohale, et «ehitusalusel pindalal» PlanS tähenduses ja «ehitisealusel pinnal» EhS tähenduses peaks olema erisugune sisu.»

Selline seisukoht oli siinkirjutaja hinnangul äärmiselt ebaõige, sest vastavad mõisted on olemuslikult täiesti erineva mahuga, muuhulgas lähtuvalt sellest, et planeerimine ja ehitamine on oma olemuselt täiesti erineva funktsionaalsusega. Lihtsa näitega selgitatuna: kui näiteks mõnele kinnistule on ette nähtud detailplaneeringus ehitusalune pindala 150 m2, siis senise arusaama järgi tähendab see seda, et hoone vundamendi alune pind ei tohi ületada 150 m2, kuid näiteks räästa laiust (so hoone projektsiooni maapinnale) sinna hulka ei arvata, samuti ei ole selle läbi piiratud kuidagi näiteks terrassi pindala. Samas kui mõiste «ehitusalune pindala» lugeda võrdseks mõistega «ehitisealune pind», nagu kohus seda tegi, tähendaks see konkreetse näite puhul seda, et 150 m2 hulka tuleb arvata nii räästad kui terrassid, mis ilmselgelt piirab kinnistu ehitusõigusi. Sisuliselt tähendab vastavate mõistete samastamine, et isik, kelle kinnistule on detailplaneeringu alusel ette nähtud ehitusalune pindala 150 m2, peaks valima:

Loe veel... (6301 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Millised on su õigused võlgade sissenõudmisel?
  Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Mai 08, 2014 - 02:54 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 832 lool klikkimiste arv -

Hilinenud maksete direktiiv sätestab maksimaalse maksetähtaja, miinimumviivise ning võimaldab nõuda võlgade sissenõudmisel tekkinud kulude hüvitamist, ent Eestis kasutab neid võimalusi alla 10% ettevõtjatest.

Hilinenud maksete direktiiv 2011/7/EL jõustus Eestis juba 15.04.2013. Ometi on väike- ja keskmise suurusega ettevõtete teadlikkus hilinenud maksete direktiiviga loodud võimalustest kaitsta end maksete hilinemise vastu on madal, selgus täna Euroopa Komisjoni hilinenud maksete teemalisel teabeseminaril. Teabeseminaril esinenud Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi peadirektori asetäitja Antti Peltomäki sõnul on maksete hilinemise tekitatud probleemid Euroopas tõsine probleem.
„Maksetega viivitamine ning arvete mitte tasumine on üks peamisi põhjuseid, miks väike ja keskmise suurusega ettevõtted on sunnitud oma tegevust lõpetama. Hilinenud maksete tekitatud kulud on tõusnud Euroopas juba ligi 350 miljardi euroni. Eesti ettevõtted seal hulgas olid sunnitud kuludesse kandma 500 miljonit eurot. Tuleb teha ühiseid jõupingutusi, et lõppeks maksete hilinemise kahjulik tava Euroopas ning väikesed- ja keskmised ettevõtted saaksid enam kaasa rääkida majanduskasvus ja töökohtade loomisel,“ lausus ta.

Ka Eestis valmistavad hilinenud maksed ettevõtjatele probleeme, selgus Euroopa maksetavade uuringust. Värskeima hinnangu järgi kaotati möödunud aastal Eestis hilinenud maksete tõttu 3,0% kogukäibest.

Loe veel... (4005 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Seadus teeb inimestest sundomanikud
  Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Aprill 28, 2014 - 12:02 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 875 lool klikkimiste arv -

Hoolimata sellest, et nõudlus on olemas, ei ole arendajatel huvi üürituruga tegeleda, sest õigused ja kohustused üürisuhetes on omandireformiajast pärit.

Kuigi üürilepinguid sõlmitakse praegu vabatahtlikult, jääb seadust lugedes mulje, justkui oleks üürnik rumal ja kaitsetu ning üürileandja õel ja pahatahtlik. Iga potentsiaalselt üürnikku kahjustav punkt üürilepingus on seaduse järgi automaatselt tühine. Näiteks kui lepingus on kokku lepitud, et eluruumi üürnik kohustub rikkumise korral tasuma leppetrahvi, siis tegelikult ei ole üürileandjal õigust seda nõuda.

Kinnisvarafirmade liidu juhi Tõnis Rüütli sõnul peaks potentsiaalne investor olema praegu suisa hull, et hakata üüriturgu arendama. «Seaduse muutmist võiks alustada kasvõi sellisest väiksest asjast, et lisada paragrahvidele säte «juhul kui pooled ei ole leppinud kokku teisiti». Nii kummastav kui see ka ei ole, praegu see võimalus puudub,» selgitas Rüütel. «Tänu jumalale sundüürnikke meil enam ei ole, aga nüüd on tekkinud sundomanike riik.»

Loe veel... (815 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Kas uus seadus toob vaikuse majja?
  Postitas: Amadeuz on Laupäev, Aprill 26, 2014 - 12:28 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1000 lool klikkimiste arv -

Riigikogu liige Tõnis Kõiv usub, et uus seadus annab suurema võimaluse ohjeldada pidevalt haukuva koera omanikku, justiitsministeeriumi hinnangul tuleb aga haukumisega leppida.

Jõustuv korrakaitseseadus lähtub põhimõttest, et iga inimene on vaba realiseerima oma õigusi talle sobival moel kuni piirini, et ta ei takista teisel isikul omi õigusi realiseerimast,» rääkis Tõnis Kõiv. Ta tõi näite, et kortermaja ees tänaval autost valjusti muusikat kuulav rullnokk kasutab oma vabadust moel, et sama maja esimesel korrusel elava inimese vabadus mitte kuulata muusikat on rikutud. «Eeldusel, et ta on kodus ja et väljast kostev tümakas teda häirib,» täpsustas ta.

Uue seadusega aga tuleb saadiku kinnitusel Eesti õigusruumi häirimise lubamatuse mõiste, kus iga inimene on kohustatud järgima avalikku korda ehk siis alates häirimisest teadasaamisest on kohustatud lõpetama avaliku korra rikkumise. «Ülaltoodud näites korterielanik läheb ja ütleb rullnokale, et muusika häirib teda, ja siis on rullnokk kohustatud avaliku korra rikkumise lõpetama. Ei saa juttugi olla mingist vabandusest, et kuna ei ole öörahu, siis võib valjusti muusikat kuulata. Ei või,» on Kõiv veendunud.

Loe veel... (2730 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Päritud maja müük võib venima jääda
  Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Aprill 22, 2014 - 10:21 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1665 lool klikkimiste arv -

Kui siit ilmast lahkuv lähedane jätab teile päranduseks kinnisvara, eeldab selle müügi plaan enamasti kulukat eeltööd.

Veel enne, kui panete päranduseks saadud kinnisvara müüki, on arukas kõik pärimisega seotud notariaalsed toimingud ära teha ja kui pärijate ringis on laps, siis kohtuski käia.

Paraku ei oska inimesed sageli aimata, et neilgi on vaja pärimistoiminguid teha, see avastatakse alles ostjaga notaribüroos. Nii võib tekkida olukord, kus majale või korterile on õnnestunud pika otsimise peale ostja leida, aga too pole nõus ootama veel nädalaid, kuni müüja ametiasutustes oma dokumente korda ajab.

Loe veel... (8226 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Tõnis Kõiv: ees ootab mürareform
  Postitas: Amadeuz on Reede, Aprill 18, 2014 - 01:15 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1771 lool klikkimiste arv -

1. juulil jõustuv korra­kaitse­seadus muudab hoopis rohkemat kui ainult öörahu kellaaegu. Seda võib nimetada lausa müra­reformiks, kirjutab riigikogu liige Tõnis Kõiv (Reformi­erakond).

Korrakaitseseadus sätestab põhimõtteliselt teisiti avaliku korra ja inimese käitumise reeglid. Enam ei määratleta avalikku korda kohaliku omavalitsuste avaliku korra eeskirja ehk inimene ei pea teadma, millise valla territooriumil ta parasjagu asub. Avalik kord tähendab tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas. Suhteid, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ühtemoodi kogu Eestis.

Avalik kord on õigusaktidega kooskõlas elukorraldus, kus on kaitstud isikute eraõiguslikud subjektiivsed õigused ja ühiskonna turvalisus. Inimene on vaba realiseerima oma õigusi talle sobival moel kuni piirini, et ta ei takista teist isikut omi õigusi realiseerimast. Kortermaja ees tänaval autos valju muusika nautija kasutab oma vabadust niimoodi, et sama maja esimesel korrusel elava inimese vabadus mitte kuulata muusikat võib olla rikutud.

Loe veel... (6444 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Kui naaber hõivab pööningu
  Postitas: Amadeuz on Laupäev, Aprill 05, 2014 - 11:27 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1016 lool klikkimiste arv -

Ei ole harvad juhud, kus kortermajas otsustab keegi laiendada oma korterit keldri või pööningu arvelt. Vahel saavad naabrid sellest teada alles siis, kui muidu ühises kasutuses oldud ruumile tabalukk ette pannakse või seinu lõhkuma hakatakse, kirjutab vandeadvokaat Piret Jesse advokaadibüroost Tark Grunte Sutkiene.

Enamikel juhtudel on korteriomanike enamus sellest siiski teadlikud ning selleks eelnevalt oma nõusoleku andnud. Ehitusele vastuvaidlevale naabrile näidatakse ehitusluba ja väidetakse, et juriidiliselt on kõik jokk. On tõesti?

Korteriomanike kaasomandi osa ümberehitamiseks üksnes kaasomanike enamuse otsuse alusel taotletud ehitusloast ei piisa. Ehitustegevust reguleerivate sätete alusel ehitustööde tegemise aluseks olev ehitusluba ei reguleeri kaasomanike vahelisi suhteid kaasomandis oleva asja kasutamisel ega anna õigust teostada kaasomandisse kuuluva osa ümberehitust ilma kõikide ehitise kaasomanike nõusolekuta.

Loe veel... (2138 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Juulist algab tööpäevadel öörahu juba kell 22
  Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Märts 31, 2014 - 11:09 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 4172 lool klikkimiste arv -

Alates 1. juulist hakkab kehtima uus korrakaitseseadus, millega kehtestatakse üle Eesti ajad, mil on keelatud ülemäärase müra ja valgusefektide tekitamine.

Kuni tänavu 1. juulini reguleerisid nn öörahu kohalikud omavalitsused oma määrustega, vahendab "Seitsmesed uudised".

"See põhimõtteliselt lõi olukorra, kus iga kohalik omavalitsus võis ükskõik millised kellaajad kas selliseks öiseks ajaks määratleda, kehtestada ükskõik milliseid avalikus kohas käitumise eeskirju, aga avalik kord ja kohad on Eestis üldiselt ikka ühesugused. Seepärast oli vaja ka üleriigilist regulatsiooni," kommenteeris justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Sander Põllumäe.

Loe veel... (333 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Riik on pärandit aastaid valesti maksustanud
  Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Veebruar 13, 2014 - 09:05 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 918 lool klikkimiste arv -

Maksuamet on viimased 20 aastat lähtunud põhimõttest, et juhul kui inimene pärib vara, loetakse see soetatuks nullväärtusega, mis tähendab, et vara edasi müües tuleb sellelt tasuda täissummas tulumaksu. Eilne riigikohtu otsus tunnistab selle loogika aga seadusvastaseks.

2011. aastal esitas maksu- ja tolliamet (MTA) 7845,03 euro suuruse tulumaksunõude Adele Tontole, kes polnud pärandina saadud korteri müüki tuludeklaratsiooni märkinud ega tulumaksu maksnud.

Riigikohtu otsuse kohaselt ei pea naine aga MTA nõuet täitma, kuna võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt tuleb pärijat maksustada samamoodi, nagu oleks maksustatud pärandaja, kui too oleks eluajal korteri võõrandanud. Pärimisseaduse järgi lähevad pärandajalt pärijale üle kõik õigused ja kohustused, mis tähendab, et pärijale läheb üle ka õigus vähendada vara võõrandamisest saadud kasu sama vara soetusmaksumuse võrra.

Loe veel... (399 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Omanike Keskliit otsib inimest, kes annaks Tallinna kohtusse
  Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, November 27, 2013 - 01:46 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 963 lool klikkimiste arv -

Koduomanikke ühendav Omanike Keskliit otsib inimesi, kes on valmis enda jäätmeveolepingu näite põhjal tegema hagiavaldust Tallinna linna vastu. Kõik kohtukulud hüvitatakse liidu poolt.

Liidu peasekretär Priit Värk selgitas pressiteates, et olukord on vastuoluline. Ühest küljest on prügimajanduses astutud suur samm õiges suunas ja Tallinna kesklinnas kehtima hakanud prügiveohinnad tähendavad elanikele ca 20% väiksemaid arveid. Näiteks kõige levinuma 800-liitrise konteineri tühjendamisel tähendab see ca 90sendist hinnavõitu.

"Teisest küljest, kui hinnakomponente analüüsima hakata, siis arusaamatul kombel koguni ca 40% prügiarvest läheb administratiivkuludeks ehk nn vahendustasuks," lisas ta.

Loe veel... (1306 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Korteriühistud on peagi kohustuslikud
  Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, November 25, 2013 - 05:46 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1913 lool klikkimiste arv -

Riigikogus arutatakse korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu, et panna kõigi korteriomandite majandamine toimima iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu kaudu.

Seaduse jõustumisel muutuvad korteriühistud kohustuslikuks (põhilises osas on jõustumist oodata 1.01.2018). Kui ühistut pole loodud, lähevad senise korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle korteriühistule.

Eelnõu võtab kasutusele ka mõiste “eriomand”, ent korteriomandi olemus ei muutu.

Loe veel... (5802 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Armastage ja austage bürokraatiat.
  Postitas: Amadeuz on Teisipäev, September 03, 2013 - 05:26 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1565 lool klikkimiste arv -

Puust ja punaseks: Enne kui püstitad väike-ehitise, aja korda paberimajandus

Kui plaan on oma maja ümber ehitada või päris uus püstitada, on igaühele selge, et ehitusloa saamiseks tuleb pöörduda vallavalitsuse poole. Kui aga soovitakse ehitada mõnd väiksemat hoonet või rajatist, nagu puukuuri, auto varjualust, välikööki, klaas­kasvuhoonet või muud sarnast ehitist, kas ka siis on vaja vallavalitsuselt luba küsida? Saku valla ajalehe artikkel annab huvilistele hüva nõu ning on abiks mitte vaid Saku rahvale, vaid kõigile, keda teema puudutab.

Küsimustele vastavad Saku vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse spetsialistid.

Loe veel... (5396 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Politsei hoiatab küttepuudega äritsejate eest
  Postitas: Amadeuz on Reede, August 09, 2013 - 02:11 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 923 lool klikkimiste arv -

Rakvere politsei on alates kevadest saanud mitmeid teateid küttepuude müüjate kohta, kes petavad inimesi kogusega. Sageli jäävad hilisemad lubadused tühiseks.

Politseile teadaolevalt on tegemist kahe Lääne-Virumaalt Uhtnast pärit noormehega, kes ajalehekuulutuse kaudu müüvad soodsa hinnaga küttepuid. Noormehed veavad küttepuid laiali kaubikuga.

Noormehed väidavad ostjatele, et kaubik mahutab enam kui kümme ruumi puid. Ostjad, jäädes müüjaid uskuma, ei mõõda koguseid üle. Hiljem riita ladudes selgub, et kogus on enamasti poole võrra väiksem. Kuna noormehed kasutavad kõnekaardi numbreid, siis tihti ei vastata enam kõnedele või antakse tühje lubadusi.

Loe veel... (806 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Võlgnikud tõsteti tänavale koos sooja praemuna ja mööbliga
  Postitas: Amadeuz on Neljapäev, August 01, 2013 - 06:12 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1070 lool klikkimiste arv -

Veriora asulas tulid kohtutäiturile appi ühistu liikmed, kes pakkisid võlgnike asjad kokku, tõstsid need majaelanike aplausi saatel lageda taeva alla ja jätsid abielupaari bussipeatusse ööbima.

Jõuline tegutsemine kohtutäituri ja politsei juuresolekul kestis kaks tundi. Pärast seda oli mööbel kõnniteel ja teised asjad maja keldris kastides. Võlgnikud meeleheitel, majarahvas kergendustundest õhevil.

"Isegi politseist öeldi, et see on teile paras," kurdab pere naispool Ülle Rätsepp.

Loe veel... (1168 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
 
Soome: esimene riik, kus rahvas sai otsustada, mis on piraatlus ja kuidas selle eest karistada
  Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Juuli 24, 2013 - 11:50 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1009 lool klikkimiste arv -

2012. a algusest peale on Soome rahval olnud võimalus pakkuda välja just selliseid seaduseid, mille alusel neile meeldiks end valitseda lasta.

Soome põhiseadusesse hiljuti sisse viidud kohendus võimaldab kodanikel esitada parlamendile hääletamiseks ettepanekuid, millele on kuue kuu jooksul kogunenud vähemalt 50 000 toetajat.

Üks välja pakutud ettepanekutest jõudis hiljuti vajaliku künniseni päev enne toetushäälte kogumiseks määratud perioodi lõppu.
Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
  • Avalik kiri Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni tegevusest - Laupäev, September 11, 2010

  • Piraadipartei: Autoriõigus pärineb minevikust - Kolmapäev, Juuli 01, 2009

  • GPS-seadme ostja saab automaatselt muusikapiraadiks - Esmaspäev, Juuni 29, 2009

  • Tänane intellektuaalse omandi kaitsesüsteem on mõrvarlik - Reede, September 12, 2008

  • Mõistmisega on probleeme - Esmaspäev, Aprill 14, 2008

  • Ministeerium muretseb seadustekstide keele pärast - Neljapäev, Detsember 22, 2005

  • Loe veel... (1613 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Hea tava vastane leping puuküürnikuga on tühine
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Juuli 22, 2013 - 12:29 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1047 lool klikkimiste arv -

    Üürilepingu lõpetamisega seotud poleemikas ja nn puuküürniku küsimustes on kostnud arvamusi, et üürnikel kui lepingu nõrgemal osapoolel on alati suuremad õigused. Seda isegi juhul, kui nad oma lepingulisi kohustusi ei täida, kirjutavad Advokaadibüroo SORAINEN vandeadvokaadid Urmas Volens ja Veikko Puolakainen.

    Samas on leitud, et üürileandja ehk kinnisasja tegeliku omaniku õigused on hoopis kaitseta jäetud.

    Sellist olukorda, kus üürnik kasutab üüripinda, hoolimata üürileandja soovist leping lõpetada ning üürnikust vabaneda, ehk nn puuküürniku situatsiooni, on mõnikord peetud üürilepingu puuduliku regulatsiooni tulemuseks. Siiski on kohtud just kehtiva seaduse pinnalt loonud positiivse pretsedendi, millest on edaspidi võimalus pahatahtlike üürnikega seotud vaidlustes ja probleemsete üürnikega toimetulekuks juhinduda.

    Loe veel... (2970 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Uus seadus muudab korteriühistu vormi kohustuslikuks
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Juuli 04, 2013 - 01:04 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1035 lool klikkimiste arv -

    Valitsus kiitis heaks korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu, millega liidetakse kaks seadust ning muudetakse korteriühistu vorm kohustuslikuks.

    Seaduseelnõu kohaselt hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis, mis seaduse jõustumisel tekib koos korteriomandite loomisega. Nende majade puhul, kus seaduse jõustumise ajaks korteriühistut pole ning mille majandamine toimub korteriomanike ühisuse vormis, loob riik ise seaduse alusel korteriühistu. Selle tulemusena kaovad segadused, mis on tekkinud seoses korteriomanike ühisuse ja selle valitsejaga. Samuti kolmandate isikutega, näiteks maja remontiva ehitusettevõtjaga, sest pole selge, kes on lepingu pool, kas valitseja või korteriomanikud.

    Võrreldes kehtiva õigusega muutub korteriühistu tegevus korteriomaniku jaoks läbipaistvamaks. Jõustuva seaduse järgi on igal korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.

    Loe veel... (1672 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Lugeja küsib: kuidas ohjeldada korterelamu avalikes ruumides suitsetajaid?
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Juuni 25, 2013 - 12:27 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 926 lool klikkimiste arv -

    «Tahaksin täpselt teada, kuidas korteriühistu korterelamus suitsetamist keelata saab, kas paneb põhikirja suitsetamist keelava punkti? Mis saab siis, kui naabrid seda punkti eiravad? Kuidas korteriühistu saab inimesi sundida näiteks aknal mitte suitsetama? Kutsub politsei? Ma millegi pärast arvan, et politsei ei tule selle peale kohale. Kas inimesel on üldse võimalik midagi oma tervise kaitseks teha või peabki vaikides naabrite suitsuterrorit kannatama?» soovis Tarbija24 lugeja teada.

    Vastab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

    Tuginedes tubakaseaduse § 29 p 19 on suitsetamine keelatud korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis. See tundub naljakas, aga tuginedes tubakaseadusele teostab kontrolli suitsetamise üle tõepoolest politsei.
    Märge: Tahan rõhutada, et kui üks korteriomanik ei austa teisi ja tema käitumine muutub normaalsetele inimestele vastuvõetamatuks, siis saavad korteriomanikud võõrandamisnõude maksma panna.

    Loe veel... (444 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kinnisvaraturu petuskeem: korteri hõivamine
      Postitas: Amadeuz on Reede, Mai 17, 2013 - 10:34 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1071 lool klikkimiste arv -

    Korteri ostuga võib kaasneda pikk kohtuvaidlus või kelmidele suurte summade maksmine.

    Politsei menetleb kriminaal­asja, mille keskmes on üsna uskumatu lugu sundmüügist ostetud korterisse tekkinud üürnikega. Loo ohver kahtlustab, et sattus seltskonna ohvriks, kes mitme osapoole kokkumänguga end korterisse sisse sätib ja siis omanikult raha küsima
    hakkab.

    Nüüd käib asja kohta kriminaalmenetlus paragrahvi alusel, mis käsitleb omavolilist sissetungi. Politsei pressiesindaja Ilmar Kahro sõnul on kahtlustatavana üle kuulatud üks isik, ent tuleb veel teha menetlustoiminguid.

    Loe veel... (3366 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Detailplaneeringut ei pea naabritega kooskõlastama
      Postitas: Amadeuz on Pühapäev, Aprill 28, 2013 - 09:23 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1009 lool klikkimiste arv -

    Paljud kohalikud omavalitsused nõuavad planeeringute kooskõlastamist tehnovõrkude valdajatega, piirinaabritega ja maaomanikega, kelle kinnistul asub juurdepääsutee planeeritavale kinnistule. Selline nõue on vastuolus planeerimisseadusega, mille kohaselt kooskõlastatakse planeering ainult riigiasutustega. Ebaõige halduspraktika, mis on enamasti kantud planeeringu vaidlustamise hirmust, pole vajalik ja läheb vastuollu planeerimisõiguse olemusega, tekitades tarbetut aja- ja rahakulu nii planeeringu tellijale kui ka kohalikule omavalitsusele.

    Juba 2009. aasta seadusemuudatusest tulenevalt ei pea detailplaneeringuala tehnovõrkude ega rajatiste alust maad hõlmama. See tähendab, et isikul ei ole oma elumaja või suvila planeerimisel vaja lisada planeeringualasse veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku ega ka juurdepääsuteed kinnistule.

    Detailplaneeringuga määratakse kindlaks kõigest servituudi vajadus, mis ei asenda asja- või võlaõigusliku kokkulepet. Kui naaber keeldub juurdepääsu võimaldamast või servituuti seadmast, peab selle küsimuse lahendama maakohus. Samuti ei ole piirinaabrite nõusolek vajalik planeeringu kehtestamiseks ega ehitus- või kasutusloa väljastamiseks, sest isikute kooskõlastus või selle puudumine ei ole haldusorganile siduv. Nimelt ei ole kohalikul omavalitsusel pädevust lahendada kahe naabri eraõiguslikke vaidlusi või ka lihtsalt erimeelsusi, millel ei pruugi olla mingit seost planeeritava lahendusega.

    Loe veel... (1621 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Võlgnikelt saab nüüd küsida 14% kõrgemat viivist
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Aprill 16, 2013 - 12:37 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1013 lool klikkimiste arv -

    Seadusjärgne viivisemäär tõusis 7%-lt 8%le ning sellele lisandub poole aasta tagant muudetav intress.

    Seaduse muudatuse eesmärk on võidelda hilinenud maksmisega äritehingute puhul, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja edendades seega ettevõtjate konkurentsivõimet. Seega saab võlasuhetest, kus ei ole rakendatud lepingulist viivist, nõuda senisest 14 % kõrgemat viivist. Võlaõigusseadus on tänasest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/7EL, mis reguleerib hilinenud maksmisega võitlemist äritehingute puhul. Direktiivi ülevõtmiseks tehtavate muudatuste, näiteks seadusjärgse viivisemäära tõstmise ja võla sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitamise tulemusel peaks maksetega hilinemine muutuma võlgnikule ebamugavamaks, kuna sellega kaasnevad senisest negatiivsemad tagajärjed. See peaks omakorda mõjuma võlgnikule hoiatavalt ja seega ennetama makseviivitusse jäämist.

    Võlanõuete lahendamisega tegelev Legal Financial Services juhtivpartner Ivar Kamarik lisas, et võlanõuete sissenõudmine muudeti selgemaks. "Võlausaldaja saab nõuda sissenõudekulu vähemalt 40 eurot ja selle kulu tekkimist ei pea ta tõendama". Ettevõtevahelistes võlasuhetes kehtestati ka maksimaalne maksetähtaeg - 60 päeva, mis omab selgelt positiivset mõju võlanõuete kiiremaks lahendamiseks", lisas Kamarik.

    Loe veel... (328 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Jurist: puuküürnikust on siiski võimalik vabaneda
      Postitas: Amadeuz on Reede, Aprill 12, 2013 - 12:10 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1163 lool klikkimiste arv -

    Advokaadibüroo Varul jurist Kristjan Nõges kirjutab, milliseid praktilisi võimalusi pakub kehtiv õigus puuküürnikust vabanemiseks.

    Alates hetkest, mil telesaade «Pealtnägija» esimest korda tõstatas avalikkuse ees küsimuse nn puuküürnikest, on see teema muutunud väga aktuaalseks. Ikka ja jälle ilmub artikleid ja arvamuslugusid, milles sarnaste asjaolude valguses tõdetakse lõppkokkuvõttes samasugust probleemi ning mille kommentaarides sedastatakse seadusandluse puudujääke. Tegelikult pakub kehtiv õigus puuküürnikest vabanemiseks mitut praktilist võimalust.

    Soetades endale üürilepinguga koormatud eluruumi, et seda ise elamiseks kasutada, on eluruumi valduse vabastamise esimeseks sammuks kõnealuse üürilepingu ülesütlemine. Seaduse järgi tuleb seda teha kolme kuu jooksul alates eluruumi soetamisest ning ka üürnikule tuleb sellest kolm kuud ette teatada.

    Loe veel... (3592 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Notari nõuanne: kui pärida on vaid võlad...
      Postitas: Amadeuz on Pühapäev, Aprill 07, 2013 - 09:21 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1008 lool klikkimiste arv -

    Kiri notarilt, mis toob teate kellegi maise tee lõppemisest, ei tee alati kirja saajast miljunääri, nagu Jaan Tätte laulus – rikkaks saamise asemel võivad oodata hoopis kohustused ja võlad.

    Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna (ettevõtte juhatuse liikme positsioon, töölepingujärgsed töötaja kohustused, pärandaja kui kasutusvaldaja õigused jms).

    Pärijal ei ole võimalik pärimiseks valida vaid teatud konkreetseid esemeid pärandvara hulgast ega omandada õigusi ilma kohustuste üleminekuta. Nii näiteks selleks, et omandada pärijana eluasemelaenuga ostetud kinnisvara, millega seotud laenukohustused ei ole täidetud, läheb pärijale üle ka eluasemelaenuleping koos sellest tuleneva laenumaksete tegemise kohustusega.

    Loe veel... (4366 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Korteriühistu juht virutas 50 000 eurot
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Märts 21, 2013 - 01:37 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 985 lool klikkimiste arv -

    Mustamäe korteriühistu endine juht tühjendas ühistu kassa, kuid jäi juba järgmisel päeval vahele.

    Sündmused algasid mullu suvel, kui nelja Ehitajate tee maja haldava korteriühistu esimees maha valiti. Kuigi esimees kaotas koha, ei jõudnud info äriregistrisse. Nii pääses ta endiselt ligi ühistu pangaarvetele. Detsembris kandis mees rohkem kui 50 000 eurot ühistu raha oma firma arvele. Kui raamatupidaja selle järgmisel päeval avastas, vabandas mees tegu eksitusega ja lubas raha tagasi maksta. Rohkem kui kuu jooksul andis mees üha uusi lubadusi, aga sõna ei pidanud. Raha maksis ta tagasi alles jaanuaris, kui politsei alustas kriminaalasja. Ülekuulamisel tunnistas mees end omastamises süüdi. Tegu põhjendas ta rahaliste raskustega.

    Põhja ringkonnaprokuratuur loobus avaliku huvi puudumisel mehe kohtu alla andmisest. Oportuniteedi korras peab ta maksma riigile 600 eurot.

    Eesti Ekspress
    Märge: Samas on sahinaid, et Tallinnas on teisigi selliseid ühistu juhte ja ühes Tallinna ühistus on juhatuse liige aastaid enda huvides ühistu raha kasutanud, kuni ta möödunud aastal lõpuks maha võeti.

    Seega - kriminaalasju on veel tulemas.

    kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Paljudel juhatuse liikmetel puudub endiselt korrektne leping
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Märts 05, 2013 - 03:25 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1051 lool klikkimiste arv -

    «Tuleb tõdeda, et endiselt paljudel juhatuse liikmetel puudub korrektne juhatuse liikme leping ning tegutsetakse tavalise töölepingu alusel,» kirjutatakse Soraineni ühingu- ja tööõiguse uudiskirjas. «Kuna juhatuse liikmetele ei laiene töölepingu seadus, soovitame vormistada juhatuse liikmetele juhatuse liikme leping.»

    Juhatuse liikme lepinguga on võimalik kaitsta paremini äriühingu õigusi ja huvisid – eelkõige täpsemalt määratleda ärisaladuse hoidmise kohustus ja konkurentsikeeld. Kuna Eesti seadusandlus ei defineeri selgelt, mida loetakse ühingu ärisaladuseks, on soovitatav näidisloetelu sätestada juhatuse liikme lepingus. Üldine konkurentsikeeld sisaldub küll ka äriseadustikus, kuid ka siin soovitame juhatuse liikme lepingus täpsemalt määratleda muuhulgas konkureeriva tegevuse (mis on keelatud) sisu, keelu territoriaalne ulatus, kehtivuse tähtaeg jms. Samuti on võimalik lepinguga täpsemalt määratleda näiteks aruandluskohustus, vastutusvaldkond ja vastutus.

    Loe veel... (803 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Eestis on teada kuni seitse puuktööotsijat
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Märts 05, 2013 - 02:05 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1094 lool klikkimiste arv -

    Tööõiguse konsultandi Heli Raidve kinnitusel on Eestis teadaolevalt kuus kuni seitse niinimetatud puuktööotsijat, kes tööle kandideerimisel provotseerivad tööandjaid küsima isiklikke küsimusi ning mittevalituks osutudes pressivad tööandjatelt raha välja.

    «Skeem on selline, et nad kandideerivad, valetavad end ilusaks ja targaks ning töövestlusel provotseerivad, et küsimused puudutaksid usku, perekonda, lapsi jms,» vahendas ERRi uudisteportaal Raidve sõnu Terevisioonile.

    «Kui kandideerija ei osutu valituks, siis mingi aja pärast jõuab tööandjale kiri, milles teeb pakkumise, et töövestlusel diskrimineerimise eest maksaks tööandja summa X ning siis ta ei pöördu kaebusega erinevatesse asutustesse,» lisas ta.

    Loe veel... (311 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Lugeja küsib: kas korteriomandi müügil on teisel omanikul ostueesõigus?
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Märts 05, 2013 - 12:19 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1082 lool klikkimiste arv -

    «Elame kahekordses majas, kus on kaks korterit, ülemine ja alumine korrus. Mõlemad korterid on eraldi korteriomandid. Kummalegi korterile kuulub osa koduhoovist, vastavalt siis korteri suurustele 45 ja 55 protsenti. Hoovi kasutuskorda sõlmitud ei ole. Kuulda on, et alumist korterit hakatakse müüma. Kas meil on sellisel juhul korteri ostuks eesõigus? Teise korteri omanik vabatahtlikult ei soovi seda korterit meile müüa, meie aga soovime tervet maja endale. Kuidas toimida ja millised õigused meil seda endale saada oleks?» soovib küsija teada.

    Vastab vandeadvokaat Taivo Saks advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid.

    Loe veel... (291 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Mis on ehitusluba ja mis on kasutusluba?
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Märts 04, 2013 - 07:30 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1633 lool klikkimiste arv -

    Seadustes on ilusti kirjas, mis peab tegema, kui soovitakse midagi ehitama hakata, ja kui ehitis on valmis, peab saama kasutusloa hoone või rajatise kasutamiseks.

    Jätame pika keerulise seadustejutu igaühele lugeda, räägime võimalikult lihtsalt ja kokkuvõtlikult, milleks on vaja kasutusluba ja mida on vaja selleks teha.

    Väike seletus terminite kohta - ehitis on inimtegevusega ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks (katuse ja välispiiretega siseruumiga ehitis) ja rajatisteks (kõik ehitised, mis ei ole hooned (mänguväljak, veekaev, lahtine katusealune jne).

    Loe veel... (9426 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kas kinnistuomanik võib oma tee kasutamisel kohelda naaberkinnistute omanikke erinevalt?
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Märts 04, 2013 - 07:07 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1072 lool klikkimiste arv -

    Lugeja küsib

    Milline on karistus, kui pean sõitma oma kinnistule läbi naabri kinnistu, millele on äkki paigaldatud erateel sõidu keelu märk. Kuidas asja lahendada kui naaber jonnib minuga aga teised kinnistu omanikud laseb läbi?

    Loe veel... (571 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Uus käsiraamat aitab korteriühistutel kulukat kohtuteed vältida
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Märts 04, 2013 - 04:23 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1022 lool klikkimiste arv -

    Eesti Korteriühistute Liidu pressiteade
    3.märts 2013


    Eesti Korteriühistute Liidu hiljutine e-käsiraamat "Riigikohtu lahendid korteriühistute asjades” päästab nii mõnelgi juhul kulukast kohuteest - raamatus on juba ära toodud korteriühistutes juhtunuga seotud kohtulahendid, mis jõudnud Riigikohtusse.

    Muu hulgas saab lugeda juhtumist, kus üks korteriomanik takistas KÜ plaanitud remonditöid. "Taoline lahend on ära toodud ka selles raamatus. Ühistu üldkoosolek otsustas välja vahetada maja küttesüsteemi. Kuigi üks majaelanik üldkoosoleku otsust ei vaidlustanud, ei lasknud ta ometi oma korteris vajalikke töid teha põhjendusega, et torude vahetamine rikub tema vastvalminud korteriremondi. Ühistu jätkas küttesüsteemi renoveerimist, kuid see tõi kaasa vajaduse teha lisatöid, millega kaasnesid lisakulutused.
    Märge: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres.Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

    Loe veel... (1472 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Maamaksuvabastuse seadus kiusab tallinlasi
      Postitas: Amadeuz on Reede, Veebruar 15, 2013 - 02:48 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 983 lool klikkimiste arv -

    Kuna Edgar Savisaare pakutud kodualuse maa maksuvabastus oli heldemate tingimustega, saavad ilmselt tuhanded tallinlased tänavu üllatuslikult teate maksuametilt.

    Tallinna linnavalitsus lubas kinnistu igale kaasomanikule maksuvabastuse. Selle aasta algusest jõustunud tingimuste järgi aga vabastatakse igast krundist maksust kuni 1500 ruutmeetrit, mistõttu ridamajade omanikud või eramajade kaasomanikud saavad tänavu maamaksuteate.

    «Kodualuse pinna maksuvabastus enam ei kehti,» arvas Nõmmel kuue boksiga ridaelamus elav Kristo Kraanat.

    Loe veel... (1136 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Advokaat: löökaugus auto lõhkumisel tuleb kutsuda politsei
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Veebruar 12, 2013 - 03:33 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 940 lool klikkimiste arv -

    Auto löökaugus lõhkumisel või lumest ja jääst tekkinud tee ebatasasuse tõttu purunemisel tuleb Thor advokaadibüroo advokaadi Sven Veltmanni sõnul kindlasti kutsuda politsei.

    "Teeomanikule tulemusliku kahjunõude esitamiseks on vajalik, et auto löökaugus või kvartalisisestel teedel lume ja jää koristamata jätmise tõttu purunemine oleks kindlasti politsei poolt fikseeritud, sest ilma selleta võib osutuda keeruliseks tõendada kahju tekkimist teeolude tõttu," ütles Thor advokaadibüroo advokaat Sven Veltmann BNS-ile.

    "Üha enam on praktikas juhtumeid, kus kahju ei teki mitte ainult löökaugust, vaid kinnisõidetud lume ja jää ebatasasusest liiklemiseks ettenähtud teel. Inimesed ei ole paljuski teadlikud asjaolust, et õigusaktiga on ettenähtud tee seisundinõuded, millele liiklemiseks ettenähtud tee peab vastama," sõnas Veltmann.

    Loe veel... (1342 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Laenuvõlast ei päästa ka kodu sundmüük
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Veebruar 11, 2013 - 11:42 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 910 lool klikkimiste arv -

    Kuigi kinnisvaraturg tasapisi kosub, on kodulaenuvõlglased jätkuvalt hädas, sest pärast vara sundmüüki tuleb pangale ikkagi tasuda tuhandeid eurosid.

    Mullu detsembris langetati Viru maakohtus ühel päeval kaks säärast otsust, kus Swedbank oli hagenud kodulaenuvõlgnikku, kellelt mõisteti panga kasuks üle 10 000 euro, vahendab Põhjarannik. Seda hoolimata asjaolust, et inimene oli laenuga ostetud kodust juba ilma jäänud.

    "Pahatihti on tõesti nii, et inimene jääb pärast kodust ilmajäämist edasi võlgu, sest kahjuks on kinnisvarahinnad võrreldes buumiajaga nii palju kukkunud," kommenteeris Pindi Kinnisvara Jõhvi kontori kutseline maakler Imre Hardõkainen, kes teeb koostööd Tallinna ja Narva kohtutäituritega ning on müünud hulga sundmüüki pandud kinnisvara.

    Loe veel... (231 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Energiamärgise puudumine võib kaasa tuua rahatrahvi
      Postitas: Amadeuz on Pühapäev, Veebruar 10, 2013 - 12:35 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 878 lool klikkimiste arv -

    Selle aasta 9. jaanuarist kehtima hakanud ja juristide ringkondades vaidlusi tekitanud ehitusseaduse muudatus kohustab igat kinnisasja müüjat ja üürile andjat võimaldama lepingu sõlmimisest huvitatud isikul tutvuda energiamärgisega. Seejuures ei oma tähtsust, kas tegemist on värskelt ehitatud hoonega või sügaval nõukogude ajal valminud korteriga „magalarajoonis“.

    Mis on energiamärgis? Energiamärgis on dokument, mis antakse projekteeritava või olemasoleva sisekliima tagamisega hoone kohta ja mille eesmärk on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine, ning vajaduse korral tõendada hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiamärgisele lisatakse soovitused hoone energiatõhususe parandamiseks, välja arvatud juhul, kui selliseks parandamiseks puudub mõistlik võimalus.

    Kuigi enne 2009. aastat ehitatud hoonetel ei ole energiatõhususe miinimumnõuded kohustuslikud, peab ehitise või selle osa tasu eest võõrandamisel või kasutusse andmisel energiamärgis siiski olemas olema. Energiamärgise puudumine ei välista küll tehingu tegemist, kuid selle puudumine võib omanikule kaasa tuua rahatrahvi kuni 150 trahviühiku ulatuses, sama teo eest juriidilist isikut võidakse karistada rahatrahviga kuni 1600 euro ulatuses.

    Loe veel... (1273 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Juhtorgani liikmel on ettevõtlusvabadus
      Postitas: Amadeuz on Laupäev, Veebruar 09, 2013 - 04:35 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 959 lool klikkimiste arv -

    Viimasel ajal on kirgi kütnud maksuhalduri soovmõte, et äriühingu saadud juhtimisteenus tuleb kindlasti maksustada tööjõumaksudega, sest osapooled varjavad töösuhet. Ettevõtjatele ja juristidele on selline seisukoht üpris arusaamatu ja viib ebavõrdse kohtlemiseni, kirjutab Soraineni partner Kaido Loor.

    Teema on oluline seetõttu, et ühes sarnases asjas pidi ringkonnakohus maksuhaldurile meelde tuletama, et seadusandliku ja täitevvõimu kohustus on luua maksusüsteem, mis on mõistlikule inimesele arusaadav ning väldib ebavõrdset kohtlemist.

    Esimese asjana tuleks aru saada sellest, et juhtorgani liige pole töötaja. Maksuõiguse mõttes saavad isikud tegutseda kas töötajate või ettevõtjatena. Rahvusvaheline tööorganisatsioon, mida ka Eesti maksumaksjad ülal peavad, ja Eesti töölepinguseadus seavad töösuhte tingimuseks töötaja allumise tööandja juhtimisele ja kontrollile. Juhtorgani liige ei saa alluda äriühingule, mida ta ise juhib ja esindab. Äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmete tegevus on juhitud liikmete endi poolt, st nad on iseseisvad. Aktsiaseltsi ja osaühingu nõukogu ülesanne äriühingus on teostada järelevalvet juhatuse liikmete suhtes, mitte juhtida juhatuse liikmeid.

    Loe veel... (4792 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kas korteriühistu võib teisaldada võõra auto?
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Jaanuar 29, 2013 - 08:05 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1218 lool klikkimiste arv -

    «Liiklusseadus ütleb, et sõiduki võib paigutada lähimasse valvega hoiukohta juhul kui sõiduk on pargitud teisaldamist tähistava tahvliga märgistatud alale. Kas korteriühistu võib teisaldada võõra auto oma alalt lähimasse valvega parklasse, kui vastavasisuline märk on paigaldatud KÜ territooriumile? Kes kannab nimetatud kulud, kas teisaldatava auto valdaja?» soovib küsija teada.

    Vastab vandeadvokaat Maano Saareväli advokaadibüroost Sirk ja Saareväli.


    Loe veel... (388 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Korteriühistud: seadus on omanikevaenulik
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Jaanuar 28, 2013 - 05:59 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 869 lool klikkimiste arv -

    Korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi hinnangul on Eesti seadusandlus selgelt üürniku poolel ning olukorras, kus omanikul tuleb pärast üürilepingu lõppemist tegemist teha pahatahtliku üürnikuga, kes keeldub välja kolimast, jääb üle pöörduda vaid kohtusse. See aga läheb omanikule väga pikaks ja kulukaks.

    Loe veel... (1132 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kohtukutse Facebooki kaudu. Kuidas see toimib?
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Jaanuar 23, 2013 - 10:14 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 894 lool klikkimiste arv -

    Alates sellest aastast võib kohtualust otsida ka sotsiaalvõrgustike nagu näiteks Facebook'i kaudu. Kohtud loodavad selle läbi ladusamat asjaajamist ning rahalist kokkuhoidu.

    Tartu maakohtu pressiesindaja Krista Tamm ütles Delfile, et kohtutele on praeguseks loodud Facebooki kontod, kuid Tartu maakohus ei ole seda reaalselt veel menetlusdokumentide kättesaadavaks tegemise kohta teavituste edastamiseks kasutanud.

    Justiitsministeerium koostas ja edastas kohtutele selle nädala alguses virtuaalse sotsiaalvõrgustiku kohtute kontode kasutamise nõuded ja juhised.

    Loe veel... (1320 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Mullu kaotasid eestlased pankadele ligi 900 kodu
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Jaanuar 14, 2013 - 03:00 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1167 lool klikkimiste arv -

    Hinnanguliselt on viimase paari aasta jooksul pangalaenude tõttu koduta jäänud umbes 4000 inimest. Laenumaksete tasumisega on probleeme ligi viiendikul eluasemelaenu võtnud eestlastel. Kodude sundmüükidest säästmist ei pea pangad õiglaseks: kust läheb piir, keda aidata ja keda mitte?

    Viimastel aastatel on pangad kodudele algatatud sundmüükide arvu jõudsalt suurendanud: majandusraskustes siplevatel peredel ei õnnestu nende jaoks liiga suuri kuumakseid tasuda ja nad kaotavad seetõttu oma kodu. Ainuüksi mullu saatsid Eestis tegutsevad pangad sundmüüki kokku umbes 850 kodu. Tõsi küll, see arv näitab ainult, kui palju kodusid on müüki antud, ega ütle täpselt, mitu kodu on praeguseks maha müüdud.

    Pankade esindajad tahavadki rõhutada, et kõigi kodude mahamüümiseni ei jõutagi. Ent ligikaudu 900 kodu müüki panek ilmestab siiski päris jõudsalt probleemide ja ummiktee suurust, milleni need Eesti pered on jõudnud. Emori mullu sügisel korraldatud küsitlusest selgus näiteks, et eluasemelaenu on võtnud ligikaudu 119 000 peret, kellest pea viiendik märkis, et neil on kodulaenumaksete tasumisega probleeme.

    4000 inimest koduta

    Sundmüükide statistikat ükski pank niisama ei väljasta, siiani on selle kogumisega tegelenud ainult ajakirjandus. Aasta tagasi tegid kogumistööd kolleegid Postimehest, kellele vastasid küll vaid suuremad pangad, kuid 2011. aasta peale saadi kokku 833 sundmüügi juhtumit. See teeb kahe aastaga ligi 1700 kodu. Kui arvestada, et ühes peres elab keskmiselt vähemalt kaks ja pool inimest, siis on nende paari aasta jooksul pangalaenude tõttu koduta jäänud vähemalt 4000 inimest.

    Loe veel... (6586 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kuidas osta kaasomandis olevat majaosa?
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Jaanuar 14, 2013 - 02:30 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1082 lool klikkimiste arv -

    Soovin osta minu kaasomandis oleva maja esimese korruse, see on müügis ja ka üks teine ostuhuviline on olemas.

    Maalehe lugeja küsib ja advokaat Taivo Saks vastab.

    Loe veel... (2083 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Lugeja küsib: kuidas näeb välja korteri sundmüüki panemine KÜ poolt?
      Postitas: Amadeuz on Pühapäev, Detsember 09, 2012 - 07:01 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1041 lool klikkimiste arv -

    «Korteriühistu tahab teha koosolekut, et hääletada võlgnevuse tõttu meie korteri sündmüüki panemist. Võlg on 5000 eurot, pangalaen 70 000 eurot, korteri turuhind ca 65 000 eurot. Kuidas näeb välja sundmüügi protsess alates hääletamisest? Kui kaua aega see protsess võtab? Kas kohus saab otsustada, et ei pea korterit sundkorras müüma, kui me saame teatud aja jooksul osamaksete kaupa võlgnevust tasuda? KÜ ei soovi kokku leppida maksegraafiku suhtes, tahab meid lastega tänavale välja visata,» küsib lugeja.

    Vastab jurist Andry Krass Kvatro Kinnisvarahaldusest.

    Loe veel... (1748 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Päritud korteri või maja müük eeldab kulukat asjaajamist
      Postitas: Amadeuz on Laupäev, November 24, 2012 - 01:05 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 900 lool klikkimiste arv -

    Kinnisvaramaaklerite töös tuleb ette, et klient soovib müüa oma vara, siis aga selgub, et see on saadud päranduseks, kuid pärimistoimingud on lõpule viimata, ja müügitehing jääbki katki.

    Kuna pärandus ei tähenda alati kasu, vaid võib kaasa tuua hoopis suured väljaminekud, tasub igal inimesel pärimisseaduse põhireeglid endale selgeks teha, kirjutas adaur.ee.

    Juba neljandat aastat kehtib pärimise puhul loobumissüsteem: kui pärija kolme kuu jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.
    Märge: Kui pärija pole kolme kuu vältel pärandusest loobumiseks avaldust teinud, ei saa pärandist enam loobuda. Isegi see, kui inimene väidab, et ei teadnud oma pärijastaatusest, ei vabasta teda pärandist.

    Loe veel... (622 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Sundmüügist korteri ostnud pere ei saa valdusesse sisse
      Postitas: Amadeuz on Reede, November 09, 2012 - 01:18 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 898 lool klikkimiste arv -

    Augusti lõpus kohtutäiturilt sundmüügis korteri ostnud Taebla pere ei saa oma uut kodu kätte, sest endine omanik on ukse lukku keeranud ja ei anna end näole.

    Neljaliikmelise pere isa Martin otsustas ära osta kõrvalkorteri, mille omanik oli kommunaalvõlgades ja korter seepärast sundmüügis. Ainsa pakkujana sai Martin korteri 1800 euro eest endale 28. augustil, kirjutas Lääne Elu.

    Kohe tekkis aga uus mure: kuidas korterisse sisse saada? Tuttav jurist selgitas Martinile, et kuigi tegemist on tema omandiga, peab endine omanik korteri ikkagi üle andma ja niisama sinna sisse tungida ei tohi.
    Märge: Kui endine omanik välja ei ilmu, peab Martin alustama kohtutäituri juures sundväljatõstmise menetluse. See läheb talle kohtutäituri seaduse järgi maksma 140 eurot ja võib täitemenetluse seadustiku järgi aega võtta kolm kuud. Alles siis saab kohtutäitur ukse luku lahti murda ja korteri tühjaks teha.

    Loe veel... (380 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Pangad on tänavu sundmüüki pannud ligi 700 kodu
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, November 05, 2012 - 12:48 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 862 lool klikkimiste arv -

    Sel aastal on neli suuremat panka Eestis sundmüüki pannud kokku ligi 700 kodu.
    Swedbank on alustanud 333 kodu sundmüüki, SEB pangal on see arv 250,

    Sampol 68 ja Nordeal 47, kirjutas Eesti Päevaleht.

    Seda, kui suured on need arvud võrreldes viimase viie aastaga pangad kas ei avaldanud või väitsid, et arv pole oluliselt suurenenud. SEB pank tõdes siiski, et viimasel ajal on sundmüüke olnud rohkem.

    RahvusRinghääling

    kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Riigikohus: linnal polnud õigust tänava taastamiseks eramaal ehitada
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, November 05, 2012 - 12:17 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 959 lool klikkimiste arv -

    Riigikohtu tsiviilkolleegium nõustus täna ringkonnakohtu varasema otsusega, mille kohaselt ei olnud Tallinna linnal õigust teha ühele osaühingule kuuluval eramaal Trepi tänava taastamiseks kaeve- ja ehitustöid.

    Riigikohus nõustus, et linn peab taastama eraomaniku OÜ Uranos kinnistul kaeve- ja ehitustööde eelse olukorra, ent kirjeldas ka võimalusi, kuidas oleks pooltel võimalik müüri lammutamist vältida, ütles riigikohtu pressiesindaja Eveli Kuklane ERR-i uudisteportaalile.

    Riigikohtu hinnangul on linn sisuliselt leidnud, et tal on õigus ehitada teise isiku maale tema tahte vastaselt ja maksmata selle eest maaomanikule mingitki hüvitist, õigustades seda avaliku huviga.

    Loe veel... (1114 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Elektrimüüjad tahavad leppetrahvi seadustada
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Oktoober 30, 2012 - 04:54 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 858 lool klikkimiste arv -

    Imatra ja Eesti Gaas fikseeritud paketti eratarbijale ei paku, sest seadus ei kata riski.

    Eesti Energia ja ka teised elektrimüüjad leiavad, et selline võlaõigusseaduse (VÕS) punkt, mis keelab tarbijalt leppetrahvi küsida, on vananenud ning palju mõistlikum oleks muuta seadus ühemõtteliselt selliseks, et seda ikkagi küsida saaks.

    „Seetõttu esitame majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutsevale elektrituru ümarlauale ettepaneku algatada kehtiva võlaõigusseaduse täiendamine. Tänane VÕS ei arvesta sellega, et Eestisse tekib järgmisest aastast elektri puhul täiesti uus turg, kus elektrimüügi alused on hoopis teised kui suletud turul,” rääkis Eesti Energia energiamüügi juht Karla Agan.

    Loe veel... (2515 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Maaomanikud keelavad teadmatusest ka endil oma tee kasutamise
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, September 06, 2012 - 02:15 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 926 lool klikkimiste arv -

    Maaomanikud on aastate jooksul Eesti teede äärde pannud arvukalt liiklusmärke, mis keelavad tee kasutamise. Paraku kasutatakse vahel märke valesti ja nii võib juhtuda, et maaomanik keelab ka iseendal teel sõitmise.

    Harjumaal Laagris Kuuse tänaval on ühe kortermaja esise tupiktee ääres sissesõitu keeav liiklusmärk koos lisatahvlitega «Eramaa» ja «Sissesõit valdaja loal». «Meil käib terve vald sealt läbi, nagu oleks mingi transiittee,» põhjendas märgi vajalikkust kohaliku korteriühistu esinaine Eha Lõhmus.

    Pealtnäha tupikteed kasutatakse Lõhmuse sõnul kõrvalasuvate garaažide juurde pääsemiseks, veidi eemal asuvasse raudteepeatusse minekuks või sõidetakse sealtkaudu supermarketisse.
    Selline massiline liikumine aga lõhub ühistu esinaise sõnul teed. «Eks igaüks vaatab oma rahakotti,» nentis Lõhmus.

    Loe veel... (3113 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Maaklerid koorivad seadust eirates üürnikke
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, August 21, 2012 - 10:45 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 905 lool klikkimiste arv -

    Võlaõigusseaduse järgi peaks maakleritasu maksma üürileandja. Plahvatuslikult kasvanud üürnike arv soosib maaklerite tegevust. Vaid mõne töötunniga võib maakler teenida mitusada eurot.

    Tallinna ülekuumenenud üüriturul on maaklerid end ise kuningaks krooninud. Kui Eesti üürnikud on alandlikult leppinud sellega, et maakler küsib vahendustasuks ühe kuu üüri, siis viimase aja trendiks on, et sellele vahendussummale lisatakse veel 20 protsenti – käibemaksuna, nagu maaklerid ise selgitavad. See tähendab, et 350-eurose korteri üürimiseks tuleb maaklerile maksta juba lausa 440 eurot. Seadus seda ei keela, riik ei soovi sekkuda.

    Eesti Päevalehe ajakirjanik käis eksperimendi korras inkognito vaatamas kolme juhuslikult valitud Tallinna korterit. Tulemus oli ebameeldiv: kolme eri kinnisvarabüroo esindajatest kaks olid täiesti küündimatud ja ükskõiksed kliendi soovides suhtes (vt lisalood), kuid vahendustasu nõudsid nad sellegipoolest harjunud kombel terve kuu üüri. See kohustus langeb praegusel üüriturul peaaegu alati üürilevõtjale, kuigi võlaõigusseaduse kohaselt peaks maakleritasu maksma üürileandja.
    Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
  • Korterimüük Saaremaal kasvas aastaga kaks korda - Teisipäev, Juuli 24, 2012

  • Üürikorter pole häbiasi - Kolmapäev, Juuli 18, 2012

  • Eesti üürituru anomaaliad - Neljapäev, Juuli 05, 2012

  • Lasnamäe elanikud ei taha vanadest rõduklaasidest loobuda - Teisipäev, Juuli 03, 2012

  • Mägedel otsitakse väikseid kortereid - Neljapäev, Juuni 21, 2012

  • Kuidas vabaneda pahatahtlikust üürnikust? - Reede, Juuni 08, 2012

  • Kodu ostmine annab kindlustunde, üürimine suurema vabaduse - kolmapäev, Juuni 06, 2012

  • Mustamäe korteriühistud majade lammutamist ei karda - Pühapäev, Juuni 03, 2012

  • Mis saab üürihindadest 2012. aastal? - Teisipäev, Mai 15, 2012

  • Loe veel... (775 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Juhatuse vahetus ja esindamine pangas
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, August 13, 2012 - 03:18 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1181 lool klikkimiste arv -

    Kuidas käituda olukorras, kus asjaolud on tinginud vajaduse vahetada osaühingu või korteriühistu juhatuse koosseisu? Kuhu tuleks pöörduda vastuvõetud otsusega tagamaks olukord, et see esmapilgul lihtne protsess ei muutuks kauakestvaks vaidluseks ja ei tuleks takistuseks ühingu suhetes kolmandate osapooltega?

    Swedbanki jurist Dmitry Kuravkin annab nõu, kuidas taolises olukorras igapäevaseid pangaasju ajada.


    Äriühingu kõige tähtsam organ on selle juhatus. Juhatus on ainsana õigustatud esindama ühingut selle suhetes kolmandate isikutega, samuti määrama selleks teisi ühingu poolseid esindajaid (prokuriste, volitatud esindajad). Paraku ei ole vaidlused juhatuse koosseisu üle haruldane nähtus. Sisemised vaidlused ja nendega seotud asjaajamine võivad aga olla suureks probleemiks igapäevaste rahaasjade ajamisel. Veelgi enam, neisse kolmandate isikute kaasamisel esineb olukordi, kus kolmandatele isikutel ei ole enam võimalik kindlaks teha, kes on ühingut tegelikult õigustatud konkreetses olukorras esindama.

    Loe veel... (8481 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Advokaat: Kohtusse pöördumine on ka pärast lõivude alandamist liiga kallis
      Postitas: Amadeuz on Reede, August 10, 2012 - 02:30 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1053 lool klikkimiste arv -

    Riigilõivumäärade alandamine peaks kohtusse pöördumise muutma kättesaadavamaks. Ometigi, arvestades elatustaset teistes Euroopa riikides, on riigilõivumäärad Eestis ikkagi liiga kõrged.

    Kohtuväravatest sisse astumiseks peab hageja ennekõike tasuma oma nõudelt riigilõivu, vastasel juhul võivad võimsad kohtuuksed paraku suletuks jääda. Kas hiljutine riigilõivuseaduse muudatus on ka tegelikult hagejate tingimusi parandanud?

    Esimesel pilgul tundub, et riigilõivumäärad on tõepoolest oluliselt alanenud. Näiteks 2 000 eurose nõude korral pidi varem maksma riigilõivu umbes 383 eurot, pärast muudatust aga 225 eurot. Seadusandjal on raske kõigile meelepärane olla, kuid kui muudatus tagab enamiku huvi või vähemalt seda üritatakse, oleme astunud suurema sammu täiusliku õigusriigi suunas.
    Märge: Riigilõivumäärade alandamine peaks kohtusse pöördumise muutma kättesaadavamaks. Seega võib öelda, et antud muudatustega astusime ülejäänud Euroopale tunduvalt lähemale. Ometigi, arvestades elatustaset eelpoolmainitud Euroopa riikides, on riigilõivumäärad rahaliste kohustuste täitmise nõuete puhul Eestis ikkagi liiga kõrged. Riigilõivuseadus ja sellega kaasnevad põhimõtted näitavad meile, kuidas õigusriik peaks toimima aga riigilõivumäärad annavad tunnistust sellest, kuidas õigusriik tegelikult funktsioneerib.

    Loe veel... (3352 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Arvamusi saab esitada korteriomandi- ja korteriühistu seaduse eelnõule
      Postitas: Amadeuz on Reede, August 03, 2012 - 12:19 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 940 lool klikkimiste arv -

    Justiitsministeerium ootab 10. augustini arvamusi ja ettepanekuid teistkordsel kooskõlastusringil olevale korteriomandi- ja korteriühistu seaduse eelnõule, mille eesmärgiks on muuta korteriomandi valitsemine selgemaks ja korteriühistu tegevus läbipaistvamaks.

    Praegu teisel kooskõlastusel olev eelnõu asendab 2016. aastaks tänased korteriomandiseaduse ja korteriühistuseaduse ühe ühtse seadusega, milles on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud küsimused.

    Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Nikluse sõnul toob kahe seaduse ühendamine eelkõige selguse tänasesse seadusterägastikku ning muudab korteriomandiga seotud küsimused igaühele selgemaks ja lihtsamaks. „Peale esimest kooskõlastusringi tuli eelnõule mitmeid muudatusettepanekuid, mis said läbi töötatud ning nüüd soovimegi arvamusi uue ja täiendatud eelnõu kohta. Näiteks on eelnõusse sisse kirjutatud muudatus, millega võimaldatakse edaspidi ühe korteriühistuga mitme kinnistu haldamine, mida esimene versioon välistas. Edaspidi on seda võimalik teha, kui korteriomanikud seda otsustavad,“ lausus Niklus.
    Märge: Ettepanekud ja arvamused saab saata aaderssile : info@just.ee ning oodatud on erinevate osapoolte seisukohad.

    Loe veel... (1490 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    EPL: Üürivõlgade sisse­nõudmine muutus riigi­lõivu­reformiga palju kallimaks
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Juuli 25, 2012 - 01:23 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1229 lool klikkimiste arv -

    Korteriühistutel napib raha pahatahtlike võlglaste kohtusse andmiseks.

    Justiitsminister Kristen Michali korraldatud riigilõivude alandamise ootamatu tagasilöögina ilmnes üürivõlgade kallinemine.

    „Ma ei kujuta ette, mis nüüd saab,” ütles Dagmar Mattiisen korteri­ühistute liidu Lõuna regiooni büroost. „Korteriühistute eelarved on niigi pingelised. Kallimaks muutunud riigilõivude tasumiseks pahatahtlike võlglaste vastu kohtusse pöördumine muutub nüüd palju keerulisemaks.”

    Loe veel... (807 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Minu seadus kaitseb mind. Ka minu enda eest!
      Postitas: Amadeuz on Laupäev, Juuli 14, 2012 - 10:26 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 988 lool klikkimiste arv -

    Seadused on kohati tehtud nii jaburaks, et tekib küsimus, kas kunagi „välismaa“ kilekottidel nähtud jabur hoiatus "ärge seda pähe pange" tundub kümne aasta pärast ikka veel totter või seisab võrdsena teiste hoiatuste seas, kirjutab Äripäeva toimetaja Anu Jõgi.

    Arstid teavad rääkida, et mõned nn lapselukuga vähiravimipurgid on juba nii avamiskindlaks suudetud muuta, et kehvemas seisukorras haiged neid enam lahti ei keera. Turvalisus ennekõike. Ravimitootjad pole lootma jäänud hoiatavale sildikesele, mis käsib ohtlikud ained lastele kättesaamatus kohas hoida.

    Turvalisuse nimel peab politsei praegu pilgu peal jalgratturitel. Mul on kodus praegu akt puuduva tule kohta. Tuli tuleb loomulikult uus osta, aga väärteo saab kirja ka siis, kui jalgrattal kella pole. Tõsi, asi ei lähe täitmisele, kui näitad hiljem ette, et oled kella muretsenud ja vastad liiklusteemalistele küsimustele. Liikluse teise osapoole, jalakäijana hüppan ma iga kord, kui jalgrattur selja taga kella annab. Vahel samale poole, kust rattur mööda sõita tahab, nii et kiiver poleks liiast ka jalakäijal.
    Märge: Kliki ka sellele artiklile: Meil toimuv õiguse üleregulatsioon on ühiskonnale
    väga ohtlik ning kahjulik suundumus
    - Kolmapäev, Veebruar 20, 2008

    Loe veel... (1634 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Riigikohus raputab pankade kinnisvaraportfelli
      Postitas: Amadeuz on Laupäev, Juuli 14, 2012 - 10:09 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1024 lool klikkimiste arv -

    Riigikohus tegi hiljuti kaks otsust, mis võivad negatiivselt mõjutada osa kinnisvaralaenude tagatiste kehtivust, kirjutab vandeadvokaat Viljar Kähari.

    Kõrgeim kohus leidis, et tühine võib olla hüpoteegi laiaulatuslik kokkulepe, mis tagab käenduslepingust tulenevaid nõudeid kinnisvaraga.

    Aprillikuine lahend käsitleb olukorda, kus eraisik seadis 2002 panga kasuks hüpoteegi, mis tagas tulevikus tekkivaid nõudeid. 2008 hakkas sama isik käendama firma laenu, kuid firma pankrotistus ning pank esitas käenduslepingu alusel nõude võla sissenõudmiseks hüpoteegi arvelt. Käendaja vaidles vara müügile vastu põhjusel, et ta ei soovinud kinnisvaraga firma laenu tagada.

    Loe veel... (2231 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kohus saab peagi õiguse pankrotistunud korteriühistuid saneerida
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Juuni 25, 2012 - 11:49 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 950 lool klikkimiste arv -

    Justiitsministeerium esitas eile kooskõlastusele eelnõu, mis reguleerib täpsemini korteriomandiga soetud õigussuhteid ning seab kohtutele ülesandeks pankrotistunud ühistuid saneerida.

    Eelnõu kohaselt hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis, mis seaduse jõustumisel tekib koos korteriomandite loomisega, vahendas ERR Uudised.

    Loe veel... (624 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Abieluvararegister muutub elektrooniliseks
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Juuni 12, 2012 - 02:35 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 975 lool klikkimiste arv -

    Homme on riigikogus esimesel lugemisel eelnõu, mis muudab abieluvararegistri elektrooniliseks.

    Justiitsminister Kristen Michali sõnul hakkas 2010. aasta 1. juulil kehtima uus perekonnaseadus ning sellest ajast alates on oluliselt kasvanud abieluvararegistrisse tehtavate kannete hulk.

    "Kuna kannete kasv on olnud märkimisväärne, siis on halduskoormuse vähendamiseks ja abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamiseks ainuõige lahendus muuta register elektrooniliseks," sõnas minister.

    Loe veel... (2742 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Ühistud: riigikohtu lahend tõhustab võlgnikega võitlemist
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Juuni 11, 2012 - 11:53 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1058 lool klikkimiste arv -

    Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul on hiljutine riigikohtu lahend võlgniku väljatõstmise kohta Kohtla-Järvel tõhustanud ühistute võitlust võlgnikega. "Eriti kurioossetel juhtudel võtabki võlgniku väljatõstmine aastaid, sest pidevalt toimub edasikaebamine, võlgnik ignoreerib teatisi vms. Samas võlasumma kasvab ning ühistul ja teistel omanikel tuleb see kütte-,vee- vms firmale kinni maksta," rääkis Mardi. "Riigikohtu lahend tõhustab loodetavasti võitlust võlgnikega, kes parasiitidena teiste, korrektselt käituvate ja arveid maksvate ühistuliikmete kulul elavad."

    Põhjarannik kirjutas, et mullu augustis müüs kohtutäitur enampakkumisel võla katteks ühe Kohtla-Järvel Keskalleel asuva korteri, kuid selle endine perenaine keeldus korterist välja kolimast.Seejärel pöördus uus omanik teise kohtutäituri poole taotlusega, et too korteriomandi endiselt omanikult välja nõuaks. Täitmisteates teavitati võlgnikku, et 4. novembril 2011 kell 10 võetakse korter talt sundkorras ära ning võlgnik koos asjade ja temaga koos elavate isikutega tõstetakse välja. 21. oktoobril käis võlgnik täituri vastuvõtul ja teatas, et ei vabasta korterit. Siis otsustas kohtutäitur Natalja Malahhova, et kuna võlgnik vabatahtlikult kinnisasja üle ei anna, on põhjendatud kohtult loa taotlemine korterisse sisenemiseks ning selle koheseks äravõtmiseks, et anda kinnisasi selle omanikule üle. Viru maakohus tegigi määruse, mille kohaselt lubati täituril koos manukatega korterisse siseneda.

    Ent endine omanik läks Tartu ringkonnakohtusse, kes tühistas maakohtu määruse ning leidis, et kui võlgnik keeldub vabatahtlikult korterist lahkuma, tuleb pöörduda kohtusse ja korterisse sisenemiseks peab olema kohtulahend.

    Loe veel... (771 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kuidas vabaneda pahatahtlikust üürnikust?
      Postitas: Amadeuz on Reede, Juuni 08, 2012 - 12:18 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1102 lool klikkimiste arv -

    Kasutuna seisnud korteri väljaüürimine võib kujuneda tõeliselt õudusunenäoks, kui üürnik pidevalt võlgu jääb ning tagatipuks elamispinnalt lahkumast keeldub. Kuidas siiski sellisest pahatahtlikust üürnikust vabaneda?

    Sageli tekkivad probleemid siis, kui eeltöö korteri väljaüürimisel on jäetud tegemata ning üürisuhe korrektselt vormistamata. See võtab küll aega ning võib tekitada ka lisakulusid, kui kasutatakse juristi või professionaalse kinnisvaramaakleri abi, kuid on alati odavam kui probleemide tagantjärele lahendamine.

    Enneta muresid paberitööga

    Kui üürihuviline on leitud, tuleks enne lepingu vormistamist kontrollida tema tausta avalikust maksehäireregistrist. Kroonilisele võlgnikule oma korteri väljaüürimine on selge õnnetuse väljakutsumine isegi siis, kui lubatakse maksta head üürihinda. Samuti tuleks kontrollida üürniku andmeid ID-kaardi või passi alusel ning panna isikukood, dokumendi number ja muu info üürilepingusse kirja.

    Loe veel... (4318 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kohtu riigilõivud alanevad 1. juulist
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Juuni 06, 2012 - 03:30 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 978 lool klikkimiste arv -

    Riigikogu võttis täna vastu riigilõivuseaduse muudatused, millega vähendatakse riigilõive kohtumenetluses, lihtsustatakse lõivude arvestamise süsteemi ja kiirendatakse kohtumenetlust.

    Uus seadus muudab dokumentide kättetoimetamise selliseks, et ühe osapoole pahatahtliku venitamise tõttu ei peaks ootama teiste inimeste õiguste kaitse, ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv ERR-i uudisteportaalile.

    Uus riigilõivuseadus muudab lõivude vähenemise läbi lihtsamaks ja kättesaadavamaks inimeste juurdepääsu õigusemõistmisele ning kiirendab kohtumenetlust.

    Loe veel... (2147 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kes vastutab laimavate kommentaaride puhul?
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Juuni 06, 2012 - 03:16 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1199 lool klikkimiste arv -

    Eesti ajakirjandusvabaduse kõrge koht maailmas on demokraatia seisukohalt positiivne. Samas igasuguse meediavormi, alustades veebifoorumitest ja lõpetades trükiajakirjanduse väljaandega, eneseväljendusvabaduse negatiivseks küljeks on muu hulgas konflikt isikuõigustena au ja hea nime või isiku eraelu puutumatuse rikkumisega.

    Tulenevalt tekib rida küsimusi – milles seisneb isikuõiguste rikkumine, kes on rikkumiste eest vastutav ja kuidas teda tuvastada ning missuguseid nõudeid on kannatanul õigus seadusest tulenevalt rikkuja vastu esitada?

    Nagu ükski põhiõigus, nii ole ka väljendusvabadus piiramatu. Seda enam, et väljendusvabadusega kaasnevad nii õigused kui kohustused. Isiku au ja hea nime ning eraelu puutumatuse põhiseaduslikuks aluseks on Eesti Vabariigi Põhiseadus ning nende rikkumist reguleerib võlaõigusseadus. Neist lähtudes mõistetakse isikuõiguste rikkumise all ebakohase väärtushinnangu või ebaõigete, sh eksitavate andmete avaldamist.

    Loe veel... (4867 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Riigikohus: lapsele saab väärtpabereid kinkida kohtu nõusolekuta
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Juuni 05, 2012 - 04:54 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 926 lool klikkimiste arv -

    Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis tänases otsuses, et perekonnaseadus ei keela vanemal kohtu nõusolekuta oma lapsele väärtpabereid kinkida ning kohtu nõusolek on vajalik üksnes siis, kui lapsele ostetakse väärtpabereid lapse enda raha eest.

    Riigikohtusse jõudnud vaidluse puhul kandis lapsevanem igakuiselt oma lapse pangakontole raha, mille eest kohustus pank vastavalt vanemaga sõlmitud lepingule ostma lapse nimele investeerimisfondi osakuid, ütles riigikohtu pressiesindaja Eveli Kuklane ERR-i uudisteportaalile.

    Uue perekonnaseaduse jõustudes 1. juulil 2010. aastal keeldus pank ilma kohtu loata lepingut edasi täitmast, sest panga hinnangul vajanuks vanem lepingu edasiseks täitmiseks kohtu nõusolekut.

    Loe veel... (1057 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kuidas saab karistada korteriühistu territooriumil valesti parkijaid?
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Juuni 04, 2012 - 02:00 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1227 lool klikkimiste arv -

    Küsimus puudutab parkimist Tallinna linnas kortermaja ees. Kas MUPO-l on õigust valesti parkijaid trahvida? Näiteks auto kahe rattaga kõnniteel, magalarajoonides väga levinud, kui ruumi vähe ja kõik pargivad nii või parkimine haljasalal.

    Nagu aru olen saanud, oleks neil selline õigus, kui tegemist oleks linna maaga, aga maa kuulub korteriühistule. Parkimist kuidagi teisiti reguleeritud ei ole (pole lepinguid "leppetrahve" välja kirjutavate firmadega jne). Niisiis, mis alusel MUPO eramaale trahve kirjutama tuleb ja kas see on mingis olukorras ka lubatud (maaomaniku loal vms).

    Kas tegemist võib olla sellega, et liikluseeskirjad on kohustuslikud kõigil teedel (seega aias pargi kuidas tahad) olenemata maa omanikust ning nii Politseil kui ka Munitsipaalpolitseil on igal juhul õigus trahve kirjutama tulla, eriti kui mõni möödakäija peaks neid kohale kutsuma?
    Märge: Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta:
    http://www.vastused.ee/loe/oigus/liiklusoigus/1.html

    Loe veel... (1100 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Üürisuhete problemaatikast
      Postitas: Amadeuz on Reede, Juuni 01, 2012 - 03:01 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1034 lool klikkimiste arv -

    Üürnikul on õigus üürikorterisse sisse registreerida

    Kehtiva üürilepingu korral ei ole vaja korteriomaniku nõusolekut, et korterisse sisse registreerida.

    Piisab üürilepingu esitamisest ning rahvastikuregistri osakonna ametnikelt laekub omanikule teade, et antud isik on tema korterisse sisse registreeritud.

    Loe veel... (4145 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Aastateks tuppa sulgunud kommunaalvõlgnik viidi sunniviisiliselt psühhiaatri juurde
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Mai 29, 2012 - 10:47 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 967 lool klikkimiste arv -

    Jõhvis aastateks korterisse sulgunud naine, kelle kommunaalarvete võlgade tõttu on naabrid seni kannatanud, toimetati psühhiaatrilisse ekspertiisi.

    "Regina Proškina viidi eile sunniviisiliselt psühhiaatrilisse ekspertiisi," ütles Ida prefektuuri pressiesindaja Marit Liik.

    Jõhvi linnas Koidu tänaval elav naine ei ole kaheksa aastat toast väljunud, ei maksa arveid ja eirab kõiki ühiselu reegleid. Kuigi ühistu on naisega juba kohut käinud ja saanud õiguse, ei täida politsei kohtu määrusi, kuna ei pea neid õigustatuks.

    Loe veel... (234 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kas eramaja parklasse pargitud autosid võib teisaldada?
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Mai 21, 2012 - 04:32 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1155 lool klikkimiste arv -

    Lugeja küsib: kas on lubatud eraparklasse pargitud auto teisaldamine? Tegemist on eramaja sarnase hoonega, mis on ümbritsetud aiaga. Värav on päeval küll lahti, kuna sinna pargib palju oma inimesi, kuid värava ette on pandud märk, et parkida võib ainult selle maja omanike loal, otseselt teisaldamismärk puudub.

    Sellele märgile vaatamata pargivad paljud kõrvalmajja minevad isikud meie parklas, kuna see on uksele lähemal ja kõrvalmaja parkla ees on tõkkepuu.

    Kas on lubatud lasta need autod teisaldada või on õiguslikult võimalik mõnel muul viisil neid vastutusele võtta või karistada selle eest?

    Loe veel... (1526 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Mis on servituut?
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Mai 14, 2012 - 09:49 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1193 lool klikkimiste arv -

    Maja müüdi maha, tuli uus omanik, kes on teatanud, et tema maja juurde on vaja maad ja nüüd saab ta seadusega seada oma majale servituudi. Mis on servituut, küsib Maalehe lugeja Lõuna-Eestist. Vastab maaõiguse jurist Maido Pajo.

    Mul on kinnistu ja maja linnas. Juba aastakümneid tagasi ehitati majad nii, et kahe kinnistu krundid on koos. Nii asub naabri maja juba aastakümneid otse minu krundi piiril. Maja müüdi maha, tuli uus omanik, kes on teatanud, et tema maja juurde on vaja maad ja nüüd saab ta seadusega seada oma majale servituudi. Kas on võimalik, et naaber hakkab nüüd haldama osa minu maast, kuna tema maja on otse vastu minu kinnistut? Samas mingi hooviala on naabril olemas. Maalehe lugeja Lõuna-Eestis

    Loe veel... (2178 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Riigikohus: tehnovõrgu talumise eest on makstud liiga vähe
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Aprill 17, 2012 - 11:46 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 907 lool klikkimiste arv -

    Riigikohus otsustas, et kinnistuomanikud, kes peavad leppima mingi tehnovõrgu- või rajatise ehitamisega nende lähedusse, on saanud selle eest liiga vähe raha.

    Riigikohus tunnistas seetõttu vastavad seadusesätted põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

    Probleemile viitas eelmisel aastal õiguskantsler Indrek Teder, kes pöördus ka riigikohtusse.

    Loe veel... (1028 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Korteriühistu võlglastega pole mõtet kaua oodata
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Märts 27, 2012 - 04:51 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 901 lool klikkimiste arv -

    Ilmselt on vähe selliseid korteriühistuid, kes ei oleks mingil ajahetkel puutunud kokku võlglaste probleemiga. Olukorras, kus korteriomanikud jätavad ühistule majandamiskulude (kommunaalteenuste) eest tasumata ning juhul, kui kohtuvälised läbirääkimised tulemusi ei anna, võib korteriühistu ainsaks võimaluseks võlgnetava rahasumma kättesaamiseks olla kohtu poole pöördumine.

    Sageli ei soovi korteriühistud aga võlgnevust kohtu kaudu nõuda, kuna see toob endaga kaasa kulutused riigilõivule ning õigusabile (mis küll hiljem võlglaselt üldjuhul välja mõistetakse). Seetõttu lükatakse kohtusse pöördumise otsuse tegemist tihtipeale edasi ning loodetakse, et ehk leiab võlgnik siiski vajaliku rahasumma oma võlgade tasumiseks.

    Kuigi võlgnevuse tekkimisel ei ole koheselt mõistlik hagi koostama asuda, ei tasu seda sammu siiski liiga kaua edasi lükata. Nimelt tuleb arvestada sellega, et korteriühistu nõuded ei ole n-ö igavesed ning teatud aja möödudes need aeguvad. Kuigi seadusega on lubatud ka aegunud nõude esitamine, on võlgnikul pärast aegumistähtaja saabumist õigus keelduda võlgnetava rahasumma tasumisest.

    Loe veel... (1137 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kohtutäiturid hoiavad võlgnike sissetulekutel silma peal
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Märts 27, 2012 - 02:28 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 861 lool klikkimiste arv -

    Kui võlgnik kohustusi ei täida, arestitakse tema palk ja tööandja peab vajaliku summa kinni.

    Tallinna kohtutäitur Mati Kadak nendib, et võla sunniviisiline sissenõudmine võib teinekord võlgnikule ka töökoha maksta. „Enamasti lastakse kohe lahti, kui selgub, et töötaja on krooniline võlgnik. Tihti on nii, et kui saadame tööandjale palga arestimise akti, siis järgmisel nädalal tuleb juba teade, et see inimene ei tööta meil enam,” selgitab Kadak.

    Et teave kunagi rumala peaga võetud SMS-laenust tööandjani ei jõuaks, tuleks oma võimalusi kohtutäituriga arutada. „Ei tasu end ära peita,” soovitab Kadak.

    Loe veel... (706 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Korteriühistu üksikliige saab ühistu käekäiku mõjutada
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Veebruar 13, 2012 - 02:46 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 921 lool klikkimiste arv -

    Korteriühistu liikmelisusega kaasnevad sageli suured püsikulud, mis on suunatud kortermaja ühise majandamise ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamise tagamiseks. Tihti tekivad aga vastuolud üksikliikmete ja ühistu vahel, sest liikmed märkavad eelkõige oma kohustusi ühistu ees, mitte aga liikme õigusi ja võimalusi ühistu töö edendamiseks.

    Kuna korteriühistu loomise järel loetakse ühistu liikmeteks kõik korteriomanikud, sõltumata nende tahtest, tekitab liikmetes vimma sundolukord, kus neile on pandud kohustus maksta ühistu esitatud arveid, saamata jooksvalt informatsiooni ühistu tegevuse kohta.
    Ka ei paku ühistu sageli tuge võitluses probleemsete naabritega. Lisaks öörahu rikkumistele võib tekkida olukord, kus mõni ühistu liige hõivab omavoliliselt üldkasutatava pinna, kuid ühistu juhatus on passiivne, sest ei osata rikkujat korrale kutsuda.

    Ühistu tugevust näitab liikmete ühtsus
    Kõige lihtsam on oma liikme õigusi kasutada üldkoosolekul. Kuna üldkoosoleku otsused on korteriühistu tegevuse aluseks, on mõttekas panustada üldkoosoleku õnnestumisse.

    Loe veel... (2896 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Sundmüüki jõudnud kinnisvara hulk enam kui kümnekordistus 3 aastaga
      Postitas: Amadeuz on Laupäev, Veebruar 04, 2012 - 12:53 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 860 lool klikkimiste arv -

    Kui aastal 2006 läks kohtutäiturite kontrolli all müüki ja enampakkumistele 198 hüpoteegiga tagatud nõuet, siis alates 2009. aastast on see näitaja püsinud 2200-2300 juures. Küll on viimastel aastatel pidevalt paranenud õnnestunud müügitehingute hulk, ulatudes mullu umbes kahe kolmandikuni menetlusse võetud nõuete arvust.

    „Võrreldes kuue aasta taguse ajaga on kohtutäiturite kaudu sundmüüki mineva kinnisvara hulk aasta-aastalt hüppeliselt kasvanud, saavutades mõningase stabiilse taseme 2009. aastal. Olles toona tõusnud enam kui 2200 varamüügini, on see suurusjärk praeguseni püsinud,“ lausus Tallinna kohtutäitur Mati Kadak. „Majanduse kasvades ilmselt kohtutäituritele suunatud hüpoteekidega tagatud nõuete arv hakkab vähenema. Seega on need numbrid ikkagi otseselt seotud inimeste elu-oluga.“

    2011. aastal teostati Eesti kinnisvaraturul kokku 32 496 ostu-müügitehingut koguväärtusega 1,545 miljardit eurot. Kohtutäiturite poolt lõpetati rahuldamisega samal perioodil 1583 hüpoteegiga tagatud nõuet statistilises koguväärtuses 168 miljonit eurot. Ehk siis kohtutäiturite korraldatud enampakkumistel sõlmiti 4,8% mainitud aasta kinnisvaratehingutest. 2010. aastal tegid täiturid siinsel kinnisvaraturul 3,2% tehingutest ning 2009 aastal 2,7% tehingutest.

    Loe veel... (2470 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kohtulõivud tõotavad alaneda juulist
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Jaanuar 31, 2012 - 11:02 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 879 lool klikkimiste arv -

    Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, millega alandatakse alates juulist riigilõive kohtumenetluses, lihtsustatakse lõivude arvestamise süsteemi ja tõhustatakse kohtumenetlust.

    Eelnõu käsitleb minister Kristen Michali sõnul peaosas just riigilõive alandavaid sätteid ning seda osa kohtumenetluse kiirendamisest, mille osas oli olemas ka laiem konsensus kohtunikkonnaga.

    "Vaatasime kõik lõivud ükshaaval üle ja lihtsustasime ka lõivude arvestamise süsteemi. Selle tulemusel alanevad lõivud erinevalt ja arvestataval määral," märkis ta.

    Loe veel... (2161 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kas juhatus saab jätta täitmata üldkoosoleku otsuse ja teha oma otsuse?
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Jaanuar 26, 2012 - 04:00 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1040 lool klikkimiste arv -

    Meil on autonoomse keskküttega kortermaja, milles on korteriühistu. Üldkoosolekuga otsustati iga korteriomaniku kohustus tuua küttepuid vastavalt m2. Nüüd käis juhataja iga korteriomaniku juures ja ütles, et juhatus otsustas panna igale omanikule suurema mahu, kuna puid võib nappida. Üldkoosolekut polevat uue otsuse tegemiseks vaja kokku kutsuda, juhatus saab ise hakkama.

    Vastab Õigusbüroo VK & Partnerid jurist Kuldar Kirt

    MTÜS § 18 lg 2 on sätestatud, et üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse.

    Loe veel... (1040 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Uus halduskohtumenetluse kord kiirendab kohtupidamist
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Jaanuar 03, 2012 - 12:02 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 867 lool klikkimiste arv -

    1. jaanuaril jõustus uus halduskohtumenetluse seadustik, mis muudab kohtupidamise kiiremaks, samuti lihtsamaks paljude menetlusosalistega või ka näiteks vangide kaebustega seotud kohtuasjad.

    Uue seadustiku loomine oli tingitud asjaolust, et alates sajandivahetusest on haldusasjade arv järjest suurenenud. Sellest tulenevalt lihtsustati mitmeid seni tarbetuid vormi- ja sisunõudeid kaebuste esitamisele ning lihtsustus kaebuste muutmine, ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv ERR-i uudisteportaalile.

    "Pidevalt on tõusnud nii haldusasjade arv, nende maht ning sisuline keerukus. Uue seadustiku koostamisel on arvestatud kohtupraktikat ja seadustik annab lahendused olukordadele, mis seni põhjustasid kas segadust või kohtuasjade venimist," ütles justiitsminister Kristen Michal.

    Loe veel... (1794 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    (Veemõõtjate peatamise?) magneteid võib müüa ja osta.
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, November 29, 2011 - 01:08 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1536 lool klikkimiste arv -

    Internetis müüakse magneteid, mille abil saab veemõõtjaid peatada. Selliste veevargust soodustavate seadmete müük ei ole seadusega keelatud, kuid juhul kui inimene neid kasutab, on politseil õigus nad vastutusele võtta, kirjutab MK Estonija.

    Portaalis Okidoki pakutakse müügiks võimsaid magnetid. Esmapilgul tundub see tavalise kuulutusena, sest paljugi, milleks inimestel magneteid tarvis võib minna. Aga müüjad jagavad kuulutuses ka soovitusi, kuidas ostu oma kasuks pöörata. Nimelt võib sellise võimsa magneti abil veemõõtja peatada, nii et kraanist jooksva vee peale mõõtja numbrid ei liigu ning seega ei tule tarbitud vee eest ka maksta.

    Oma kuulutuses annavad müüjad ka viite videole, kus protsessi täpselt kirjeldatakse.
    Märge: Korteriühistute liidu juht Urmas Mardi ei ole sellisest varguse võimalusest kuulnud. «Mul on raske seda kommenteerida, sest kuulen asjast esimest korda. Aga igal juhul, kui inimene seda teeb, on ta varas. Ta varastab teistelt elanikelt, kes pärast peavad tema kasutatud vee kinni maksma. Antud juhul võib politseisse pöörduda,» lausus ta.

    Loe veel... (646 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Justiitsministeeriumi aasta projekt on õiguspoliitika arengusuunad
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, November 29, 2011 - 11:13 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 990 lool klikkimiste arv -

    Justiitsministeeriumi aasta projekti 2011 tiitli võitis „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“.

    Justiitsminister Kristen Michali sõnade kohaselt on see, millised on seadused ja kuidas need meie elu kujundavad, tihti just selle protsessi nägu, kuidas nad vastu võeti. Õiguspoliitika arengusuunad ehk hea õigusloome põhimõtted hakkavad ministri sõnul olulisel määral muutma viisi, kuidas Eesti seadusi luuakse ning tulevikus peaks seaduse sünnile eelnema analüüs koos selle soovitavate mõjude hindamisega.

    „Oleme võtnud endale südameasjaks edendada seadusloome head tava, ja seda eriti osas, mis puudutab eelnõudele eelnevat analüüsi ning ekspertide ja huvirühmade kaasamist. Mul on hea meel, et oleme sel teemal leidnud riigikontrolli näol endale veel ühe mõttekaaslase. Varem on sama teemat tähtsustanud nii president kui teenusmajanduse koda, samuti on näiteks meediaväljendeid, kes on sel teemal arvamusartiklite sarja teinud,“ ütles Michal.

    Loe veel... (3241 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Inspektsioon: võlas firmade andmeid võib vabalt avaldada
      Postitas: Amadeuz on Laupäev, November 26, 2011 - 11:45 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 939 lool klikkimiste arv -

    Inkassofirmad võivad juriidiliste isikute andmeid avaldada, sest neile isikuandmete kaitse nõuded ei laiene.

    "Isikuandmete kaitse seaduse eesmärk on inimeste ehk füüsiliste isikute eraelu kaitsmine. Juriidilistel isikutel eraelu ei ole ja neile isikuandmete kaitse nõuded ei laiene," kommenteeris Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep Delfile.

    Nii Andmekaitse Inspektsioon kui hiljem ka Riigikohus on leidnud, et äriühingute andmete - konkreetselt: võlaandmete - avaldamine koos äriühingu vastutavate ja esindusõiguslike isikute - juhatuse liikmete - andmetega võib olla asjakohane, et äriühingut selgemini identifitseerida.

    Loe veel... (811 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Identiteedivaras sai karistada
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, November 22, 2011 - 03:48 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 963 lool klikkimiste arv -

    Harju maakohus karistas täna tingimisi vangistusega noormeest, kes saatis suvel president Toomas Hendrik Ilvese nime all riigikogu IRL-i fraktsiooni liikmetele sõimust kubiseva e-kirja.

    Harju maakohus kinnitas täna karistuskokkuleppe ja karistas Remy Aksbergi (22) tingimisi kuue kuu pikkuse vangistusega kolmeaastase katseajaga.

    Kohus mõistis Aksbergilt riigituludesse sundraha 417,03 eurot ja kaitsjatasud 76,79 eurot.
    Märge: Süüdimõistmisel võõra identiteedi ebaseaduslikus kasutamises näeb karistusseadustik ette kuni kolmeaastase vangistuse.

    Identiteedivargus muudeti Eestis kriminaalkorras karistatavaks 2009. aasta lõpus ja juba 2010. aastal registreeriti 55 sellist kuritegu.

    Loe veel... (886 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kas haiguslehel oleva töötajaga saab töölepingu lõpetada?
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, November 22, 2011 - 09:37 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1029 lool klikkimiste arv -

    Ettevõte reorganiseeritakse ja seetõttu soovitakse töölepingud kõigi töötajatega lõpetada. Lugeja tunneb huvi, kas haiguslehel oleva töötajaga saab töölepingu lõpetada?

    Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:

    "Töölepingu lõpetamiseks peab tööandja edastama töötajale töölepingu ülesütlemisavalduse, kus peab olema kirjas töölepingu lõpetamise põhjendus ja töölepingu lõppemise kuupäev. Kehtiva seaduse kohaselt lõpeb leping sellel kuupäeval, mis on avalduses kirjas, olenemata sellest, kas töötaja on parasjagu töövõimetuslehel.

    Loe veel... (605 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Uus eelnõu muudab korteriomandiga seotud küsimused igaühele selgemaks ja lihtsamaks
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, November 15, 2011 - 01:12 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 959 lool klikkimiste arv -

    Justiitsministeeriumist esimesele kooskõlastusringile saadetud eelnõu kaotab tänase segase olukorra seoses erinevate korteriomandi valitsemise vormidega ning muudab korteriühistu tegevust läbipaistvamaks andes igale korteriomanikule juurdepääsu oma korteriühistu pangandmetele.

    Eelnõuga asendatakse aastaks 2016 tänased korteriomandiseadus ja korteriühistuseadus ühe seadusega, milles on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud küsimused. Justiitsminister Kristen Michal ütles, et kuna korteriomandiga seonduv on täna mitme erineva seaduse vahel jagatud ja osa sellest annab alust mitmetitõlgendamiseks, siis on inimesed tihti probleemi ees kus on raske enda igapäevaelu ise reguleerida, kuna seadused on keerulised.

    „Muudatust on vaja eelkõige selleks, et teha seadused lihtsamaks ja selgemaks, nii et inimene ei peaks enam erinevate seaduste vahel seda õiget sätet otsima, millega täna paljud hädas on. Edaspidi oleks kõigil ühesugune regulatsioon ning ühes seaduses on kirjas kõik õigused ja kohustused. Ja tavakodanik ei pea enam otsima erinevaid seadusi ega kohtulahendeid – inimesed on võimelised ise oma elu korraldama ja see on oluline väärtus,“ selgitas Michal.
    Märge: Kooskõlastusringile saadetud eelnõule oodatakse kõigi asjast huvitatute märkusi 27. jaanuariks 2012.

    Loe veel... (4174 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Leebus on tõstnud retsidiivsust
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Oktoober 31, 2011 - 10:10 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 871 lool klikkimiste arv -

    2007. aastast muutus ennetähtaegne vangide vabastamine märgatavalt lihtsamaks, kuid selle tagajärjel kasvas tervelt kolmandiku võrra ka nende vabanenute retsidiivsus – st, kui paljud vanglast vabanenutest sooritavad aasta jooksul uue kuriteo.

    Justiitsministeeriumi analüütikud tunnistavad nüüd ka ise, et "muutus ei olnud piisavalt ette valmistatud". Võib öelda, et augud sõelas tehti suuremaks ja vabadusse pääses paarsada vangi, kes tegelikult ei oleks tohtinud vabaks saada, kirjutas Postimees.

    Selle tagajärjeks on nüüd omakorda mõnisada kannatanut ja kuritegu, mis muidu oleksid jäänud olemata, nende seas ka mõned tapmised.
    Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
  • Malle Pärn: Meedia teeb kurjategijast kangelase - Teisipäev, August 09, 2011

  • 0-tolerants Eesti ja Briti moodi - Kolmapäev, Mai 12, 2010

  • Valgamaalase juhtkiri: Kus on õiglus? - Neljapäev, August 13, 2009

  • Eestimaa suvi 2009: varastatakse, nii et maa must - Neljapäev, Juuli 30, 2009

  • Kindlustuspetturid pääsevad karistuseta?! - Neljapäev, Juuli 02, 2009

  • President keeldus "pronksiöö seadust" välja kuulutamast ja ta leiab ka, et valeandmete levitamine on lubatav tegevus (täiendatud 15:43) - Kolmapäev, Juuli 01, 2009

  • Minister Langi lõikuspidu - Kolmapäev, Märts 18, 2009

  • Märatsejad kohitsevad riigivõimu - Kolmapäev, Detsember 10, 2008

  • Eesti õigusbsurd - Teisipäev, Detsember 02, 2008

  • Loe veel... (304 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kuidas töösuhet korrektselt lõpetada
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Oktoober 27, 2011 - 04:46 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 912 lool klikkimiste arv -

    Ka töötajal on kohustus töösuhte lõpetamise korral korrektselt toimida. Mida meeles ja silmaspidada, sellest annab ülevaate Merike Kalda Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja.

    Tööleping töötaja ja tööandja vahel võib lõppeda töötaja soovil korralise või erakorralise ülesütlemisega. Töösuhte lõpetamisel on oluline oma soovist tööandjale teada anda kirjalikus vormis erinevaid edastamise viise kasutades: ülesütlemisavalduse üle andmine isiklikult, posti teel, e-kirjaga jne. Ülesütlemisavalduses tuleb ära näidata kuupäev, millal on viimane tööpäev. Töötaja peab olema kindel, et tööandja on tema avalduse kätte saanud ja tal on võimalus sellega tutvuda.

    Kui töösuhte lõpetamiseks ei ole mõjuvat põhjust, teatab töötaja kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1). Katseajal on etteteatamistähtajaks vähemalt 15 kalendripäeva (TLS § 96). Korralist ülesütlemist (TLS § 85) ei pea töötaja põhjendama.

    Loe veel... (2248 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Michal: eelnõu vähendab kohtute riigilõive oluliselt
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Oktoober 25, 2011 - 05:00 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 886 lool klikkimiste arv -

    Justiitsminister Kristen Michal kinnitas riigikogu põhiseaduskomisjoni ja rahanduskomisjoni tänasel ühisistungil, et ettevalmistamisel on riigilõivumäärade muutmise eelnõu, mis näeb ette riigilõivude määra oluliselt vähendada.
    REKLAAM

    Eelnõu on kavas anda riigikogu menetlusse tuleva kuu jooksul. Koos sellega vaadatakse üle ka kohtuasjade menetlusökonoomika ja muudetakse tsiviilkohtumenetluse sätteid, kinnitas minister. Eelnõu ettevalmistamisel tehakse tihedat koostööd asjasse puutuvate instantsidega, teatas riigikogu pressitalitus.

    Riigilõivumäärade kehtestamisel on kavas aluseks võtta Euroopa riikide keskmine tase. Komisjoni koosolekul selgitati, et praegu on need määrad ühed kõrgematest Euroopa riikide hulgas.

    Loe veel... (989 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Eesti toetab võlgniku pangakontode arestimist lihtsustavat eelnõu
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Oktoober 20, 2011 - 03:41 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 921 lool klikkimiste arv -

    Valitsus kiitis täna heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni algatatud pangakontode arestimist puudutava määruse eelnõu osas.

    Justiitsminister Kristen Michal selgitas, et määruse eesmärgiks on võimaldada võlausaldajatel taotleda kohtult pangakonto ajutist arestimist samadel tingimustel sõltumata sellest, millises Euroopa Liidu riigis pädev kohus asub.

    „Kogu meie elu ja ettevõtlus muutub üha enam piiriüleseks, mis tähendab, et ka võimalikud probleemid saavad rahvusvahelise mõõtme. Kui mõne isiku või ettevõte võlgnik asub teises riigis, siis täna võib kohtumenetluse raames teises liikmesriigis võlgniku pangakonto arestimine olla väga keerukas,“ tõdes Michal.

    Loe veel... (1551 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Miks garaažiühistu liige on koduomanik, aga korteriomanik ei ole?
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Oktoober 17, 2011 - 10:51 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1001 lool klikkimiste arv -

    Uues maamaksuseaduses on veidrad lüngad, mis lubavad garaažiühistu liikmele maamaksuvabastust kui koduomanikule, samas korteriomanikke maamaksust ei vabastata.

    Koduomanikke maamaksust vabastava seadusemuudatuse poolt hääletas 54 riigikogulast sel suvel vahetult enne jaanipäeva. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2013.

    Eestis on praktiliselt iga elamu-, korteri-, suvila- ja metsaomanik samal ajal ka maaomanik. Kaasajal on laialt levinud arvamus, et maa maksustamisega saab hakkama igaüks.

    Loe veel... (4901 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Riigikohus tunnistas autode teisaldamistasu põhiseaduse vastaseks
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Oktoober 12, 2011 - 09:01 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 891 lool klikkimiste arv -

    Riigikohus otsustas täna, et sõiduki teisaldamise ja hoidmise eest auto omanikelt raha küsimine on põhiseaduse vastane.

    Sõiduki teisaldamise ja hoidmise eest auto omanikelt raha küsimise tunnistas tänavu mais põhiseaduse vastaseks ka Tallinna halduskohus. Kolmapäeval riigikohtu otsusega põhiseaduse vastaseks tunnistatud säte kehtis 30. juunini. 1. juulil jõustus uus liiklusseadus, kirjutab BNS.

    Autode teisaldamiskorra kaebas kohtusse vandeadvokaat Tambet Toomela, kelle auto ülemöödunud aastal Tallinnas teisaldati ja kes pidi auto tagasisaamise eest maksma 420 krooni.

    Loe veel... (851 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Teder: kõrged riigilõivud rikuvad põhiõigust kohtusse pöörduda
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, September 27, 2011 - 11:08 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 880 lool klikkimiste arv -

    Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et riigilõivude märkimisväärselt kõrge taseme tõttu ei ole juurdepääs õigusemõistmisele igaühele piisavalt kättesaadav.

    Õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse on aga üks põhiseadusega kõrgemal tasemel kaitstud põhiõigusi, teatas õiguskantsleri kantselei.

    Teder märgib, et riigikogul on õigus kohtule juurdepääsu kujundada ning kehtestada selleks erineva suurusega riigilõive ja menetlusabi saamise tingimusi. Kuid seadusandja ei tohi seejuures põhiseadusega vastuollu minna.

    Loe veel... (976 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Korteriomaniku õigusest individuaalsele küttesüsteemile
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, September 13, 2011 - 01:44 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1063 lool klikkimiste arv -

    Ehkki tavapäraselt varustab korteriomandeid soojusenergiaga elamu ühine keskküttesüsteem, leidub korteriomanikke, kes on võtnud vastu otsuse ehitada korterisse individuaalne küttesüsteem.

    Korteriomandi eraldamine elamu terviklikust küttesüsteemist on põhjustanud korteriomanike ja –ühistute vahel teravaid lahkarvamusi ja vaidlusi. Küll on korteriühistud nõudnud endise küttesüsteemi taastamist, küll individuaalsest küttesüsteemist hoolimata küttekulude eest tasumist. Selgust küsimusele – kas korteriomanikul üldse on õigus ja kui, siis millistel tingimustel eralduda elamu terviklikust küttesüsteemist, toob Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.juuli 2011.a. otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-50-11.

    Õigus individuaalsele küttesüsteemile

    Riigikohus on asunud mitmes lahendis seisukohale, et elamusisene küttesüsteem kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse. Kuna korteri eraldamine elamu terviklikust küttesüsteemist on kaasomandis oleva asja oluline muutmine, võib seda otsustada vaid kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kõigi kaasomanike kokkuleppega on siinjuures võrdsustatav ka korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Ehkki seadus ei sea piiranguid, mil viisil või vormis peavad kaasomanikud kokkuleppe saavutama, tuleks korteriomanikul silmas pidada, et vaidluse korral korteriomanike nõusoleku osas, lasub tõendamiskoormus alternatiivse küttesüsteemi paigaldanud korteriomanikul. Juhul kui korteriomanikul puudub kõigi kaasomanike kokkulepe korteri eraldamiseks ühisest küttesüsteemist, võib omaalgatusliku tegevuse tagajärjeks olla kohustus taastada endine küttesüsteem omal kulul.

    Loe veel... (2815 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Käendus tähendab kohustuse võtmist
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, September 01, 2011 - 04:25 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 937 lool klikkimiste arv -

    Kui käendad sõbra või sugulase laenu, pead arvestama sellega, et kui ta mingil põhjusel laenu tagasi maksta ei suuda, tuleb seda teha sinul kui käendajal, tuletab meelde portaal minuraha.ee.

    Vahel kiputakse arvama, et allkiri käenduslepingul on vaid formaalsus, mis aitab sõbral laenu saada. Tegelikult tähendab käendaja allkiri käenduslepingul seda, et käendaja võtab endale kohustuse vastutada võetud laenu eest. See tähendab, et kui laenu saajal tekib võlgnevus, siis on käendaja kohustuseks nii tekkinud võlgnevuse kui ka muude kohustuste nagu näiteks laenu intressi, trahvi, viivise jne tasumine. Hiljem võib käendaja need summad laenu saajalt tagasi nõuda.

    Seega tasub enne käenduslepingule allkirja panemist läbi mõelda, kas sulle on jõukohane käenduslepingus määratud summa tagasimaksmine, kui su sõber ühel päeval enam laenu tagasi maksta ei suuda.

    Loe veel... (2895 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kui kaua on aega esitada nõudeid tööandja vastu?
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, August 23, 2011 - 12:24 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 2144 lool klikkimiste arv -

    Lääne inspektsiooni Saaremaa töövaidluskomisjonis on viimasel ajal olnud mitmeid vaidlusi, kus menetlus on tulnud lõpetada nõuete aegumise tõttu. Seoses sellega tasuks siinkohal meelde tuletada olulisemaid aegumistähtaegu, samuti aegumise kohaldamise korda.

    Vastavalt „Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse" (ITLS) § 6 lg 1-le on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks üldjuhul neli kuud. Nimetatud tähtaja kulgemist loetakse sellele päevale järgnevast päevast, mil isik sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Eraldi tähtaja sätestab seadus töötasu nõude esitamisele, milleks on kolm aastat.

    Tähtaja arvestamine on seotud palga maksmise ajaga. Kui palgapäeval töötasu välja ei maksta, saab töötaja palgapäevale järgnevast päevast kolme aasta jooksul pöörduda töötasu nõudega töövaidlusorganisse. Töötasunõude all mõeldakse nõudeid töö eest makstavale tasule, eelkõige töölepingus kokkulepitud tasule (põhitasule), kuid ka täiendavale töötasule, mida tööandja on kohustatud maksma näiteks ületunnitöö, öötöö või pühade ajal töötamise eest.

    Loe veel... (6791 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kas tööandja võib haige töötajaga töölepingu lõpetada?
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, August 16, 2011 - 11:57 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1214 lool klikkimiste arv -

    Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata.

    Küsimus: Haigestusin tuberkuloosi, mille ravi on kahjuks väga pikaajaline (ca. 8 kuud statsionaarset ravi + kuni 18 kuud kodust järelravi) ning ravi kestvus on pikem kui haiguslehe alusel Haigekassa poolt maksimaalselt hüvitatav ravipäevade arv 240 kalendripäeva (8 kuud). Pärast 240 kalendripäeva haiguslehel viibimist lõpetatakse haiguslehe alusel ravialusele Haigekassa haigushüvituse maksmine.

    Haigestunu raviperiood aga jätkub ning seetõttu määratakse Sotsiaalameti poolt ravialusele püsiv töövõimetus (vastavalt haiguse raskusastmele 40-100%).
    Märge: juhin Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist.

    Loe veel... (1807 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Töölepingu rikkumine võib vabastada tööandja etteteatamise kohustusest
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, August 16, 2011 - 11:51 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1015 lool klikkimiste arv -

    Kui töötaja on toime pannud raske rikkumise, võib tööandja töölepingu viivitamiselt üles öelda. Otsust tuleb siiski põhjendada, selgitab Äripäeva käsiraamatute foorumis advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.

    Küsimus: Töölepingu lõpetamise alus: Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel, § 88 punkt 6 ja 7.
    Kui palju peab (ja kas peab) tööandja töölepingu lõpetamisest ette teatama olukorras, kus töötaja on korda saatnud raske rikkumise? Töötaja on töötanud ettevõttes viis kuni kümme aastat.
    Kas tööandja peab maksma töötajale kompensatsiooni etteteatamistähtaja mitte järgimise ja töölepingu lõpetamise eest?

    Vastus: Üldiselt peab 5- kuni 10-aastase tööstaažiga töötajatele töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 60 kalendripäeva. TLS § 88 lg 1 alusel lepingu ülesütlemisel võib etteteatamistähtaja jätta järgimata, kui kõiki ajsaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

    Loe veel... (449 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Maamaksust vabanemiseks saab esitada elektroonilise avalduse
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, August 04, 2011 - 10:07 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 981 lool klikkimiste arv -

    Tallinna linnavalitsus eraldas täna 40 000 eurot linnaplaneerimise ametile maamaksu registri arendamiseks, et 1. septembrist saaks hakata vastu võtma elektroonilisi avaldusi kodualuse maa maksust vabastamise kohta.

    Tallinna linnavaraameti juhataja Einike Uri rääkis tänasel pressikonverentsil, et linnavalitsus kinnitas täna maamaksuvabastuse avalduse vormi ja eraldati raha e-avalduse esitamise võimaluse loomiseks.

    Tallinnas vabastatakse kodualune maa maamaksust alates 2012. aastal. Selleks saab avaldusi esitada alates 1. septembrist kuni 10. jaanuarini 2012. Uri täpsustas, et avaldusi saab esitada elektrooniliselt portaalis eesti.ee, linna teenindussaalides või posti teel.
    Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
  • Kodualuse maa maamaksuvabastuse seadus võeti vastu - Neljapäev, Juuni 16, 2011

  • Eesti Korteriühistute Liit on seisukohal, et kodualune maa peab olema maamaksuvaba. - Neljapäev, Juuni 09, 2011

  • Jõgeva valla elanikud vabastati maamaksust - Kolmapäev, November 24, 2010

  • Maamaksuvabastus on Harkusse kahe nädalaga toonud 80 uut elanikku - kolmapäev, November 24, 2010

  • Pretsedent: vald vabastab oma elanikud maamaksust - Teisipäev, November 02, 2010

  • Üürimise kõrvalkulud on kokkuleppe küsimus - Teisipäev, September 28, 2010

  • Skandaalsesse majja hakati „kortereid“ müüma - Neljapäev, Aprill 22, 2010

  • Üüripakkumised neljakordistusid, hind poole odavam - Reede, Veebruar 05, 2010

  • Maamaksu võidakse hakata koguma kaks korda aastas - Neljapäev, August 27, 2009

  • Loe veel... (1020 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kas töötaja töölepingut saab lõpetada ka tagasiulatuvalt?
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Juuli 25, 2011 - 11:40 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 953 lool klikkimiste arv -

    Lugeja küsib: Töötaja on töölt puudunud juba kaks nädalat, ega ole vastanud ka meie kirjale, milles hoiatasime teda, et kui ta tööle ei ilmu, ütleme talle töölepingu üles.

    Korduvatele helistamistele töötaja ei reageeri. Nüüd sai mõõt täis ja otsustasime töötajale töölepingu üles öelda. Kas me saame seda teha tagasiulatuvalt, ehk märkides ülesütlemisavalduses töösuhte lõpetamise päevaks töötaja esimese töölt puudumise päeva, nii nagu seda varasemalt oleme teinud?

    Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

    Loe veel... (878 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Lugeja küsib, jurist vastab: mida teha, et puhkusepäevad ei aeguks?
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Juuli 12, 2011 - 10:38 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1162 lool klikkimiste arv -

    31. detsembril 2011 aeguvad töötajal 15 päeva 2010. aasta eest saada olevat puhkust. Seoses välislähetuses viibimisega ei ole töötajal võimalik seda puhkust ära puhata kuni 23. detsembrini 2011.

    Detsembri lõpuni jõuab töötaja küll 5 päeva 2010. aasta puhkust ära kasutada, aga kuidas jääb ülejäänud 2010-nda aasta puhkuseosaga (10p)? Kas selleks, et need puhkusepäevad ei aeguks, võib töötaja kasutada oma 2010. aasta eest saada olevat puhkust alates 23.12.2011 kuni 10.01.2012? Kas sellest piisab, et töötaja jõuab puhkuseavalduse esitada kuni 31. detsembrini 2011?

    Vastab tööinspektor-jurist Sirje Aava

    Loe veel... (1278 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Riigikohus otsustas - kinnistu ja sõidutee vahelist haljasala peab hooldama tee omanik
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Juuli 06, 2011 - 06:06 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1007 lool klikkimiste arv -

    Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas täna Tartu Linnavolikogu 19. septembri 2002. aasta määruse osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Määrus kohustas teeäärsete kinnistute omanikke ja valdajaid hooldama lisaks kõnniteele ka oma kinnistu ja sõidutee vahele jäävat haljasala ja muud ala.

    Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et ehkki kohaliku omavalitsuse korralduse seadus lubab analoogset koormist kinnistu omanikule panna, on see teemaa* puhul vastuolus teeseadusega. Teeseaduse kohaselt korraldab teehoidu tee omanik ja kohalike teede hoidu valla- või linnavalitsus. Sama seadus kohustab avalikult kasutatava tee omanikku hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega ning see sätestab ka rohu lubatud suurima kõrguse tänava eraldusribal ja teemaal tänavaäärsel haljasalal.

    Riigikohus leidis, et teeseadus ei luba teemaa korrashoiu kohustust koormisena panna isikule, kes ei ole teemaa omanik. Vaid kinnistu kõrval teemaal asuva kõnnitee suhtes teeb seadus erandi ning seal peab heakorratöid tegema kinnistu kasutaja.
    Märge: http://www.nc.ee/?id=1230

    kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    EE: Võlakaitseseadus pole päästnud kedagi
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Juuni 30, 2011 - 11:12 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1237 lool klikkimiste arv -

    Päästerõngas, mis ei päästa.

    14 kõrvuni võlgades inimest on üritanud päästa ennast võlakaitseseaduse abil. Seni pole see kellelgi õnnestunud.

    Eesmärk oli õilis. Uus seadus pidi tagama raskustesse sattunud eestlastele inimväärse elu. Mullu novembris hääletasid selle poolt sõltumata parteilisest kuuluvusest praktiliselt kõik riigikogu liikmed. Selline üksmeel on väga haruldane, kirjutab Eesti Ekspress
    Märge: Vaata ka neid artikleid:
  • Seadusemuudatus vabastab Avo Viioli peagi hiigelvõlast - Teisipäev, Mai 17, 2011

  • Uus võlakaitseseadus - mida peab teadma võlausaldaja? - Teisipäev, Aprill 05, 2011

  • IMF: võlakaitse seadus võib probleeme tekitada - Esmaspäev, Detsember 13, 2010

  • Võlakaitse seadus muudab inimesed ettevõtetega võrdsemaks - kolmapäev, November 17, 2010

  • Võlakaitse seadus antakse homme Riigikogu menetlusse - Teisipäev, Aprill 20, 2010

  • Korteriühistute Liit ei karda võlakaitseseadust - Teisipäev, Aprill 13, 2010

  • Leon Glikman: võlavabastus eirab õiguskindlust - Teisipäev, Märts 16, 2010

  • Rumm: võlakaitse seadusest saab kodulaenuvõtja päästerõngas - Kolmapäev, Veebruar 03, 2010


  • Eesti Ekspressi originaalartikkel:SIIT

    Loe veel... (879 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kohus: rehvid augus lõhkunu peab saama linnalt kahjutasu
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Juuni 28, 2011 - 10:08 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1097 lool klikkimiste arv -

    Eesti Päevaleht on mitmel korral kirjutanud vandeadvokaat Merle Liivranna juhtumist, kus naine sõitis möödunud aasta novembris Tallinnas löökaugust läbi. Autol purunes kaks rehvi. Teelõik oli tähistatud märgiga, mis hoiatas ebatasase tee eest. Just märgile viidates keeldus linn Liivrannale kahju hüvitamast.

    Kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg kinnitas korduvalt: märgi paigaldamisega on tee omanik tarvitusele võtnud kõik abinõud liiklejatele kahju tekkimise ärahoidmiseks. Juristi üllatas ameti lakooniline vastus ning ta otsustas pöörduda kohtusse, kirjutab Eesti Päevaleht.

    Kohus otsustas, et ebatasase tee märk pole suurte aukude puhul piisav, üles tuleks panna ümberpõike märk või tee sulgeda.

    Loe veel... (150 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kodualuse maa maamaksuvabastuse seadus võeti vastu
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Juuni 16, 2011 - 11:25 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1307 lool klikkimiste arv -

    Riigikogu võttis täna vastu IRLi ja Reformierakonna eelnõu kodualuse maa (osaliselt, sest sõltub maa suurusest) maamaksust vabastamiseks.

    Kolmandal lugemisel hääletas koalitsiooni eelnõu poolt 54 ja vastu oli 39 saadikut, erapooletuid polnud.

    Sotsiaaldemokraadid andsid samal ajal üle tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, et taastada omavalitsustele kärbete eelne tulumaksu osa.

    Loe veel... (1168 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Riigikohus: kinnistu ja sõidutee vahelist haljasala peab hooldama tee omanik
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Juuni 14, 2011 - 12:13 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1082 lool klikkimiste arv -

    Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas täna Tartu linnavolikogu 19. septembri 2002. aasta määruse osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Määrus kohustas teeäärsete kinnistute omanikke ja valdajaid hooldama lisaks kõnniteele ka oma kinnistu ja sõidutee vahele jäävat haljasala ja muud ala.

    Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et ehkki kohaliku omavalitsuse korralduse seadus lubab analoogset koormist kinnistu omanikule panna, on see teemaa puhul vastuolus teeseadusega, teatas riigikohus.

    Teeseaduse kohaselt korraldab teehoidu tee omanik ja kohalike teede hoidu valla- või linnavalitsus. Sama seadus kohustab avalikult kasutatava tee omanikku hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega ning see sätestab ka rohu lubatud suurima kõrguse tänava eraldusribal ja teemaal tänavaäärsel haljasalal.

    Loe veel... (786 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Töösuhte lõpetamine posti teel: mida teha, kui kiri tuleb tagasi?
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Juuni 07, 2011 - 12:56 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1022 lool klikkimiste arv -

    Küsimus: Töötaja ei ilmunud ühel päeval tööle ning temaga ühenduse saamine oli praktiliselt võimatu. Ainult suhtlusportaali Facebook kaudu, kuid sedagi vaid mõnda aega. Lõpetasime töötajaga töölepingu. Saatsime talle vastavasisulise teate tähitud kirjaga, vastuvõtu kinnitusega. Kiri tuli tagasi.
    Mida peab ja saab tööandja veel teha? Kas peaks kirja veelkord saatma või piisab ühest korrast?

    Vastus: Kui tööandja teatas töölepingu lõpetamisest töötajapoolse rikkumise tõttu, siis kannab kirja kättesaamise viibimise või mittekättesaamise riski töötaja. Kui avalduse edastamiseks on valitud mõistlik viis (mida tähtkiri ilmselt on), kuid adressaat ei ole avaldust kätte saanud (näiteks vastu võtnud), loetakse avaldus kätte saaduks ajal, mil üldjuhul selline kiri kohale jõuaks.

    Oluline on siiski, millisel põhjusel kiri tagasi tuli. Kui kiri tuli tagasi seetõttu, et aadress ei ole õige, siis tuleks välja selgitada õige aadress ja saata kiri sellele. Kui aga töötaja ei ole lihtsalt kirja vastu võtnud või postkontorist ära toonud, siis kehtib pigem eelnimetatu ja kirja uuesti saatma ei pea.

    Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.

    kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Millise õigusaktiga on määratud töökoha sisetemperatuur?
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Juuni 07, 2011 - 09:24 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1016 lool klikkimiste arv -

    Soe suvi on tulemas ja sellest lähtuvalt kerkivad esile ka töökohtade sisekliima probleemid.

    Vastab Lääne inspektsiooni tööinspektor Märt Nael:

    Töökohtade sisekliima valdkonda reguleerib õigusaktina töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning Eesti standard EVS-EN 15251. Standard keskendub rohkem hoonete projekteerimisele energia tõhususe parandamisel.

    Loe veel... (1565 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kas tööandja võib maksta puhkuseraha peale puhkust?
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Mai 31, 2011 - 02:03 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1181 lool klikkimiste arv -

    Lugeja küsib: Jäin maikuus oma graafikus märgitud puhkusele, aga ei ole siiani kätte saanud puhkuseraha. Kahe nädala pärast lõpeb mu puhkus.

    Minu korduvatele küsimustele tööandja konkreetselt ei vasta, väites et firmal on hetkel rasked ajad ning puhkuseraha maksab ta mulle alles järgmisel palgapäeval. Vanasti maksti minu teada töötajale puhkuseraha kätte enne puhkusele jäämist, kas nüüd on seadustes midagi muutunud?

    Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

    Loe veel... (2904 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Üks küsimus: kuidas esitada lahkumisavaldus päevapealt lahkumiseks
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Mai 30, 2011 - 12:39 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 2454 lool klikkimiste arv -

    Küsimus

    Esitasin tööandjale lahkumisavalduse 12. mail erakorraliselt ja päevapealt lahkumiseks alates 16. maist. Põhjuseks püsiv, 60-protsendiline tervisekahjustus. Esitasin lahkumisavalduse paberil. Kas ma võin ja kas sellel teol on ka juriidiline alus, kui ma esitan uue lahkumisavalduse e-kirjaga, et vabastada mind töölt hoopis 14. maist? Muidu peaksin 15. mail jälle tööl olema kella 8-19. Tervis lihtsalt ei pea vastu sellisele koormusele. Ja lisaks kui kehtima jääb avaldus, kus soovisin lahkuda alates 16. maist, kas pean siis veel 16. mail tööl olema või mitte?

    Vastab tööinspektor-jurist Sirje Aava

    Saan teie kirjast aru, et soovite töölepingu lõpetada esimeses avalduses toodud tähtajast kaks päeva varem. Selgitan, et töölepingu ülesütlemisavalduse saab avalduse esitanud pool tagasi võtta ainult teise poole nõusolekul. Ehk siis saate töölepingu ülesütlemisavalduse tagasi võtta tööandja nõusolekul. Juhul, kui tööandja on nõus lugema esimest töölepingu ülesütlemisavaldust kehtetuks ja nõus uut ülesütlemisavaldust aktsepteerima, siis on uue ülesütlemisavalduse esitamine võimalik. Avalduse tagasivõtmise nõusoleku soovitan vormistada kirjalikult, et ära hoida hilisem võimalik vaidlus.

    Teie poolt esitatud sõnastus «alates» sellest ja sellest kuupäevast, on tekitanud varemgi pooltes küsimusi ja vaidlusi. Töölepingu seaduses ei ole sätestatud sõnastust, kuidas lepingu pool peab end väljendama, kui soovib teisele poolele lepingu lõppemisest teada anda. Oluline on, et lepingu pool peab ülesütlemisavalduses väljendama selgelt ja üheselt mõistetavalt oma tahet.

    Loe veel... (525 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kas haiguslehel olles palka ei saagi?
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Mai 24, 2011 - 10:33 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1252 lool klikkimiste arv -

    Lugeja küsib: Viibin hetkel haiguslehel, töölepingu järgselt on palgapäev 10-ndal kuupäeval. Kõik teised töötajad said palgapäeval töötasu, mina ei saanud.

    Kui võtsin tööandjaga ühendust, et uurida miks mulle töötasu pangakontole ei kantud, sain vastuseks, et minu palgapäev lükkub edasi, saan palga siis kui olen uuesti tööle asunud. Kas tööandjal on õigust sellel põhjusel palgapäeva edasi lükata?

    Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:

    Loe veel... (2190 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Tõlgendus riigilõivude osas muutus ka töövaidlustes
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Mai 19, 2011 - 03:59 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1019 lool klikkimiste arv -

    Viimasel ajal on palju tähelepanu saanud riigilõivude temaatika kohtuvaidlustes. Ühes hiljutises lahendis andis Riigikohus mõista, et riigilõivud kohtuasjades on ebamõistlikult suured.

    Senisest tõlgendusest erinevale seisukohale asus Riigikohus ka töövaidluste puhul tasutavate riigilõivude osas.

    Seaduse sõnastuse kohaselt on riigilõivuvabad töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine.

    Loe veel... (1249 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Alates juulist ei pea sõidukijuht enam juhiluba ja sõiduki registreerimistunnistust kaasas kandma
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Mai 19, 2011 - 12:54 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1143 lool klikkimiste arv -

    Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa ja sõiduki registreerimistunnistuse kaasaskandmine uue liiklusseaduse kohaselt kohustuslik.

    Juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus.

    Isikut tõendava dokumendi kaasaskandmisel ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis.
    Märge: Materjalid uue liiklusseaduse muudatustest: www.mnt.ee/index.php?id=14007
    Uue liiklusseaduse infoleht internetis: www.mnt.ee/liiklusseadus2011/

    Loe veel... (151 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Seadusemuudatus vabastab Avo Viioli peagi hiigelvõlast
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Mai 17, 2011 - 11:09 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1229 lool klikkimiste arv -

    Suurvõlgnik Avo Viiol võib rõõmust käsi hõõruda, sest äsja jõustunud seadusemuudatus vabastab Eesti Kultuurkapitalilt 8,5 miljonit krooni riisunud mehe juba poolteise aasta pärast võlgadest.

    Kui varem oli kohtuotsusega mõistetud võla väljanõudmiseks aega 30 aastat, siis tänavu 5. aprillil jõustunud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus ning sellega koos muudetud tsiviilseadustiku üldosa seadus annavad selleks aega vaid kümme aastat, kirjutab Õhtuleht.

    Tallinna linnakohus karistas Viiolit 2003. aasta jaanuaris, seega aegub tema võlg 2013. aastal.

    Loe veel... (370 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Võla sissenõudmiskulude tasumise üle enam vaielda ei saa
      Postitas: Amadeuz on Reede, Mai 06, 2011 - 12:10 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1136 lool klikkimiste arv -

    Võlaõigusseaduses muutus äsja üks võlausaldajate ja võlgnike jaoks väga oluline säte. Nimelt võib laenuandja alates aprillist nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist.

    Seda olenemata sellest, kas võlgnikul tuleb lisaks maksetega hilinemise tõttu tasuda ka viiviseid või mitte. Siiani ei olnud see küsimus seadusega selgelt lahendatud.

    Paljude sissenõudefirmade poolt võlgnikele saadetavates võlateatistes ei ole tänaseni põhinõude, intresside, viiviste ning sissenõudekulu summasid lahku löödud, mis on muutnud võlgniku jaoks võla läbipaistmatuks ja elu keeruliseks. Kuna praktikas maksab enamik võlgnikest lõpuks ilma lisaküsimusi esitamata ära nii põhivõla kui ka mistahes suuruses viivised ja sissenõudekulud, pole avalikkuses üles kerkinud küsimust, kas ja milliste sissenõudekulude nõudmine on üldse seaduslik. Kuigi paljudel võlgnikel oleks põhjust end kohtus ebaseaduslike nõuete vastu kaitsta.

    Loe veel... (4603 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kuidas vabaneda ebaausast töötajast
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Aprill 25, 2011 - 10:52 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1192 lool klikkimiste arv -

    Paljud tootmis-, jaemüügi-, aga ka muud ettevõtted seisavad oma igapäevases tegevuses pidevalt silmitsi probleemiga, et töötajad varastavad ettevõtte toodangut, ettevõtte poolt müüdavat kaupa või midagi, mida ettevõte oma majandustegevuses kasutab (nt kütus transpordiettevõtete puhul).

    On selge, et töötajate õigusvastane tegevus mõjutab otseselt ettevõtte kasumlikkust ja üldjuhul ükski ettevõte töötajate sellist käitumist ei salli.

    Enamasti ei võimalda kuitahes efektiivne järelevalve probleemi lõplikult lahendada ja kellelgi töötajatest võib ikkagi jätkuda leidlikkust kõigi turvameetmete ülekavaldamiseks. Kuna ettevõttesiseste varguste avastamine on keeruline, siis on praktikas tekkinud olukordi, kus varguse või varguskatse avastamisel peetakse seda juba iseenesest suureks töövõiduks ja selle käigus unustab tööandja, et patustanud töötajaga töölepingu ülesütlemine tuleb hilisemate vaidluste ja sellega seotud kulude vältimiseks läbi viia ja vormistada korrektselt. Vastasel juhul võib tööandja sattuda olukorda, kus tal tuleb kanda kulutusi varastanud töötajaga töövaidluskomisjonis või kohtus vaidlemiseks ning võimalik, et lõpuks maksta ka töötajale hüvitist.

    Loe veel... (4437 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Alates juulist peavad alla 16-aastased ratturid kiivrit kandma
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Aprill 25, 2011 - 10:16 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1054 lool klikkimiste arv -

    Täna alustab maanteeamet uue nõude teadvustamiseks ning kiivri kasutamise suurendamiseks ulatuslikku meediakampaaniat „Tegijat tunned kiivrist“, mis valmistab avalikkust ette kiivrikandmise kohustuslikuks muutmiseks alla 16-aastastele jalgratturitele.

    Eeskätt noortele suunatud kampaania püüab teadvustada, et jalgratturikiivri kandmine vähendab oluliselt võimalikke liiklustraumasid.

    Jalgrattaga kukkudes saadud marrastused paranevad, kuid peapõrutus võib tekitada pöördumatut kahju. Maanteeamet soovitab lapsevanematel erilist tähelepanu pöörata lastele vanuses 10 – 14-aastat. Samuti on uuringute põhjal kiivri kandmine tagasihoidlikum vene keelt kõnelevate laste ja noorte seas.

    Loe veel... (1236 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Domus Kinnisvara: Kas kinkida või pärandada kinnisvara?
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Aprill 25, 2011 - 12:01 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1331 lool klikkimiste arv -

    Sageli pööduvad kliendid kinnisvaramaaklerite poole küsimusega, kas kinnisvara on kasulikum kinkida või pärandada, kirjutas Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino ettevõtte blogis.

    Eriti sageli tõstatub antud teema vanemaealiste inimeste puhul, kes kõrgemas vanuses soovivad neile kuuluvat kinnisvara loovutada lähedastele inimestele ja siis tekib küsimus, milline õiguslik vorm selleks valida. Enamus inimesi kaalub tavaliselt kinkelepingu ja testamendi vahel, kuigi tegelikult võib kinnisvara võõrandada ka klassikalise müügilepingu abil või siis jääda lootma juba pärimiseaduses kirjeldatud pärimiskorra sätete juurde. Ühest vastust või soovitust nendele küsimustele on raske anda, aga püüan siiski selgitada tagajärgi, mida ühe või teise dokumendi tegemine endaga kaasa toob.

    Loe veel... (3870 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Riigilõivud Riigikohtu löögi all
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Aprill 13, 2011 - 11:07 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1049 lool klikkimiste arv -

    12.04.2011 tunnistas Riigikohus riigilõivuseaduse sätted põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need nägid ette kohustuse tasuda tsiviilasjas hinnaga üle 10 000 000 krooni apellatsioonkaebuselt riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 1 500 000 krooni.

    Riigikohus leidis, et olukorras, kus riik on näinud üle 10 000 000 krooni suuruse tsiviilasja hinna puhul ette kohustuse tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 3% asja hinnast võib selline kohustus tähendada, et isikul puudub tegelik võimalus oma kaalukaid põhiõigusi kohtus kaitsta. Kahjustatud on edasikaebeõiguse tuum ja olemus.

    Selleks, et minna ringkonnakohtusse, peab juba tasutud lõivu samas ulatuses teist korda tasuma. Tegelikult tuleb hagejal kahe kohtuastme peale tasuda hagilt riigilõivu kokku 6% asja hinnast.

    Loe veel... (3724 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Uus võlakaitseseadus - mida peab teadma võlausaldaja?
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Aprill 05, 2011 - 11:26 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1449 lool klikkimiste arv -

    Täna jõustus võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus. Seni vaid juriidilistele isikutele saneerimisseaduses võimaldatav võlgade ümberkujundamine väljaspool pankrotimenetlust on tänasest ehk alates võlakaitse seaduse jõustumisest kättesaadav ka füüsilistele isikutele, sh füüsilisest isikust ettevõtjatele.

    Võlgade ümberkujundamise menetluses saab võlgnik taotleda oma rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel.

    Kuid seadust lugedes jääb silma hulganisti mõisteid, mille sisu üle saab vaielda. Seetõttu võib paljudes küsimustes saada lõpliku selguse alles riigikohtu lahendite kaudu.

    Loe veel... (1978 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kas katseajal töölt lahkudes saab tasu nõuda ka kasutamata puhkuse eest?
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Märts 17, 2011 - 12:32 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1187 lool klikkimiste arv -

    Küsimus

    Mitu päeva peab töötaja ette teatama, kui soovib töölepingut üles öelda katseajal ning kas töötajal on katseajal töölepingu ülesütlemise korral õigus lisaks töötasule saada lõpparvena ka kasutamata puhkusepäevade eest kompensatsiooni?

    Loe veel... (636 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Ekspert: uus omanikujärelevalve tegemise kord külvab segadust
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Märts 15, 2011 - 08:21 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1137 lool klikkimiste arv -

    Ekspertiisibüroo OÜ juhatuse esimehe Teet Sepaste sõnul paneb 31. jaanuarist kehtima hakanud omanikujärelevalve tegemise kord kogu vastutuse omanikujärelevalve tegijale ning määruses esitatud nõuded ei pruugi sugugi lahendada praktikas esinevaid probleeme, vaid neid hoopis juurde tekitada.

    Ehkki ehitusseaduse omanikujärelevalvet (OJV) puudutavat osa muudeti viimati 1. mail 2009, on nüüd kogu seni kehtinud kord kehtetuks kuulutatud ning varasema korra täiendamise asemel antud välja täiesti uus määrus.

    Omanikujärelevalve spetsialistide seas on uus kord tekitanud oma uute, defineerimata mõistete ja ebamääraste nõuetega vaid hämmingut, vahendas ehitusuudised.ee.

    Loe veel... (506 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Ühistu toel ehituspraagiga lihtsam võidelda
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Märts 15, 2011 - 11:35 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1113 lool klikkimiste arv -

    Kui pealtnäha kvaliteetse elamispinna ostnud omanik avastab sissekolimise järel, et katus laseb läbi või küttesüsteem ei toimi, siis seaduse järgi on korteriostjal õigus esitada nõue arendaja vastu ning teha saab seda viie aasta jooksul ehitise valmimisest. Omanik saab volitada ka korteriühistut enda huve esindama.

    Advokaadibüroo Hedman Partners advokaat Liisa Linna selgitab, et garantiiaeg, mil kehtib eeldus, et puudus ehitisel on tekkinud kas ebakvaliteetse ehitamise, ehitustoodete või projekti vigade tõttu, on kaks aastat ehitamise lõppemise päevast arvates.
    Märge: “Korteriühistu saab koguda kokku kõigi korteriomanike mured, tellida vajadusel ekspertiisid ja pidada läbirääkimisi ehitajaga. Kohtuvaidluse vältimatuse puhul võib ühistu oma volitused üle anda advokaadile, kes korteriomanike ühiseid huve edasi kaitseb,” ütles Linna ja lisas, et suuremate korterelamute puhul on selline tegutsemisviis kindlasti mõistlik, kuna kõigi korteriomanike allkirju mitmetele nõudekirjadele ja dokumentidele koguda on keeruline.

    Loe veel... (1074 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Korterelamu parkimiskorra üle ei saa otsustada ühistu üldkoosolekul
      Postitas: Amadeuz on Laupäev, Märts 12, 2011 - 03:23 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1535 lool klikkimiste arv -

    Korteriomandit ostes pöördutakse notari poole sageli küsimusega, kas ja kuidas on korteriomandi omandajale tagatud parkimiskoht korterelamu juurde kuuluval maa-alal.

    Harvem pöörduvad parkimiskohtadega seotud küsimustes notari poole korteriühistute esindajad, kuigi vajadus parkimiskohtade kindlaksmääramiseks on ning seda eriti nende korterelamute juures, kus parkimiskohti kõigile majaelanikele ei jätku. Kui parkida pole võimalik ka lähikonnas, on konfliktid majaelanike vahel kerged tekkima.

    Fikseeri kokkulepped

    Kinnistu koosseisu kuuluv maa-ala, millel korterelamu paikneb, kuulub üldjuhul mõtteliste osadena elamus kortereid omavatele isikutele (korteriomandi omanikele).
    Märge: Kliki ka nendele artiklitele:


  • Mida korteriga kaasa saab? - Esmaspäev, Juuli 21, 2008

  • Nõudlikul koduostjal on Tallinnas raske - Neljapäev, Jaanuar 31, 2008

  • Parklakoha väärtuse määrab asukoht ning hulk - Esmaspäev, November 19, 2007

  • Kodu hind langes sundoksjonil 750 000 võrra - Laupäev, November 17, 2007

  • 200 000 krooni alla või auto pealekauba - Kolmapäev, Mai 23, 2007

  • Mõiste "korteri üldpind" tekitab segadust - Esmaspäev, Mai 14, 2007

  • Parklakoht lisab korteri väärtusele kümnendiku - Esmaspäev, Oktoober 10, 2005

  • Loe veel... (4339 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Advokaat: Riigikohus tuleks likvideerida
      Postitas: Amadeuz on Reede, Märts 11, 2011 - 06:41 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1050 lool klikkimiste arv -

    Vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikovon oma büroo kodulehel www.olab.ee avaldanud artikli, kus märgib, et Riigikohus pole viimase 18 aasta jooksul oma eesmärke täitnud. Selle asemel on tekitatud madalama astme kohtutes suur segadus ning kaugenetud rahvast.

    Artiklis seisab: "Riigikohus kutsuti ellu, et ta võtaks kokku kohtupraktika ja parandaks selle alusel kohtuvead, ent nende ülesannete lahendamisel ilmutatakse juriidilist kõrkust. Ei tea küll, kelle algatusel, kuid Riigikohus kaugeneb probleemidest, millega elavad ja mille all ägavad alama astme kohtud. Riigikohtu seisukohtadel materiaalnormide osas ei ole tihti menetluslikku alust, otsused on sageli vastuolulised ja ebaloogilised. Riigikohtule kingiti võimalus võtta kriminaalasjades esitatud kaebused menetlusse oma soovi järgi. Teoreetiliselt ei pruugi Riigikohus ühtegi asja menetlusse võtta, ent talle pretensioone esitada ei saa. Nii võib jõuda üheastmelise kohtusüsteemini.Ta on ühiskonna ees täielikult aruandevaba, sest riigikohtunikke ei valita, nad määratakse."

    Olovjanišnikovi arvates tuleks praegune Riigikohus likvideerida ning teha Tallinna ja Tartu ringkonnakohtute juurde kassatsiooni (ehk III kohtuastme) istungjärgud, kus (nagu nt Leedus) vaadatakse läbi kõik kaebused, milles on püstitatud seaduse ebaõige kohaldamise või menetluskorra rikkumise probleem, samuti juhtumid, kus II kohtuaste on kohtualuse olukorda raskendanud. Samuti tuleks tekitada võimalus järelevalve korras kaebusega kassatsiooni uue koosseisu poole pöörduda.

    Loe veel... (1000 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Teise isiku võlga tagades ära unusta enda õigusi
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Märts 09, 2011 - 10:27 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1076 lool klikkimiste arv -

    Praktikas ei ole harvad juhud, kus isik annab teise isiku kohustuste täitmise tagamiseks tagatise, näiteks sõlmib võlausaldajaga kokkuleppe hüpoteegi seadmiseks talle kuuluvale kinnistule.

    Sellisel viisil tagatise andmisel on oluline eelnevalt kaardistada ka võimalikud riskid juhuks, kui võlgnik ei suuda kohustust täita ning võlausaldaja esitabki nõude tagatise andnud isiku vastu.

    Hiljutises lahendis (3-2-1-153-10) on Riigikohus selgitanud kohustuse täitnud kinnistu omaniku õigusi ja võimalusi esitada tagasinõuet võlgniku vastu.

    Loe veel... (3740 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Märt Rask: kohtusüsteem on kipakas
      Postitas: Amadeuz on Reede, Veebruar 11, 2011 - 11:14 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1169 lool klikkimiste arv -

    Täna, 11. veebruaril, kohtunike X korralisele täiskogule peetud kõnes tõdes Riigikohtu esimees Märt Rask, et esimene katse luua ühtset vastutusvõimelist kohtusüsteemi tuleb lugeda ebaõnnestunuks.

    „Ametisolev Riigikohtu esimees ja justiitsminister peavad tunnistama, et nad ei saanud sellega hakkama, mida kohtunike valdav enamus neile 2007. aastal siinsamas Pärnus ülesandeks pani,“ rääkis Rask. „Saame üksnes tõdeda, et Riigikogu ei ole kohtusüsteemi enesekorraldusõigust ja iseseisva võimuharuna toimimist aktsepteerinud.“

    2007. aastal kohtunikkonna poolt vastu võetud kohtusüsteemi arengupõhimõtete najal töötati 2008. ja 2009. aastal välja kohtute seaduse eelnõu. Aastaid ettevalmistatud protsess peatus seaduseelnõu Riigikogule esitamisega. Eelnõu arutati 2010. aasta alguses kahel korral Riigikogu põhiseaduskomisjonis, kus otsustati eelnõu arutamist jätkata. Siiski pidi Riigikohtu esimees täna kohtunike ees esinedes tõdema: „Kuna Riigikogu XI koosseis on oma tegevust lõpetamas, siis kohtute seaduse eelnõu langeb suure tõenäosusega parlamendi menetlusest välja seoses koosseisu volituste lõppemisega, jõudmata kordagi suurde saali esimesele lugemisele.“

    Eeati Päevaleht

    kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kui kiiresti aeguvad puhkusepäevad?
      Postitas: Amadeuz on Reede, Veebruar 04, 2011 - 03:16 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1199 lool klikkimiste arv -

    Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 68 lg 6 kohaselt aegub põhipuhkuse nõue aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse

    Küsimus:
    Asusin tööle 15.03.2010 ja praeguse seisuga olen ära kasutanud 14 puhkusepäeva. Nüüd peame tegema aasta 2011 puhkuseplaani (28 puhkusepäeva). Kas aastast 2010 kasutamata puhkusepäevi enam kasutada ei saa? Tööandja väitel on mul kõik aasta 2010 puhkusepäevad ära kasutatud kuigi minu arvutuste kohaselt see nii ei ole.

    Loe veel... (524 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Haigusleht üheks päevaks?
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Veebruar 02, 2011 - 03:44 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1578 lool klikkimiste arv -

    Küsimus:
    Kas töötaja võib töölt puududa üksikuid päevi? Haigused tulevad reedeti ,hommikul sõnum "olen haige,tööle ei tule". Kas selliste üksikute päevade kohta on õigus tööandajal paluda esitada arstitõendit, haiguslehte?

    Loe veel... (602 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Mis saab hüpoteegist kui tagatav laenuleping on tühine?
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Veebruar 02, 2011 - 11:18 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1146 lool klikkimiste arv -

    Hüpoteegilepingu läbirääkimistel on üheks oluliseks küsimuseks kokkuleppe saavutamine tagatavate nõuete osas. Hüpoteegipidaja (reeglina laenuandja) huvi on hüpoteegilepingus sätestada tagatavad nõuded võimalikult laialt näiteks nii, et hüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded koormatava kinnistu omaniku vastu, sealhulgas tulevikus tekkida võivad nõuded.

    Eeltoodule vastandub koormatava kinnistu omaniku huvi määratleda tagatav nõue võimalikult kitsalt näiteks nii, et tagatud on üksnes konkreetsest laenulepingust tulenev laenu tagastamise, intressi, vms nõuded.

    „Piiramatud“ tagatavad nõuded - võimalik vastuolu heade kommetega

    Tagatavate nõuete määratlemisel tuleb ka silmas pidada, et selline määratlus ei oleks vastuolus heade kommetega. Riigikohus on näiteks märkinud (Riigikohtu 5. november 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08), et heade kommetega võib olla vastuolus ja tühine tagatiskokkulepe osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut. Võimalus, et tagatud tulevaste nõuetena käsitletakse ka võimalikke tulevikus loovutatavaid nõudeid, peab olema tagatiskokkuleppes selgelt kokku lepitud.

    Loe veel... (2603 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Hea, et kohus hoiatusega ei piirdunud
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Jaanuar 25, 2011 - 10:53 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1154 lool klikkimiste arv -

    Üks kommentaar Postimehest, mille sarnased (vähemalt sisuliselt) on praktiliselt kõik kommentaarid: "ja topid ta umbsesse kirstu - see on surma põhjustamine ettevaatamatuse tõttu??? Kindlasti vargile sattus ka juhuslikult. Kui küsitakse, kus asub kurjategijate paradiis, siis ma oskan seda kaardil näidata:( "

    Jutt käib ühest suhteliselt värskest kohtukaasusest Pärnu Maakohtus

    Nimelt arutas Pärnu Maakohus riigikohtu poolt esimese astme kohtule tagasi saadetud Toomas Koidu kriminaalasja ja tunnistas kaheksa aastat tagasi Sakla külas 79-aastase teadvuseta naise kirstu toppinud mehe süüdi surma põhjustamises ettevaatamatusest ning karistas teda ca kaheaastase šokivangistusega.
    Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
  • Omaabi versus omavoli - Reede, September 17, 2010

  • Avalik kiri Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni tegevusest - Laupäev, September 11, 2010

  • 0-tolerants Eesti ja Briti moodi - Kolmapäev, Mai 12, 2010

  • Võlglaste nimed avalikuks - Neljapäev, Detsember 10, 2009

  • Kindlustuspetturid pääsevad karistuseta?! - Neljapäev, Juuli 02, 2009

  • Piraadipartei: Autoriõigus pärineb minevikust - Kolmapäev, Juuli 01, 2009

  • Meil toimuv õiguse üleregulatsioon on ühiskonnale väga ohtlik ning kahjulik suundumus - Kolmapäev, Veebruar 20, 2008

  • Nalja rohkem kui rubla eest - Esmaspäev, Detsember 10, 2007

  • Loe veel... (1277 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Lumi kui juriidiline probleem
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Jaanuar 24, 2011 - 10:57 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1122 lool klikkimiste arv -

    Koos sulaga on viimasel ajal palju kirjutatud vajadusest puhastada katused selleks, et vältida langeva jää ja lume poolt tekitatavat kahju. Seni on jäänud aga vastamata küsimus, kuidas käituda olukorras, kus lumi on kahju juba põhjustanud ning lõhkunud sõiduki või kahjustanud tervist.

    Käesolev artikkel käsitlebki neid küsimusi, mida peaks kannatanu vastava kahjunõude esitamisel silmas pidama ning milliseid samme peaks majaomanik kahju vältimiseks ette võtma.

    Esmalt tuleb märkida, et ehitis kui selline on olemuslikult suurema ohu allikas, mistõttu rakenduvad võlaõigusseaduse riskivastutuse sätted. Võlaõigusseaduse § 1059 järgi vastutab ehitise omanik ehitiselt jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu enda tegevus.

    Loe veel... (4289 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kuidas peaks korteriühistu võlgnikuga käituma?
      Postitas: Amadeuz on Pühapäev, Jaanuar 23, 2011 - 01:50 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1280 lool klikkimiste arv -

    Korteriühistute kasvav mure võlgnike pärast sunnib küsima, kuidas veenda maksedistsipliinist möödahiilijaid kohustusi täitma. Elutähtsate teenuste väljalülitamist ei taha seadus lubada, ometi on just see olnud võlgnike suhtes kõige tulemuslikum meede.

    Majanduslangus ja kümnete tuhandetega mõõdetav töötute armee on maksuvõlglaste arvu Eestis jõudsalt kasvatanud. Kütte- ning veefirmade ja elektriettevõtete kõrval murravad võlgnikega piike ka korteriühistud.

    Harvad pole juhud, kus korteriomaniku võlasumma Eesti kroonides kiirelt viiekohaliseks on kasvanud. Loomulikult on võlgu elamine taunitav. Korteriomanikust ühistu liige, kellel on kommunaal- ja muude maksete näol igakuised kohustused korteriühistu ees, kuid kes neid täita ei suvatse, käitub vastutustundetult, sest tema võlad peavad kinni maksma ühistu teised liikmed.

    Loe veel... (4983 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Jõelähtmel tõi kodutute kasside toitmine korteriühistule trahvi
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Jaanuar 20, 2011 - 09:04 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1237 lool klikkimiste arv -

    Harjumaal Jõelähtme vallas Saha-Lool on tekkinud konflikt hulkuvaid kasse toitvate kohalike elanike ja vallavalitsuse väärteomenetleja vahel, kes seda tegevust trahvidega karistab.

    Kortermajas elav Olga Agejeva sai aasta algul ehmatuse osaliseks, kui tema vanem tütar kodutute kasside toitmise eest vallamajja aru andma kutsuti, vahendab Reporter.ee.

    Vallavalitsuse väärteomenetleja Uno Paas oli varem ka Agejeva naabreid samal põhjusel välja kutsunud, määrates neile hulkuvate loomade toitmise eest rahatrahve.

    Loe veel... (1449 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Keelevalvuritele kaevatakse kõige rohkem korteriühistute ja Maxima peale
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Jaanuar 19, 2011 - 07:36 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1054 lool klikkimiste arv -

    Keeleinspektsioon võttis mullu menetlusse ligi 300 kaebust keeleseaduse rikkumiste kohta. Kõige rohkem kaevatakse korteriühistute tegevuse peale, samuti pakuvad keelevalvuritele palju tööd kauplusekett Maxima ning võõrkeelseid sildid ja viidad linnades.

    Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk ütles Delfile, et kirjalikult esitati veidi üle 200 kaebuse, neist enamik interneti kaudu ja vaid üksikud tavakirja teel. Valdav osa kirjalikke kaebusi oli põhjendatud ning võeti menetlusse. Peale selle laekus ka arvukalt suulisi kaebusi, millest algatati menetlus umbes 80 puhul.

    Paljud suulised kaebused on Tomuski sõnul tehtud hetkeemotsiooni ajel ja menetluseni ei jõua, kirjalikud kaebused on rohkem läbi mõeldud. „2010. aasta kohta ei ole kõik andmed veel kokku võetud ja seetõttu on arvud ebatäpsed,“ selgitas ta.
    Märge: „Kõige rohkem kaebusi puudutab korteriühistute avalikku teavet, see on üks valus valdkond — eriti Lasnamäel ja Mustamäel ei pane paljud ühistud välja eestikeelset teavet. Samuti pole elanikud rahul, et ühistute juhatuse liikmed ei valda eesti keelt, kuigi seadus seda nõuab,“ märkis Tomusk.

    Loe veel... (1405 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Saksa kohus: töökoha võrdlemine Kolmanda Reichiga on vallandamiseks piisav
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Jaanuar 19, 2011 - 04:28 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1088 lool klikkimiste arv -

    Saksamaa Hesseni liidumaa töökohus avaldas kolmapäeval otsuse, mille kohaselt võib rahulolematuid töötajaid, kes võrdlevad tingimusi oma töökohas Kolmanda Reichiga, õigustatult vallandada.

    Kohus lükkas tagasi 47-aastase autojuhi kaebuse oma tööandja vastu, kelle heaks ta oli töötanud 30 aastat, sest mees oli just nimelt võrrelnud töötingimusi Kolmanda Reichiga, mille eest ta vallandati, vahendab The Local.

    Kohtu ees väljendas mees oma seisukohta veel kord, öeldes, et tööandja on valetaja ja kohtleb inimesi nii nagu töötataks Kolmandas Reichis.
    Märge: Eesti õiguspraktika baseerub suures osas saksa õiguspraktikale tänu kahe maa õigussüsteemi sarnasusele.
    Teisiti öeldes on paljude meie õigusaktide tegemisel lähtutud saksa õigusest.

    Loe veel... (406 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Firma loomine ilma osakapitali sissemaksu tegemata
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Jaanuar 06, 2011 - 11:11 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 2265 lool klikkimiste arv -

    1. jaanuaril 2011. aastal jõustus äriseadustiku muudatus, mille kohaselt on võimalik osaühingut asutada ilma sissemakset tegemata. Selle muudatuse peamine eesmärk on soodustada majanduse arengut, elavdada väikeettevõtlust ja tõsta seeläbi ka inimeste tööhõivet.

    Sissemakseta osaühing ei ole äriühingu uus vorm ega liik ning sellele kohaldatakse kõiki nö tavalise osaühingu kohta sätestatut. Olgem ausad – tegelikult toimis selline „ilma osakapitalita“ ettevõtte loomise viis juba ammu – tihti võeti osaühingusse tehtud rahaline sissemakse nö kassasse välja.

    Mida peaksite teadma, kui plaanite alustada ettevõtlusega ning soovite kasutada võimalust luua oma firma ilma osakapitali sissemaksu tegemata?

    Loe veel... (2081 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Pankrotivõlgnikul säilib maksukohustus
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Jaanuar 05, 2011 - 11:55 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1153 lool klikkimiste arv -

    Pankrotimenetluses rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel kas võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu.

    Võlgniku vara võõrandamisel on müügi läbiviimine pankrotihalduri ülesandeks, kes peab korraldama vara müügi võlausaldajatele võimalikult kasulikul viisil ning minimaalsete kuludega.
    Siiski ei lähe kõik võlgniku vara müügist laekuv raha koheselt võlausaldajate vahel jagamisele.

    Võlausaldajate nõuded rahuldatakse kohtu kinnitatud jaotusettepaneku alusel seaduses sätestatud järkudes alles pärast PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud väljamaksete (vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded, võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis, massikohustused, pankrotimenetluse kulud) tegemist.

    Loe veel... (3202 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Riigikohus tühistas võlgnikule häbiposti panemise eest määratud valuraha
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Jaanuar 04, 2011 - 07:53 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1140 lool klikkimiste arv -

    Riigikohus tühistas suure plakati peal võlgnikud avalikustanud CKE Inkassolt ühele võlgnikule nime avalikustamise eest välja nõutud 6391-euro (100 000 krooni) suuruse hüvitise.

    2009. aasta algul riputas CKE Inkasso Sõpruse puiestee ja Tulika tänava ristmikule suure plakati võlgnike nimedega, kes ei täida oma kohustusi. See oli massiivne tume plakat paragrahvi sümboliga, peal palitut, kaabut ja musta kinnast kandva ning luupi hoidva mehe kujutis koos tekstiga «isikute nimed, kes ei täida kohustusi nõuetekohaselt».

    Teiste hulgas oli võlgnikena kirjas ka BK Elekter OÜ ning sellega seotud isikutena Valeri Busel ja Oleg Kuzmin. Busel kaebas 2009. aasta jaanuaris inkassofirma oma au ja väärikuse ning hea nime teotamise eest kohtusse ning nõudis valuraha, sest sellise teabe avaldamise tõttu ei soovitud temaga seotud äriühingutega enam lepinguid sõlmida.

    Loe veel... (1978 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Aastavahetusel jõustus ligi tuhat seadusemuudatus
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Jaanuar 03, 2011 - 10:13 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1065 lool klikkimiste arv -

    Aastavahetusel jõustus ligi 1000 seaduse- ja määrusemuudatust, millest suur osa on seotud euro kasutuselevõtuga, kuid on ka muutusi, mis mõjutavad igapäevaelu.

    Näiteks suurenevad saastetasud: tavajäätmete saastetasu on 225 krooni ehk 14,38 eurot tonni kohta, kuid veel mullu oli see 188 krooni, kirjutab Õhtuleht.

    Taara eest makstakse tänavu vähem: pakendite tagastusraha on senise 50 sendi asemel kolm eurosenti ja ühe krooni asemel kuus eurosenti. Kümne varem ühekroonise pudeli eest saab nüüd kokku 9 krooni ja 40 senti ehk 60 eurosenti.

    Loe veel... (604 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Said viimaks hakkama: liiklusseadus jõustub juulist
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Detsember 23, 2010 - 03:58 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1086 lool klikkimiste arv -

    Riigikogu võttis täna kolmandal erakorralisel istungjärgul 80 poolthäälega muudetud kujul vastu presidendi poolt välja kuulutamata jäetud liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse.

    President otsustas jätta välja kuulutamata, kuna seaduse jõustumisparagrahv ei taganud riigikogu eesmärki lükata 1. jaanuaril jõustuma pidanud uue liiklusseaduse jõustumine poole aasta võrra edasi.

    Riigikogu otsustas täna hommikul toimunud erakorralisel istungjärgul viia seadusesse vastavad muudatused, mis tagavad uue liiklusseaduse jõustumise 1. juulil.

    Loe veel... (315 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Ettevõtete keelekasutust ootavad muudatused
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Detsember 20, 2010 - 02:11 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1060 lool klikkimiste arv -

    Riigikogus on töös keeleseaduse eelnõu, millega reguleeritakse eesti ja võõrkeelte kasutamist igapäevases asjaajamises, piiritletakse avalik ja ametlik keelekasutus ning täpsustatakse keelekasutust kaupade ja teenuste osutamisel, kirjutab advokaadibüroo Hedman Partners jurist Kerttu Sarapuu.

    Kuigi praegune keeleregulatsioon vajab värskendust, on eelnõus mitmeid küsitavust tekitavaid sätteid, eelkõige kaupade ja teenuste osutamisel.

    Teabekeelega seotud muudatused

    Kaupade ja teenuste tarbijal on õigus eestikeelsele teabele ning teenindamisele. Plaanitava keeleaseaduse muudatustega laiendatakse eestikeelse teabe saamise õigust ka juriidilistele isikutele ja piiratakse otseselt võõrkeelte kasutamist kaupade, teenuste osutamisel.

    Loe veel... (3507 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Uus liiklusseadus jõustub alles juulist
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Detsember 16, 2010 - 02:47 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1072 lool klikkimiste arv -

    Riigikogu otsustas oma tänasel istungil uue liiklusseaduse jõustumise lükata poole aasta võrra edasi 1. juulile.

    Ettepaneku seaduse jõustumise edasilükkamiseks tegi majanduskomisjon. Sarnase soovituse andis ka põhiseaduskomisjon, mis leidis, et teavitustööks jäetud vähene aeg kahjustab õigusselgust ja -kindlust.

    Ka transpordi ametiühing on varasemalt leidnud, et liiklejatel peaks olema rohkem aega värskete muudatustega tutvuda. Samuti on seaduse edasilükkamist soovinud Eesti autokoolide liit, mis leidis, et kiiruga tehtud muudatustega kaasneks palju segadust.

    Loe veel... (388 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    IMF: võlakaitse seadus võib probleeme tekitada
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Detsember 13, 2010 - 05:11 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1260 lool klikkimiste arv -

    Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) hinnangul võib Eestis hiljuti vastu võetud võlakaitse seadus kohtusüsteemi üle koormata ning selle rakendamise hoolika jälgimise alusel tuleks ette võtta maksejõuetuse reeglistiku laialdane ülevaatus.

    Alates 2. detsembrist Eestis iga-aastasel külaskäigul viibinud IMFi delegatsioon märkis, et võlakaitse seadus võib aidata inimestel võlgadega toime tulla. Samas on IMFi sõnul on hädavajalik, et selle rakendamine ei õõnestaks finantsvahendust ega kahjustaks usaldust reeglitel põhinevasse süsteemi.

    «Seadus õigusega rõhutab kohtuväliste lahendite rolli, kuid selle protseduurid võivad siiski üle koormata kohtusüsteemi, mille sisend jääb protsessis keskseks,» märgib IMF oma hinnangus Eesti majandusele.

    Loe veel... (631 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kuidas täitemenetluse summasid töötasust kinni peetakse?
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Detsember 09, 2010 - 11:59 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1105 lool klikkimiste arv -

    Küsimus: Tööandja kohustus täitemenetluse dokumentide alusel töötaja töötasust vastavad summad kinni pidada tuleneb TMS § 111, aga kas ja millise seaduse sättega on sätestatud see, mis järjekorras peab tööandja töötasust kinnipidamisi tegema? Näiteks kui on lisaks täitemenetluslehele ka tööandja poolne kahjunõue, mille kohta on töötaja andnud nõusoleku töötasuga tasaarvestamiseks. Kas ja kus on sätestatud, et täitemenetluslehe summad tuleb esimeses järjestuses kinni pidada ja alles seejärel tööandja nõuded töötaja vastu?

    Loe veel... (542 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kas tööandja peab matusteks andma tasustatud vaba päeva?
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, November 29, 2010 - 03:27 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1036 lool klikkimiste arv -

    Küsimus: Kas töölepingu seaduses on sätestatud ka see, et tööandja peab matuste päeval võimaldama tasustatud vaba päeva? Tegemist on lähedase inimese matustega.

    Vastus:
    Töölepingu seaduse (TLS) § 38 kohaselt peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.

    TLS § 42 kohustab tööandjat andma töötajale vaba aeg TLS § 38 ettenähtud tingimuste, kusjuures vaba aja andmisel tuleb arvestada tööandja ja töötaja huve.

    Loe veel... (361 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Uus liiklusseadus lubab haljasalal joobes autot juhtida?
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, November 24, 2010 - 02:27 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 980 lool klikkimiste arv -

    1. jaanuaril kehtima hakkav uus seadus ei võimalda näiteks liikluspolitseil enam kontrollida sõiduki tehnilist korrashoidu ega luba roolijoodikut karistada siis, kui ta ei kasuta liiklemiseks teed. Seetõttu läheb Riigikogus kiireimas korras muutmisele 38 punkti.

    Nii et kui napsise peaga sõbra juurest koju sõitmiseks leida mõni põlluserv või haljasala, jäävad politsei käed lühikeseks. Seadusemuudatused riigikogu poole lähetanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium loodab lumisele talvele, vahendab ERR Uudised.

    "Ma arvan, et esiteks sellise trajektoori leidmine on üsna raske, sest meil tavaliselt talvetingimustes lume paksus on üsna suur ja seetõttu sõiduautoga sõita mööda põldu on praktiliselt võimatu. Võib küll möönda, et seal hetkel olev sõnastus on tekitanud pisut eriarvamusi," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Priit Vene.

    Forte.ee

    kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Uus seadus keelab lastel bussis seista
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, November 18, 2010 - 01:40 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1121 lool klikkimiste arv -

    Kui praegu võivad õpilased koolibussis ka seista, siis uuel aastal kehtima hakkav liiklusseadus seda enam ei luba. Nii mõnigi Lääne-Virumaa omavalitsus peab nõuete täitmiseks ümberkorraldusi tegema.

    Viru-Nigula vallavanema Ervins Veitsursi sõnul tekitab seadusemuudatus vallale omajagu peavalu. “Meil on kooli sõitvaid õpilasi päris palju ning eriti ettevalmistusklassis käijate koolipäevadel juhtub, et noortel tuleb bussis ka seista,” tõdes Veitsurs.

    Kuidas probleemi lahendada, ei ole veel täpselt teada. “Aga eks peame kõigepealt vedajaga läbi rääkima, ehk on siiski võimalik leida suurem buss,” arvas vallavanem ja lisas, et Viru-Nigula vallas tegeleb õpilaste veoga kohalik ettevõte OÜ Nigula Veduk.
    Märge: Uus liiklusseadus kehtestab, et sõitjate veol, mille eesmärgiks on laste vedu, kasutatavas bussis võib alla 18-aastaseid istuvaid lapsi vedada vastavalt bussis ette nähtud istekohtade arvule. Seisvate laste vedu on keelatud.

    Loe veel... (2748 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Võlakaitse seadus muudab inimesed ettevõtetega võrdsemaks
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, November 17, 2010 - 01:42 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1256 lool klikkimiste arv -

    Täna Riigikogus vastuvõtmisele tulev võlakaitse seadus annab makseraskustes inimesele võimaluse ilma pankroti välja kuulutamata oma probleemidega tegeleda, ettevõtetele on sarnane võimalus juba paar aastat olemas.

    Raskustesse sattunud ettevõtted, mille puhul on lootus, et nad peagi jälle kasumlikuks muutuvad saavad pankroti mineku asemel alustada saneerimismenetlust.

    Pankrotihaldur Ülli Adamsoni sõnul on saneerimisseaduse ja võlakaitse seaduse vahel paralleeli tõmbamine täiesti asjakohane. «Saneerimisseadus annab võimaluse ettevõttele majanduslike raskuste ületamiseks, Riigikogus menetletav võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus võimaldab sama füüsilisele isikule,» sõnas Adamson.
    Märge: Võlakaitse seadus, mis loob makseraskustes inimesele õigusliku alternatiivi pankroti väljakuulutamisele, läheb täna riigikogus vastuvõtmisele ning hakkab tõenäoliselt kehtima järgmise aasta aprillis.

    Loe veel... (1476 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Eha Võrk: BREM lõpetagu oma võlgade teiste kaela veeretamine
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, November 02, 2010 - 08:30 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1130 lool klikkimiste arv -

    Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul ei ole OÜ-l BREM Kinnisvarahooldus õigust ega vettpidavat põhjendust teenuste vahendamise peatamiseks.

    BREM Kinnisvarahooldus teatas linnavalitsusele, et peatab 35 korterelamule veevarustuse ja kanalisatsiooni, üldelektri, prügiveoteenuse ning tänavakoristuse vahendamise, põhjendades seda osa korteriomanike võlgnevustega.

    Võrk rõhutas vastuskirjas, et BREM Kinnisvarahooldusel puudub õigus takistada kinnisasja omanikele kommunaalteenuste osutamist. "Meile teadaolevalt ei ole OÜ BREM Kinnisvarahooldus lepingu ülesütlemist õigustavaid asjaolusid tõendanud," ütles ta.

    Loe veel... (2039 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Tervisetõendita autojuht maksab õnnetuse kahjud ise kinni
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, November 02, 2010 - 06:58 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1788 lool klikkimiste arv -

    Kui kehtetu tervisetõendiga autojuht põhjustab õnnetuse, siis maksab kindlustus küll kannatanule hüvitist, ent võib uuele liiklusseadusele viidates selle raha tervisetõendita juhilt sisse nõuda.

    Seega võib uus liiklusseadus muutuda tervisetõendit uuendada unustanud inimesele vägagi kulukaks muutuda. Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) teatas, et kavatseb hakata uue, jaanuarist jõustuva liiklusseaduse valguses käsitleda tervisetõendi aegumist kui kindlustuslepingu rikkumist ja seega ei kavatse kindlustusfirmad hüvitise väljamaksmist enda kanda võtta.

    Järgmise aasta algusest jõustuv uus liiklusseadus paneb senisest hoopis rohkem rõhku tervisetõendile.
    Kui seni tuli tervisetõend hankida vaid juhiluba taotledes ja pärast võis selle olemasolu unustada, siis uus seadus seob juhiloa säilumise väga selgelt tervisetõendiga.

    Loe veel... (2862 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Teder: maanteeamet ei tohiks parkimistrahve edastada
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, November 02, 2010 - 06:55 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1001 lool klikkimiste arv -

    Õiguskantsler Indrek Teder soovitab maanteeametil eraparklate trahviteated autoomanikele edastamata jätta.

    Maanteeameti peadirektorile Tamur Tsäkkole saadetud kirjas märgib õiguskantsler, et kui maanteeamet teeb parklate palvel liiklusregistrisse päringuid ja kasutab sealt saadud andmeid trahviteadete edastamiseks, rikub amet põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava, vahendab ERR-i uudisteportaal.

    Teder tegi ettepaneku selline tegevus lõpetada. Maanteeamet ise põhjendas oma tegevust ning lepingute sõlmimist Ühisteenuste, Citypark Eesti ja Europarkiga asjaoluga, et parkimine on osa avalikust liiklusest ning seega kaitseb maanteeamet avalikku huvi parkimise parema korraldamise vastu, kui ta aitab eraparkla operaatoritel leppetrahve edastada.

    Loe veel... (439 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Uus liiklusseadus karmistab liiklusreeglite rikkumise korral esmase juhiloa vahetamist
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, November 01, 2010 - 09:34 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 975 lool klikkimiste arv -

    Uue liiklusseaduse kohaselt tuleb esmase juhiloa omanikul kehtivate liiklusseaduse rikkumiste korral sooritada teooriaeksam. Pärast teooriaeksami edukat sooritamist väljastatakse isikule juhiluba. Kui esmase juhiloa omajal on liiklusnõuete rikkumise eest kehtiv karistus, väljastatakse talle juhiluba pärast liiklusteooriaeksami edukat sooritamist.

    Kui esmase juhiloa omajal on mootorsõiduki juhtimisõigus karistuseks ära võetud, tunnistatakse tema mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks. Mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.

    Järelkoolituse eesmärk on mootorsõidukijuhi liikluskäitumise korrigeerimine läbi nõustamise protsessi. Järelkoolitus viiakse läbi grupitöö vormis, kus koolitusgrupi suurus ei tohi olla alla 4 ja ületada 12 isikut. Järelkoolitust viib läbi kõrgharidusega psühholoog, kes on saanud Maanteeameti tunnustuse järelkoolituse läbiviimiseks.

    Loe veel... (1775 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kas liigselt koormavaks muutunud lepingust saab lahti?
      Postitas: Amadeuz on Reede, Oktoober 29, 2010 - 01:06 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1276 lool klikkimiste arv -

    Riigikohtu viimase seisukoha järgi võib kinnisvara hindade oluline langus olla aluseks lepingu muutmiseks. Tuleb arvestada siiski seda, et kinnisvara arendaja kui antud valdkonna asjatundja, kannab hindade muutumise riisikot.

    Lepinguõiguses kehtib põhimõte, mille kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik (pacta sunt servanda). Ettenägematud ja erandlikud majanduslikud, poliitilised või sotsiaalsed sündmused võivad siiski olla aluseks sõlmitud lepingu muutmiseks või hoopis lepingust taganemiseks. Sellise lepingupoole käitumisvõimaluse näeb ette võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § -s 97 sätestatud lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise regulatsioon.

    Millal saab tugineda kohustuste vahekorra muutumisele ja mida saab nõuda ?

    Loe veel... (6008 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Jõulisus üürisuhtes võib kahju tuua
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Oktoober 19, 2010 - 01:57 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1184 lool klikkimiste arv -

    Üürileandjate poolt panditud esemete äravõtmine või üüritud pinna luku vahetus, signalisatsiooni ümberkodeerimine ning turvafirma abiga üürniku töötajate väljatõstmine võib tuua hoopis kahjunõuded üürileandja enda vastu, kirjutab Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo vandeadvokaat Siret Siilbek.

    Majanduskriisi tulemusena on paljud üürnikud makseraskustes. Võlaõigusseadus annab üürileandjale oma nõuete rahuldamiseks esmapilgul üsnagi mõjusa tagatise – üürileandja pandiõiguse. See on seadusest tulenev pant, mis tagab jooksva ja eelneva aasta üüri- ning hüvitisnõudeid üürniku vastu. Panditud esemeteks on üüritud kinnisasjal asuvad, ruumi sisustusse või kasutamise juurde kuuluvad vallasasjad. Pandiõiguse teostamise seaduslikkuse tagamiseks tuleb üürileandjal juhinduda täpselt seaduses sätestatud reeglitest.

    Üürileandjal on õigus tema nõuete täitmise tagamiseks vajalikus ulatuses asju kinni pidada – keelata asjade üüritud pinnalt eemaldamine. Samuti on üürileandjal õigus kasutada pandiõiguse teostamisel omaabi (jõudu), kuid üksnes juhul, kui üürnik tahab ära kolida või ruumis leiduvaid asju üürileandja pandiõiguse kahjustamise eesmärgil ära viia.

    Loe veel... (2801 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kohus saab vähendada ebamõistlikult kõrget leppetrahvi
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Oktoober 18, 2010 - 12:38 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1091 lool klikkimiste arv -

    Kui olete sõlminud äärmiselt kahjuliku ja ebamõistliku leppetrahvi- või viivisekokkuleppe, on seda kohtu kaudu võimalik vähendada – tõendada tuleb kokkuleppe ebamõistlikkus või selle vastuolu hea usu põhimõttega, kirjutab advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat Britta Oltjer Äripäeva käsiraamatute nõuanderubriigis.

    Sõiduauto tasuta kasutamise lepingust tuleneb, et kui kasutaja ei ole tagastanud sõidukit kasutusse andjale lepingus märgitud ajal ja kohas, kohustub kasutaja tasuma kasutusse andjale leppetrahvi 10 000 krooni iga sõiduki tagastamisega viivitatud päeva eest. Töövõtuleping näeb ette: kui tellija viivitab töö eest tasumisega, on tal kohustus tasuda töövõtjale viiviseid 5% viivitatud summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.

    Need näited on lepingust tulenevatest leppetrahvi- ja viivisekokkulepetest. Kas need kokkulepped on kohustatud poolele tingimusteta siduvad? Mitte alati. Kohtul on õigus kohustatud poole taotlusel vähendada ebamõistlikult kõrget leppetrahvi või viivist.

    Loe veel... (1300 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Osaühingutes kaob nõukogu nõue, juhatuse ametiaeg muutub tähtajatuks
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Oktoober 14, 2010 - 12:28 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 979 lool klikkimiste arv -

    Äriseadustiku muudatused toovad kaasa osaühingute juhatuse liikmete tähtajatu ameti ja kaotavad osaühingu nõukogu nõude. Sellega seoses on osanikel põhjust üle vaadata nii osaühingu põhikiri kui ka suhted juhatusega.

    Riigikogu poolt vastu võetud (Vabariigi Presidendi poolt veel väljakuulutamata, kuid eeldatavasti 01.11.2010 jõustuv) äriseadustiku muutmise seadus lihtsustab osaühingut kui ettevõtlusvormi reguleerivat normistikku. Suurima muudatusena on seni laiemat kajastust leidnud ettevõtlust soosiva võimaluse loomine selle läbi, et kaob ära kuni 25 000 euro suuruse osakapitali puhul kohene osakapitali sissemakse kohustus uute äriühingute asutamisel, kuid muudatused omavad olulist tähendust ka juba täna tegutsevatele osaühingutele.

    Kaob nõukogu nõue

    01.07.2010 jõustunud äriseadustiku muudatuste kohaselt peab osaühingul olema nõukogu, kui osaühingu kapital ületab 25 000 eurot. Vastavalt vastuvõetud seadusemuudatusele kaob osaühingutel alates järgmisest aastast vastav nõue, kuna seadusemuudatus võimaldab vähendada kõikidel osaühingutel juhatust kuni ühe liikmeni ja kaotada olemasolevad nõukogud. Olemasolevad osaühingud, millel on tulenevalt senisest kõrgendatud nõudest nõukogu või kolmeliikmeline juhatus, võivad ümber vaadata oma osaühingu organite struktuuri. Juhatuse liikmete arv ei tohi langeda alla osaühingu põhikirjas ette nähtud miinimumi, sest vastasel juhul võib see kaasa tuua registripidaja poolse nõude viia juhatuse koosseis vastavusse põhikirjaga ning sealt edasi teoreetiliselt isegi osaühingu sundlõpetamiseni .

    Loe veel... (2863 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Tahteavaldus: enne mõtle ja siis kirjuta
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Oktoober 13, 2010 - 10:49 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1061 lool klikkimiste arv -

    Kes kannab tähitud kirja postkontorist väljavõtmata jätmise riski ehk millal loetakse posti teel saadetud teade saaja poolt kättesaaduks?

    On oluline teada, et lepingust taganemise, ülesütlemise jms tahteavalduse tegemine on vormivaba ja korra tehtud avaldust ei saa tagasi võtta.

    Lepingu lõpetamise teade on vormivaba

    Lepingust taganemise ja ülesütlemise avaldusele vorminõuet ette nähtud ei ole. Lepingu lõpetamise teate võib seega saata mis tahes vormis. Oluline ei ole ka see, mis vormis sõlmiti leping, mida lõpetada tahetakse. Näiteks soovides notari juures sõlmitud korteri müügilepingust taganeda, ei pea minema taganemisavaldust vormistama notari juurde. Avalduse võib teha ka lihtkirjalikult või e-posti teel.

    Loe veel... (2864 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kuidas lahutada töövõimetust abikaasast?
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Oktoober 11, 2010 - 11:41 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1330 lool klikkimiste arv -

    Tänapäeval lahutatakse palju abielusid. Mina tahan selles loos tuua natuke selgust abielu lahutusele, kus üheks pooleks on töövõimetu abikaasa ja teiseks pooleks täiesti terve abikaasa, kes on kohustatud üleval pidama töövõimetut abikaasat.

    Käesoleva aasta 1. juulil kehtima hakanud perekonnaseaduses on paragrahv, mis käsitleb abielu lahutusega seotud lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustusi (eelmises perekonnaseaduses oli see paragrahv nr. 22):

    § 73. Lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus muudel juhtudel

    Loe veel... (2570 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kiri saadetud. Kuid kas ka kätte saadud?
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Oktoober 06, 2010 - 11:02 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1053 lool klikkimiste arv -

    Kuidas toimub lepingu ülesütlemine? Väga lihtsalt – saadad teisele poolele avalduse, et ütled lepingu üles alates kuupäevast X ja sellega ongi leping lõppenud (muidugi tingimusel, et ülesütlemine oli lubatud).

    Sellist avaldust või teadet nimetatakse juristide keeles tahteavalduseks.
    Seadus (TsÜS § 69 jj) ütleb tahteavalduse kohta, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega.

    Lepinguga seotud taheavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

    Kõik tundub just nagu üsna selge ja lihtne olevat.

    Loe veel... (3437 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kohus karistas eksmehe nimel intiimkuulutusi avaldanud naist
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, September 30, 2010 - 06:25 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 974 lool klikkimiste arv -

    Tartu maakohus karistas noort naist oma eksmehe nime all intiimkuulutuste avaldamise eest üldkasuliku töö tegemise kohustusega.

    Kohus mõistis 19-aastase Ilona süüdi arvuti, arvutisüsteemi ja arvutivõrgu ebaseaduslikus kasutamises ning määras talle kohustuse teha 20 tundi üldkasulikku tööd, vahendavad ERR Uudised.

    Süüdistuse järgi pani Ilona tänavu suvel suhtlusportaalides limpa.ru ja odnoklassniki.ru oma eksmehest kontoomaniku nõusolekuta üles intiimkuulutused.
    Märge: "See juhtum on kindlasti heaks õppetunniks inimestele, kes avaldavad foorumites enda arvamust võõra nime all," märkis Sisask.

    Vissak nentis, et netisuhtlejad ja kommenteerijad ei mõtle sellele, et iga klikk jätab jälje ning seetõttu ei päästa võõra nime kasutamine kindlasti vastutusest.

    Loe veel... (336 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kuidas sõlmida töölepingut välismaalasega?
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, September 28, 2010 - 12:01 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 2139 lool klikkimiste arv -

    Lisaks töölepingu seadusele (TLS), mis on peamine õigusakt, kus on määratud tööandja kohustused ja vastutus töösuhetes, tuleneb rida tööandja kohustusi ning nende rikkumisega seotud vastutus ka muudest õigusaktidest. Üheks selliseks aktiks on välismaalaste seadus.

    Täna kehtiva välismaalaste seaduse kohaselt on tööandja kohustatud kontrollima, et tema juures töötama asuval välismaalasel oleks Eestis töötamiseks seaduslik alus. Kui selline alus puudub, on tööandjal välismaalasega töölepingu sõlmimine keelatud.

    Eestis töötamise aluseks võib olla tööluba, elamisluba töötamiseks, pikaajalise elaniku elamisluba ning muud välismaalaste seaduses sätestatud alused. Tööluba ei vaja Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ning Šveitsi kodanikud – selliste isikute puhul annab töötamiseks õigusliku aluse vastav kodakondsus.

    Loe veel... (4220 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Üürimise kõrvalkulud on kokkuleppe küsimus
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, September 28, 2010 - 11:59 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1128 lool klikkimiste arv -

    Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino soovitab üürisuhte osapooltel olla paindlikud ja lähtuda kauplemisel reaalsest turuhinnast.

    Keerulised ajad ja sissetulekute vähenemised on kaasa toonud muutusi ka üüriturule. Üürnikud on oluliselt aktiivsemad ja igati hakkamist täis kauplema. Nii polegi mingi ime, et sageli on kauplemisprotsessis tõstatatud küsimus, mida üldse peaks üüritasu sisaldama, kirjutab Reino ettevõtte blogis.

    Üürilepingutes jaguneb tasu korteri kasutamise eest tavaliselt kaheks: a) üüritasu sisaldab kõiki kõrvalkulusid ja b) üüritasule ehk omaniku tulule tuleb lisaks tasuda kõrvalkulude eest. Kui puhta üürituluga on kõik asjad selged, sest see on ja jääb omaniku õiguseks küsida oma vara kasutamise eest nii suurt tasu, kui palju ta seda soovib ja turuseis võimaldab, siis üüritud asja kasutamisega seotud muude (kommunaal) kulude sisu võimaldab juba oluliselt rohkem väitlust osapoolte vahel.

    Loe veel... (2598 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Õigusteaduse tipud peavad Tartus juurapäevi
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, September 28, 2010 - 11:52 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1004 lool klikkimiste arv -

    Tartusse koguneb neljapäeval ja reedel Eesti õigusteaduse juhtfiguure, kes arutavad majanduse ja õiguse olulisi teemasid. Osalejaid on oodata ligi 600.

    Konverentsi üks korraldaja, sihtasutuse Iuridicum juhatuse liige Peep Pruks põhjendab majanduse ja õiguse teema sidumist üleminekuaja ümbersaamisega Eestis. «Kümnete uute seadusetekstide muutmise ja ümbersõnastamise ehk teisisõnu ülereguleerimise asemel peaksid juristid tegema ettevõtjatega koostööd, et õigus oleks uuel kümnendil majanduse vanker, mitte aga viies ratas vankri all,» ütles Pruks pressiesindaja vahendusel.

    Ürituse avaettekande peab president Toomas Hendrik Ilves. Sõnavõtuga esinevad veel Tartu Ülikooli eraõiguse instituudi juhataja prof Paul Varul, vandeadvokaat Aivar Pilv, Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktor Signe Ratso, riigi peaprokurör Norman Aas jpt.
    Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
  • Riigihangete võlud ja valud läbi projekteerija pilgu - Reede, Juuli 10, 2009

  • JOKK õitseb edasi ja jääbki õitsema? - Kolmapäev, Märts 12, 2008

  • Mis meie õigusemõistmise süsteemis viltu on? - Neljapäev, Veebruar 28, 2008

  • Meil toimuv õiguse üleregulatsioon on ühiskonnale väga ohtlik ning kahjulik suundumus - Kolmapäev, Veebruar 20, 2008

  • Aeg on TÕSISELT mõelda eesti õigusloome tulevikule. - neljapäev, Oktoober 06, 2005

  • Loe veel... (961 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Riigikogu võttis vastu müügimaksu kaotava seaduse
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, September 23, 2010 - 11:34 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 985 lool klikkimiste arv -

    Riigikogu kiitis heaks Reformierakonna ja IRLi algatatud seadusemuudatuse, mis kaotab kohalike maksude loetelust müügi- ja paadimaksu.

    lgselt järgmisest aastast kehtima hakkama pidanud seadus jõustub siiski alles 2012. aastal. Seega saab Tallinn veel järgmisel aastal müügi- ja paadimaksu koguda. Linn on planeerinud laekumiseks 250 miljonit krooni.

    Rahanduskomisjoni reformierakondlasest esimees Taavi Rõivas märkis, et müügimaksu kaotamine võtab lisakoormuse nii kaupmeestelt kui klientidelt ning vähendab sellega survet hindadele.
    Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
  • SEADUS: Pere varasuhted muutuvad - Reede, Juuli 09, 2010

  • Müügimaksu tühistav eelnõu jõuab täiskokku - esmaspäev, Juuni 07, 2010

  • Loe veel... (544 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut: tehnovõrkude talumise eest peab rohkem maksma
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, September 22, 2010 - 07:58 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 979 lool klikkimiste arv -

    Riigikogu toetas õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekut avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste talumiskohustuse ja talumiskohustuse eest makstava tasu põhiseaduspärasuse kohta.

    Teder leidis, et avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste talumiskohustus ja sätestatud tasu vastavad normid on vastuolus põhiseadusega, teatas riigikogu pressitalitus.

    „Põhiseaduse § 32 sätestab omandipõhiõiguse, nähes ette, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Osundatud paragrahvi lõike kaks kohaselt igaühel on õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Osundatud ettepaneku kohaselt on sätestatud normides kehtestatud talumiskohustus ja ka tasu põhiseadusvastane,“ selgitas Teder.
    Märge: Ühiskonnal on vaja selliseid tehnovõrke ja -rajatisi ja see on igati normaalne, et põhimõtteliselt selline talumiskohustus peaks olema. Küll aga peaks selle talumiskohustuse eest vastavalt põhiseadusele olema ka mingi mõistlik tasu. Õiguskantsler tegi riigikogule ettepaneku kõnealune regulatsioon viia kooskõlla põhiseadusega.

    kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Uus seadus: autos ei tohi sõidu ajal telefoni käeski hoida
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, September 22, 2010 - 07:19 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1140 lool klikkimiste arv -

    Jaanuarist jõustuv uus liiklusseadus keelab juhtidel sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Praegu kehtiv liikluseeskiri seda otseselt ei keela ja seni on karistatav üksnes telefoniga rääkimine ilma vabakäeseadet kasutamata.

    Maanteeameti selgituses on lisatud, et kuna telefoni käeshoidmine segab oluliselt juhtimist, siis on selline tegevus uuest aastast keelatud kõikjal, sealhulgas asulavälisel teel, kirjutab Eesti Päevaleht.

    Maanteeameti nõuniku Villu Vane sõnul on see seadusesäte eelkõige selleks, et inimesed ei tegeleks autoroolis SMS-ide lugemise ja saatmisega.
    Märge: Maksimumkaristus sellise rikkumise eest on uuest aastast 200 eurot ning kui sellisel viisil on tekitatud liiklusohtlik olukord, siis 400 eurot või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks.

    Loe veel... (670 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Leping: loe, mõtle ja alles siis allkirjasta
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, September 20, 2010 - 11:01 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1014 lool klikkimiste arv -

    Lepingute puhul räägitakse tihti nii lepinguvabaduse põhimõttest, lepingute siduvuse ehk pact sunt servanda põhimõttest, lepingute sõlmimise vabaduse põhimõttest, hea usu ning mõistlikkuse jmt põhimõtetest. Tegelikult peaks kõigi nende põhimõtete juures rõhutama üht tuntud vanasõna: „Kolm korda mööda, üks kord lõika.“

    Seda vanasõna võiks lepingute kontekstis nimetada lepingutingimustega hoolika tutvumise ja alles seejärel lepingu allkirjastamise põhimõtteks.

    Esmapilgul tundub see põhimõte küll äärmiselt iseenesestmõistetav. On ju elementaarne, et kuivõrd leping kujutab endast pooltevahelist õiguslikult siduvat kokkulepet (lepingu sõlmimisega kinnitavad pooled, et nõustuvad vastuvaieldamatult kõigi lepingu tingimustega), loevad pooled selle enne allkirjastamist alati hoolikalt läbi.

    Loe veel... (5334 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Omaabi versus omavoli
      Postitas: Amadeuz on Reede, September 17, 2010 - 11:52 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1189 lool klikkimiste arv -

    Omaabi ja omavoli vaheline piir on õhuke. Omaabi seadustamise võimalusega on seadusandja soovinud luua isikutele võimalust kaitsta end ise nende vara vastu suunatud ründe ajal, ootamata ära sealjuures võimalikku pikaajalist (ning pahatihti tagantjärele ka ebatulemuslikku) kohtumenetlust.

    Omaabi võib aga kergesti kasvada omavoliks ning toota hoopis uut ebaõiglust. Kuidas tunda ära oma õiguste kohtuvälise teostamise seaduslik piir ja tagada, et omaabist tõuseks rohkem kasu kui kahju?

    Omaabi on asja valdajale antud õigus oma valdust ründe vastu jõuga kaitsta. Muuhulgas on selline õigus antud näiteks üürileandjale pandiõiguse teostamisel (Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo vandeadvokaadi Siret Siilbeki artikkel „Liigne jõulisus üürisuhtes võib olla ohtlik“). Omaabi ja omavoli artikliseeria lõpetuseks räägime mõne sõnaga omaabi/omavoli piiridest juba käsitletud üürileandja pandiõiguse näitel.



    Loe veel... (3466 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Uuest aastast peavad juhid autosse ostma ohutusvesti
      Postitas: Amadeuz on Reede, September 17, 2010 - 11:32 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1031 lool klikkimiste arv -

    Uuest aastast jõustuv uus liiklusseadus sätestab, et mootorsõiduki (v.a mootorratta) juht peab halva nähtavuse korral ja pimedal ajal asulavälisel teel hädapeatumise korral autost või traktorist sõiduteele väljamisel ja seal viibimisel kandma ohutusvesti.

    Senine liiklusseadus seda ei nõudnud, kuid paljudes Lääne-Euroopa riikides kehtib see nõue juba aastaid, kirjutab Eesti Päevaleht.

    “See on inimeste ohutuse seisukohalt hädavajalik. Igal talvel saab pimedal ajal tee ääres seistes mööduvalt autolt löögi üks või mitu inimest,” põhjendas ohutusvesti vajalikkust maanteeameti nõunik Villu Vane.

    Loe veel... (667 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Sõiduki vastutava kasutaja kanne eeldab kirjalikku nõusolekut
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, September 15, 2010 - 03:39 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1555 lool klikkimiste arv -

    Alates 18. septembist tuleb sõiduki vastutavaks kasutajaks määramisel küsida isikult selleks kirjalikku nõusolekut. Sõiduki vastutav kasutaja peab enda andmete liiklusregistrisse kandmiseks andma kirjaliku nõusoleku.

    Liisingufirmade puhul eeldatakse vastutava kasutaja nõusolekut ning kirjalikku nõusolekut eraldi ei küsita.

    Sõiduki omandi üleandmisel (võõrandamisel) tuleb esitada lisaks taotlusele ka sõiduki üleandmist tõendav dokument (nt müügileping). Kui ostja ja müüja viibivad liiklusregistri büroos kahekesi koos, siis piisab kohapeal andmete kinnitamisest.

    Auto24.ee
    Märge: "Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskirja" muudatus on Riigi Teatajas avaldatud ning jõustub 18.09.2010. Muudatus on leitav aadressilt: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13357883

    kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Tööd alustab domeenivaidluste komisjon
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, August 30, 2010 - 11:58 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1052 lool klikkimiste arv -

    Eesti Interneti SA nõukogu võttis reedel vastu domeenivaidluste komisjoni käivitava otsuse.

    Domeenivaidluste komisjon on Eesti Interneti SA juures tegutsev sõltumatu domeenivaidluste lahendamise organ, mis pakub kohtuvälist kaitset domeeninimede kaaperdamise vastu.

    Eesti Interneti SA juhatuse esimehe Marek-Andres Kautsi sõnul satub paraku domeeninimede registreerijate sekka õnneotsijaid, kes püüavad endale kaaperdada mõne domeeninime ning kes püüavad seejärel inimesi eksitada või siis kaubamärgiomaniku käest raha välja pressida.

    Loe veel... (831 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kas uus korteriomanik vastutab eelmise omaniku võlgade eest?
      Postitas: Amadeuz on Reede, August 27, 2010 - 01:33 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1159 lool klikkimiste arv -

    Enne korteriomandi ostmist tasub uurida, kas seda müüval isikul on korteriühistu ees võlgnevusi, soovitab Äripäeva käsiraamatute nõuanderubriigis advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas vandeadvokaat Karl Haavasalu.

    Ikka ja jälle on kuulda juhtumitest, kus ostja ei ole tundnud huvi, kas ja kui palju on müüja kommunaalteenuste ja muude maja haldamisega seotud kulutuste eest võlgu korteriühistule.

    Majades, kus on asutatud korteriühistu, on tähtsad järgmised asjaolud. Korteriühistuseaduse § 5 lõigete 1 ja 2 järgi on ühistu liikmeteks kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja omanikud ning korteriomandi võõrandamisel loetakse omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Seega saab ostjast ühistu liige korteri omandamise päeva seisuga (milleks on ostja kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmise päev).

    Loe veel... (1053 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    MM: Lugeja küsib
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, August 11, 2010 - 12:34 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1100 lool klikkimiste arv -

    Viibisin palgata puhkusel ja nüüd on minu põhipuhkus lühem, kas see on tõesti nii või on tööandja valesti arvestanud?

    Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Kiiver:

    Poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse (palgata puhkuse) aeg põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka ei lähe, st nimetatud aja eest töötaja põhipuhkust ei saa. Seega kui näiteks viibisite 1 kuu tasustamata puhkusel siis sellel kalendriaastal on põhipuhkuse andmise õiguse aluseks olevat aega 11 kuud ja põhipuhkus sellest tulenevalt lühem.

    Loe veel... (2127 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kuidas nõuet tagada?
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, August 02, 2010 - 03:04 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1170 lool klikkimiste arv -

    Praktikas esineb aeg-ajalt olukordi, kus võlausaldajal on võlgniku vastu nõue, mis on õiguslikult selge ja isegi kohtuotsusega tunnustatud, kuid reaalselt ei ole selle rahuldamine ikkagi võimalik.

    Selle põhjuseid võib olla mitmeid, eelkõige võib võlgnik olla muutunud maksejõuetuks või asunud enda vara peitma või varjama. Sellistes olukordades võibki võlausaldaja nõue jääda ainult paberile juhul, kui ei võeta ette konkreetseid samme võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks. Võlgniku kohustuse tagamiseks on olemas palju erinevaid viise, millest käesolev artikkel annab ainult lühiülevaate.

    Esmalt tuleb märkida, et kõige mõistlikum on võlasuhte täitmine tagada juba lepingu sõlmimisel, seades selle õigussuhtesse astumise eelduseks. Näiteks laenulepingu täitmiseks seatakse võlgniku kinnisasjale hüpoteek, ettevõtte kasuks sõlmitud liisinguleping tagatakse juhatuse liikme isikliku käendusega vmt. Hiljem, pärast lepingu sõlmimist, on täiendavaid tagatisi võimalik seada ainult siis, kui selles on lepingus kokku lepitud või eraldi kokkuleppel, milleks võlgnik ei pruugi enam nõusolekut anda. Seetõttu on juba lepingu sõlmimisel oluline hinnata, kas tehingupartnerit saab piisavalt usaldada, et sõlmida temaga tagamata leping või jätta leping tagatise puudumisel üldse sõlmimata.

    Loe veel... (3594 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Mida teha, kui pärid surnult võlad?
      Postitas: Amadeuz on Reede, Juuli 30, 2010 - 11:24 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1784 lool klikkimiste arv -

    Ühele enesetapule järgnenu näitab ära uue pärimisseaduse kitsaskohad, kirjutab Eesti Ekspress.

    Kui Ants 2009. aasta juunis oma parima ülikonna selga pani ja koduõuel kaevu hüppas, ei osanud ta ette näha jubedaid tagajärgi, mida tema enesetapp vananevatele sugulastele kaasa toob.

    Aino ja Jüri tundsid Antsu vaid põgusalt ja olid temaga kohtunud vaid korra ning sedagi 50 aastat tagasi. Seepärast üllatas neid väga sügisel saabunud kiri, mis teatas, et nad on pärinud Antsu talu Tartumaal. “Me mõtlesime veel, et pärandus on pärandus ja kui me seda ei taha, siis mis ikka juhtuda võib. Panime kirja sahtlisse ja sinna see ununes,” seletab Aino.
    Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
  • SEADUS: Pere varasuhted muutuvad - Reede, Juuli 09, 2010

  • Uus seadus piirab vanema tehinguid lapse väärtpaberikontol - teisipäev, Juuni 01, 2010

  • Kuidas pärida ja vara välja nõuda - Reede, Mai 15, 2009

  • Seadus keelab lapsele topeltperekonnanime andmise - Pühapäev, Jaanuar 25, 2009

  • Uuest aastast muutus pärimise kord - Neljapäev, Jaanuar 08, 2009

  • Loe veel... (7090 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Domeenide kaaperdamise vastu saab kaitset
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Juuli 14, 2010 - 01:51 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1003 lool klikkimiste arv -

    Domeenide kaaperdamise vastu hakkab kaitset pakkuma Eesti Interneti SA juurde loodav domeenivaidluste komisjon

    Eesti.ee lõpuga domeenide haldamise juuli algusest üle võtnud Eesti Interneti SA juures alustab tegevust sõltumati domeenivaidluste komisjon, mis võimaldab kohtuvälist kaitset domeeninimede kaaperdamise vastu.

    „Nagu varasem rahvusvaheline kui ka Eesti domeenihalduse praktika näitab, võib domeenide registreerijate hulka sattuda õnneotsijaid, kes püüavad endale kaaperdada mõne domeeninime, ning seejärel inimesi eksitada või siis heauskse kaubamärgiomaniku käest raha välja pressida,“ selgitas Eesti Interneti SA juhatuse esimees Marek-Andres Kauts. „Loodav domeenivaidluste komisjon koondab asjatundjaid, kes oskavad neid kaasusi üldjuhul kohtust kiiremini lahendada, ning ka väiksema kuluga osapoolte jaoks.“

    Loe veel... (1251 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    SEADUS: Pere varasuhted muutuvad
      Postitas: Amadeuz on Reede, Juuli 09, 2010 - 12:00 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1204 lool klikkimiste arv -

    Tähtsaim 1. juulil jõustunud seadustest on perekonnaseadus, mis muudab pere varasuhteid, ka on tulevikuseadustes riigilõivud määratud juba eurodes.

    Abikaasat tuleb ülal pidada ka pärast lahutust

    1. juulist jõustunud uue perekonnaseaduse järgi suureneb võimalus saada teiselt abikaasalt ülalpidamist ka pärast lahutust. Ülalpidamist saab nõuda, kui lahutatud abikaasa hooldab kuni kolmeaastast last, on kõrges vanuses või halva tervisega. Ülal tuleb pidada ka naist 8 nädalat enne ja 12 nädalat pärast sünnitust, olenemata sellest, kas lapse vanemad on abielus või mitte.

    Ka saavad paarid pärast 1. juulit abielludes ise valida neile sobiva varasuhte: kas varaühisuse, -lahususe või tasaarvestuse. Juurdekasvu tasaarvestamine tähendab, et kumbki abikaasa käsutab oma vara ise, v.a perekonna ühine eluase, millega on võimalik tehinguid teha vaid teise abikaasa nõusolekul. Lahutuse korral saab abielu jooksul vähem teeninud abikaasa nõuda teiselt abikaasalt poolt selle vara väärtusest, mille võrra on teine rohkem rikastunud.

    Loe veel... (3618 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Tallinna Küte nõuab Brem Kinnisvarahoolduse pankrotti
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Juuli 06, 2010 - 12:22 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1305 lool klikkimiste arv -

    18. augustil tuleb Harju maakohtus arutusele AS Tallinna Kütte nõue OÜ Brem Kinnisvarahoolduse pankroti väljakuulutamiseks.

    1997. aastal tegevust alustanud Brem Kinnisvarahooldus on Tallinna suurima turuosaga kinnisvara ja hoonete haldamise ja hooldusega tegelev ettevõte, mis 2004. aastast kuulub SIA Baltic Real Estate Managementi’ile.
    Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
  • Ühistuta kortermajades on raske haldusfirmat vahetada - Teisipäev, September 16, 2008

  • Ostjad tunnevad üha enam huvi vanemate korterite vastu - Kolmapäev, Aprill 30, 2008

  • BREM Kinnisvarabüroo: nõudlus üüriturul kasvab - kolmapäev, Märts 12, 2008

  • Jäävaringu alla jäänud perekond lubab süüdlase kohtusse kaevata - Esmaspäev, Märts 12, 2007

  • Pööninguseadus õpetab renoveerijaid kohtus käima - Reede, Mai 05, 2006

  • Loe veel... (862 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Võlas siplejatelt võetakse kodu
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Juuni 30, 2010 - 10:58 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1355 lool klikkimiste arv -

    Kodu laenu katteks mahamüümine ei tähenda veel võlast vabanemist.

    Lääne-Virumaal elav nelja lapse ema Reet, kelle kaks last elavad veel temaga, on kaotanud oma kodu laenu tagatiseks, aga võlast ta lahti ei saanud.

    Nelja aasta eest sõbra aitamiseks võetud 130 000-kroonine hüpoteeklaen AS-ilt Kagu Invest on tegelikkuses kujunenud 360 000-krooniseks ikkeks, räägib Reet. Kui „sõber” esimesed aastad maksis oma võlgu ise, siis ühel hetkel ta lihtsalt haihtus.

    Reet, kes heauskselt oli laenu enda nimele võtnud, seisis silmitsi reaalsusega, et nüüd tuleb temal seda maksma hakata oma alla 5000-kroonisest palgast ja laste kasvatamise kõrvalt. „Alguses maksingi, siis mul aga lihtsalt ei olnud enam võimalik,” rääkis naine. Kui ta sada päeva maksetega hilines, määrati talle leppe-trahv ligi 59 000 krooni. „Siis pandigi fakti ette, et mu korter pannakse oksjonile. Ma otsustasin ise müüa, et natukenegi rohkem saada.”
    Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
  • Kodulaenu maht kosub ühes majandusega - Esmaspäev, Juuni 28, 2010

  • Keskpank: mais kodulaenu turg veidi elavdus - Reede, Juuni 25, 2010

  • Võlakaitse seadus antakse homme Riigikogu menetlusse - Teisipäev, Aprill 20, 2010

  • Leon Glikman: võlavabastus eirab õiguskindlust - Teisipäev, Märts 16, 2010

  • Rumm: võlakaitse seadusest saab kodulaenuvõtja päästerõngas - Kolmapäev, Veebruar 03, 2010

  • City24: lähikuudel saab korterihindade langus hoo sisse - Neljapäev, Oktoober 15, 2009

  • Intriig Eestis: Swedpanga poliitika ja hinnalangus - Kolmapäev, Juuli 29, 2009

  • Sundmüükide hulk kasvab hoogsalt - Esmaspäev, Juuli 13, 2009

  • Keskmine omafinantseering on 400 000 krooni - Reede, November 28, 2008

  • Haamri all kümme korda enam kodusid - Neljapäev, Oktoober 18, 2007

  • Loe veel... (3455 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Anneli Riim: Ülehomsest muutub Eestis perekonnaseadus
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Juuni 29, 2010 - 01:18 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1562 lool klikkimiste arv -

    Uus perekonnaseadus jõustub 1. juulil 2010. a, samuti jõustub perekonnaseisutoimingute seadus ning muudetud nimeseadus. See toob kaasa sisulisi muudatusi ja uuendusi, mida peaks teadma, sest varem või hiljem puutume kõik kokku mõne perekonnasündmuse registreerimisega.

    Näiteks kaovad ära nii sünni-, surma-, abielu- kui ka lahutustunnistused, millega me kõik harjunud oleme. Neid hakkavad asendama väljavõtted perekonnaregistrist. Toon välja olulisemad muudatused, mida oleks perekonnaseisuametniku juurde tulles hea teada.

    Sünd ja hooldusõigus

    Selles valdkonnas on kõige rohkem ja kõige suuremad ning põhimõttelisemad muudatused. Sünd tuleb registreerida endiselt ühe kuu jooksul, kuid uus õigus annab võimaluse mõjuvatel põhjustel pikendada tähtaega kahe kuuni.
    Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
  • Kohus: homoabielud ei kuulu inimõiguste alla - Reede, Juuni 25, 2010

  • Uus seadus piirab vanema tehinguid lapse väärtpaberikontol - teisipäev, Juuni 01, 2010

  • Juulist võib abielu ka notari juures sõlmida - Laupäev, Veebruar 20, 2010

  • Lang: eraõiguse reform on Eestis lõpule viidud - Reede, November 20, 2009

  • Rain Kooli: Kopitanud pereõigus ei adu aega - Esmaspäev, Juuni 29, 2009

  • Perekonnaseadus läheb uuele ringile - Neljapäev, Mai 21, 2009

  • Kuidas pärida ja vara välja nõuda - Reede, Mai 15, 2009

  • Komisjon: abiellujad võivad valida oma varasuhte - Teisipäev, Jaanuar 27, 2009

  • Abiellujad võivad pääseda vara jagamise kohustusest - teisipäev, Jaanuar 06, 2009

  • Suur osa lastest sünnib vabas kooselus - Teisipäev, Detsember 02, 2008

  • Loe veel... (4010 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Määrus seab piirangud kodushoitavale kütusekogusele
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Juuni 29, 2010 - 12:51 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 987 lool klikkimiste arv -

    Uus tuleohutuse seadust täiendav määrus paneb paika eluhoonetes hoitavate tuleohtlike vedelike kogused. Tõenäoliselt sügisest jõustuvate muudatuste järgi ei või eluhoonete keldris ja eluhoonega samas ehitises paiknevas garaažis hoiustada tuleohtlikke vedelikke rohkem kui 40 liitrit.

    Eelnõu järgi tohib mootorikütust, lahusteid ja muid tuleohtlikke vedelikke, mille leekpunkt on alla 55 kraadi, hoida eluhoonete keldris ja eluhoonega samas ehitises paiknevas garaažis mitte üle 40 liitri. Nõue hõlmab ka eriti tuleohtlikke vedelikke, mille leekpunkt on alla null kraadi ja väga tuleohtlikke vedelikke, mille leekpunkt on alla 21 kraadi.

    Eluhoonest eraldi paiknevate keldrite ja garaažide kohta selline nõue ei laiene. Eelnõu seletuskirja järgi 40 võib liitrist suurem kogus keldris ja garaažis tulekahju levikut juba oluliselt mõjutada. «Samas võib sellistes kohtades hoiustada suuremat kogust tuleohtlikku vedelikku, kuna sellistes ruumides ei viibi püsivalt inimesi ja oht inimese elule ja tervisele on väiksem kui eluruumis.»

    Loe veel... (2238 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Uued reeglid kõikidele Eesti veebilehtedele
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Juuni 22, 2010 - 02:04 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1053 lool klikkimiste arv -

    Uue .ee domeeninimede reeglistikuga kaovad mitmed praegused piirangud ning olemasolevad domeenid tuleb ümber registreerida, arutleb advokaadibüroo SORAINEN.

    Eesti Interneti Sihtasutus andis hiljuti teada, et uus .ee domeeninimede reeglistik hakkab kehtima 5. juulil 2010. Anname allpool lühiülevaate uue korraga kaasnevatest muudatustest.

    Mis on uut?

    Uus reeglistik toob kaasa olulisi uuendusi ning kaovad mitmed praegu domeeninimede registreerimisel kehtivad piirangud:
    Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
  • Domeenivabadus on Eestis endiselt plaanijärgus - Neljapäev, Juuli 12, 2007

  • A2-Autowelt kaebas nimekaimu kohtusse - Kolmapäev, November 22, 2006

  • Euroopa Liit saab oma domeeninime .eu - Reede, Mai 14, 2004

  • Loe veel... (3412 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Juhiload ja auto dokumendid võib koju jätta
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Juuni 17, 2010 - 01:53 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1162 lool klikkimiste arv -

    Täna parlamendis vastu võetud uus liiklusseadus näeb ette, et kui autojuhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole kodumaa piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik, teavitas Õhtuleht.

    Samuti on seaduses kirjas, et Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis.
    Märge: Valitsuse algatatud liiklusseadus võeti riigikogus vastu 84 poolthäälega. Seadus jõustub tulevast aastast.

    kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Väärteo eest võib oodata üldkasulik töö
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Juuni 17, 2010 - 12:11 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1080 lool klikkimiste arv -

    Täna riigikogus vastuvõetud seadusemuudatused annavad võimaluse kasutada üldkasulikku tööd asenduskaristusena ka väärtegude puhul ning kuni kuuekuuline vangistus võimaldatakse asendada elektroonilise valvega.

    Riigikogu võttis täna vastu karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ning vangistusseaduse muutmise seaduse, teatas Reformierakonna pressiesindaja.

    Seni oli väärtegude puhul võimalik määrata karistuseks kas rahatrahv, mis tihti rahapuudusel tasumata jääb või arest, mis on riigile väga kulukas. "Üldkasuliku töö süsteem on väärtegude puhul kavandatud üldjoontes samasugusena, nagu toimib praegu kuritegude puhul. Peamine erinevus on selles, et väärtegude puhul hakkab kriminaalhoolduse asemel sellega tegelema politsei," sõnas reformierakondlane Robert Antropov.

    Loe veel... (935 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    ELi kodanike õigus tõlkele kriminaalmenetluse puhul
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Juuni 17, 2010 - 11:53 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1011 lool klikkimiste arv -

    Euroopa Parlament kiitis Strasbourgi täiskogul heaks õigusakti, mis tagab ELi kodanikele kirjaliku ning suulise tõlke kui neid ähvardab teises liikmesriigis kriminaalmenetlus. Näiteks Portugalis vahi alla võetud Briti jalgpallisõbral on seega edaspidi õigus suulisele tõlkele politseis toimuva küsitluse ja kohtuistungite ajal ning suhtlusel advokaadiga. Ka tuleb tõlkida kõik olulised dokumendid. Liikmesriigid peavad direktiivi üle võtma 3 aasta jooksul.

    Uus direktiiv kehtestab Euroopa Liidus ühised miinimumstandardid suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismääruse täitmise menetluses, et parandada kahtlusaluste ja süüdistatavate õigusi juhul kui nad ei räägi või ei mõista menetluse käigus kasutatavat keelt.

    Õigus tõlkele tekib hetkest, mil isikule on teatavaks tehtud, et teda kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos ning kehtib kuni tema suhtes menetluse lõpetamiseni. See puudutab ka kohtuotsuse tegemist ja edasikaebamisotsust.

    Loe veel... (1410 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Laar: see on kõigile Eesti inimestele hea ja vajalik uudis
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Juuni 17, 2010 - 11:48 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 971 lool klikkimiste arv -

    Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna monopolide ohjeldamise seaduse vastuvõtmisel, et kommunaalkuludele piiri seadmisest võidavad ennekõike koduomanikud – vee ja toasooja tarbijad.

    „Me näeme ju seda, et ehkki paaril viimasel kuul on tööpuudus Eestis jõudsalt vähenenud, pole majandussurutis kaugeltki läbi. Näeme seda, et paljudel peredel on raske ots-otsaga kokku tulla,“ ütles Laar. Tema sõnul ei saa riik nende muredele selga keerata, vaid peab tegema omalt poolt kõik, et inimesi aidata.

    „Üheks võimaluseks seda teha reaalselt, mitte ainult lihtsalt suuri sõnu tehes, on panna piir kütte- ja veehindade kontrollimatule kasvule, sest on ju teada, et muude väljaminekute kõrval on just koduga seotud kulude suurendamine niigi raskustes peredele raske koorma selga ladunud,“ lausus Laar.

    Loe veel... (1499 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Eesti linnades läheb vee hind konkurentsiameti kontrolli alla
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Juuni 16, 2010 - 11:06 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1005 lool klikkimiste arv -

    Riigikogu arutab täna monopolide ohjamise seadust, mis seab ligi 50 linna veevärgile ja väiksemate asulate soojamüügile riikliku hinnakontrolli.

    «Ma ei saa öelda, et homme saab kõiki teenuseid üliodavalt, aga seni on vee-ettevõtted olnud kohalike omavalitsuste hinnakontrolli all,» ütles konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.

    Ots märkis, et omavalitsusel on keeruline hinda kontrollida, sest ei omata võrdlusbaasi. Seega võiks edaspidi Eestis loota õiglasemaid hindu. Monopolide hinnapiirangute kehtestamise seadus peaks hakkama kehtima 15. juulil.
    Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
  • Omanike keskliit kaebab Tallinna Vee kohtusse - Reede, Veebruar 05, 2010

  • Ilmus ajakirja „Elamu” detsembrinumber - Kolmapäev, Detsember 23, 2009

  • Gaasihinna küsimus jõuab homme kohtusse - Pühapäev, November 30, 2008

  • Omanike liit valmistub vaidlustama Tallinna Kütte hinnatõusu - neljapäev, Juuli 31, 2008

  • Maardu ühistud kuulutasid prügimonopolile sõja - Esmaspäev, Aprill 16, 2007

  • Õiguskantsler korraldas õigusabi probleemide arutelu - Esmaspäev, Jaanuar 09, 2006

  • Loe veel... (2424 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Müügimaksu tühistav eelnõu jõuab täiskokku
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Juuni 07, 2010 - 02:20 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1081 lool klikkimiste arv -

    Riigikogu rahanduskomisjon otsustas tänasel istungil saata täiskokku esimesele lugemisele Reformierakonna ja IRLi fraktsioonide algatatud kohalike maksude muutmise seaduse eelnõu.

    Eelnõu eesmärk on tühistada kohalike maksude seaduses kohaliku omavalitsuse kehtestatavate maksude loetelust müügimaks ja paadimaks.

    Algataja väitel tingis eelnõu väljatöötamise vajadus tagada terves Eestis ettevõtluskeskkonna lihtsus ja selgus ning lõpetada olukord, kus suur osa tarbijatest ja ettevõtjatest ei oma ülevaadet, mille eest ning kuidas Eesti suurim kohalik omavalitsus neilt müügimaksu nõuab. Palju arusaamatusi on algataja väitel ka paadimaksu rakendamisel.
    Märge: Eelnõu kohasel jõustub seadus 1. jaanuaril 2011.

    Loe veel... (250 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Uus seadus piirab vanema tehinguid lapse väärtpaberikontol
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Juuni 01, 2010 - 07:33 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1198 lool klikkimiste arv -

    Täpselt kuu aja pärast hakkab kehtima uus perekonnaseadus, mis ei luba enam teha lapsevanemal oma lapse väärtpaberikontol tehinguid ilma kohtu loata.

    Seaduse loojad põhjendavad seda laste kaitsmisega vanemate pahatahtlikkuse eest. Turuosalised on esialgu segaduses ning ei mõista miks sellist muudatust vaja on, vahendas "Aktuaalne kaamera".

    Alaealiste nimele on praegu loodud ligi 2000 väärtpaberikontot.

    Loe veel... (3322 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Töötades invaliidiks - kes vastutab?
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Juuni 01, 2010 - 11:23 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1022 lool klikkimiste arv -

    Tänane kutsehaigusest tingitud kahjuhüvitise määramise kord on liialt keerukas ning põhjustab osadel puhkudel hüvitise mitte määramist ja teinekord ebavõrdseid hüvesid töötajale, kokkuvõttes ei ole see soodne ega efektiivne ühelegi osapoolele, arutleb advokaadibüroo SORAINEN.

    Viimastel nädalatel on muutunud aktiivsemaks diskussioon tööga seotud tervisekahjude regulatsiooni reformimise vajaduse teemal. Leiame, et see mõte väärib edasiarendamist. Tööga seotud tervisekahjude hüvitamise kehtiv kord on probleemne ning pole kokkuvõttes ühegi poole huvides. Kahjuhüvitiste määramise kitsaskohad tulenevad peamiselt sellest, et kõikide asjaga seotud isikute osa tuvastamine on äärmiselt keeruline.

    Pikki aastaid oli valdav põhimõte, et erinevad tööandjad vastutavad lihtsalt proportsionaalselt antud kohas töötaja poolt töötatud ajaga. See põhimõte muutus aga käesoleva aasta alguses. Riigikohtu seisukoht on nimelt, et erinevate tööandjate osa määramisel tuleb võtta arvesse ka seda, millisel määral ühe või teise tööandja juures töötamine mõjutas tervisekahju kujunemist.

    Loe veel... (3846 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Riigi Teataja trükkimine lõpetatakse
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Mai 31, 2010 - 05:03 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 968 lool klikkimiste arv -

    Täna ilmub viimane paberile trükitud Riigi Teataja. Tulevikus saab seadusi lugeda ainult arvutist.

    Riigi Teatajal (RT) oli lõpuks vaid 17 tellijat, põhjendab seadustekogumikku siiani üllitanud riigikantselei osakonnajuhataja Jüri Heinla välja-ande trükkimise lõpetamist. Pealegi muutuvad seadused nii tihti ja kiiresti, et paberväljaanne jäi ajale kogu aeg jalgu, lisab ta.

    Kui tulevikus saab seadusi uurida ainult internetist, kuidas siis arvutivõhik sellega toime tuleb?

    Loe veel... (529 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Valitsus toetas karistusregistri kõigile avalikuks muutmist
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Mai 13, 2010 - 11:28 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1018 lool klikkimiste arv -

    Valitus kiitis heaks justiitsministeeriumi eelnõu, millega tehakse karistusregistri andmed avalikuks, sh ka lahendid väärteomenetluses.

    Eelnõu kohaselt on karistusregistri andmed üldjuhul avalikud. Avalikud ei ole alaealise isiku karistusandmed.

    Karistuste puhul, mis on kantud juba arhiivi, jääb kehtima varem kehtinud põhimõte, et seaduses sätestatakse üheselt, kellel ja missugusel eesmärgil on arhiiviandmetele juurdepääs.

    Loe veel... (1152 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    0-tolerants Eesti ja Briti moodi
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Mai 12, 2010 - 12:03 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1647 lool klikkimiste arv -

    Võitlus kuritegevusega on hea ja vajalik.
    Me kõik mäletame, kuidas omal ajal tuli üks partei valimisvõitlusse ning lubas kuritegevusega aktiivselt võidelda ning mitte tolereerida kuritegevust.

    Siis sai märksõnaks "0-tolerants".
    See võitlus algas, kestis ja lõppes tõdemusega - Eesti seadused on lamedad, ei toeta sotsiaalset õiglusvajadust ning võimaldab vabalt õitseda JOKK süsteemil.

    Inglismaal on aga pisut teistpidi. Näitena saab tuua värske uudise kaasusest, kus mingid noorukid vägistasid klassiekskursioonil olles 15aastase tüdruku.

    Loe veel... (1488 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Riigikohtu selgitused: kaaskäendajate solidaarne vastutus
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Mai 03, 2010 - 12:36 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 2080 lool klikkimiste arv -

    Kui sama kohustust käendab mitu isikut, vastutavad Riigikohtu seisukoha kohaselt kaaskäendajad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt.

    Riigikohus andis tsiviilkolleegiumi selle aasta 13. aprilli otsusega kohtuasjas nr 3-2-1-24-10 olulisi selgitusi kaaskäendajate solidaarse vastutuse kohaldamise põhimõtete kohta. Sealhulgas vastuse küsimusele, kuidas kohaldada kaaskäendajate solidaarvastutust juhul, kui kaaskäendajate vastutus on summaliselt piiratud (käenduslepingus kokkulepitud käendaja vastutuse maksimumsumma.)

    Kaaskäenduse puhul tagavad mitu käendajat ühe ja sama kohustuse täitmist. Varem on Riigikohus kaaskäendajate vastutuse kohta üksnes nentinud, et kaaskäendajad vastutavad solidaarselt (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.05.2005. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-55-05), täpsustamata seejuures, mida kaaskäendajate solidaarne vastutus sisuliselt tähendab.

    Loe veel... (2331 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Elukoha muutudes ei ole kohustust sõiduki registreerimistunnistust välja vahetada
      Postitas: Amadeuz on Reede, Aprill 30, 2010 - 12:02 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1041 lool klikkimiste arv -

    Maanteeamet soovib juhtida klientide tähelepanu sellele, et liiklusregistri põhimääruse kohaselt kantakse liiklusregistri sõidukite andmebaasi sõiduki omaniku või vastutava kasutaja elu- või asukoht registreerimistunnistuse väljastamise kuupäeva seisuga, mis tähendab seda, et elu-/asukoha muutudes ei ole kohustust sõiduki registreerimistunnistust välja vahetada. Selline määruse sõnastus tuleneb otseselt Euroopa Nõukogu direktiivist 1999/37/EÜ.

    Liiklusregistrisse kantakse sõiduki füüsilisest isikust omaniku või vastutava kasutaja elukoht rahvastikuregistrisse kantud andmete alusel. Kuna riik ei peaks erinevatesse andmebaasidesse samu andmeid koguma, kantakse liiklusregistrisse füüsilisest isikust sõiduki omaniku või vastutava kasutaja rahvastikuregistri järgne elukoht. Juriidiliste isikute asukoha kandmisel liiklusregistri andmebaasi võetakse aluseks äriregistri andmed.

    Rahvastikuregistri seaduse § 6 lõige 3 sätestab, et kui avaliku ülesande täitmisel kasutatakse rahvastikuregistri objekti andmeid, lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Liiklusregistri bürood täidavad avalikku ülesannet ja kasutavad rahvastikuregistri objekti andmeid. Sellest tulenevalt tuleb liiklusregistril lähtuda rahvastikuregistrisse kantud andmetest.

    Auto24.ee

    kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Võlakaitse seadus antakse homme Riigikogu menetlusse
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Aprill 20, 2010 - 08:19 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1187 lool klikkimiste arv -

    Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher annab homme Riigikogu menetlusse võlakaitseseaduse, millega võimaldataks makseraskustes kodulaenu võtjatele võlgade ümberkujundamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotti.

    Tööandjate Keskliit nimetab võlakaitseseadust märgiks hiilivast populismist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

    Veebruari lõpuks olid Eesti inimesed võtnud eluasemelaene enam kui 95 miljardi krooni eest. Kehtivaid laenulepinguid oli selleks hetkeks ligi 158 000 ja keskmiseks laenujäägi suuruseks veidi üle 602 miljoni krooni.

    Loe veel... (2479 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Eelnõu muudab karistusregistri avalikuks
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Aprill 20, 2010 - 12:25 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1054 lool klikkimiste arv -

    Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, millega tuuakse karistusregister siseministeeriumi alt justiitsministeeriumi juurde ning nähakse ette karistusregistri andmete avalikkus.

    Justiitsministeeriumi nõuniku Markko Künnapu sõnul on eelnõu peamiseks eesmärgiks luua õiguslik alus karistusregistri toomiseks siseministeeriumi juurest justiitsministeeriumi valitsemisalasse.

    „Põhjus selleks on väga lihtne, nimelt ei ole erinevalt varasemast karistusregister enam eraldi infosüsteem, vaid e-toimiku süsteemi üks osa,“ selgitas Künnapu. „Ja kuna e-toimiku süsteemi haldab justiitsministeerium, siis oli vaja vastav muudatus ka seadusesse teha.“

    Loe veel... (1945 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Muudatustest täitemenetluses
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Aprill 13, 2010 - 01:38 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1147 lool klikkimiste arv -

    Seoses uue kohtutäituri seaduse jõustumisega 01.01.2010 on tehtud olulisi muudatusi ka täitemenetluse seadustikus (TMS).

    TMS § 2 on täiendatud mitme uue täitedokumendi liigiga, mis võimaldavad mõnevõrra vähendada kohtuvaidluste arvu ning muuta teatud õigussuhete lahendamise poolte jaoks tunduvalt lihtsamaks ja kiiremaks.

    Praktikas on mitu aastat olnud probleemiks, et 2006. aastal jõustunud TMS § 2 lg 1 p 18 seadis olulise piirangu varasemale regulatsioonile, mille kohaselt oli võimalik allutada notariaalselt tõestatud kokkuleppega võlgnik kohesele sundtäitmisele mis tahes nõude osas, mis nägi ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või muude asendatavate asjade üleandmise. Uue regulatsiooni kohaselt oli sellise kokkuleppe sõlmimine võimalik üksnes pärast nõude sissenõutavaks muutumist. Selle regulatsiooniga sooviti kaitsta võlgnikku, et viimane ei lubaks end näiteks laenulepingu sõlmimisel liialt kergekäeliselt allutada kohesele sundtäitmisele. Tulemus osutus aga selliseks, et TMS § 2 lg 1 p-s 18 sätestatud kokkulepete sõlmimine on praktikas muutunud väga harvaks, sest raske on leida võlgnikku, kes soovib end makseraskustesse sattumise ning nõude sissenõutavaks muutumise järel vabatahtlikult allutada kohesele sundtäitmisele.

    Loe veel... (4241 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    MKM: äriseadustiku muutmise eelnõu üldjoontes positiivne
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Aprill 08, 2010 - 01:01 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1106 lool klikkimiste arv -

    Täna valitsuse poolt heaks kiidetud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõule võib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlustalituse juhata Henry Kattago sõnul anda üldjoontes positiivse hinnangu.

    „Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõule tänasel kujul võib anda semantilises mõttes positiivse hinnangu, kuivõrd sellega soovitakse lihtsustada füüsiliste isikute ligipääsu ettevõtlusesse vähest kapitali nõudvatel tegevusaladel,” kommenteeris Kattago raamatupidaja.ee-le.

    „Silmas tuleb siiski pidada, et osakapitali sissemakset asendav nõudeõigus osaniku vastu kuulub täitmisele enne dividendide väljamaksmist ning ettevõtte raske majandusliku olukorra puhul. Vajalikuks saab lugeda ka ühinguõiguslike dokumentide vorminõuete ja audiitori kaasamise kohustuse vähendamist,” lisas Kattago.
    Märge: Seadus on määratud jõustuma 1. jaanuaril 2011.

    Loe veel... (1254 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kohtutäiturite 10 pattu
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Aprill 06, 2010 - 09:07 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1131 lool klikkimiste arv -

    Justiitsminister Rein Lang luges riigikogus arupärimistele vastates üles kümme kohtutäiturite pattu, mis neile distsiplinaarkaristusi toonud on.

    Patud on järgmised:

    1) Täitur logeles täiteasjade menetlemisel, st ei teinud pikka aega midagi.
    2) Täitur viivitas korduvalt talle laekunud raha ülekandmisega sissenõudjale.
    3) Täitur ei kasutanud täitedokumendi täitmiseks kõiki seaduses lubatud abinõusid.
    4) Täitur tasus ametialasel arveldusarvel oleva rahaga isiklikke arveid.
    5) Täitur ei vastanud menetlusosalise selgitustaotlustele pika aja jooksul.
    6) Täitur ei edastanud võlgnikule arestimisakti.
    7) Täitur arestis võlgniku vara rohkem, kui oli vaja sissenõude rahuldamiseks.
    8) Täitur ei võimaldanud menetlusosalisel toimikuga tutvuda.
    9) Täitur ei vabastanud võlgniku arvelduskontot pärast täitemenetluse lõppu arestist.
    10) Täitur viivitas võlgade katteks vastu võetud sularaha kandmisega oma pangakontole.

    Loe veel... (1058 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Ettevõtja pääseb maksudest, kui jõuab firma likvideerida
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Aprill 06, 2010 - 09:04 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1131 lool klikkimiste arv -

    Kui ettevõtja jõuab enne maksuameti vastutusotsust firma pankrotimenetluse raugemisega likvideerida, pääseb selle juht vastutusest ja kohustusest võlgu jäädud maksud omast taskust maksta, kirjutas Soraineni advokaadibüroo oma uudiskirjas.

    Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. detsembri 2009 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-75-09 leidis kohus, et kuigi äriühingu juht, seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja on äriühinguga solidaarselt vastutav maksukohustuste eest, mida ta rikkus tahtlikult või raskest hooletusest, siis nimetatud solidaarvastutus lõpeb äriühingu lõppemisel, välja arvatud juhul, kui vastutusotsus tema suhtes on juba tehtud, selgitas advokaadibüroo.

    Kohus toonitas, et solidaarvastutuse eelduseks on, et põhikohustus peab olema äriühingu suhtes kehtiv. Seega, kui äriühing on pankrotimenetluse raugemise tõttu registrist kustutatud, lõpeb ka põhikohustus äriühingu suhtes, ning siis ei saa selle kohustuse eest enam olla solidaarselt vastutav ka äriühingu endine juht.

    Loe veel... (645 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kannatanu õigused liikluskahju hüvitamisel
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Märts 31, 2010 - 04:35 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1362 lool klikkimiste arv -

    Artiklit ajendasid kirjutama ajakirjanduses ilmunud lood kindlustusandja tegevusest liikluskahju hüvitamisel. Kuna väga paljud kannatanud ei ole kursis seadustega ja oma õigustega kahju hüvitamise korral, võimaldabki see kindlustusandjal mitte täita seadusega määratud kohustusi.

    Liikluskahju hüvitamist reguleerib Eestis liikluskindlustusseadus (edaspidi LKS), mis ei tee vahet, kas kindlustusvõtja on füüsiline või juriidiline isik.

    Loe veel... (3135 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Juhatuse liikme vastutus ja ettevõtlus: ärilise otsuse reegli vajalikkusest Eestis
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Märts 31, 2010 - 11:18 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1351 lool klikkimiste arv -

    Majanduslanguse tingimustes on taas hakatud rohkem rääkima juhatuse liikme vastutusest ja sellega seoses hoolsus- ja lojaalsuskohustusest.

    Eesti seadustes on juhatuse liikme vastutus sõnastatud liiga laialt

    Vastavalt Äriseadustikus sätestatud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustusele peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, arvestades äriühingu suurust ja tegevust (hoolsuskohustus), ning olema äriühingu suhtes lojaalne (lojaalsuskohustus). Sellised üldised nõuded ettevõtte hoolsuskohustusele avardavad liigselt potentsiaalse vastutuse piire. Lugedes seadust sõna-sõnalt võiks sellise laiahaardelise hoolsuskohustuse alusel lugeda hoolsuskohustust rikkunuks väga paljud juhatuse liikmed ning nõuda neilt kahju hüvitamist.

    Sealhulgas võiks lugeda hoolsuskohustuse rikkumiseks enamus nö „rumalad otsuseid“. Samas oleks selline seaduse kohaldamine ülemäära koormav juhatuse liikmetele, kel tuleb erinevates majandussituatsioonides teha raskeid otsuseid piiratud aja ja info raamides.

    Loe veel... (6596 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Allkiri arvel ei pruugi tähendada sellel toodud viivisega nõustumist
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Märts 29, 2010 - 01:52 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1276 lool klikkimiste arv -

    Vaadates praktikas enamlevinud arvete sõnastust, ei saa üldjuhul arve tekstist teha järeldust, nagu oleks arve vastuvõtmise kohta antud allkiri hinnatav arvele sisulise nõustumuse andmisena.

    Praktikas on esineb väga sageli olukord, kus arve koostaja on kauba või teenuse eest väljastatud arvele märkinud viivise määra, milles ta arve saajaga kokku leppinud ei ole. Paratamatult tekitab see arve saajas küsimuse, kas arvele märgitud viivis on talle kohustuslik ning kas arve maksetähtaja ületamise korral tuleb maksta viivist arvele märgitud määras.

    Arvestades, et tänases majandusolukorras ei ole harvad juhused, mil arveid tähtaegselt maksta ei suudeta, on eeltoodud küsimus paljude ettevõtjate jaoks väga aktuaalne.

    Loe veel... (5087 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Politsei: ühistute mured saavad alguse elanike huvipuudusest
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Märts 24, 2010 - 05:02 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1153 lool klikkimiste arv -

    Mitu ühistut on hädas hooldusfirmaga, kes ühistu arvelt raha välja võtnud, kuid politsei ei saa aidata, sest volituse rahaga tegelemiseks andis petturile ühistu ise.

    Haldus- ja hooldusfirma Olemar vastu on Eesti Päevalehele laekunud juba kolm kaebust kolmelt korteriühistult. Ühistud süüdistavad firmat ühistu raha raiskamises arusaamatute kulude peale või siis tööde peale, mis jäeti kas üldse tegemata või tehti äärmiselt hooletult.

    Ühistud on püüdnud abi otsida politseilt, kuid tulutult, sest politsei osutab asjaolule, et volituse rahaga tegelemiseks andis ühistu firmale ise.

    Loe veel... (3756 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Solidaarne rahaline vastutus tähendab ühisvastutust
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Märts 23, 2010 - 01:05 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1356 lool klikkimiste arv -

    Solidaarvastutuse mõiste jääb inimestele sageli segaseks. Nimelt kipuvad paljud arvama, et kui laenu taotletakse koos, kuid tagasi maksab seda vaid üks laenajatest, on raskustesse sattumine vaid tema probleem. Tegelikult see nii ei ole, hoiatab finantsinspektsiooni tarbijaveeb minuraha.ee.

    Solidaarvastutus tähendab ühisvastutust. Oluline on seejuures teada, et kui kaaslaenajatel peaks tekkima panga ees võlgnevus, võib pank üldjuhul võlga sisse nõuda kas mõlemalt kaaslaenajalt või ainult ühelt neist.

    Seega ei ole pank kohustatud nõudma laenu tagasimaksmist mõlemalt kaaslaenajalt ehk solidaarvõlgnikult võrdses ulatuses.

    Loe veel... (3180 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Jurist kommenteerib haigushüvitiste maksmist
      Postitas: Amadeuz on Reede, Märts 19, 2010 - 12:58 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1045 lool klikkimiste arv -

    Lugeja küsib: mida on vaja teada haigushüvitise maksmisest?

    Vastab tööinspektsiooni jurist Neenu Pavel:


    Koos uue töölepinguseaduse jõustumisega rakendusid muudatused ka haigushüvitise maksmises.

    Loe veel... (2391 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Nelli Loomets: Töövaidluskomisjoni esitatud avaldus olgu korrektne
      Postitas: Amadeuz on Reede, Märts 19, 2010 - 11:20 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1325 lool klikkimiste arv -

    Öeldakse, et töötaja on alati olnud ja jääb töösuhtes nõrgemaks pooleks. Mõistagi on olemas institutsioonid, nagu töövaidluskomisjon ja kohus, kus töötajal on võimalik tööandja omavoli korral õigust nõuda.

    Et aga vaidlus võimalikult lihtsalt ja kiirelt töötajale soovitud tulemusega lõpeks, tuleb juba töövaidluskomisjonile avaldust esitades olla tark ja tähelepanelik.

    Töövaidluskomisjon saab asja lahendama asuda ainult sellise avalduse alusel, mis on komisjonile korrektselt esitatud. Käsitleda saab ainult neid nõudeid, mis on avaldusse kirja pandud.

    Loe veel... (3906 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kuidas päästa võlgnik pankroti kadalipust
      Postitas: Amadeuz on Reede, Märts 19, 2010 - 03:02 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1076 lool klikkimiste arv -

    Pankroti puhul jäävad võlausaldajate nõuded tihti täies või väga suures ulatuses rahuldamata. Paljudel juhtudel ei ole võlgnikul vara isegi pankrotimenetluse kulude katteks.

    Selline olukord paneb mõtlema, kas saaks võlausaldajate huvide kaitseks võtta ette midagi niisugust, et leida makseraskustele lahendusi väljaspool pankrotimenetlust. Teha seda nii, et võlausaldajate nõuded saaksid rahuldatud suuremas osas kui pankroti korral ning ka võlgnikul oleks parem – juriidilisest isikust võlgnik jääks alles ning eraisikust võlgnik pääseks pankroti kadalipust.

    Teistes riikides kuuluvad pankrotiseaduse kõrval maksejõuetusseaduste komplekti ka ettevõtte saneerimise ja füüsiliste isikute võlgade ümberkujundamise seadused. On igati normaalne, et Eesti läheb sama teed.

    Loe veel... (5339 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Soojakatkestusest tuleb teavitada kolm kuud ette
      Postitas: Amadeuz on Reede, Märts 19, 2010 - 02:27 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 987 lool klikkimiste arv -

    Valitsus kinnitas täna eelnõu, mille kohaselt tuleb kütteperioodil teatada soojakatkestusest ette vähemalt 90 päeva.

    Eelnõu kaitseb elanikke selle eest, et 1. oktoobrist kuni 30. aprillini ei saaks soojafirma jätta kedagi, ka võlgu olevaid inimesi, pikalt ette teatamata soojata, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

    Kehtiv kaugkütteseadus lubab soojusvarustuse katkestada seitsme-päevase etteteatamisega.

    Loe veel... (836 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Leon Glikman: võlavabastus eirab õiguskindlust
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Märts 16, 2010 - 04:14 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1463 lool klikkimiste arv -

    Vandeadvokaat Leon Glikman imestab seadusekirjutajate üle, kes eelnõusid vorpides on valmis valimisedu nimel õiguskindluse põhimõtetest lihtsalt üle astuma.

    Kinnisvaramullile järgnenud masu lõi soodsa pinnase õiguslikult ja majanduslikult toorestele ideedele, mille sõnumiks on väeti laenusaaja kaitsmine kurjade pankade eest. Meie seadusloomele omase sümptomaatilisusega püütakse õiguskindlust ohverdades kohandada sajandite jooksul paikaloksunud tsiviilkäibe reegleid vajadustele, mida tingib ajutine olukord.

    Lihtsustatud hetkekäsitlustele sobivalt peetakse peasüüdlasteks pankasid, jättes arvestamata, et tehingud tehti ilma sunnita, vabaturu tingimustes ja kahe otsustusvõimelise poole poolt, kellest üks omab panga raha eest ostetud eluaset. Ja ärgem unustagem, et ka riik kujundas turgu iseenesest mõistliku ja vajaliku maksusoodustuse kehtestamise teel. Tõsiasi, et raske pole mitte üksnes kodulaenude saajatel, vaid ka pankadel ja ettevõtjatel, jäetakse ütlemata.

    Loe veel... (6341 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    AKI: kohtukutsed ei tohi igaveseks internetti jääda
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Märts 15, 2010 - 03:59 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1004 lool klikkimiste arv -

    Andmekaitse Inspektsiooni AKI eadirektor esitas põhiseaduskomisjonile erakorralise ettekande Riigi Teataja seaduse muutmiseks, et ametlikud teadaanded oleksid avalikud vaid määratud tähtaja.

    Ametlikes Teadaannetes avaldatakse kohtute, asutuste, täiturite, äriühingute likvideerijate jt teated, kutsed ja kuulutused. Teadaanded on kättesaadavad ka interneti otsingumootorite kaudu, teatas andmekaitseinspektsiooni pressiesindaja.

    „Seadus näeb ette, et Ametlikes Teadaannetes avaldatu jääb üleilmsesse arvutivõrku piiramatuks ajaks. Samas on ilmselge, et eesmärgi täitnud teated ei peaks jääma sajanditeks guugeldatavaks,“ selgitas inspektsiooni peadirektor Viljar Peep.

    Loe veel... (914 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Uus töölepinguseadus eeldab ausust ja õiglust
      Postitas: Amadeuz on Laupäev, Märts 13, 2010 - 05:09 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1964 lool klikkimiste arv -

    Praeguseks on uus töölepingu seadus kehtinud veidi üle poole aasta, kirjutavad juristid Heli Raidve ja Aiti-Marin Eisenschmidt ajakirjas Otsustaja. Kuidas me oleme uue seadusega kohanenud?

    1. juulil 2009 hakkas kehtima uus töölepingu seadus (TLS). Samast ajast kaotasid lisaks vanale töölepingu seadusele kehtivuse palgaseadus, töö- ja puhkeaja seadus, puhkuseseadus ja veel mitu õigusakti. Juba pool aastat kehtib uus töölepingu seadus, mis sisaldab ka puhkust, tööaega ja töötasu puudutavaid norme. Käesolevas artiklis vaatleme, millised on olnud arengud ja kuidas oleme uue seadusega kohanenud.

    Üleminekuperiood

    Uus TLS ei kohustanud töölepinguid ümber vormistama. Kõik vanad töölepingud jäid kehtima ja kehtivad siiani. Tööraamatud jäid tööandja kätte ja kui tööleping pole nüüdseks lõppenud, siis asuvad seal siiani. Vanad töösisekorraeeskirjad jäid kehtima ja kui neid pole kehtetuks tunnistatud või muudetud, siis kehtivad need jätkuvalt ka edaspidi. Samamoodi kehtivad nii vanad palgakorraldused, koolituskokkulepped kui ka varalise vastutuse lepingud.

    Loe veel... (9248 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Nota bene! Mis ettevõtja jaoks muutub, kui Eestis tuleb käibele euro?
      Postitas: Amadeuz on Laupäev, Märts 13, 2010 - 10:46 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 987 lool klikkimiste arv -

    Eurole ülemineku õigusloome töögrupi juht Tiit Rebane rääkis Äripäevale, et juhul, kui Eesti uue aasta algusest euroga liitub kujuneb aktsiaseltsi asutamiskapitaliks 25 000 eurot, osaühingu saab aga registreerida 2500 euroga.

    Järgneb lühiusultus Tiit Rebasega:

    Millised on olulisemad ja suuremad muudatused ettevõtjate jaoks seoses selle eelnõuga?

    Loe veel... (4864 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Mupo: majaomanik vastutab õnnetuse eest
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Märts 11, 2010 - 07:53 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1158 lool klikkimiste arv -

    “Kindlasti vastutab majaomanik selle eest, mis juhtus,” kommenteeris Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juhataja Kaimo Järvik täna Tallinnas Kaubamaja trollipeatuses juhtunut, kus kella poole nelja ajal pärastlõunal kukkus noorele neiule pähe jääkamakas.

    “Või juhul, kui majaomanikul on tehtud mõne haldusfirmaga lume- või katusekoristusleping, siis vastutab ka haldaja,” selgitas Järvik Delfile. “Kõigepealt alustame menetlust ja uurime majaomanikult, mida ta on teinud, et sellist ohtu ära hoida.”

    Väidetavalt on sama maja osas alustatud 28. veebruaril väärteomenetlust seoses inimestele ohtlike purikatega.
    Märge: Politsei alustas purikaõnnetuse osas kriminaalmenetlust .

    Õnnetuse pealtnägijail palutakse politseiga ühendust võtta.

    Juhtumi osas alustati kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb raske tervisekahjustuse tekitamist ettevaatamatusest. Süüdimõistmisel ootab selle eest kas rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

    Kõigil, kes nägid juhtumit pealt, palutakse ühendust võtta Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talitusega numbril 52 94 774 või politsei lühinumbril 110.

    Loe veel... (2434 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Euro nõuab üle poolte Eesti seaduste muutmist
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Märts 11, 2010 - 12:25 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 933 lool klikkimiste arv -

    Eurole üleminekuga tuleb Eestis kehtivast 418 seadusest muuta 236 seadust, tõdes Eesti peaminister Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil.

    «Ehk 56,6 protsenti meie seadustest tuleb seoses euro tulekuga muuta,» lausus Ansip.


    Kaja Koovit
    E24.ee


    kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Majanduskomisjon võtab liiklusseaduse vuntsimiseks lisaaega
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Märts 10, 2010 - 07:50 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1025 lool klikkimiste arv -

    Riigikogu majanduskomisjon kavatseb uue liiklusseaduse teisel lugemisel katkestada, et anda aega ja võimalust seni laekunud muudatusettepanekutele lisa esitada.

    Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas sõnas, et komisjon hakkab homme arutama eelnõule laekunud 129 muudatusettepanekut. «Loodame neljapäeval komisjonis nende läbivaatamisega ja hääletamisega lõpule jõuda,» sõnas ta.

    Komisjon on järjestikku neljal istungil muudatusettepanekuid käsitlenud ja kuna neid on nii palju ning tegemist on mahuka eelnõuga, siis komisjon on juba otsustanud, et eelnõu teine lugemine katkestatakse. Esimesel lugemisel oli eelnõu juba eelmise aasta septembris. «Saame nii aega võtta aeg ja hoolikalt kontrollida muudatusettepanekute haakuvust eelnõu terviktekstiga,» ütles Klaas.

    Loe veel... (2047 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Aivar Pilv: probleemid Eesti õigusruumis
      Postitas: Amadeuz on Reede, Märts 05, 2010 - 04:25 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1090 lool klikkimiste arv -

    Advokaatide poolt vaadatuna on tunnetatav seadusetegijate suutmatus ja soovimatus kuulata valdkonda tundvate spetsialistide soovitusi ja arvamusi, kirjutab vandeadvokaat Aivar Pilv.

    Eesti õigusruumi viimaste aastate arengu probleemid mahuvad järgmiste märksõnade alla: seaduste järjepidev ja hoomamatuks muutuv muutmine, õigusselguse ja õiguskindluse järjepidev vähenemine kohtupraktikas, kohtumenetluste aeglustuv tempo ja õiguskaitse efektiivsuse vähenemine, õigusabi kättesaadavuse ebapiisavus

    . Neist on ka varem räägitud, aga vaatamata probleemide teadvustamisele ei ole märgata otsustavaid muutusi paremuse poole.

    Loe veel... (6090 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kohus: parkla sildi alt läbisõit tähendab lepingu sõlmimist
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Märts 02, 2010 - 10:53 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 2184 lool klikkimiste arv -

    Kohtuotsuse järgi ei ole põhjendatud jutt, et infotahvli lugemine võtab liiga palju aega.

    Üleskutsed jätta maksmata eraparklas tehtud parkimistrahv, sest see olevat õigustühine, ongi suuremas osas Tallinna eraparklates suurendanud tasuta parkijate hulka. Mitmel pool Tallinnas parkimist korraldava Citypark Eesti juhi Margus Risti sõnul annab see otsus senisest kindlama aluse parkimiskorra eirajaid ja leppetrahvide maksmata jätjaid kohtusse anda.

    Tõepoolest, eelmise aasta 28. mail jättis Tallinna ringkonnakohus jõusse Harju maakohtu varasema otsuse. Kohtuasi puudutas AS-i Ühisteenused ja Maksim Tšurkini vaidlust selle üle, kas Tšurkin rikkus Tallinnas Kris­tiine keskuse parkimismajas parkides ettenähtud korda või mitte. Kristiines ei tule parkimise eest maksta, kuid Tšurkin parkis oma Opeli valesse kohta ja poest tulles ootas teda leppe­trahvi teatis. Kohtuvaidlus taandus suures osas küsimusele, kas parkimismajja sisenemine ja parkimiskorda käsitlevatest infotahvlitest möödasõitmine tähendab parkimislepingu sõlmimist või mitte.

    Loe veel... (3159 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Hagivaidlus või pankrotiavaldus?
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Märts 02, 2010 - 10:49 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1259 lool klikkimiste arv -

    Kui võlgnik võlga vabatahtlikult ei tasu, siis tekib sageli küsimus, kas esitada võlgniku suhtes hagiavaldus või pankrotiavaldus. Ühest vastust eeltoodule ei ole, kuid on asjaolusid, mida tuleb ja mida on soovitav otsustamisel arvestada.

    Oluline on olla kursis võlgniku majandusliku olukorraga. Pika kohtutee läbimine ja positiivse kohtulahendi saavutamine olukorras, kus võlgnikul selle täitmiseks vahendid puuduvad, on ilmselgelt ebaotstarbekas. Pankrotimenetluses võib aga varatu võlgniku korral osutuda võimalikuks tagasivõitmise kaudu tehinguid tagasi pöörata.

    Mõistlik on esitada pankrotiavaldus, kui võlgniku majanduslikust olukorrast lähtuvalt on alust arvata, et enne kui hagimenetluses jõutakse otsuseni, kuulutatakse nagunii välja võlgniku pankrot. Sellisel juhul jätab kohus hagimenetluses nõude läbi vaatamata.

    Loe veel... (2069 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Teder: töövaidlused tuleb lahendada võimalikult kiiresti
      Postitas: Amadeuz on Reede, Veebruar 26, 2010 - 03:37 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1045 lool klikkimiste arv -

    Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et töösuhetest tulenevates vaidlustes peab inimene saama lahenduse mõistliku aja jooksul.

    Teisisõnu on inimesel Tederi sõnul õigus eeldada, et teda puudutav küsimus otsustatakse mõistliku aja möödudes ning küsimuse lahendamisega ei viivitata ega venitata põhjendamatult.

    Paraku ei suuda enamik töövaidluskomisjone avalduste läbivaatamisel järgida seaduses sätestatud tähtaega, mille kohaselt tuleb esitatud avaldus töövaidluskomisjonis läbi vaadata hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates avalduse saabumisele järgnevast päevast.

    Loe veel... (1521 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Osaühingu asutamine ja pidamine muutub tulevikus lihtsamaks
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Veebruar 24, 2010 - 03:38 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1444 lool klikkimiste arv -

    Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile äriseadustiku muutmise eelnõu, mille jõustumisel muutuks osaühingute asutamine ja pidamine senisest lihtsamaks.

    Eelnõus nähakse ette, et osaühingult äriregistrile esitatavate dokumentide
    vorminõuded muutuvad mõnevõrra leebemaks. Nii näiteks tehakse ettepanek
    lihtsustada asutamislepingu vorminõuet – praegu peab see olema notariaalselt tõestatud, aga edaspidi võiks see olla ainult notariaalselt kinnitatud “... majanduselus osalevad isikud teevad iga päev juriidiliselt väga keerulisi tehinguid, mille korral seadusandja notariaalselt tõestatud vormi ette näinud ei ole. Vähem
    tähtis ei ole ka asjaolu, et notariaalne tõestamine on oluliselt kulukam toiming kui notariaal-ne kinnitamine”, põhjendatakse eelnõu seletuskirjas muutust.

    Kontrolliti ka osanikku üldkoosolekul esindava esindaja volikirjale esitatavat vorminõuet – praegu peab see olema kirjalikus vormis, kuid tulevikus võiks olla kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mis “võimaldaks ulatuslikumalt kasutada kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid ja sellega oluliselt lihtsustada osaühingu igapäevast tegevust”.

    Loe veel... (4899 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Töötaja vastutus töölepingu rikkumisel - mis on muutunud?
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Veebruar 24, 2010 - 03:37 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1189 lool klikkimiste arv -

    Kui töötaja rikub töölepingut ja talle kohaldub võlaõigusseadus töölepinguseadusest tulenevate piirangute ja erisustega, võimaldab see tööandjal käituda varasemaga võrreldes oluliselt paindlikumalt, hinnates iga rikkumist individuaalselt.

    Kuni möödunud aasta suveni reguleeris töötajate vastutust nõukogude ajast pärit Eesti NSV Töökoodeks, mille reeglid ei sobinud kokku praegu kehtiva õiguse põhimõtetega. Töötaja vastutas juhul, kui ta oli rikkumises süüdi ning ainult otsese tegeliku kahju eest.

    Reeglina oli vastutus piiratud töötaja ühe kuu keskmise kuupalgaga. Erandina sai nõuda kogu kahju hüvitamist juhul, kui tegu oli kuriteoga, vara tahtliku hävitamise või muu sellisega või kui töötajaga oli sõlmitud kas individuaalse varalise vastutuse leping või kollektiivse varalise vastutuse leping.

    Loe veel... (4748 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Jurist aitab maksuarvestusel silma peal hoida
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Veebruar 24, 2010 - 03:18 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1942 lool klikkimiste arv -

    Kohtuvaidluse korral on igati mõistlik kaasata advokaat, sest tuleb analüüsida, kas kohtulahend toob kaasa vajaduse aruandlust muuta. Näiteks ei selgu Eesti seadustest otsesõnu, kas ja millistel juhtudel tuleb kohtuotsuste alusel väljamõistetavatele summadele lisada käibemaks.

    Üldiselt kipub olema nii, et kui advokaat räägib maksude kohtulahenditest, peab ta üldjuhul silmas pretsedenti, mis aitab maksuseadusi tõlgendada ja õigesti kohaldada (nt riigikohtu lahendid), või siis konkreetset õiguslikku lahendit üksikus maksuvaidluses. Harvem räägitakse kohtuotsusest kui raamatupidamise või maksuarvestuse algdokumendist.

    Artikli eesmärk on käsitleda kohtulahendit ja sellele eelnevat menetlust raamatupidamise, sealhulgas maksu-aruandluse kontekstis, lähtudes otsusega kaasnevatest mõjudest ehk sellest, mida tavaliselt otsuse resolutsioonis kirjas ei ole. Teemakäsitlus on ajendatud praktikas ette tulnud arutlustest audiitorite ja klientidega ning puudutab valdkonda, mis võib aeg-ajalt nii audiitorite kui ka juristide otsesest huvisfäärist välja jääda, kuid mõjutab sellegipoolest ettevõtja raamatupidamisaruandlust ja maksuarvestust.

    Loe veel... (14725 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Juulist võib abielu ka notari juures sõlmida
      Postitas: Amadeuz on Laupäev, Veebruar 20, 2010 - 11:46 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1371 lool klikkimiste arv -

    Kui abiellumisega kiire ja liigne tseremoonitsemine pole tähtis, võib alates juulist minna abielu sõlmima ka notari juurde. Seni on abielu kinnitamise õigus vaid perekonnaseisuametnikel ning vaimulikel.

    Tallinna notar Priidu Pärna lausus, et tema kalendrisse on juuli keskele juba üks abielu registreerimine kirja pandud, kirjutab Eesti Päevaleht.

    Kui üks põhjus, miks eelistada notarit õnnepalee Peep Taimlale või Harri Kingole, võib olla soov abielluda tagasihoidlikumalt, siis Pärna nägi asja ratsionaalsemas võtmes.
    Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
  • Raivo J. Raave: Sooline ebavõrdsus on hädavajalik - Kolmapäev, Veebruar 03, 2010

  • Rain Kooli: Kopitanud pereõigus ei adu aega - Esmaspäev, Juuni 29, 2009

  • Perekonnaseadus läheb uuele ringile - Neljapäev, Mai 21, 2009

  • Kuidas pärida ja vara välja nõuda - Reede, Mai 15, 2009

  • Langeb ei lange, langeb ei lange - saabunud on kahtluste aeg? - Esmaspäev, Aprill 06, 2009

  • Komisjon: abiellujad võivad valida oma varasuhte - Teisipäev, Jaanuar 27, 2009

  • Notarid hakkavad inimesi paari panema ja lahutama - Neljapäev, Jaanuar 15, 2009

  • Abiellujad võivad pääseda vara jagamise kohustusest - teisipäev, Jaanuar 06, 2009

  • Suur osa lastest sünnib vabas kooselus - Teisipäev, Detsember 02, 2008

  • Loe veel... (278 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Jääpurikate ja lumekuhjade eest on mupolt trahvi saanud 88 majaomanikku
      Postitas: Amadeuz on Reede, Veebruar 19, 2010 - 01:32 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1009 lool klikkimiste arv -

    Munitsipaalpolitsei amet on lumest puhastamata teede ja eemaldamata jääpurikate osas möödunud esmaspäevase seisuga alustanud kokku 231 väärteomenetlust, teatas ameti juhataja asetäitja Margo Reiska Päevaleht Online’ile. Suulisi hoiatusi on kokku tehtud 67 ning rahatrahve on määratud 88, kokku 79 210 krooni ulatuses.

    Juriidiliste isikute suhtes on algatatud 120 menetlust, suulisi hoiatusi on saanud 51 ja rahatrahve 71, kokku 72 050 krooni ulatuses.

    Reiska lükkab ümber jutud, justkui teeks mupo koristamata lume ja jääpurikate eest vaid hulgakaupa hoiatusi ning sellega asi piirdubki. „Kohtuväline menetleja võib esimesel korral kohaldada hoiatamismenetlust, kuid see sõltub kogutud tõenditest. Suulist hoiatust saab kohaldada siis, kui rikkumine on lõpetatud ning menetlusalune isik nõustub suulise hoiatamisega, sest seda ei ole võimalik kohtus vaidlustada,” selgitas Reiska.

    Loe veel... (555 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Juhiluba pole reisidokument
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Veebruar 08, 2010 - 03:53 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1103 lool klikkimiste arv -

    Lääne Prefektuuri haldusalas, Pärnu maakonnas Tallinn–Pärnu–Ikla maanteel on käesoleva aasta jaanuari kuus tabatud 40 riigipiiri seaduse rikkujat. Rikkumised olid seotud juhtumitega, kus Eestisse saabunud välisriigi kodanikel ei olnud esitada Politsei- ja Piirivalveameti patrullile kehtivat reisidokumenti.

    Jaanuaris registreeritud 40 juhtumist oli kuuel juhul tegemist kolmanda riigi kodanikega ning 34 rikkujat pärinesid Euroopa Liidu liikmesriikidest, enamjaolt Läti Vabariigist. Kõigi seaduse rikkujate suhtes alustati väärteomenetlust ning määrati rahatrahv kehtiva reisidokumendi puudumise eest 5–10 trahvühiku ulatuses, ehk 300 – 600 krooni.

    Sageli on seaduse rikkumise põhjuseks inimlik eksimus või unustamine. Ehkki Eesti Vabariik liitus 21. detsembril 2007 ühtse Schengeni viisaruumiga, ei tähenda see seda, et välisriigis reisides võiks kehtiva reisidokumendi koju unustada. Eestisse saabuval Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna või ¦veitsi Konföderatsiooni kodanikul peab kaasas olema kehtiv reisidokument või isikutunnistus, mille on välja andnud vastava piirkonna pädev asutus.

    Loe veel... (1410 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Pooled Eesti kohtutäituritest said karistada
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Veebruar 08, 2010 - 03:08 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 979 lool klikkimiste arv -

    Justiitsministeerium karistas eelmisel aastal erinevate rikkumiste eest 24 kohtutäiturit distsiplinaarkorras, üldse tegutseb Eestis 47 kohtutäiturit.

    Justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus ütles ERR-i uudisteportaalile, et täituritele tõid distsiplinaarkaristused näiteks võlgnikelt saadud rahade sissenõudjatele edasikandmisega viivitamine, mitmete protseduurireeglite eiramine aga ka võlgnikelt laekunud rahadega isiklike arvete tasumine.

    Kohtutäitur Urmas Tärno ütles ERR-i uudisteportaalile, et kuna ministeerium on ise võtnud endale väga suure otsustusõiguse täitemenetluse läbiviimisse sekkumisel, siis ei ole kohtutäitur alati motiveeritud ministeeriumiga karistuse määramise õigsuse üle vaidlema, eriti kui trahvisumma on väike või kui karistuseks on noomitus.

    Loe veel... (277 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Omanike keskliit kaebab Tallinna Vee kohtusse
      Postitas: Amadeuz on Reede, Veebruar 05, 2010 - 10:39 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1080 lool klikkimiste arv -

    Eesti Omanike Keskliit kavatseb lähinädalatel Tallinna Vee põhjendamatult kõrgete vee- ja kanalisatsioonitasude pärast kohtusse kaevata.

    Keskliidu peasekretär Taavi Madiberg ütles Kuku raadio hommikuprogrammile «Ärataja», et konkurentsiameti analüüsist lähtub, et Tallinna Vee kasumlikkus ületab kolm korda lubatud määra. Tema sõnul on absurdne olukord, kus järelevalveorgan küll tunnistab, et seadust on rikutud, kuid samas laiutab käsi, et selles küsimuses ei anna midagi teha.

    Madiberg märkis, et omanike keskliit kavatseb asja viia kohtusse, esialgu tsiviilhagiga Tallinna Vee vastu, et perspektiivis tagada vee hinna langus 25-30 protsenti, lisaks nõutakse tarbijale kahju hüvitamist.

    Loe veel... (428 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Võlgnike nimekirjad on legaalsed.
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Veebruar 03, 2010 - 03:31 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1108 lool klikkimiste arv -

    Lõppude lõpuks on Andmekaitse Inspektsioon võtnud vastu seisukoha, kas võlgnike andmete avaldamine ilma võlgnike nõusolekuta on lubatav või mitte.

    Maksehäireandmeid võib avaldada ka võlgniku nõusolekuta

    Andmekaitse Inspektsioon koostas maksehäireandmete avaldamise kohta selgitava juhise, mille kohaselt on võlaandmete avaldamine lubatud ilma inimese nõusolekuta, kuna teiste isikute kaitse halbade tehingute eest on olulisem kui võlgniku eraelu riive.

    Loe veel... (422 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Rumm: võlakaitse seadusest saab kodulaenuvõtja päästerõngas
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Veebruar 03, 2010 - 01:32 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1129 lool klikkimiste arv -

    Koduomanike võlakaitse seaduse töörühma liikme Hannes Rummi (SDE) sõnul tahetakse uue õigusaktiga tasakaalustada olukorda, kus pangad domineerivad kodulaenuga hätta jäänud inimeste üle

    Rumm ütles ETV hommikuprogrammis "Terevisioon", et seaduseandja huvi ei ole kättemaksuretke korraldamine pankade vastu, vaid eesmärgiks on võrdsustada vastutusekoormat, vahendab ERR-i uudisteportaal.

    "Oli näha, et headel aegadel, kui pank andis ja inimene võttis laenu, siis vastutus oli liiga palju inimese poolel ja liiga vähe panga poolel. Selle seadusega tahame tasakaalu paremini paika saada," ütles Rumm. Ta märkis, et eelnõu loodetakse valmis saada veebruari lõpuks või märtsi alguseks ning seadus vastu võtta jaanipäevaks.

    Loe veel... (285 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kokkulepe kui kakluse alternatiiv
      Postitas: Amadeuz on Reede, Jaanuar 08, 2010 - 01:07 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1175 lool klikkimiste arv -

    Aastaid tagasi ülikoolis entusiastlikku ameeriklasest professorit kuulates selgus, et läänemaailmas tegelevad advokaadid lisaks vaidlemisele ka poolte lepitamisega.

    Selle asemel, et esindada vaidluses ühe või teise poole seisukohti, võib advokaat olla ka poolte valitud usaldusisikuks. Tema põhiülesandeks ei ole välja selgitada, kellel on õigus, vaid millise lahendusega võiksid mõlemad pooled leppida.

    Esimesel jaanuaril 2010 jõustus Eestiski lepitusseadus, mis annab leppimismenetlusele selgema õigusliku raamistiku.

    Loe veel... (4650 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Eilsest kinnitavad notarid apostilliga dokumente
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Jaanuar 05, 2010 - 12:24 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1200 lool klikkimiste arv -

    Alates 4. jaanuarist saab avalikke dokumente apostilliga kinnitada notaribüroodes, mis parandab teenuse kättesaadavust Eestis.

    Apostill on tunnistus, millega kinnitatakse avalikule dokumendile alla kirjutanud isiku pädevust juhul kui dokumenti soovitakse kasutada välisriigis. Seni tegelesid apostillimisega ministeeriumid, nüüd pakuvad teenust aga 100 notarit kokku 21 Eesti linnas.

    Notar ei saa apostillida enda tõestatud või kinnitatud dokumenti, küll aga saab seda teha teine notar, sealhulgas samas büroos töötav notar.
    Märge: Kliki ka nendele artiklitele:´
  • Notarid hakkavad inimesi paari panema ja lahutama - Neljapäev, Jaanuar 15, 2009

  • Riigikogu keeras äriseadustiku muutmisega vindi üle - Neljapäev, November 13, 2008

  • Kasulik info mittetulundusühingu kohta - Teisipäev, Juuli 29, 2008

  • On jõustunud uus välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise määrus - Kolmapäev, Juuni 11, 2008

  • Dokumentide apostilliga kinnitamine - Reede, September 24, 2004

  • Loe veel... (1303 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Advokaat: süüst mittesõltuva vastutuse kohaldamiseks peab olema sõlmitud varalise vastutuse lepe
      Postitas: Amadeuz on Reede, Detsember 18, 2009 - 02:17 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1504 lool klikkimiste arv -

    Varalise vastutuse kokkulepe annab tööandjale eelise, kuid toob kaasa ka kohustuse kokkulepe tasustada, märkis raamatupidaja.ee online-intervjuus advokaadibüroo Lepik & Luhaäär advokaat Triinu Hiob.

    „Kuidas rakendada varalist vastutust autojuhtidel, sest vastutavad nemad ju veetava kauba, neile usaldatud auto ja kindlasti ka raha eest, mis neile kuludeks on kaasa antud?
    Kas peame sõlmima varalise vastutuse lepingu ja selle eest ka tasu maksma, kui nõuame kahjude hüvitamist üksnes siis, kui töötaja tunnistab ennast süüdi (nt käitus kaubaga hooletult, mille tõttu läks alus ümber)?
    Või sobib töölepingusse kirjutada lause: Töötaja vastutab tema poolt süüliselt Tööandjale tekitatud materiaalse kahju eest vastavalt seadusele,” tundis raamatupidaja.ee lugeja huvi.

    Advokaat Triinu Hiob vastas küsimusele järgmiselt:

    Kui soovite töötajalt nõuda kahjude hüvitamist ainult siis, kui ta on kahju tekkimises süüdi, siis ei ole vaja sõlmida varalise vastutuse kokkulepet. Varalise vastutuse kokkuleppe mõte on just süüst mittesõltuva vastutuse kohaldamine.
    Märge: http://www.raamatupidaja.ee/?PublicationId=3ba1486f-4c83-430a-8261-16d62f8b8bf6

    Loe veel... (1571 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Riigilõivusaaga
      Postitas: Amadeuz on Reede, Detsember 18, 2009 - 01:57 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1670 lool klikkimiste arv -

    Ken-Marti Vaher: tänane olukord riigilõivudega ei ole normaalne

    Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul ei ole tänane olukord riigilõivudega normaalne ja tuleb uuesti komplekselt üles võtta.

    "Isiklikult olen seisukohal, et õigusemõistmise kättesaadavust saab ja tuleb igal juhul parandada riigilõivumäärade diferentseerituma ja paindlikuma regulatsiooni kehtestamise kaudu," ütles Vaher raamatupidaja.ee-le.

    Vaher märkis, et samale seisukohale asus õiguskomisjon ka oma vastuskirjas Riigikohtule.
    Märge: http://www.raamatupidaja.ee/?PublicationId=5fe9a5d7-4d41-4651-903d-d1f587ca1631

    Loe veel... (15626 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Riigikohus laiendas edasikaebamise võimalusi halduskohtuasjades
      Postitas: Amadeuz on Reede, Detsember 18, 2009 - 01:54 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1086 lool klikkimiste arv -

    Riigikohtu halduskolleegium tegi 11. detsembril 2009 edasise kohtupraktika suhtes tähelepanuväärse otsuse kohtutäitur Urmas Tärno distsiplinaarasjaga seoses, mis laiendab isikute võimalusi edasi kaevata nende asjas tehtud kohtuotsustele haldusasjades.

    Riigikohtu otsusega lõppes mõnda aega kestnud erimeelsus juristide seas, kas on lubatav vaidlustada halduskohtumenetluses tehtud kohtuotsust üksnes põhjenduste osas, ilma otsuse lõppjärelduse muutmist taotlemata.

    Peene juriidika taustal on tegemist tuntud kohtutäitur Urmas Tärno ja justiitsministri vastasseisuga, mis päädis kohtutäituri sisulise õigeksmõistmisega Riigikohtus. Justiitsminister otsustas 2007. aastal kohtutäiturit distsiplinaarkorras karistada seoses vastuolulise maksuotsuse täitmisega, mille lõppsumma ei langenud kokku sisulises osas tehtud arvutustega.

    Loe veel... (1372 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Riigikogu seadustas internetioksjonid
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Detsember 10, 2009 - 01:03 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1170 lool klikkimiste arv -

    Täna kolmanda lugemise läbinud ja heaks kiidetud kohtutäituri seaduse olulisemaks muudatuseks on elektrooniliste enampakkumiste korraldamine.

    Justiitsministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku sõnul on see kiirem ja lihtsam kui praegune oksjonite pidamine, peaks ligi meelitama rohkem ostuhuvilisi ning aitama kaasa vara müümisele kõrgema hinnaga. Väheväärtusliku vallavara müüki võimaldab uuest aastast jõustuv seadus aga läbi viia lihtsustatud korras.

    Samuti muudetakse selgemaks väärteotrahvide aegumise regulatsioon, mis täna on tekitanud palju segadust ning kohtutele lisatööd.

    Loe veel... (397 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Võlglaste nimed avalikuks
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Detsember 10, 2009 - 12:55 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1671 lool klikkimiste arv -

    Pikka aega on vaieldud selle üle, kas kurjategija nägu võib näidata, kas pahategija nime võib avalikustada, kas kuritahtliku majandusvõlglase võla suurust võib avalikustada jms.

    sellises vaidluses on ühl pool uut tüüpi euronormeerijad, kes on seisukohal, et olgu inimene kui tahes paha, häbistada teda ei tohi.
    Võis siis teisisõnu - tehku inimesed, mis tahavad, anonüümsus on garanteeritud.

    Eeltoodule on vastu sõdinud püsiväärtuste hoidjad ehk konservatiivse maailmavaatega inimesed, kelle seisukohad toetuvad juba tuhandete aastate kogemusele. Selle seisukoha pealt on inimest motiveerivaks jõuks varaihalus, sugutung ja hirm

    Loe veel... (1343 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Riigikohus sunnib maksuhaldureid teisiti töötama
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Detsember 09, 2009 - 01:06 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1055 lool klikkimiste arv -

    Riigikohtu lahend registrist kustutatud äriühingu maksuvõla nõudmises juhatuse liikmelt sundis maksuhaldurid oma töökorraldust parandama.

    Maksu- ja tolliameti (MTA) juriidilise osakonna juhataja Villy Lopman ütles ERR-i uudistele, et maksuhaldur analüüsib riigikohtu lahendit ning teeb oma töökorralduses vastavad parandused.

    "Kohtu seisukoha järgi saab kolmandat isikut, näiteks juhatuse liiget, võtta äriühingu maksuvõla eest vastutusele vaid enne äriühingu lõppemist ja äriregistrist kustutamist," märkis Lopman.

    Loe veel... (930 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kinnisvaratehingu tagasipööramiseks leiab lihtsalt põhjuse
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Detsember 03, 2009 - 07:25 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1282 lool klikkimiste arv -

    A&A Kinnisvara tegevdirektor Aivar Villemson ütles, et ehkki kinnisvaratehingust taganemiseks leiab põhjuse suhteliselt lihtsalt, siis raha see otsus veel tagasi ei too.

    Tema hinnangul tehingute tagasipööramise juhtumid Eestis praktiliselt puuduvad. Seda näitab asjaolu, et Riigikohtu lahendites on näha ainult ühte või kahte otsust kahjude hüvitamiseks aastas ning needki on tagasi saadetud uuele ringile. Tegemist on aastate pikkuste protsessidega ja vaidluste sisud küündivad kuni paarisaja tuhande kroonini olematute vannide, kappide ja kommunikatsioonide puudumisel.

    „Lepingu tagasipööramine tähendab ostja jaoks palju aega ja suurt kulu, eriti kui on vara soetanud pangalaenuga. Ostaja peaks tehingu tagasipöördumise algatamisel koheselt tagastama pangalaenu ning sellele lisanduvad veel enneaegse lepingu lõpetamisega kaasnevad trahvid,“ soovitas ta.

    Loe veel... (506 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Töötaja lahkumisavalduse üle ei tasu alati rõõmustada
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, November 30, 2009 - 09:18 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1063 lool klikkimiste arv -

    Mõnikord võib juhtuda, et töötaja ja tööandja ei saa enam koos edasi töötada.

    Põhjuseid võib olla erinevaid. Tööandja asub tavaliselt siis mõtlema selle peale, kuidas töötajaga tööleping üles öelda. Kui siis selgub, et töötaja ise astub kabinetti koos lahkumisavaldusega, tundub, et kõik probleemid on lahenenud. Annab ju töötajapoolne ülesütlemisavalduse tegemine tööandjale kindluse, et tööleping lõpeb ilma töötajapoolse hilisema vaidlustamiseta. Samuti jääb tööandjal ära konkreetsete põhjuste väljatoomine ja ülesütlemisavalduse koostamine.

    Siiski ei tasu enneaegu rõõmustada ning tuleks täpselt vaadata mida töötaja on ülesütlemisavaldusse kirja pannud. Tööandjat peaksid alarmeerima väljendid „tööandjapoolne kohustuste rikkumine“ ja „töölepingu erakorraline ülesütlemine“. Samuti viited TLS §-le 91 või § 100 lg-le 4. Nimelt on sellisel juhul tegemist töötajapoolse erakorralise ülesütlemisega. Töötajal tekib õigus erakorraliseks ülesütlemiseks kui esineb selleks mõjuv põhjus, muuhulgas kui tööandja on olulisel määral rikkunud oma kohustusi. Sellisel juhul ei pea töötaja teatama ülesütlemisest ette tavapärased 30 kalendripäeva. Kuigi viimane ei tekita tööandjale tavaliselt probleemi, võib oht varitseda mujal.

    Loe veel... (1857 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Töötaja vastutus kahju eest
      Postitas: Amadeuz on Pühapäev, November 29, 2009 - 10:33 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1572 lool klikkimiste arv -

    Uus töölepingu seadus tõi töötaja vastutuse osas kaasa uue lähenemise, kaotades karistusliku distsiplinaarvastutuse ja muutes oluliselt töötaja kahju hüvitamise kohustuse ehk varalise vastutuse põhimõtteid.

    Töötaja vastutus tekitatud kahju eest on valdkond, milles regulatsioon uue töölepingu seaduse jõustumisega muutus senisega võrreldes enim.

    Kehtis ju töötaja varalise vastutuse osas kuni käesoleva aasta suveni 1970ndatest aastatest pärinev Eesti NSV töökoodeks, mille normid pärinesid tänasest hoopis erinevast majanduskeskkonnast.

    Loe veel... (13428 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    EML : uus kohtupraktika - maksuvõlga saab saneerida
      Postitas: Amadeuz on Pühapäev, November 29, 2009 - 09:47 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 994 lool klikkimiste arv -

    18. novembril 2009 tegi Riigikohtu tsiviilkolleegium otsuse vaidluses, mis puudutas maksuvõla allumist saneerimismenetlusele - kas maksuvõlga saab saneerimismenetluse käigus sarnaselt muude kohustustega ümber kujundada või mitte.

    Kohus asus järgmisele seisukohale:
    Saneerimisseaduse (SanS) § 22 lg-s 2 välistatakse üksnes töölepingu alusel tekkinud nõuete ümberkujundamine.

    Seega sõnastatakse seaduses ammendavalt, millist nõuet ei saa saneerimismenetluses ümber kujundada.
    Märge: Viidatava kohtulahendi aadress:
    http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-122-09

    Loe veel... (3332 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kohtutäitur arestis möödunud sajandi trahvi eest konto
      Postitas: Amadeuz on Laupäev, November 21, 2009 - 04:25 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1232 lool klikkimiste arv -

    Arestitud konto omanik nägi 1999. aasta trahvikviitungit alles sel nädalal.

    Kui operatsioonilt koju naasnud Virumaa fotograaf ja kirjastaja Avo Seidelberg läks apteeki arsti määratud ravimeid ostma, selgus, et tema pangakaart ei tööta. Sama juhtus ka sularahaautomaadis. Alles pangas sai ta teada, et kohutäitur oli arestinud tema konto väidetavalt aastal 1999 määratud ja senini tasumata neljasajakroonise parkimistrahvi pärast.

    Konkakti ei võetud

    „Ma tõesti ei mäleta, kas ma kümne aasta eest sel päeval üldse Tallinnas olin ja kas parkisin. Trahvikviitungit nägin esmakordselt kohtutäituri juures ning paberil puudub ka märge, et ma oleks selle kätte saanud. Kõige enam häirib mind, et ei kohtutäitur ega ka pank ei suvatsenud minuga kontakti võtta,” rääkis nördinud Seidelberg.
    Märge: Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik ütles, et väärteomenetluse trahv aegub 18 kuu jooksul. „Paraku pole kohtutäituril õigust täitevmenetlust muuta ja nii saab ini­mene seda vaid kohtult taotleda,” lisas Aavik.

    Loe veel... (556 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Lang: eraõiguse reform on Eestis lõpule viidud
      Postitas: Amadeuz on Reede, November 20, 2009 - 12:37 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1059 lool klikkimiste arv -

    Justiitsminister Rein Lang avaldas heameelt selle üle, et perekonnaseaduse vastuvõtmisega riigikogu poolt jõudis viimaks lõpule ka eraõiguse reform Eestis.

    Langi sõnul oli täna kehtiv perekonnaseadus veel viimane tükk tsiviilõigust, mis kujutas endast kohandatud nõukogude õigust ning oli ajale lootusetult jalgu jäänud, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja.

    Loe veel... (861 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Võõra identiteedi võtmine on nüüd kriminaalkuritegu
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, November 19, 2009 - 11:35 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1155 lool klikkimiste arv -

    15. novembril jõustus karistusseadustiku paragrahv, mis kriminaliseerib identiteedi kuritarvitamise. Tegu on olulise sammuga interneti turvalisemaks muutmisel. Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) asjatundjad usuvad, et see vähendab oluliselt olukordi, kus lapsed võtavad niisama nalja või kiusamise eesmärgil kellegi teise identiteedi, kasutades selleks näiteks tolle inimese pilti ja nime, ning avaldavad selle all valeinformatsiooni.

    Lühidalt kokku võttes — karistusseadustikku tekkis uus paragrahv §157², mille sisu on järgmine:

    ”§ 157². Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine Teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu — karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.”

    Loe veel... (972 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Korteriühistute liit soovitab pankroti asemel võlglasi pitsitada
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, November 17, 2009 - 01:17 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1945 lool klikkimiste arv -

    Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi nimetas jurist Marina Suhnjova artiklit heaks ja harivaks lugemiseks, kuid ühistutel pankrotti teha ei soovitanud. Selle asemel tuleks naabrite kulul elavaid korteriomanikke resoluutselt kohelda.

    Urmas Mardi rääkis Äripäevale järgmist.

    Olen selle vastu, et korteriühistud peaksid ennast pankrotti ajama. Korteriühistutel on praegu rasked ajad ja eriti raske on eelolev talv. Statistikale tuginedes ei ole suureks probleemiks võlgnike juurdekasv, vaid olemasolevate võlgnike maksete suurenemine.

    Loe veel... (3603 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Tarbijakaitse: kodus ostetud tolmuimeja võib müüjale tagasi viia
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, November 16, 2009 - 10:17 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1124 lool klikkimiste arv -

    Viimasel ajal on suurenenud nende juhtude arv, kus tarbija on ostnud kodusel müügiesitlusel nt õhupuhastaja, tolmuimeja või veeionisaatori, teinud ettemaksu ning hiljem hakanud tehingu sooritamises kahetsema.

    Kodus toimunud müügiesitlustel soetatud tooted võib müügimehele tagastada ja lepingud lõpetada, teatas tarbijakaitseamet.
    Oluline on teada, et kui müügiesitlus toimus müüja algatusel, siis on võimalik lepingust taganeda 14 päeva jooksul eeldusel, et müüja andis selleks seadusega ette nähtud teatise vormi.

    Koduuksemüügist — kitsamalt tolmuimejate ning õhupuhastajate müügist — on viimasel ajal rohkelt juttu olnud, kuid tarbijakaitseametisse laekunud pöördumiste järgi satuvad tarbijad ikka ja jälle müügimehe poolt esitletud toote ning sellega kaasnevate finantskohustuse ohvriteks.

    Loe veel... (2721 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Swedbank taunib korteriühistu pankrotti
      Postitas: Amadeuz on Pühapäev, November 15, 2009 - 04:08 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1546 lool klikkimiste arv -

    Swedbanki väikeettevõtete osakonna valdkonnajuht Janis Pugri ütles Äripäevale, et korteriühistu pankrotti kui esimest valikut tuleks taunida.

    "Olen arvamusel, et korteriühistu makseraskuste korral esimese alternatiivina pankrotimenetluse algatamist näha on taunitav ning ei lahenda igakordselt korteriühistu probleeme," kommenteeris korteriühistute ja väikettevõtete finantseerimise eest vastutav Pugri.

    Pugri lisas, et korteriühistu likvideerimine läbi pankrotimenetluse on võimalik üksnes juhul, kui ühistul puudub igasugune vara, sh ka nõuded liikmete vastu.

    Loe veel... (3610 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Arco Vara: kevadel on oodata korterite sundmüüke
      Postitas: Amadeuz on Laupäev, November 14, 2009 - 04:39 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1074 lool klikkimiste arv -

    Arco Vara ütles Äripäevale, et ehkki praegu on korterid sundmüügis eelkõige pankade nõudel, on kevadel oodata müügi sagenemist korteriühistute taotlusel.

    Järgneb Arco Vara Kinnisvarabüroo atesteeritud vanemmaakler Maia Daljajevi kommentaar.

    Praegu pole massiline, et korteriühistud algataks korterite sundmüüke. Üldjuhul on täna võlg korteriühistutele üks mitmest võlgast. Kui korterid jõuavad sundmüüki, siis täna enamasti tasumata pangakohustuste või mõne muu võla pärast. Inimesed proovivad reeglina ise enne probleeme oma vara ära müüa. Lisaks saavad inimesed ja pered, kelle sissetulekud on väiksed, taotleda linnalt toimetulekutoetust.

    Loe veel... (445 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Notarite tõestatud dokumendid lähevad riigiportaali
      Postitas: Amadeuz on Laupäev, November 14, 2009 - 12:08 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 995 lool klikkimiste arv -

    Tänu e-notari infosüsteemi arendusele saavad nii füüsilised kui ka juriidilised isikud alates 23. novembrist notarite poolt tõestatud dokumentide ärakirjad kätte ka riigiportaali eesti.ee kaudu.

    "Uuenduse peamiseks eesmärgiks on vähendada paberdokumentide hulka ning võimaldada notariaalsete dokumentide digitaalärakirjadele turvaline ning tasuta ligipääs," sõnas Notarite Koja aseesimees Priidu Pärna.

    Loe veel... (1043 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kohtutäiturid kipuvad sageli sisse nõudma ka juba aegunud trahve
      Postitas: Amadeuz on Reede, Oktoober 30, 2009 - 06:47 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 3395 lool klikkimiste arv -

    Seadusemuudatus sunnib kohtutäiturit ise väärteotrahvi aegumisest teatama.

    Väärteotrahvide menetlemiseks on seaduses ette nähtud kindel tähtaeg – 18 kuud –, kuid inimesed jätavad teadmatuse tõttu ise avalduse tegemata ja kohtutäiturid jätkavad tihtilugu juba aegunud trahvide nõudmist. Senine kord on aga muutumas.

    „Täiturid võivad rahumeeli menetleda väärteoasju, mis on pärit aastast 2001 või varasemastki,” tõi kohtutäitur Katrin Vellet näite. „Miks peaks ära kasutama võlgnike teadmatust ja olema seeläbi ebaaus?”

    Loe veel... (2987 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Arco Ehitus: seadus ei reguleeri ehitusjärelvalvaja vastutust
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Oktoober 27, 2009 - 07:15 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1546 lool klikkimiste arv -

    Arco Ehituse juhatuse liige Priit Hainoja kirjutab, et seadusega ei ole reguleeritud ehitusjärelevalvet teostava isiku vastutust.

    Küll aga saab ta vastutada vastava ametiasutuse ees oma tööülesannete täitmise osas, see tähendab, et võidakse algatada uurimine, kas isik on täitnud kõiki talle pandud tööülesandeid ja vastavalt sellele määrata ka tööalane karistus.

    Paraku omanik ega ka ehitaja ei saa teada, mis meetmeid võetakse kohaliku omavalitsuse poolt kasutusele, kui on tuvastatud ehitusjärelevalvet teostanud isiku on jätnud täitmata seadusest tulenevad kohustused.
    Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
  • Ringkonnakohus leidis, et kohalik omavalitsus peab teostama tuleohutusjärelevalvet - Kolmapäev, Oktoober 21, 2009

  • Ehitusjärelevalve – kindlus tulevikule - Laupäev, Juuli 25, 2009

  • Kasutusloata kodu toob trahvi - Teisipäev, Juuli 14, 2009

  • Võõrale maale loata ehitaja jääb tihti karistuseta - Teisipäev, November 04, 2008

  • Kas osta või ehitada? - Neljapäev, Oktoober 02, 2008

  • Tondilossi omanik võib saada kopsaka trahvi - Esmaspäev, Juuni 09, 2008

  • Tamkivi: veekogude äärsed detailplaneeringud ei arvesta sageli avaliku huviga - Neljapäev, Juuni 05, 2008

  • Lodþa sulgemine vajab luba - Kolmapäev, Mai 14, 2008

  • Ametnikud hakkavad kaks korda nädalas Stahli maja kontrollimas käima - esmaspäev, Mai 05, 2008

  • Pealeehitamisest - Kolmapäev, Aprill 09, 2008

  • Loe veel... (955 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Ringkonnakohus leidis, et kohalik omavalitsus peab teostama tuleohutusjärelevalvet
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Oktoober 21, 2009 - 05:39 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1206 lool klikkimiste arv -

    Tartu ringkonnakohus tühistas eile Tartu linnavalitsuse eelmise aasta septembri korralduse, millega jäeti rahuldamata linnakodaniku vaie viimase elamule tuleohutusnõudeid eirates naabri poolt liiga lähedale ehitatud väikeehitiste kohta. Kohus kohustas linnavalitsust läbi vaatama kaebaja taotluse ehitusjärelevalve teostamiseks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

    Kaebaja soovis linnavalitsuselt ehitusjärelevalve teostamist naaberkinnistule tema majast kõigest 3,6 meetri kaugusele ehitatud kuuri ja kasvuhoone kohta. Vabariigi Valitsuse määrusega (edaspidi: määrus) kehtestatud ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded näevad ette, et kahe ehitise vahe peab tule leviku takistamiseks olema vähemalt 8 meetrit. Linnavalitsus jättis kaebaja esitatud taotluse sisuliselt läbi vaatamata.

    Linnavalitsus leidis, et vaidlusaluste väikeehitiste suhtes ei ole õigusaktidega ette nähtud konkreetseid ehituslikke nõudeid. Samuti puudus linnavalitsuse hinnangul kohalikul omavalitsusel tuleohutusnõuete järgimise osas järelevalvepädevus ja õigus teha selles osas ettekirjutusi. Linnavalitsuse seisukoha järgi on sellekohane pädevus üksnes päästeametil ja kohalikel päästeasutustel.
    Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
  • Ehitusjärelevalve – kindlus tulevikule - Laupäev, Juuli 25, 2009

  • Ka kuuri ehitamiseks tuleb luba küsida - Neljapäev, Juuli 02, 2009

  • Bürokraatiat, rohkem bürokraatiat ... - Kolmapäev, Mai 27, 2009

  • Omavalitsustel tuleb ehitusloasse süveneda - Kolmapäev, Juuni 02, 2004

  • Loe veel... (1518 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Lang ja Parts ragistavad viivisesõjas
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Oktoober 21, 2009 - 01:31 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1171 lool klikkimiste arv -

    Justiitsministeerium on intressiviiviste poolt, majandusminis­teerium nende vastu.

    Kui Rein Langi juhitavas justiitsministeeriumis koostatud võlaõigusseaduse muudatused an­na­ksid tulevikus näiteks pankadele õiguse küsida võlgu jäädud intressimakse osa eest ka viiviseid, siis majandusminister Juhan Parts ning tarbijakaitseamet kavatsevad sellele ideele vee peale lasta ning on asunud seisukohale, et viivis oleks laenuvõtja seisukohast ebaõiglane.

    Tallinna sotsiaalkoostöö kes­kuse võlanõustaja Terje Lääts soovitab nii justiitsministeeriumil kui ka laiemalt valitsusel loobuda ideest anda pankadele õigus küsida viiviseid ka võlgu oldavalt intressimakse osalt. „See muudab võlgu olevate inimeste olukorda veelgi hullemaks ja uskuge mind, olukord on juba praegu väga hull,” lisas Lääts. Kuigi võlanõustaja möönab, et praegu on paljuski just pangad need, kellega saab võlgu oldavate summade üle läbirääkimisi pidada ja vajadusel ka võlgu oldavat intressiosa vähendada, on ka pangad muutumas aina karmimaks.
    Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
  • Pangad võlgnike kallal: 2000 kinnistut arestitud - Reede, Oktoober 16, 2009

  • Kohus tühistas parkimiskella väidetava ebakorrektse märkimisega põhjustatud viivistasu - Neljapäev, Oktoober 01, 2009

  • Kiirlaenude kulukust vähendav seadus kukkus läbi - Esmaspäev, August 10, 2009

  • Korduma kippuvad küsimused uue töölepinguseaduse kohta - Reede, Juuli 10, 2009

  • Riigikohus jättis maksukorralduse seaduse muudatuse jõusse - laupäev, Juuni 27, 2009

  • Kerna: Kinnisvaraturul on jäme ots pankade käes - Neljapäev, Juuni 25, 2009

  • Sylvesteri vaidlus - Kolmapäev, Juuni 17, 2009

  • Kõleda korterelamu päästeingel on laen - Neljapäev, Juuni 11, 2009

  • Soodusintressiga pikaajaline korterelamu renoveerimislaen - Esmaspäev, Juuni 08, 2009

  • Kinnisvaraettevõtjad: veel üks negatiivne uudis - Esmaspäev, Juuni 01, 2009

  • Korteriühistu esimees: võlgnikke tekib juurde - Neljapäev, Märts 19, 2009

  • Korteriühistud maadlevad võlgnikega - Reede, Jaanuar 23, 2009

  • Riigikohus: saamata jäänud intressi ei saa nõuda eraldi kahjuna - kolmapäev, Jaanuar 14, 2009

  • Eluasemelaenude juurdekasv Eestis oli novembris madal - Teisipäev, Detsember 23, 2008

  • Ärge makske 1999. aasta mobiiliarveid aastal 2008! - Kolmapäev, Oktoober 15, 2008

  • Loe veel... (3896 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Töölepingu vormist – arusaadavalt ja üheselt
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Oktoober 20, 2009 - 05:35 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1359 lool klikkimiste arv -

    Peatselt möödub töölepinguseaduse jõustumisest pool aastat. Aeg kulgeb, kiirustab, lendab. Vaatamata sellele tekitab jätkuvalt paljudele tööandjatele küsimusi seaduse muudatustega kaasnev vormistusviis.

    Nõutuid väljaütlemisi kuuleme sageli. Kas ja mil määral rakendada töölepingus uuest seadusest lähtuvaid põhimõtteid ja sätteid ning millises vormis seda teha?

    Osa spetsialiste kinnitab veendunult: „Uue töölepingu koostamisest ei pääse!“ Teised on omakorda veendunud, et piisab ka töölepingu muutmise lisast. Kolmanda arvamuse esindajatel puudub aga reeglina seisukoht tervikuna. Oodatakse välist faktorit, mis sunniks lisatööd ette võtma.

    Loe veel... (2831 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Arvamus: odavaim on kohtuväline lahend
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Oktoober 19, 2009 - 10:53 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1248 lool klikkimiste arv -

    Ehkki advokaaditasud pole sugugi odavad, on oskuslikult toimetades võimalik õigusabilt märkimisväärselt säästa ning eduka lõpplahenduse korral koguni omadega plussi jääda.

    Iga vaidlust pole lihtsalt vaidlemise pärast mõtet Riigikohtuni viia. Vajalike asjatoimetuste viimasele hetkele jätmine on inimlik - nii lükatakse sageli üha edasi ka õigusabi palumist. Kui asi on juba arenenud nii kaugele, et oma õigusi saab kaitsta vaid kohtus, on õigusabi sisuliselt "tulekahju kustutamine". Esialgu kokku hoitud õigusabikulu sulab pika kohtuvaidluse või kahjuhüvitise väljamõistmise tulemusel nagu kevadine lumi ning lõpptulemus võib kujuneda märksa kulukamaks. Seepärast on mõistlik küsida õigusalast nõu juba tehingut planeerides või esimeste ohumärkide ilmnedes: nii on kulud väiksemad ning võimalikud juriidilised riskid samuti väiksemad.

    Aegsasti õigusabile mõeldes jääb aega ka sobiva õigusnõustaja valimiseks. Silmas tuleb pidada seda, et ükski advokaat pole tugev kõigis õigusvaldkondades, vaid tavaliselt spetsialiseerutakse neist ühele või paarile. Vihjeid õigusnõustaja valimiseks saab näiteks konkreetse valdkonna vaidlustest kõnelevate meediakajastuste sirvimisel, kuid kõige parem on siiski usaldusväärse sõbra või koostööpartneri isiklikul kogemusel põhinev soovitus.

    Loe veel... (3962 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Elukoha müügil igaüks enam maksuvabastust ei saa
      Postitas: Amadeuz on Pühapäev, Oktoober 04, 2009 - 02:10 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 976 lool klikkimiste arv -

    Tulumaksuseadust plaanitakse muuta nii, et elukoha müügist saavad maksuvabastust ainult need inimesed, kes on müüdavat korterit kahe viimase aasta jooksul elukohana kasutanud, kirjutab Maaleht.

    Nimelt algatas rahandusministeerium tulumaksu seadust muutva eelnõu, mille järgi võetakse elukoha määratlemisel soodustuse rakendamiseks aluseks eelkõige rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmed.

    Nii peab korteri või maja müüjal olema maksuvabastuse jaoks rahvastikuregistri sissekirjutus vastava elukoha osas vähemalt 12 järjestikuse kuu jooksul võõrandamisele eelneva kahe aasta jooksul.

    Loe veel... (714 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kohus tühistas parkimiskella väidetava ebakorrektse märkimisega põhjustatud viivistasu
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Oktoober 01, 2009 - 05:08 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1235 lool klikkimiste arv -

    Tartu ringkonnakohus jättis täna jõusse Tartu halduskohtu selle aasta 12. märtsi otsuse, millega tühistati isikule parkimistasu maksmata jätmise ja parkimise algusaja mitte üheselt mõistetavalt märkimise eest määratud 480 kr suurune viivistasu.

    Kaebaja märgistas eelmise aasta novembris Tartus Magasini tänaval tunniajast tasuta parkimist võimaldavas piirkonnas auto parkimise algusaja kell 16.25 selliselt, et tunniosuti asetses numbrist neli veidi edasi number viie suunas ja minutiosuti asus numbril viis. Selliselt märgitud kell põhjustas aga kell 17.07 AS G4S Lõuna-Eesti viivistasu otsuse põhjusel, et parkimistasu on maksmata ning parkimise algusaeg ei ole märgitud üheselt mõistetavalt. Nii G4S kui Tartu linnavalitsus leidsid, et parkimiskellalt aega lugedes tuleb lähtuda mehhaanilise kella tööpõhimõtetest ning kell saab parkimiskella järgi olla 16.25 vaid juhul, kui tunniosuti on asetatud numbrite neli ja viis vahele kahe minutijaotise võrra üle nelja ning minutiosuti viienda numbri peale. G4Si ja linnavalitsuse hinnangul saab tunniosuti asetseda numbril neli või veidi edasi vaid siis, kui kell on 16.00 või veidi rohkem.

    Tartu linnavolikogu 7. detsembril 2006 kehtestatud parkimistasu reguleeriv määrus sätestas vaid seda, et kirjaliku teate või parkimiskellaga märgitud parkimise algusaeg peab olema vormistatud loetavalt või arusaadavalt. Määrus ei olnud parkimiskella korrektse seadistamise nõudeid täpsemalt fikseerinud ning sellest ei nähtunud ka kohustust liigutada parkimiskella osuteid täpselt mehhaanilise kella tööpõhimõtet arvestades.

    Loe veel... (604 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Töölepingu seadus: uus mõiste tekitab segadust
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, September 30, 2009 - 04:53 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1076 lool klikkimiste arv -

    Kuni 1. juulini kehtinud töölepingu seaduse järgi loeti kindlatel juhtudel tööleping (ajutiselt) peatunuks, uuest TLSist sellist mõistet enam ei leia. Ometi pole töölepingu peatumise regulatsioon seadusest kadunud, seadusandja on selle hoopis ümber nimetanud töötaja õiguseks keelduda töö tegemisest.

    Regulatsiooni eesmärk on tagada, et ajal, mil töötaja kasutab õigust töö tegemisest keelduda (nt puhkuse, ajutise töövõimetuse ajal), ei ole tööandjal õigus temalt töö tegemist nõuda ega töö mittetegemise ettekäändel töölepingut üles öelda.

    TLSi seletuskirja järgi on uue mõiste kasutamise eesmärk viia TLSi mõisted kooskõlla võlaõigusseaduse (VÕS) mõistetega, eeskätt VÕS paragrahviga 111. Sätte lõike 1 järgi on ühel lepingupoolel (nt töötajal) õigus keelduda kohustuse täitmisest, kui teine pool (tööandja) oma kohustust ei täida. Ent seadusandja on selgitustes vastuoluline: TLSi seletuskirjas rõhutatakse hoopis, et töö tegemisest keeldumist ei tohi VÕSi paragrahviga 111 segamini ajada ja sätet kohaldatakse seetõttu vaid juhul, kui töötaja keeldub töö tegemisest, kui tööandja rikub lepingut.

    Loe veel... (1817 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Võlgnike võimalus pankrotimenetlust venitada väheneb
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, September 30, 2009 - 04:49 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1221 lool klikkimiste arv -

    Võlgnike võimalus pankrotimenetlust venitada, hajutada võlausaldajate tähelepanu ning raskendada nende suhtlemist kohtuga eeldatavalt väheneb, ütles vandeadvokaadi vanemabi Peeter Viirsalu eelseisvat pankrotiseaduse muudatust kommenteerides, mis suunab aasta enne maksejõuetust registrijärgset tegevuskohta muutnud ettevõtete pankrotimenetlused eelneva piirkonna kohtusse.

    Kommenteerib advokaadibüroo Paul Varul vandeadvokaadi vanemabi Peeter Viirsalu.

    Kohtutäituri seaduse eelnõuga soovitakse muuhulgas teha muudatusi ka pankrotiseaduses. Ühe võimaliku pankrotiseaduse muudatusena nähakse ette pankrotiseaduse täiendamine selliselt, et senise juriidilisest isikust võlgniku asukohajärgse kohtualluvuse kõrvale luuakse ka tegevuskohajärgne kohtualluvus.

    Kehtiv pankrotiseadus sätestab, et pankrotiavaldus esitatakse kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustik sätestab, et juriidilise isiku üldine kohtualluvus määratakse tema asukoha järgi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on juriidilise isiku asukoht tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust järeldub, et pankrotiseadus oma praegu kehtivas redaktsioonis võimaldab kohtualluvuse küsimuse lahendamisel lähtuda võlgniku juhatuse asukohast. See on omakorda loonud pahatahtlikele võlgnikele võimaluse raskendada enda suhtes pankrotimenetluse läbiviimist, registreerides oma juriidilise asukoha enne pankrotiavalduse esitamist mõne teise kohtu tegevuspiirkonda

    Loe veel... (3191 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Uued tuuled riigihankevaidluste lahendamisel
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, September 28, 2009 - 03:00 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1050 lool klikkimiste arv -

    Lõppenud suvi tõi kaasa muutusi riigihangete vaidlustamises, millel on märkimisväärne mõju nii ettevõtja kui hankevaidlusi lahendava Riigihangete Ameti vaidlustuskomisjoni jaoks.

    Nii tunnistas Riigikohus 08.juunil põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigihangete seaduse § 129 lg 1, mille kohaselt lahendas vaidlustuskomisjoni otsustele esitatud kaebusi teise astme kohus. Kõrgeim kohus selgitas, et vaidlustuskomisjon on hankevaidlusi kohtuväliselt lahendav haldusorgan, kes ei saa asendada esimese astme kohut. Riigikohtu lahend lõpetas 2007.aasta maist kehtinud praktika, et komisjoni käsitleti hankevaidlustes sisuliselt halduskohtu asendajana. Seega kuulub ka ettevõtja kaebus vaidlustuskomisjoni otsusele lahendamisele tavapärases kolmeastmelises kohtumenetluses.

    Esmapilgul võib tunduda, et tegemist on üksnes formaalse nüansiga, millel pole ettevõtja jaoks sisulist tähendust. See pole siiski nii.

    Loe veel... (1136 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Poolsalaja enam ehitada ei saa
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, September 24, 2009 - 03:52 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1143 lool klikkimiste arv -

    Tänavu 1. juulist jõustunud planeerimisseaduse muudatuste järgi saavad naabrid nüüd jõulisemalt ehitiste planeerimisse sekkuda, vajalikku teavet jagatakse nii kirja teel kui ka suurtel infotahvlitel.

    Kuidas seadusemuudatused lihtsustavad planeeringute tegemist, regionaalminister Siim Valmar Kiisler?

    Muudatustega on selgemini esile toodud seaduse mõttest tulenev kohustus teavitada avalikkust ja kaasata huvitatud isikuid.

    Loe veel... (5717 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Korterivõlgu võib sisse nõuda ka uutelt omanikelt
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, September 24, 2009 - 03:08 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1087 lool klikkimiste arv -

    Korteriostul tuleb tähelepanu pöörata võimalikele võlgadele, sest korteriühistul on õigus need sisse nõuda ka uuelt omanikult.

    Korteriühistute liit küsis justiitsministeeriumilt seisukohta, kas korteriomandi omandajale lähevad üle endise korteriomaniku täitmata kohustused korteriühistu eest. Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul oli küsimus ajendatud erinevatest tõlgendustest selles küsimuses.

    Näiteks on segadust tekitanud riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohad, et ei oleks mõistlik, kui kaasomanik, kes on võlgu jäänud majandamiskulude kandmisel, vabaneks vastutusest oma mõttelise osa võõrandamise abil.

    Loe veel... (1414 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kohtud töötavad järjest kiiremini
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, September 24, 2009 - 02:21 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1090 lool klikkimiste arv -

    Justiitsministeeriumis äsja valminud statistika kohaselt lahendasid esimese astme kohtud selle aasta esimesel poolel kohtuasju jõudsamalt kui möödunud aasta samal perioodil ning suutsid aastaga lühendada menetlusaegu umbes poole võrra.

    Justiitsministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku sõnul kajastuvad kohtute töökoormuses väga selgelt praeguse majanduskriisi tagajärjed. „Senisest enam on vaidlusi nii laenu- ja krediidilepingute kui ka mitmesuguste teenuste asjus, samuti esitatakse rohkem taotlusi rahalise karistuse asendamiseks või pikendamiseks.“

    Suurenenud töökoormusest hoolimata suutsid maa- ja halduskohtud menetleda tuhandeid kohtuasju rohkem kui möödunud aasta esimesel poolaastal. „Keskmiselt lahendati umbes 20 protsenti enam kohtuasju kui möödunud aasta esimesel poolel,“ ütles Aavik.

    Loe veel... (1199 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Riigikogu määratles ahistamise
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, September 24, 2009 - 02:16 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1015 lool klikkimiste arv -

    Riigikogu võttis 68 poolthäälega vastu soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse. Seadusmuudatuste eesmärk on järgida Euroopa Ühenduse poolt sätestatud nõudeid.

    Muude muudatuste hulgas lisandub Eesti õigusesse soolise ahistamise määratlus ja isikute parema õiguskaitse tagamiseks keelatakse töölesoovijatelt soolise kuuluvusega seotud asjaoludega seotud andmete küsimine, teatas riigikogu pressiesindaja.

    Loe veel... (360 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    E-toimik tuleb kasutusele ka tsiviilkohtumenetluses
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, September 24, 2009 - 02:00 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1130 lool klikkimiste arv -

    Valitsus arutab neljapäeval eelnõu, millega tsiviil- ja halduskohtud võtavad kasutusele e-toimiku süsteemi, kriminaalmenetluses rakendus e-toimik juba tänavu
    jaanuaris.

    Eelnõu laiendab menetlusdokumentide elektroonilise kättetoimetamise võimalusi ja näeb ette, et isiku nõusolekul võib talle kohtudokumente kätte toimetada e-toimiku portaali


    Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
  • Üle-eestiline elektrooniline maksekäsumenetlus annab võlanõuetes kiire lahendi - Neljapäev, Oktoober 02, 2008

  • E-toimikute süsteemi katsetataks Pärnu maakohtu piirkonnas - esmaspäev, Juuli 21, 2008

  • Toimikukuhjasid asendab moodne e-toimik - Reede, Juuli 04, 2008

  • Riigikogu toetas e-toimiku süsteemi rakendamist - Reede, Juuni 13, 2008

  • Riigikogu arutab nelja Justiitsministeeriumis ette valmistatud seaduseelnõu - teisipäev, Aprill 08, 2008

  • Riigikogu juhatus võttis täna menetlusse 5 valitsuse algatatud ja ühe Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu. - Neljapäev, Märts 20, 2008

  • Uus eelnõu loob ühendused õiguskaitse infosüsteemide vahel - reede, Märts 14, 2008

  • Loe veel... (495 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kui pikk on osalise tööajaga töötava töötaja põhipuhkus (nt tähtajatu tööleping osalise tööajaga 20 tundi nädalas)?
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, September 23, 2009 - 03:47 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1514 lool klikkimiste arv -

    Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Kiiver:

    Uue töölepinguseaduse § 55 sätestab eelduse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Seega uus seadus põhipuhkuse pikkuse osas võrreldes kehtiva õigusega erisusi ei loo. Põhipuhkuse pikkus on täistööajaga ja osalise tööajaga töötajatel sama, töölepinguseadus nende suhtes erandeid ette ei näe.

    Põhipuhkuse pikkust võib poolte kokkuleppel muuta, kuid ainult töötajale soodsamas suunas. Tööandja ja töötaja võivad seega kokku leppida pikemas põhipuhkuses kui töölepinguseadus ette näeb, kuid lühemat puhkust keelab kokku leppida töölepinguseaduse § 2, mille kohaselt on töötaja kahjuks kõrvale kalduv kokkulepe tühine.

    Loe veel... (225 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kas tööandja tohib tööaega omatahtsi muuta?
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, September 23, 2009 - 03:35 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1224 lool klikkimiste arv -

    Vana töölepinguseadus lubas muuta tööaega töösisekorraeeskirjade kaudu, mis nõudis aga enam kui viie töötaja korral kooskõlastust tööinspektsioonis. Uue seaduse koostajad leidsid seevastu, et tööinspektori kaasamine ettevõttesisese tööaja korraldamise pole põhjendatud ega vajalik.

    Töö ettevõttesisese korraldamise, sealhulgas tööaja korralduse aluseks on eelkõige ettevõttesisene vajadus. Tööaja algus ja lõpp määratakse selle põhjal ning ei kuulu tööinspektori pädevusse.

    Töötajatega tuleb ise kokku leppida

    Seepärast on uue töölepinguseaduse järgi tööaja korralduse tekkimiseks vaja vaid ettevõttesisest kokkulepet. Kehtivat lepet peab järgima ka iga uus töötaja, kui temaga tööaja korralduse suhtes just teistmoodi kokku ei lepita.

    Loe veel... (2826 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Tööleping on kangem kui sisekorraeeskiri
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, September 23, 2009 - 12:07 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1311 lool klikkimiste arv -

    Eelmine töölepinguseadus nõudis, et vähemalt viie töötajaga ettevõttes tuleb kehtestada töösisekorraeeskirjad. Uus töölepinguseadus sisekorraeeskirju aga ei mainigi. Mis neist siis saab?

    Kõige lihtsam vastus on: mitte midagi. Uus seadus lubab kõike, mis ei ole keelatud. See tähendab, et soovi korral võib tööandja kehtestada ka töösisekorraeeskirjad, kuid see jääb tema enda vabaks otsuseks; seaduse poolest pole tingimata tarvis.

    Loe veel... (4894 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Ühemehefirmast, töölepingust ja maksuspetsialistide arvamusest
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, September 10, 2009 - 02:03 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 2419 lool klikkimiste arv -

    Tööleping iseendaga?

    Maksuspetsialistide ja ettevõtjatega rääkides ei möödu vist ühtegi vestlust, kui ei tuleks teemaks maksuameti poolt kokku pandud dividendide ja töötasu eristamise juhend, mis praegu maksukonsultantide ja advokaatide hinnangut ootab.

    Üks eelmisel nädalal kõlama jäänud kokkuvõte juhendi kohta oli, et maksuamet poleks tohtinud iseenda renomeele mõeldes nii toorest ja auklikku paberit oma maja seinte vahelt välja lastagi, isegi kui tegemist vaid tööversiooniga, nagu maksuamet igal sammul rõhutab.

    Kas nüüd kiirustamise või millegi muu tõttu, kuid suisa absurdini küündivaid punkte leiab sellest juhendist tõesti. Eelmisel nädalal tuli teemaks näiteks see, kas ja kuidas saaks ühemehefirma omanik ja juhatuse liige iseendale töötasu maksta, nagu maksuameti hinnangul see dividendide võtmise asemel toimuma peaks.

    Loe veel... (11853 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Juristi kommentaar: kuidas käituda tõrksa kinnistuomanikuga?
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, September 09, 2009 - 08:50 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1284 lool klikkimiste arv -

    Kooskõlastusest keelduv kuri kinnistuomanik võib igasuguse arenduse või ehituse aastateks topata - sellist olukorda peetakse sageli eestimaiseks paratamatuseks, kirjutab Roosikrantsi Õigusbüroo juhataja Ivo Nagel.

    Igapäevaselt sarnaste kaasustega kokku puutudes on aga üllatav, kui sageli pole probleemi iva sisuline, vaid tuleneb info puudusest ja oma õiguste kehvast tundmisest. Edukateks läbirääkimisteks naabritega tuleb ette valmistuda nagu igasugusteks läbirääkimisteks ja paika panna oma taktika.

    Siinkohal võib tuua näiteks tehnovõrkude ehitamisega seotud probleemid või kinnistumanikest naabrite vahelised tülid. Tihtipeale ei ole tehnovõrkude arendamisel muud võimalust, kui ehitada tehnovõrk läbi eraomandis olevate kinnistute. See aga eeldab kinnistute omanikega kokkulepete saavutamist ning kinnistute koormamist isikliku kasutusõigusega tehnovõrgu omaniku kasuks. Aeg-ajalt tuleb aga ette olukordi, kus kinnistute omanikud pidurdavad võrkude ehitamist ega ole nõus sõlmima selleks vajalikke notariaalseid lepinguid. Samuti on ka palju vaidlusi naabritest kinnistuomanike vahel, kus ümber- või juurdeehitutse teostamiseks vajab üks naaber teise nõusolekut ning üks naaber teeb oma ettevalmistavad toimingud ära enne, kui on sellest teist naabrit teavitanud või asju temaga arutanud ja kui siis enne ehitustegevuse algust vajatakse teise naabri kooskõlastust, ei soovi teine pool seda anda, kuna tal puudus seni igasugune informatsioon selle kohta, mida naaber plaanib.

    Loe veel... (2518 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Tülikas üürnik tõi korteriomanikule alusetu süüdistuse
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, August 19, 2009 - 12:59 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1056 lool klikkimiste arv -

    Tartu maakohus mõistis õigeks mehe, kelle korteris rendilepinguta viibinud üürniku kaebused viisid korteriomaniku suhtes kriminaaluurimise alustamiseni ja lõpuks süüdistuse esitamiseni.

    Kriminaaluurimiseni viinud sündmused said alguse 2007. aastal, kui 46-aastane Tarmo soetas endale Tartus korteri, kus elas juba varasemast ajast sees üüriline, kirjutab Tartu Postimees.

    Peagi tekkis Tarmo ja üürilise vahel konflikt, kuna osapooled ei saanud kokkuleppele üürilepingu tingimuste osas. Seejärel väljastas Tarmo mullu aprillis üürnikule teatise rendilepingu lõpetamise kohta alates mullu 30. juunist, kuid üürnik jätkas korteri kasutamist.

    Loe veel... (648 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Valuutavahetaja alistas kohtus tarbijakaitsjad
      Postitas: Amadeuz on Pühapäev, August 16, 2009 - 07:18 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 998 lool klikkimiste arv -

    Valuutavahetusel teenustasu lisamise eest tarbijakaitseametilt ettekirjutuse saanud valuutavahetusfirma OÜ Monex saavutas pärast ligi poolteist aastat kestnud kohtuteed tarbijakaitsjate üle lõpliku kohtuvõidu.

    Monex sattus tarbijakaitseameti huviorbiiti juba 2007. aasta sügisel, kui mitu klienti kaebas, et firma lisab niigi kehtivale vahetuskursile 50-75-kroonise teenustasu, mida aga tarbijad ei märganud.

    Tarbijakaitsjad kontrollisid seejärel Monexis valuutavahetuse hinna avaldamise nõuete täitmist ning leidsid, et tehingute pealt teenustasu võtmine ei ole seadustega kooskõlas.

    Loe veel... (691 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Osalusveebis kestab arutelu keeleseaduse üle
      Postitas: Amadeuz on Pühapäev, August 16, 2009 - 02:55 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1063 lool klikkimiste arv -

    Kas reguleerida eesti keele kasutust või mitte? Arvamusi keeleseaduse eelnõu kohta saab kirja panna veel kuni 17. augustini

    Kaasa saab mõelda aadressil: https://www.osale.ee/konsultatsioonid/?page=consults&id=121

    Samas on oodatud seisukohad selle kohta, milline saab olema looduskaitse arengukava aastani 2020 https://www.osale.ee/konsultatsioonid/?page=consults&id=123
    Märge: Kliki ka nendele artiklitele:

  • Piraadipartei: Autoriõigus pärineb minevikust - Kolmapäev, Juuli 01, 2009

  • GPS-seadme ostja saab automaatselt muusikapiraadiks - Esmaspäev, Juuni 29, 2009

  • Tänane intellektuaalse omandi kaitsesüsteem on mõrvarlik - Reede, September 12, 2008

  • Mõistmisega on probleeme - Esmaspäev, Aprill 14, 2008

  • Ehitajaid ei jätku, küll aga halbu ehitajaid! - Neljapäev, Juuni 21, 2007

  • Riigikogu võttis vastu rea seadusi - Kolmapäev, Detsember 27, 2006

  • Ministeerium muretseb seadustekstide keele pärast - Neljapäev, Detsember 22, 2005

  • Riigikogu võttis kokku vastu viis seadust ja kolm otsust, sealhulgas ... - neljapäev, Detsember 08, 2005

  • Riigikogu võttis vastu tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse - Reede, Juuni 17, 2005

  • Prokurörid ja kurjategijad lepivad kokku - Reede, Juuni 10, 2005

  • Loe veel... (934 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Valgamaalase juhtkiri: Kus on õiglus?
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, August 13, 2009 - 05:16 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1171 lool klikkimiste arv -

    Mis on Eesti riigis lahti, tahaks küsida. Me arvame, et elame õiglases riigis. Vähemalt peaks see nii olema. Kui riigiametnik saab riigilt, st maksumaksjalt palka, siis eeldatakse temalt ka täielikku pühendumust oma tööle ja ausust ning õiglust.

    Paraku see aga sageli nii ei ole ja päris tihti on viimase aja teatud sündmused seda ka kinnitanud. Ja sellised asjad ei juhtu mitte ainult meist kaugel, vaid ka siinsamas – Valgamaal.

    Eestis hakkab saama juba tavaliseks nähtuseks, et see või teine ametnik on tegutsenud ebaausalt või ebaeetiliselt. Kahjuks paistab, et selline tendents jätkub. Näiteks võib tuua kas või altkäemaksuskandaalid või mis iganes tähtsate ametnike susserdamised.
    Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
  • Kuidas pärida ja vara välja nõuda - Reede, Mai 15, 2009

  • Kohtunik: ebaõiglasest tehingust saab ennast välja vaielda - kolmapäev, Aprill 08, 2009

  • Eesti õigusbsurd - Teisipäev, Detsember 02, 2008

  • Õpetajad tahavad korra tagamiseks kindlaid õigusi - Kolmapäev, Oktoober 29, 2008

  • Ministeerium: kriitika kohtunike pihta ei ole õiglane - Esmaspäev, Oktoober 20, 2008

  • Isikute väärikus ei ole Eestis piisavalt kaitstud - Reede, Veebruar 08, 2008


  • Eesti õigusloome suurimaks probleemiks tänapäeval on õiguse ja õigluse vahelise balansi saavutamine. Ühelt poolt peaks ju iga kohtulahend olema õigusele tuginevalt õiglasena langetatud, kuid tihti jääb seadus maha elu tegelikust arengust ja õiglase otsuse asemel langetab kohtunik õige (seadusel
    tugineva) otsuse. Paraku ei pruugi see otsus aga mitte olla õiglane. Asja rahvalik nimetuis on JOKK.

    Eesti põhiseadusest tulenevalt peab õiguse ja õigluse dilemma juures peale jääma õiglus, mitte õigus. Kuid meie õiguskultuuri aluseks olev saksa-rooma õiguskultuur e. mandri-euroopa õigussüsteem nagu ei võimalda õigluse võitu, sest peamine on seadus nii nagu see on kirja pandud. Seepärast
    muutub aga seadus tähenärijate lemmiktoiduks ning ÕIGLUS süüakse ära.

    Kui aga anda eelistus ÕIGLUSELE, siis vajab muutmist meie õigussüsteem tervikuna ja me peaksime oma õigusemõistmise alused suunama kehtivast mandri-euroopa
    süsteemist anglo-ameerika süsteemile (see, milline kehtib Inglismaal ja USA-s), kuid valitsevad õigusteoreetikud, eriti tsiviilõiguse vallas vaevalt et sellega nõus oleksid. Võib-olla on just see meie kõige suurem probleem õiguskultuuri valdkonnas. Ehk just seetõttu prevalveerib ÕIGUS ÕIGLUSE üle, mitte aga vastupidi

    //väljavõte Paul Puustusmaa õigusalasest leongust 2004//

    Loe veel... (1409 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Siseminister soovib keelata trahvivõlglastel juhiloa tegemise
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, August 12, 2009 - 02:16 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 974 lool klikkimiste arv -

    Siseminister Marko Pomerants tegi ettepaneku viia liiklusseadusesse sisse muudatus, mille kohaselt ei saa trahvist kõrvalehoidjad teha ega vahetada juhiluba, kirjutab Eesti Päevaleht.

    Pomerants pöördus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi poole ettepanekuga viia liiklusseadusesse muudatus, et tasumata trahvidega inimene ei saaks teha ega vahetada juhiluba, registreerida autot ega sooritada muid riiklikke toiminguid läbi maanteeameti.

    Pomerants märgib kirjas, et väga paljud inimesed jätavad neile karistusena määratud trahvi õigeaegselt tasumata või ei maksa seda üldse.

    Loe veel... (1720 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kiirlaenude kulukust vähendav seadus kukkus läbi
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, August 10, 2009 - 05:23 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1244 lool klikkimiste arv -

    Suure poliitkäraga läbi surutud laenukulukuse seadus kukkus sisuliselt läbi, sest praktikas pole kiirlaenud odavamaks läinud, selgus kiirlaen.info analüüsist.

    Natuke rohkem kui kolm kuud tagasi jõustus seadusemuudatus, mis pidi kiirlaenuturgu senisest enam ohjeldama. Eriti suure tähelepanu all oli seadusemuudatuse juures kiirlaenude väljastamise hind ehk krediidi kulukus, millele seati ülempiir, teatas SMS-laenude otsingumootorit haldava Webistre Solutions OÜ kaasasutaja Tõnis Hinnosaar.

    Seaduses näidatud ülempiir rakendub ainult teatud eelduste täitmisel. Neist peamine on, et laenuandja ei tohi ära kasutada laenaja rasket olukorda. Laenaja peab olema teadlik kõigist laenamisega seotud tingimustest, samuti peab laenu väljastaja olema kursis laenaja rahalise olukorraga.
    Märge: Kliki ka nendele artikllitele:
  • Keskkriminaalpolitsei võitis kohtus kiirlaenufirmasid - Esmaspäev, Juuli 06, 2009

  • Tarbimislaenu intress võib olla kuni 72 protsenti aastas - Kolmapäev, Veebruar 25, 2009

  • Võlavangla? Miks ka mitte - vähemalt venemaal - Reede, Oktoober 31, 2008

  • Riigikogu asus menetlema SMS-laenu "modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=1809">- Teisipäev, Oktoober 14, 2008

  • Valitsus kiitis SMS-laenajate vihatud eelnõu heaks href="modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=1802">- Neljapäev, Oktoober 09, 2008

  • Keskkriminaalpolitsei võitis kohtus kiirlaenufirmasid - Teisipäev, September 23, 2008

  • Indrek Niklus tutvustab eelnõu, mis suurendab SMS-laenu võtjate võimalusi kaitsta oma õigusi laenuandjate ees. - Teisipäev, September 23, 2008

  • Identiteedivargus - Neljapäev, Juuli 24, 2008

  • SMS-laenude pakkujad peavad end registreerima - Reede, Mai 23, 2008

  • Kiirlaenufirmad rikuvad seadust - Laupäev, Mai 17, 2008

  • Loe veel... (1786 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Telefonijuristide arv kasvas plahvatuslikult
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, August 10, 2009 - 04:34 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1047 lool klikkimiste arv -

    Esimesena Eestis telefoninõustamist pakkuma hakanud ja äärmiselt nõutuks osutunud Eesti Õigusbüroo juristide arv kasvas juuli keskpaigaks rohkem kui 30-ni.

    Sel kevadel tõmbas Eesti Õigusbüroo tähelepanu Tallinna ühistranspordi peatustesse välja pandud suurte plakatitega, kus lubas telefoni teel õigusabi anda 24 tundi ööpäevas. Kõne hind oli muidugi üsna soolane - 25 krooni minut. Telefonikonsultatsioon oli nii ennekuulmatu, et advokaadid vangutasid päid ja arvasid, et kes see ikka telefoni teel õigusnõu tahab. Võta aga näpust! Peagi kostis ka vihaseid hääli: soovijaid oli isegi nii palju, et juunis ei saanud pooled helistajad liinile, kirjutab Äripäev.

    Eesti Õigusbüroo peajurist Tõnu Tuppits tunnistas Äripäevale, et firma oli sunnitud algset 10 juristist koosnenud töötajaskonda kiiresti suurendama, sest käivitamisel ei osatud nii suurt nõudlust ette näha. "Käivitasime 10 konsultandiga, praegusel ajal tegutseb üle 30 juristi ning nn kuulutus ei aegu, ehk oleme jätkuvalt huvitatud pädevatest juristidest, kellele tegevust pakkuda, sõltumata juristide asukohast või ajalisest võimalusest õigusabi anda," rääkis Tuppits. Algul vaid 24 tundi ööpäevas telefoninõu lubanud büroo jagab nüüd nõuandeid ka veebi vahendusel, aidates vajadusel dokumente koostada ning klient saab telefonijuriste ka end esindama tellida.

    Loe veel... (771 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Koondada saab ka ajutise töövõimetuse ajal
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, August 04, 2009 - 01:15 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 1161 lool klikkimiste arv -

    Erinevalt vanast töölepingu seadusest ei sätesta uus töölepingu seadus keeldu tööleping üles öelda töötaja ajutise töövõimetuse ajal.

    Ajutine töövõimetus annab töötajale õiguse keelduda töö tegemisest (TLS § 19 p. 2). Koondamise piiranguid töötaja ajutise töövõimetuse ajal töölepingu seadus ei sätesta.

    Näiteks, kui töötajale esitati juunis koondamisteatis ning peale seda võttis töötaja haiguslehe, ei pea tööandja ootama haiguslehe lõppemiseni, et töötaja koondada planeeritud kuupäevade järgi (etteteatamis tähtaeg 1kuu).

    Raamatupidaja.ee

    kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Varalise vastutuse ülempiir - teha uus materiaalse vastutuse leping
      Postitas: Amadeuz on Pühapäev, August 02, 2009 - 01:41 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1913 lool klikkimiste arv -

    Täiendatud: 30.07.2009

    TLS § 75 lg 2 p 5 sätestab, et varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Mõistliku hüvitise arvutamisel tuleb kindlasti arvestada:
    - kokkulepitud vastutuse rahalist ülempiiri;
    - millise vara eest töötaja vastutust kannab;
    - millised on tema võimalused selle säilimise tagamiseks (kas ligipääs varale on ainult sellel töötajal või enamatel töötajatel);
    - milline on töötaja positsioon ja sellest tulenev vastutus, töötaja otsustuspädevuse ulatus jne.

    Milline täpselt on mõistlik hüvitis, tuleb hinnata iga konkreetse üksikjuhtumi puhul ning täpsemad kriteeriumid paneb paika alles kohtupraktika.
    Märge: Täieliku materiaalse vastutuse lepingud uue seaduse jõustumisest alates enam ei kehti. Kui on vajadus, et töötaja vastutaks talle tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest sõltumata oma süüst, siis tuleb sellise töötajaga sõlmida kirjalik varalise vastutuse kokkulepe, mille kehtimiseks peavad olema täidetud ülalloetletud 5 eeldust. Tavapäraselt vastutab töötaja aga kahju tekitamise eest juhul, kui ta on selle tekkimises süüdi. Kahju hüvitamise ulatus sõltub aga sellest, kas töötaja poolne rikkumine oli tahtlik või toime pandud hooletuse tõttu. Tahtliku rikkumise puhul vastutab töötaja kogu tööandjale tekitatud kahju eest, kuid hooletuse puhul arvestatakse kahju hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel erinevaid asjaolusid. Erinevalt kehtinud korrast, ei ole kahju sissenõudmisele enam kehtestatud piirmäära.

    Loe veel... (766 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kuidas käib katseaja kehtestamine uue töölepingu seaduse alusel?
      Postitas: Amadeuz on Kolmapäev, Juuli 29, 2009 - 02:43 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 2309 lool klikkimiste arv -

    Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Kiiver:

    Erinevalt vanast töölepingu seadusest näeb uus töölepingu seadus ette seadusliku katseaja, mis tähendab, et katseaeg tuleneb seadusest ja selle kohaldamises ei pea pooled eraldi kokku leppima. Reeglipäraseks katseajaks on seaduse alusel esimesed neli kuud alates töötaja tööle asumise päevast. Töölepinguga võivad pooled kokku leppida, et katseaega ei kohaldata või selle lühendamises.

    Kuna katseaeg kohaldub ka tähtajaliste lepingute puhul, siis ei või seaduse kohaselt kuni kaheksaks kuuks sõlmitud lepingute puhul katseaeg ületada poolt lepingu kestusest. Tähtajaliste lepingute puhul ei saa katseaeg hõlmata kogu lepingu kestust, vaid see peab piirduma poolega lepingu kogukestusest.

    Meiemaa.ee

    kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Juristide liit: käibemaksu oleks võinud hoiatuseta tõsta sõja ajal
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Juuli 28, 2009 - 11:44 AM, Õigusloome - praktika ja uudised 983 lool klikkimiste arv -

    Eesti Juristide Liit teatas, et toetab õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekut, et riigikogu võiks muuta seadust, mis teise lisaeelarvega koos vastu võeti ja käibemaksu peaaegu hoiatuseta tõstmist ette näeb.

    Liit leiab, et käibemaksu tõusu jõustamine piisava etteteatamisajata rikub põhiseadusega kaitstud õiguskindluse põhimõtet, rikub riigi ja kodanike usaldussuhet ja on riigivõimu omavoli väljenduseks.

    Põhiseaduse § 130 lubab erakorralise või sõjaseisukorra ajal riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi, seisab liidu pöördumises.

    Loe veel... (986 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Advokaat: seadusemuudatus ei tohi olla sõnamurdlik
      Postitas: Amadeuz on Neljapäev, Juuli 23, 2009 - 05:58 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1057 lool klikkimiste arv -

    Rasked ajad sunnivad riiki langetama ka ebapopulaarseid otsuseid, kuid need peavad olema kooskõlas põhiseadusega, ütles vandeadvokaat Helmut Pikmets.

    Tema sõnul on tulumaksumäära muutmine vastuolus õiguspärase ootuse ja õigusselguse põhimõttega ning seega ka põhiseadusega. "Õiguskindluse põhimõtte sisuks on lühidalt see, et isikutel on õigus oma igapäevast elu ja äritegevust mõistlikult ette planeerida, ilma et peaks kartma riigipoolseid äkilisi muudatusi või selgusetust seadustes," rääkis ta. Õiguskindluse põhimõtte alla kuulub õiguspärase ootuse ja õigusselguse põhimõte, lisas Pikmets.

    Õiguspärase ootuse põhimõtte kohta on Riigikohus tema sõnul märkinud, et selle järgi on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. "Igaüks peab saama kasutada talle seadusega antud õigusi ja vabadusi vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla nende suhtes, keda see puudutab, sõnamurdlik," märkis vandeadvokaat.

    Loe veel... (624 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kohtutesse on jõudnud umbes 8000 aegunud trahvide juhtumit
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Juuli 21, 2009 - 12:41 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1036 lool klikkimiste arv -

    Justiitsministeeriumi andmetel on esimese poolaasta jooksul maakohtutesse esitatud umbes 8000 trahvide aegumisega seotud juhtumit, kus inimesed pole tähtaja jooksul oma trahvi ära maksnud, vahendavad ERR uudised "Aktuaalset kaamerat".

    Seaduse silmis on liikluses kihutaja ja piletita ühistranspordis sõitev inimene võrdsed ning mõlemad peavad väärteo sooritamise eest tasuma neile määratud trahvi 18 kuu jooksul. Kui inimene trahvi ära ei maksa on tal võimalus taotleda kohtult trahvi aegumise kohaldamist.

    Tartu maakohtus trahvide aegumistega tegeleva Ingeri Tamme sõnul toovad need avaldused aga kohtule palju lisatööd, sest lisaks inimeste enda esitatud avaldustele saabuvad kohtusse ka kohtutäiturite avaldused, kus trahvi mittetasumise korral nõutakse raha asendamist arestiga.

    Loe veel... (414 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Suurtarbijad peavad hakkama elektrit ostma elektribörsilt
      Postitas: Amadeuz on Reede, Juuli 17, 2009 - 02:26 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1029 lool klikkimiste arv -

    Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis reedel kooskõlastusringile elektrituruseaduse muudatused, mis loob eelduse elektribörsi tekkeks Eestis.

    Ministeeriumi energeetika asekantsleri Einari Kiseli sõnul kaob tuleva aasta aprillist suurtel vabatarbijatel võimalus osta elektrit reguleeritud hinnaga. Selle asemel alustab Eestis tegevust Põhjamaade eeskujul tegutsev elektribörs, mis hakkab noteerima elektri hinda reaalajas igaks tunniks.

    „Ümberkorraldus on oluline samm elektri turuhinna kujunemiseks Eestis ja konkurentsi tekkimiseks elektrimüüjate vahel. Lisaks loob see eelduse teise merekaabli (Estlink2) rajamiseks Eesti ja Soome vahele,“ lisas Kisel.
    Märge: Eesti peab vastavalt Euroopa Liiduga liitumislepingule oma elektrituru täielikult avama 2013. aastaks.

    Loe veel... (1314 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Euroopa Kohus: lõhe selgroog on inimtoiduks kõlbulik ja selle import kuulub maksustamisele
      Postitas: Amadeuz on Reede, Juuli 17, 2009 - 02:19 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1024 lool klikkimiste arv -

    Euroopa Kohus tegi eile Luxembourgis otsuse, mis puudutab Euroopa Liidu ühise tollitariifistiku rakendamist Eestis. Kohus leidis, et Eesti käitus õiguspäraselt, nõudes väärislõhe kalaselgroogude märkimist tollideklaratsioonis inimtoiduks kõlbuliku tootena.

    Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga on tegemist järjekorras kolmanda Euroopa Kohtu lahendiga, milles kohus analüüsis Eesti riigi poolset ELi õiguse rakendamist.

    Euroopa Kohus tegi oma otsuse eelotsusemenetluses, mille algatas Tallinna Halduskohus, kes küsis Euroopa Kohtult nõu Euroopa Liidu ühise tollitariifistiku tõlgendamise kohta. Tallinna Halduskohus palus Euroopa Kohtul analüüsida, kas Eesti määras Atlandi väärislõhe külmutatud selgroogudele õige tollimaksu.

    Loe veel... (791 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Kommentaar: ajatatud maksuvõlg ei tohiks piirata hangetel osalemist
      Postitas: Amadeuz on Teisipäev, Juuli 14, 2009 - 08:47 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1591 lool klikkimiste arv -

    Ajatatud maksuvõlg ega sellelt arvestatav intress ei anna alust pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks.

    Hankemenetlusest kõrvaldamine maksuvõla tõttu on praktikas üheks levinumaks kõrvaldamise aluseks. Hiljaaegu, mai algul, saatis rahandusministeerium kooskõlastusringile riigihangete seaduse muutmise eelnõu, kus muuhulgas lähevad muutmisele ja täiendamisele sätted, mis puudutavad maksuvõlgu ja nende kindlakstegemist riigihankemenetluses.
    Märge: Kliki ka nendele artiklitele:
  • Kommentaar: Riigihangete võlud ja valud läbi projekteerija pilgu - Reede, Juuli 10, 2009

  • Riigihangete vaidlustamine muutus lihtsamaks - Reede, Juuli 03, 2009

  • Delfi: Linn riigi, riik linna vastu - Kolmapäev, November 26, 2008

  • Advokaat: hankijad soolavad tingimuste seadmisega üle - Neljapäev, Juuni 05, 2008

  • Korruptsioonivastane strateegia keskendub erasektorile, tervishoiule ja erakondade rahastamisele - Reede, Aprill 04, 2008

  • Riigihangete seaduse muudatused lähevad vastuvõtmisele - Esmaspäev, Märts 03, 2008

  • Riigihangete seaduse muutmise eelnõu läbis esimese lugemise - Neljapäev, Veebruar 14, 2008

  • Riigihangete süsteem nüüd paindlikum - Esmaspäev, August 06, 2007

  • Haigekassa raha seaduserikkujatele - Kolmapäev, Juuli 11, 2007

  • Ehitaja kontrollimiseks tuleb tellida ekspertiis - Kolmapäev, Märts 31, 2004

  • Loe veel... (6749 baiti veel) 1 Kommentaar Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Uus kortermaja pandi oksjonile
      Postitas: Amadeuz on Esmaspäev, Juuli 13, 2009 - 02:09 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1117 lool klikkimiste arv -

    Tartus, aadressil Lepa tänav 23 on pankrotihalduri poolt müüki pandud 13 korteriga elamu, mis kuulub firmale Greidport OÜ (endine Eesti Ehitusarenduse OÜ). Tervikvara, mille hulka kuulub ka 24 parkimiskohta, alghinnaks on 11 miljonit krooni.

    Avalikest teadaannetest selgub, et Lepa 23 on uus korterelamu Tartus, kus asuvad 1-3 toalised korterid, mis on avatud planeeringuga. Osad neist sisaldavad saunu ja/või terrasse. Autode parkimiskohad asuvad nii hoovis kui maa-aluses garaažis.

    Gaasiküttega elamu on varustatud kõikide kaasaegsete kommunikatsioonidega. Tervikvarana müüdavate korteromandite siseviimistlused on lõpetatud.

    EkspressKinnisvara
    Märge: Kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 3,4 miljonit krooni Swedbanki kasuks.

    kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Korduma kippuvad küsimused uue töölepinguseaduse kohta
      Postitas: Amadeuz on Reede, Juuli 10, 2009 - 04:24 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1600 lool klikkimiste arv -

    Küsimustele vastab tööõiguse spetsialist Heli Raidve.

    Küsimus tööandjalt. Kas koondamist saab vältida?

    Esimene tööõiguse spetsialisti vastuvõtule tulnud tööandja on väsinud ja mures juhatuseliige, kes ei tahaks mitte kedagi koondada, kui tal selleks vähegi võimalust oleks. Aga pole. Staaþist sõltuv etteteatamine kehtib ikka (võrreldes vana seadusega on tähtajad lühemad), hüvitisena maksab tööandja ühe kuu keskmise töötasu ja üle viie aastase staaþiga töötajatele maksab töötukassa lisa. Tööandja jõuab ära rääkida iga võimaliku koondatava loo - aga teha pole midagi. Äriühingu juht ei tohi tegeleda heategevusega olukorras, kus töötajate ilma tööta tööl hoidmine viib äriühingu pankrotti.

    Valida on äriühingu likvideerimise (töö kaotavad kõik, saavad ka koondamishüvitised) või suurema osa koondamise vahel. Tööd pole aga firmas isegi nii palju, et koondatavatele saaks staaþist sõltuvalt töölepingu lõpetamisest ette teatada. Vähem etteteatatud aeg makstakse küll ka uue seaduse kohaselt rahas kinni, aga juhatuse liiget see õnnelikumaks ei tee.

    Koondamist saaks vältida, kui koondatavad töötajad läheksid palgata puhkusele. Tõsi, sellisel juhul peaks tööandja maksma miinimumsummalt sotsiaalmaksu, et töötajate ravikindlustus ei katkeks. Samas tähendaks see töötajate hoidmist mitu kuud rahatuna ja viiks lõpuks ikkagi koondamiseni. Juhatuse liige läheb uksest välja lausega, et tunneb end Juudasena. Põhjuseta, aga tema tunnet see ilmselt ära ei võta.



    Loe veel... (7733 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Suure rahapesuskeemi osalised astuvad kohtu ette
      Postitas: Amadeuz on Reede, Juuli 10, 2009 - 04:18 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 1014 lool klikkimiste arv -

    Viru ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kolm rahapesualast kriminaalasja, mille raames tuleb kohtu ette astuda 14 süüdistaval. Kolme isikut süüdistatakse rahapesus, täpsemalt arvutipettuse tagajärjel kannatanu kontodelt võetud raha omandamises, valdamises ja kasutamises.

    Ülejäänutele on esitatud süüdistus rahapesule kaasaaitamises, teatas Viru ringkonnaprokuratuur.

    Esimese kriminaalasja raames tuleb kohtu ette astuda 23-aastasel Andreil, 28-aastasel Dmitril ja 42-aastase Victoril.

    Loe veel... (3763 baiti veel) kommenteeri? Saada see lugu sõbrale Printerisõbralik versioon
     
    Töölepingu seadust selgitab Egle Käärats
      Postitas: Amadeuz on Reede, Juuli 10, 2009 - 02:42 PM, Õigusloome - praktika ja uudised 2288 lool klikkimiste arv -

    Minu küsimus puudutab haridustöötajaid. Olen ise õpetaja ja tahaksin teada, kas see on tõsi, et uue seaduse järgi ei saa ma üle 1,0 koormust töötada? Aga mul on eelnevalt juba teine töö ja hetkel töötan 1,25 kohaga (kokku), kas pean ühest tööst loobuma?
    Seadus ei luba ületunnitööd teha tööajal, kelle tööaeg on seaduse alusel lühendatud. Õpetajatele on kehtestatud lühendatud, 35-tunnine iganädalane tööaeg.

    Palun selgitage arusaadavalt, kas libiseva graafikuga 12-tunniste vahetustega 4-vahetuseline töö on lubatud ja kui ei, siis millised punktid seda keelavad. Kas tööandja ja töövõtja võivad neis tingimustes omavahel kokku leppida?
    Tööajakava ehk graafiku alusel töötamine on lubatud, samuti on lubatud 12-tunised töövahetused. Tööaja pikkus ja tööaja korraldus on üks töötingimustest,